Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused VHB Estonia OÜ (hageja) on esitanud kohtule hagi, milles palub OÜ-lt Investment Grupp (kostja) välja mõista võlgnevuse 589,91 eurot, kahjuhüvitise summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 166,73 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude 629,91 euro täitmiseni seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt komplekteeris hageja vastavalt kostja tellimusele 6.05.2011. a kostja jaoks kaupa: kaks katuseakent nimetusega ROTO Aken R45 H 7/14 koodiga 503774 ja kaks plekki, nimetusega ROTO Plekk Rx ZIE 7/14 SB koodiga 614812. Poolte kokkuleppel kuulus kaup kostjale kohale toimetamisele 11.05.2011. a transpordiettevõtte AS-i Schenker transporditeenuse vahendusel aadressil XXXX. Kostja kontaktisikuks kauba tellimisel ja vastuvõtmisel on komplekteerimislehel märgitud kostja juhatuse liige Jaanus Grigorovitš. Komplekteerimislehel on hageja töötaja D.G. ja AS-i Schenker autojuhi allkirjad, mis kinnitab kauba üleandmist hageja poolt AS-le Schenker selle kostjale kohale toimetamiseks. 12.05.2011. a oli tellitud kaup kostja juhatuse liikme Jaanus Grigorovitši poolt vastu võetud, mida tõendab AS-ilt Schenker hagejale edastatud kinnitus. Kauba eest on kostjale 11.05.2011. a väljastatud arvet nr 11100208 maksetähtajaga 14.05.2011. a ei ole kostja tasunud. Eeltoodud asjaoludel hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping. Alternatiivselt tugineb hageja sellele, et poolte vahel on alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Kostja seisukohad Kostja leiab, et poolte vahel puudub lepinguline suhe. Lepingulise suhte olemasolu ei ole tõendatud. Ei ole tõendatud, et kostjal oleks hagejaga kokkulepe või ükskõik milline lepinguline suhe kauba soetamiseks hagejalt ja selle kohaletoimetamiseks. Asjaolu, et hageja poolt koostatud komplekteerimislehel on märgitud kontaktisikuks kostja juhatuse liige, ei tõenda, et kostja või kostja juhatuse liige oleks olnud hagejaga lepingulises suhtes. Komplekteerimislehte ei ole kostja poolt allkirjastatud ega ühelgi viisil kostja poolt kinnitatud ega heaks kiidetud, mis annaks aluse eeldada kostjapoolse tahteavalduse olemasolu lepinguliseks suhteks hagejaga. Lepingulise suhte olemasolu ei tõenda ka hageja töötaja D.G. ja AS Schenker autojuhi allkirjad komplekteerimislehel. Allkirjad võivad äärmisel juhul tõendada hageja poolt kauba üleandmist AS-le Schenker, kuid mitte lepingulise suhte olemasolu poolte vahel. Üksnes AS Schenker poolt hagejale esitatud kinnitus, et kaup oleks kostja juhatuse liikme Jaanus Grigorovitši poolt vastu võetud, ei tõenda iseenesest kauba kostjale üleandmist ega lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Ka suulise lepingu puhul peab olema võimalik tuvastada, mis hetkest selline leping sõlmiti ning millised olid sellise lepingu tingimused, st peab olema võimalik tuvastada tahteavaldusi nende aega ja nende sisu. Komplekteerimislehte ei ole kostja poolt allkirjastatud. Komplekteerimislehel on täitmata andmed komplekteerimise kuupäeva kohta ning selle kohta, kes kauba vastu võttis ja millal. Kauba vastuvõtja allkiri ei ole kostja oma ning kuivõrd ei ole märgitud ka vastuvõtja nime, ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, kellele kuulub kauba vastuvõtmise kohta antud allkiri. Kostja ei tunnista ka hagiavalduse lisas 3 olevat allkirja enda omaks. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist kostjale. Isegi juhul kui lugeda, et kaup oleks kostjale üle antud, ei 2(6)

