Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankroti
välja
Avaldaja/võlgnik: OSAÜHING XXX(registrikood Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur XXX asukoht XXX); Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: XXX(e-post:
Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Sirel (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn; e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Kristjan Aava (OÜ BLV Büroo, Turu plats 5/7-12, Tallinn; e-post: [email protected]). 26.11.2015 Võlgniku lepinguline esindaja Reet Vokk Kohtuistungi toimumise aeg Võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Istungil osalenud isikud Sirel Ajutine pankrotihaldur Kristjan Aava
Lõpetada OSAÜHING XXX(registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Kristjan Aaval likvideerida OSAÜHING XXX(registrikood XXX) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Kristjan Aava alates OSAÜHING XXX(registrikood XXX) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata OSAÜHING XXX(registrikood XXX) dokumentide hoidjaks juhatuse liige XXX(Läti Vabariigi isikukood 230969-12751).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristjan Aava (isikukood 37912290252) tasu suuruseks 1 122 eurot (s.h käibemaks 187 eurot).
6.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Kristjan Aavale ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda üle büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ-le BLV Büroo (arveldusarve nr EE632200221044251966, AS Swedbank). Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
7.Määrata võlausaldaja XXXmenetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 500 (üks tuhat viissada) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlgnikul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. XXXmenetluskulud jätta võlgniku kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja ajutisele haldurile.
11.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.OSAÜHING XXX(avaldaja/võlgnik) esitas 16.10.2015 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli avaldaja põhitegevuseks hulgikaubandus, peamiselt lemmikloomatoidu ost-müük, samuti põrandakate ning elektroonika ost-müük. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks on müügitegevusest tekkinud suured debitoorsed võlgnevused, mille sissenõudmine on ebaõnnestunud. Avaldajal puuduvad igasugused varad, küll on tasumata summasid võlausaldajatele. Tegevuse jätkamine ei ole võimalik ning juhatus on jõudnud seisukohale, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu ning selle tervendamiseks puuduvad võimalused. Avaldaja palub kuulutada välja enda pankroti.
2-15-15472
2.30.10.2015 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Kristjan Aava ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 26.11.2015.
3.23.11.2015 esitas võlausaldaja XXXHarju Maakohtule avalduse avaldaja pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-15-17574). 24.11.2015 määrusega võttis kohus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse ning liitis tsiviilasja ühte menetlusse käesoleva tsiviilasjaga.
4.24.11.2015 esitas Kristjan Aava kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku registriandmete kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 15.05.2006. Võlgniku asutajaks oli osaühing FLB GRUPP. Võlgniku osanikuna ning juhatuse liikmena on registrisse kantud alates 29.06.2015 XXX(Läti Vabariigi isikukood XXX), kelle omandis on osaühingu osa nimiväärtusega 2556 eurot. Äriühingu peamiseks tegevusalaks äriregistri andmeil on muude vahetoodete hulgimüük (EMTAK kood XXX). Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul arvelduskontod Swedbank AS-is, mille jääk seisuga 06.11.2015 oli 3,33 eurot ning Nordea Bank AB Eesti filiaalis, mille jääk seisuga 08.11.2015 oli 1,64 eurot. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on rahalisi vahendeid arveldusarvetel summas 4,97 eurot, muu vara võlgnikul puudub. Võlgnikul puuduvad varad, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnik on lisanud pankrotiavaldusele võlgniku seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ning varade nimekirja. Varade nimekirja kohaselt on võlgniku arvelduskontol raha summas 4,97 eurot ning kassas sularahas summas 1,29 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Lisaks on võlgnikul kolmandate isikute vastu nõudeid kokku summas 390 238,65 eurot. Nimetatud nõuded on Läti Vabariigis registreeritud äriühingute XXX, XXX, XXX vastu. Pankrotihaldur on nimetatud äriühingute osas teinud päringud Läti Vabariigi äriühingute andmebaasi Lursoft ning tuvastanud, et kõik eelpool nimetatud isikud on hiljemalt 18.09.2015 enda tegevuse lõpetanud. Tulenevalt eeltoodust asub pankrotihaldur seisukohale, et debitoorsete võlgnevuste sissenõudmine summas 390 238,65 eurot on ebatõenäoline. Võimalike tagasinõuete ja tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtteid, mis on esitatud Swedbank AS ning Nordea Bank AB Eesti filiaali poolt, perioodist 30.10.2010 kuni 08.11.2015, s.o ajutise pankrotihalduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. Eelnimetatud perioodil on võlgnik kasutanud enda kontosid tavapärase majandustegevuse raames. Tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur võlgniku arveldusarvete väljavõtetele tuginedes tuvastanud. Puutuvalt võlgniku tervendamise väljavaadetesse, toob ajutine haldur esile, et pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus seiskunud. Võlgnikul puudub toimiv ettevõte. Pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul rahalisi kohustusi võlausaldajate ees kokku summas 189 036,29 eurot. Võlgnikul on reaalselt vara summas 6,26 eurot. Täiendavalt on võlgnikul nõudeid välismaiste äriühingute vastu summas 390 238,65 eurot, mille sissenõudmine on ebatõenäoline. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamise osas. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses pankrotikuritegu, ega ka rasket juhtimisviga, mistõttu leiab ajutine pankrotihaldur, et maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalik vara puudub. Võlgniku ainukeseks varaks on rahalised vahendid summas 6,26 eurot ning nõuded kolmandate isikute vastu summas 390 238,65 eurot, mille
2-15-15472 laekumine on ebatõenäoline ning võlgniku kohustuste suuruseks on kokku vähemalt 189 036,29 eurot. Võttes arvesse eespool toodut, palub ajutine pankrotihaldur kohtul määrata, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuks sellest huvitatud võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud tähtaja jooksul 2000 eurot, mille tasumisel kuulutada välja võlgniku pankrot. Viidatud rahasumma tähtajaks tasumata jätmisel palub ajutine pankrotihaldur PankrS § 29 lg 2 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot.
5.26.11.2015 toimunud kohutistungil jäid võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 10.01.2016.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2015. Seisuga 26.11.201510.01.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
7.13.01.2016 esitas võlausaldaja XXX kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja menetluskulud kokku 1 500 eurot (ilma käibemaksuta), sh õigusabikulud 1 200 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv avalduselt summas 300 eurot. Võlausaldajale on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot/h kokku 8 h. Võlausaldaja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames seoses kohtumenetlusega antud õigusabiga. Võlausaldaja palub määrata rahaliselt kindlaks võlausaldaja menetluskulud ja võlgnikult välja mõista võlausaldaja kasuks võlausaldaja poolt kantud menetluskulud summas 1 500 eurot ning märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlgnikul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Kohus edastas võlausaldaja menetluskulude nimekirja võlgnikule. Võlgnik kohtu poolt määratud tähtaja jooksul oma seisukohta esitanud ei ole
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
10.Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 189 036,29 euro ulatuses. Samal ajal on võlgnikul vara 6,26 euro ulatuses, mis koosneb arveldusarvel olevatest vahenditest ning sularahast kassas. Võlgnikul on ka nõudeid kolmandate isikute vastu summas 390 238,65 eurot, kuid nimetatud nõuded on kolme Läti Vabariigis registreeritud ning 2015.a tegevuse lõpetanud äriühingute vastu, mistõttu on nimetatud nõuete sissenõudmine ebatõenäoline. Ajutise pankrotihalduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks juunis 2015 peale aktiivse majandustegevuse lõppemist ning eelpool nimetatud debitoorsete nõuete ebatõenäoliselt laekuvateks hindamist. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt
2-15-15472 võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
12.26.11.2015 kohtuistungil määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
13.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
14.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OSAÜHING XXX tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
15.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX(Läti Vabariigi isikukood 230969-12751).
16.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-23-13 p 12 leidnud, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3.
2-15-15472 Menetlusosalise õigusabikulud (esindajakulud) tsiviilkohtumenetluses on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-132-10, p 10). Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda ning rahuldab võlausaldaja avalduse menetluskulude osas ja määrab võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks järgmiselt: summas 1 500 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 1 200 eurot). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui hind ületab 200 eurot.
17.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
18.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot. Tasust palub ajutine haldur 397 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 122 eurot (s.h käibemaks 187 eurot).
19.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
20.Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o koos käibemaksuga 476,40 eurot).
2-15-15472
21.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
22.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.