Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

XXX)

pankrotimenetluse

lõpetamisest

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 29.12.2014. a määrusega välja XXXpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Lembit Ülperi. 21.12.2015. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 alusel (aruanne muudetud pankrotihalduri tasu osas 25.01.2016. a). Pankrotihalduri aruanne

69 467,12 eurot 153,39 eurot

nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu määratud summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti teatas, et nad ei pea otstarbekaks pankrotimenetlust raugemise vältimiseks rahastada, rohkem vastuseid ei ole saabunud. Seega ei ole võlausaldajad teatanud, et nad sooviksid pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtudeposiiti kohtu poolt määratud summa.

Kuna võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks ei ole, siis taotleb haldur, et kohus määraks menetlusabi andmise riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel kulude hüvitamise riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Arvestades eeltoodut teeb pankrotihaldur kohtule ettepaneku kinnitada pankrotihalduri Lembit Ülper tasu summas 97 eurot, kinnitada pankrotihalduri ülesannete täitmisel kantud kulud summas 300 eurot; rahuldada pankrotihalduri taotlus ja määrata halduri tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel summas 397 eurot arvelt järgnevalt – pankrotiperioodi jooksul halduri kantud kulud summas 300 eurot ja halduri tasu summas 97 eurot, millised kanda Lembit Ülperi kontole nr EE251010002036692001 AS-is SEB Pank; lõpetada XXX(pankrotis) suhtes alustatud pankrotimenetlus PankrS § 158 lg 1 alusel raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vabastada pankrotihaldur Lembit Ülper pankrotihalduri kohustustest; rahuldada XXX(pankrotis) avaldus võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks; jätta XXX(pankrotis) usaldusisik määramata ja kohustada XXX(pankrotis) ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Lõpparuande kohaselt puudus XXX(pankrotis) igasugune vara, mida saaks arvata pankrotivarasse, pankrotimenetluses ei ole tehtud ühtegi väljamakset. Pankrotihaldur hindas pankrotimenetluse kulusid raugemise vältimiseks 2 000 eurot ning kohus tegi 29.12.2015. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot hiljemalt 11.01.2016. a. Tähtaja jooksul XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asja materjalidest nähtub, et 21.01.2015. a toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 07.05.2015. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses kahe võlausaldaja nõuded kokku summas 69 620,51 eurot. Ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu 69 467,12 eurot ning kohtutäitur Hille Kudul 153,39 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Lembit Ülper tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur palus lõpparuandes määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel, paludes algselt kinnitada halduri tasuks pankrotimenetluses tehtud 25 töötunni eest 1 500 eurot (lähtudes tunnitasust 60 eurot). Haldur palus hüvitada halduri tasu summas 97 eurot riigi vahenditest ning halduri tasu summas 1 403 eurot (1 500 – 97 = 1 403) välja mõista võlgnik Marek Vaikmaalt. 25.01.2016. a muutis haldur esitatud aruannet pankrotihalduri tasu osas, märkides, et kuivõrd võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid, siis pole mõistlik ka eeldada, et tal sellist vara tekiks ning ta suudaks halduri tasu maksta, mistõttu on halduri taotlus halduri tasu välja mõistmiseks võlgnikult teoreetiline. Eeltoodust tulenevalt palub pankrotihaldur kinnitada pankrotihalduri tasu summas 97 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 97 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks summas 32,01 eurot) on mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd haldur on taotlenud tasu määramist riigi menetlusabi korras, ei pea kohus halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku ja võlausaldajaid. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Lembit Ülperi töötasuks 97 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 32,01 eurot. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 300 eurot, menetluskulud sisaldavad registripäringute-, transpordi- ja sidekulu ning büroo üldkulusid. Kohus on seisukohal, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluse menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada pankrotihalduri taotletud summas 300 eurot. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lg 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183

lg 2 alusel halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning PankrS § 193 lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotimenetluse kulud summas 300 eurot ja pankrotihalduri tasu summas 97 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks summas 32,01 eurot). Kohustustest vabastamise menetlus XXX on esitanud 11.12.2014. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 - 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. XXX võlausaldajate 07.05.2015. a üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosolek) protokolli kohaselt on XXX võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude aluseks kriminaalasi nr 1-1440/04, kahjunõue summas 69 467,12 eurot. Kohtu taotlusel esitas pankrotihaldur 19.01.2016. a kohtule nimetatud nõude aluseks oleva Tallinna Linnakohtu 29.09.2004. a kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-1440/04, mille kohaselt tegi kohus kindlaks, et XXX pani toime tahtlikult maksuhaldurile seaduses sätestatud deklaratsioonide esitamata jätmise, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu kokku summas 1 095 048 krooni, so kriminaalkoodeksi (KrK) § 148-1 lg 10 kvalifitseeritava kuriteo. Tallinna Linnakohus tunnistas XXX süüdi KrK § 1481 lg 10 järgi ning mõistis Marek Vaikmaalt välja tsiviilhagi Maksu- ja Tolliameti kasuks 1 095 048 krooni (so 69 986,32 eurot). Seega on XXX Tallinna Linnakohtu 29.09.2004. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud maksualase kuriteo toimepanemises ja esineb alus XXX kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuivõrd tulenevalt PankrS § 176 lg-st 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus, siis ei oleks kohustustest vabastamise menetlusega võimalik ka võlgniku poolt taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXXavalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.