võimalda hageja poolt esitatud hagiavalduse lisad mitte ühelgi viisil tõendada suulise lepingu sõlmimist poolte vahel. Kostja leiab, et isegi juhul kui jaatada hageja nõude võimalikkust alusetu rikastumise sätete alusel, on selline nõue aegunud. Hageja poolt esitatu kohaselt võidi toimetada kaup kostjale kätte 12.05.2011 ning hageja pidas tasumise tähtajaks 14.05.2011. Seega sai hageja hiljemalt 15.05.2011. a teada, et tal võib olla alusetust rikastumisest tulenev nõue, mis TsÜS § 151 lg 1 järgi aegus hiljemalt 15.05.2014. a. Kostja on 25.09.2015. a tasunud hageja kontole väidetava põhivõlgnevuse 589,91 eurot, et vältida hageja poolt väidetava viivisenõude edasi kulgemist, juhul kui kohus peaks leidma, et poolte vahel oli lepinguline suhe. Kostja rõhutab, et raha tasumist ei saa pidada nõude tunnistamiseks, tasumise eesmärk oli vältida viivisenõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse müügilepingu täitmise, seadusjärgse viivise ning kahju hüvitamise nõudes. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et poolte vahel on sõlmitud suuline müügileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu täitmise nõude rahuldamise eelduseks on asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud müügileping ning kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust. Pooled vaidlevad selle üle, kas müügileping on sõlmitud või mitte. Hageja väitel tellis kostja hagejalt kaupa (kaks katuseakent nimetusega ROTO Aken R45 H 7/14 koodiga 503774 ja kaks plekki, nimetusega ROTO Plekk Rx ZIE 7/14 SB koodiga 614812), mille hageja komplekteeris 6.05.2011. a vastavalt kostja tellimusele ning kaup on transpordiettevõtte AS-i Schenker vahendusel kostjale kohale toimetatud ning 12.05.2011. a üle antud. Nende väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule kauba komplekteerimislehe (tl 38) ning kinnituse kauba vastuvõtmise kohta (tl 39). Komplekteerimislehel on eelmises lõigus nimetatud kauba tellijaks märgitud Investment Grupp OÜ, kontaktisikuks Jaanus Grigorovitš, kaup kuulus tellijale kohale toimetamisele AS-i Schenker vahendusel 11.05.2011. a aadressil XXXX. Komplekteerimislehel on kauba komplekteerija ja vastuvõtja allkirjad. Kinnitusel kauba vastuvõtmise kohta on märgitud poolte andmed, kostja seadusliku esindaja nimi ja allkiri, kuupäev 12.05.2011. a, kaubaks on märgitud aknad alusel. Kostja leiab, et suulise lepingu sõlmimine ei ole tõendatud: tõendatud ei ole poolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks ning nende sisu, kostja seaduslik esindaja ei tunnista kinnitusel olevat allkirja enda omaks. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus loeb kinnitusega kauba vastuvõtmise kohta tõendatuks, et kaup on kostjale üle antud. Vastavalt TsMS § 230 lõike 1 esimesele lausele peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et kostja on kauba vastu võtnud, kostja ei ole hageja esitatud tõendi ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid esitanud. Asjaolu, et kostja on kauba vastu võtnud, koostoimes hageja esitatud komplekteerimislehega, millel on märgitud tellijana kostja andmed, näitavad kohtu hinnangul seda, et kostja oli kauba saamiseks vastava tellimuse esitanud, tahteavalduse teinud. Seega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping, mille alusel hageja kohustus kostjale üle andma

3(6)

kaks katuseakent nimetusega ROTO Aken R45 H 7/14 koodiga 503774 ja kaks plekki, nimetusega ROTO Plekk Rx ZIE 7/14 SB koodiga 614812. Tulenevalt VÕS § 28 lõikest 1 majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Hageja on 11.05.2011. a väljastanud kostjale kauba eest arve nr 11100208 summas 589,91 eurot maksetähtajaga 14.05.2011. a (tl 40). Hageja on esitanud kohtule 7.07.2011. a kostja e-postile ([email protected]) saadetud e-kirja (tl 66), millest nähtuvalt on palutud akende eest esitatud arve tasumist. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja arvet tasunud. Tasumisele kuuluva hinna suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi põhivõlgnevuse osas tuleb rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 589,91 eurot. 25.09.2015. a tasus kostja hagejale 589,91 eurot (tl 92). Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud summa on hagejale tasutud. Kostja põhjenduste kohaselt tasus ta nimetatud summa eesmärgiga vältida hageja viivisenõude edasi kulgemist juhul kui kohus peaks hagi rahuldama. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Lähtuvalt VÕS § 88 lõikest 1 tuleb tasutud summa arvestada esimeses järjekorras kahju hüvitise ning tasumise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista hagi esitamise (30.12.2014. a) seisuga sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise summas 166,73 eurot ning edasi kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Tsiviilkohtu menetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on tasunud 25.09.2015. a 589,91 eurot, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kogu põhivõlgnevuse summalt täiendavalt perioodi eest 30.12.2014. a kuni 24.09.2015. a. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt perioodil 30.12.2014. a kuni 31.12.2014. a oli 8,15% aastas ning perioodil 01.01.2015. a kuni 24.09.2015. a 8,05% aastas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis perioodi eest 30.12.2014. a kuni 31.12.2014. a summas 0,26 eurot (589,91 eurot x 8,15% x 2 päeva / 365 päeva) ning perioodi eest 1.01.2015.a kuni 24.09.2015. a summas 34,74 eurot (589,91 eurot x 8,05% x 267 päeva / 365 päeva), kokku 35 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude VÕS § 1131 lg 1 alusel, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitise summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõua võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Vastavalt VÕS § 88 lõikele 8 loeb kohus kostja poolt tasutud 589,91 euro arvelt esmalt tasutuks kahju hüvitise summas 40 eurot ning tasumise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 201,73

