Y avaldus laste X ja Q vanemate Y ja Z ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste X ja Q viibimiskoha (sh elukoha) määramise õiguse osas Y-le täielikult üle andmiseks ja Z-le lastega X-ga ja Q-ga suhtlemiskorra määramiseks Z avaldus laste X ja Q vanemate Y ja Z ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste X ja Q viibimiskoha määramise õiguse osas Z-le täielikult üle andmiseks ning Z avaldus lastega X-ga ja Q-ga suhtlemiskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlustoiming
Z 23. septembri 2021. a esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Y 8. oktoobri 2021. a ja 22. oktoobri 2021. a esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja/puudutatud isik (isa) Y (X, Eesti Vabariigi isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Avaldaja/puudutatud isik (ema) Z (X, Eesti Vabariigi isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Puudutatud isik (laps) X (X, Eesti Vabariigi isikukood
XXXXXXXXXXXX)
2-21-2598 Puudutatud isik (laps) Q (X, Eesti Vabariigi isikukood
XXXXXXXXXXX)
Lastele riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Lusmägi
Eestkosteasutus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Veronika Laur Eestkosteasutus Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Ly Rüüs Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kõik määruskaebemenetluses esitatud tõendid ning vanemate esialgse õiguskaitse taotluste juurde lisatud tõendid.
2.Rahuldada Z 23. septembri 2021. a esialgse õiguskaitse taotlus kohtumenetluse ajaks lapse Q lasteaia valiku otsustusõiguse Z-le andmiseks ning anda esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse Q lasteaia valiku otsustusõigus Zle.
2.1.Z-le esialgse õiguskaitse korras lasteaiavaliku otsustusõiguse andmise osas on määrus viivitamata täidetav.
3.Jätta Y 8. oktoobri 2021. a taotlus esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks lapse Q lasteaia valiku otsustusõiguse Y-le andmiseks rahuldamata.
4.Jätta Y 22. oktoobri 2021. a taotlus esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks vanemate suulise kokkuleppe alusel määratud suhtluskorra määramiseks rahuldamata.
5.Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2021. a määrus osas, millega maakohus rahuldas Z avalduse laste Q ja X suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste viibimiskoha määramise õiguse osas täielikult Z-le üleandmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–3).
6.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Z avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste viibimiskoha määramise õiguse osas rahuldamata ning Z ja Y ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetamata.
7.Harju Maakohtu 28. juuni 2021. a määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 7.1.Jätta rahuldamata Y avaldus laste X ja Q vanemate Y ja Z ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste X ja Q viibimiskoha (sh elukoha) määramise õiguse osas Y-le täielikult üle andmiseks.
7.2.Jätta rahuldamata Z avaldus laste X ja Q vanemate Y ja Z ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste viibimiskoha määramise õiguse osas.
7.3.Rahuldada Y ja Z avaldused lastega suhtluskorra määramiseks osaliselt.
7.4.Määrata Y-le tema laste X-ga ja Q-ga suhtlemiseks järgmine suhtluskord:
2-21-2598
7.4.1.Y viibib oma laste X-ga ja Q-ga koos üle nädala pühapäevast pühapäevani. Esimene pühapäev on 4. juuli 2021. Laste üleandmine toimub pühapäeviti kell 13. Z viib lapsed isa juurde ja võtab lapsed isa kodust.
7.4.2.Vanematel on õigus kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas lastega suhtlemise korras.
7.4.3.Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel.
8.Kohaldada kohtu algatusel esialgset õiguskaitset ja määrata kuni tsiviilasjas nr 221-2598 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Y-le tema laste X-ga ja Q-ga suhtlemiseks järgmine suhtluskord: Y viibib oma laste X-ga ja Q-ga koos üle nädala pühapäevast pühapäevani. Esimene pühapäev on 4. juuli 2021. Laste üleandmine toimub pühapäeviti kell 13, Z viib lapsed isa juurde ja võtab lapsed isa kodust.
11.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud poolte endi kanda.
12.Jätta lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse punktide 3 ja 4 peale ei saa määruskaebust esitada. Muus osas võib määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y (avaldaja, isa) esitas 17. veebruaril 2021 Harju Maakohtule avalduse alaealiste laste X (puudutatud isik I, vanem poeg) ja Q (puudutatud isik II, noorem poeg) vanemate Y ja Z (ema) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste elukoha määramise õiguse osas täielikult laste isale üle andmiseks ja laste ja ema suhtluskorra määramiseks.
1.1.7. aprillil 2021 täpsustas isa oma hooldusõiguse määramise avaldust ning taotles laste vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ning hooldusõiguse laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise õiguse osas laste isale üleandmist. Alternatiivselt, kui kohus viibimiskoha määramise õiguse üleandmise osas avaldust ei rahulda, soovib isa laste elukoha määramise õiguse osas hooldusõiguse temale üleandmist.
