2-15-5829
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel kohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5829
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX, XXXja XXXvastu võlgnevuse solidaarseks väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1354,72 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium (registrikood 70000740, asukoht Munga 18, 50088 Tartu, e-post [email protected])
kinnitamine
ja
tsiviilasjas
menetluse
Hageja lepinguline esindaja: Hardi XXX (e-post [email protected]) Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja III: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
19.01.2016.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja ja kostjad XXXja XXX
2-15-5829
Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi XXX, XXXja XXXvastu võlgnevuse solidaarseks väljamõistmiseks. Hagiavalduses aluseks on AS-i SEB Pank ja XXX vahel 15.03.2010.a sõlmitud õppelaenulepingust nr XXX tulenev täitmata kohustus. Kõnesoleva kohustuse täitmist on tagamas kostjate XXXja XXXpoolt antud käendused. Esialgne võlausaldaja on hagejale oma nõudeõiguse loovutatud 29.02.2012.a. 19.01.2016.a kohtuistungil esitasid hageja, XXXja XXXkohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas kõnesolevate kostjate osas menetluse lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 334 lg 1 teise lause kohaselt kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus
2-15-5829 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel kostjate XXXning XXXosas. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on kompromissi pooled kokku leppinud, et tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab resolutsioonis hageja ja kostjate XXXning XXXpoolt nimetamata menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.