4(6)

eurot (166,73 eurot + 35 eurot). Ülejäänud osas, st 348,18 euro ulatuses (589,91 eurot - 40 eurot - 201,73 eurot), loeb kohus tasutuks põhivõlgnevuse. Põhivõlgnevuse tasumata osalt 241,73 eurolt (589,91 eurot - 348,18 eurot) tuleb välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhivõlgnevuse tasumata osalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 25.09.2015. a kuni otsuse tegemiseni on 8,05% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 25.09.2015. a kuni 27.01.2016. a summas 6,65 eurot (241,73 eurot x 8,05% x 125 päeva / 366 päeva) ning edasi protsendina põhivõlgnevuse tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuselt. Eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 589,91 eurot, 25.09.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 201,73 eurot, kahju hüvitis 40 eurot. Kostja poolt 25.09.2015. a tasutud 589,91 eurot tuleb arvestada esmalt 25.09.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja kahju hüvitise ning ülejäänud osas põhivõlgnevuse katteks ning lugeda sellega 25.09.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja kahju hüvitise nõude osas kohustus täidetuks, põhivõlgnevuse osas tuleb lugeda kohustus täidetuks 348,18 euro ulatuses. Põhivõlgnevuse tasumata osalt 241,73 eurolt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi eest 25.09.2015. a kuni 27.01.2016. a summas 6,65 eurot ning edasi alates 28.01.2016.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni protsendina tasumata põhivõlgnevusest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja on palunud menetluskulud jätta vähemalt osaliselt TsMS § 162 lg 4 alusel hageja kanda. Kostja märgib, et arvestades hageja poolt ebamõistlikku ja seletamatut venitamist hagiavaluse esitamisega ja kostja teavitamisega, võttes arvesse selle ajaperioodiga ilmselt kaasnenud hinnatõusu õigusabitasude osas, oleks ebamõistlik jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust kohaldada TsMS § 162 lõiget 4. Hageja on esitanud 18.01.2016. a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema menetluskulu on kokku 1720,83 eurot: - riigilõiv 200 eurot; - õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 45 eurot; - õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 190 eurot (ajakulu 2,2 tundi); - õigusabikulud kostja vastuse analüüsi, täiendavate tõendite kogumise, hageja 11.02.2015. a arvamuse koostamise ja kohtule edastamise eest 340 eurot (ajakulu 4 tundi); - õigusabikulud 24.08.2015. a istungiks ettevalmistumise eest 212,50 eurot (ajakulu 2,5 tundi); - õigusabikulud 24.08.2015. a istungil esindamise eest 85 eurot (ajakulu 1 tund); - sõit Tallinn – Tartu – Tallinn 425 eurot (ajakulu 5 tundi); - sõidupiletid Tallinn – Tartu – Tallinn 10,83 eurot; - läbirääkimised kostjaga kompromissi osas ja taotlus 28.09.2015. a istungitühistamise ja kirjalikule menetlusele ülemineku kohta 85 eurot (ajakulu 1 tund); - hageja arvamuse koostamine kostja täiendavatele seisukohtadele 127,50 eurot (ajakulu 1,5 tundi). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei nõua ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on esitanud kulutused ilma käibemaksuta. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja menetluskulude kindlaksmääramise 5(6)

lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja leiab, et hageja poolt kantud menetluskulud on põhjendamatud ega vasta asja sisulisele mahule ning palub need jätta vähemalt osaliselt hageja kanda. Hageja menetluskulud on suuremas osas põhjendamatud ja tõendamata. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude väljamõistmine ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud määras, mistõttu riigilõiv 200 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjendatud ja vajalikuks kuluks peab kohus 20 eurot – sama summa, mis kuuluks hüvitamisele osalise maksekäsu tegemisel tunnustatud nõude osas. Hageja menetluskulust 1040 eurot moodustab õigusabikulu hagimenetluses. Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 12,2 tundi ning tunnitasu 85 eurot. Hageja on käesolevas asjas esitanud neli kirjalikku seisukohta, millega seonduvate menetluskulude hüvitamist taotleb: hagiavalduse (tl 29-35), 11.02.2015. a arvamuse (tl 62-64), 28.09.2015 a taotluse, 2.11.2015. a arvamuse kostja täiendavatele seisukohtadele (tl 106-107); asjas on toimunud üks kohtuistung (24.08.2015. a eelistung) kestusega 1 tund (tl 78). Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, tegemist oli tsiviilkohtumenetluses tavapärase nõudega, mis ei olnud tavapärasest mahukam. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks hagimenetluses 7 tundi, arvestades hageja lepingulise esindaja 85 eurot tunnis, kuulub hagejale hüvitamisele 595 eurot. Kohus leiab, et menetlusosalise esindaja sõidule kulunud aeg hüvitamisele ei kuulu (vt Riigikohtu 3.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17), hüvitamisele kuuluvad üksnes sõiduga seotud kulud, seega tuleb hüvitada täiendavalt 10,83 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kohtu hinnangul hageja menetluskulude suuruseks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 825,83 (200 eurot + 20 eurot + 595 eurot + 10,83 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.