1.2.Isa avalduse kohaselt abiellusid vanemad 26. aprillil 2013 ning nende kooselust sündis kaks poega. Vanemad lahutasid abielu 10. novembril 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-2013195. Abielu purunemise põhjuseks oli vanemate äärmiselt erinev arusaam pere elukorraldusest ning laste ema vähene panus perekonna toimimisse. Laste ema kolis pere ühisest elukohast välja 12. veebruaril 2021. Lapsed elavad koos isaga edasi pere ühises kodus. Laste isa ei tea, kus ema elab. Laste isa on lapsi üksi ülal pidanud, sest laste emal puudus kogu
2-21-2598 kooselu ajal sissetulek, sest laste ema ei käinud tööl. Laste kasvatamisega tegeles peres peamiselt lapsehoidja. Laste isa tööalastes välislähetustes viibimise ajal ei olnud laste ema võimeline lapsi hooldama ja kasvatama, kuigi ta oli kodune. Lisaks lapsehoidjale on pere palganud koristaja. 13. veebruaril 2021 ja 16. veebruaril 2021 tuli laste ema pere koju ning nõudis laste temale üleandmist, kasutades selleks politsei abi. Laste ema on pöördunud riikliku ohvriabikeskuse poole, kellele esitas oma versiooni pere konfliktide kohta. Laste ema käitumisele on omane perekondlike konfliktide lahendamine politsei abiga. Laste ema ei oska konflikte rahumeelselt lahendada. Neil põhjustel oli isa sunnitud pöörduma kohtusse lastega suhtlemise korra määramiseks ning vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Hooldusõiguse lõpetamine laste elukoha määramise õiguse osas on laste huvides, kuna laste ema käitumine kahjustab laste huve.
1.3.Laste isa palus määrata esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks laste ema suhtluskorra lastega, samuti tavapärase suhtluskorra emaga pärast kohtumenetlust. Laste isa palus kohtul määrata kohtumenetluse ajaks emaga suhtlemise kord kohtu äranägemisel selliselt, et emal on õigus kohtuda lastega kuni kolm tundi kahel päeval nädalas, kindlatel kellaaegadel ja päevadel kokkulepitud kohas kolmanda isiku juuresolekul, leppides selles eelnevalt kokku laste isa ja kolmanda isikuga. Kolmanda isiku juuresolek on vajalik, kuna laste ema käitumine võib olla verbaalselt ja füüsiliselt agressiivne. Laste isa oli nõus, et kohtumiste juures viibivaks kolmandaks isikuks on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja.
1.4.Suhtluskorra määramise taotluses leidis laste isa, et laste emaga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks tuleb välja selgitada ema elukoht. Isas palus määrata suhtlemiskorra pärast kohtumenetlust selliselt, et lapsed viibivad ema juures igal teisel nädalavahetusel laupäeva hommikul kella 10.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Lapsed toob ema juurde laste isa ning isa tuleb lastele ema elukohta järele. Nädalal, kus lapsed ei ole nädalavahetusel ema juures, viibivad lapsed ema juures kolmapäeva õhtust neljapäeva õhtuni selliselt, et ema võtab lapsed kolmapäeval lasteaiast või koolist ning laste isa läheb lastele neljapäeval lasteaeda või kooli järele. Juhul, kui lapsed ei lähe sel päeval lasteaeda või kooli, viib isa lapsed kolmapäeva õhtul hiljemalt kella 18.00-ks laste ema elukohta ning läheb neile ema elukohta järele neljapäeva õhtul kell 18.00.
1.5.Laste isa selgitas 6. mail 2021 esitatud menetlusdokumendis, et ei rikkunud lastega Ameerika Ühendriikidesse sõites pahatahtlikult kohtumäärust, kuna ta oli varem nooremale lapsele lubanud, et lapse sünnipäeva puhul minnakse Ameerika Ühendriikidesse. Noorem laps sai 25. aprillil 2021 4-aastaseks. Ka vanem laps ootas reisi väga. Isa ei tahtnud lastele pettumust valmistada. Laste isa ei julgenud laste emale reisist teada anda, sest kartis, et sel juhul takistatakse tal lastega reisileminekut ning siis on lapsed väga pettunud. Laste isal ei olnud kordagi mõttes lastega Eestist päriselt lahkuda. Laste isa lubas, et annab lapsed emale üle järgmisel päeval pärast reisilt saabumist, kuid lennujaamas ootasid teda laste ema, laste ema esindaja ning suur hulk politseinikke. Politseinikud võtsid laste isalt lapsed jõuga ära. Laste isa sai politseinike ründe tõttu füüsiliselt viga. Pärast laste isalt äravõtmist (28.04.2021) ei ole laste ema võimaldanud isal lastega suhelda ning ei ole viinud lapsi lasteaeda. Vanemate kokkuleppe kohaselt pidi ema lapsed isale üle andma 2. mail 2021 kell 17.00. Laste isale teadaolevalt on lastekaitsetöötajad soovitanud laste emal jätta lapsed lasteaeda viimata ning keelata laste isal lastega suhelda. Haabersti linnaosa lastekaitse töötaja soovitas isal osaleda programmis „Hoolivad isad“. Programm on mõeldud vägivaldsetele isadele. Sellest soovitusest nähtub, et ema on veennud lastekaitsetöötajaid isa vägivaldsuses. Ema kutsub politseid välja, et luua tõendeid isa vägivaldsuse kohta. Mustanahalise mehe vastu vägivallasüüdistuse esitamine on rassistlik. Laste ema on mõistnud, et kui valge naine kaebab mustanahalise mehe peale, usutakse valimatult valget naist, mitte mustanahalist meest. Laste isal takistatakse lastega suhtlemist ning selles osalevad emaga koos lastekaitsetöötajad ja politsei. Lapsed on öelnud, et
2-21-2598 soovivad olla isa juures. Iga päevaga, mil lapsed on isast eemal, nad võõranduvad temast ning see jätab isa ja laste kiindumussuhtesse paratamatult jälje.
