Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-12981
Tsiviilasi
XXX OÜ hagi XXX OÜ vastu ostuhinna tagastamise ning viiviste ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
20 758.52 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja volitatud esindaja Henno XXX (e-post [email protected]); kostja XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post
2-15-12981 tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates ettenähtud tähtajast kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Kohtu selgitused
2-15-12981
TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 720 eurot. TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus märgib, et on hagejalt käesoleva lahendiga mõistnud välja täiendava riigilõivu summas 250 eurot, kuivõrd hageja esitas hagis nõudeid, mis vastavad hagihinna mõttes kokku summale 20 758.52 eurot (põhivõlgnevus 16 188 + kahjuhüvitis 3 000 + hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 388.80 + viivis põhivõlgnevuselt (16 188 eurot) alates 01.09.2015 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,02% päevas, mis vastab hagihinna arvutamise mõttes summale 1 181.72 eurot). Hagilt hinnaga kuni (kaasa arvatud) 25 000 eurot kuulub tasumisele riigilõiv summas 900 eurot. Hageja aga tasus hagi esitamisel riigilõivu summas 750 eurot, mida nõutakse hagilt hinnaga kuni (kaasa arvatud) 20 000 eurot. Kohus selgitab, et hageja nõue ületab hagihinna mõistes 20 000 eurot tulenevalt hageja poolt esitatud edasiulatuvast viivisenõudest. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS §124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg1 sätestab, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 367 kohaselt võib
2-15-12981 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et sama seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab hagejale tähtaja puuduoleva riigilõivu tasumiseks 7 päeva alates käesoleva tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.