1.6.Laste isa esitas 17. mail 2021, 21. mail 2021, 27. mail 2021 ning 25. juunil 2021 täiendavad seisukohad ja tõendid. Laste isa selgitas, et pärast seda, kui laste ema lapsed isalt lennujaamas kätte sai (28. aprillil 2021) ei käinud lapsed lasteaias ning ema varjas lapsi isa eest. Lapsed on videokõnedes isaga väljendanud soovi isa juurde tagasi minna. Laste ema ei lasknud lastel isa juurde koju tagasi minna. 27. mail 2021 esitas laste isa kohtule tõendina laste isa vastu algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, mis tõendab fakti, et isa ei ole laste ega laste ema suhtes vägivaldne olnud. Laste ema on lastekaitsetöötajatele valetanud, et laste isa ei ole laste kasvatamises osalenud ja et lapsed kardavad isa. Ema eesmärk on luua isast vale mulje, et saada eeliseid lastega seotud vaidlustes. 25. juunil 2021 esitatud menetlusdokumendis selgitas isa, et vanemad leppisid 28. mail 2021 kokku ajutise suhtluskorra kohtumenetluse ajaks selliselt, et lapsed veedavad võrdselt aega mõlema vanema juures – ühe nädala isaga ja teise nädala emaga, lapsed antakse üle reede õhtuti kell 18.00. Lapsed olid enne kokkuleppe sõlmimist olnud kuu aega ema juures. Ajal, mil lapsed olid ema juures, ei tegelnud ema vanema lapse Inglise Kolledžisse sisseastumiskatsete ettevalmistamisega. Laste ema ei vastanud isa päringutele, milles isa tundis huvi, kas ema tegeleb vanema lapse koolikatseteks ettevalmistamisega. Ema nendele kirjadele ei vastanud. Kui lapsed suhtluskorra kokkuleppe alusel juunis 2021 isa juures olid, otsustas isa, et jätab lapsed kuni vanema lapse koolikatseteni 21. juunil 2021 enda juurde. Selle otsuse tõttu hakkasid lastekaitse- ja ohvriabitöötajad isa sõna otseses mõttes ahistama. 17. juuni 2021. a hommikul tegid lastekaitsetöötajad isa elukohta nö üllatusvisiidi, et lastega suhelda ja veenduda, et lastega on kõik hästi. Laste isa ei lasknud lastekaitsetöötajaid majja sisse. Laste isale jäi arusaamatuks, kuidas saavad lastekaitsetöötajad arvata, et ootamatult hommikul vara kedagi etteteavitamata vanema ukse taha ilmudes usub vanem, et visiidi eesmärk oli heatahtlik ärakuulamine. Pigem oli tegemist provotseeriva ja ärritava külaskäiguga. Sellist käitumist püütakse õigustada laste huvidega. Lapsed on kinnitanud, et nad ei karda oma isa. Laste isa on meeleheitel, kuna ei suuda enam ametnike kavatsustest aru saada ja leiab, et tal on võimatu Eesti Vabariigis objektiivset ja laste huve arvestatavat abi saada. Valimatult usutakse ema tõendamata valeväiteid. Isa on oma väiteid laste ema poolt laste ohtu seadmise kohta tõendanud, kuid neid väiteid ei usuta. Ametnikel on isa suhtes üksnes eelarvamused. Lapsed on ema kohta rääkinud, et ema on neid üksi koju jätnud. Mõlemad lapsed on isale korduvalt öelnud ning ka psühholoogile kinnitanud, et soovivad elada koos isaga. Laste isa ei ole seda lastelt välja pressinud. Ema on väitnud vastupidist, et lapsed on öelnud, et soovivad elada emaga. Laste ema avaldused
2.Laste ema esitas 2. märtsil 2021 Harju Maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks ning 28. aprillil 2021 avalduse laste vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse osas täielikult laste emale üleandmiseks.
2.1.Ema taotles suhtlemiskorra kindlaksmääramist selliselt, et lapsed on ema juures paaritu nädala esmaspäevast pühapäevani ning paarisnädalal on lapsed samal põhimõttel isa juures. Teise vanema juures viibimise ajal on lastel õigus suhelda eemaloleva vanemaga telefoni teel. Mõlemad vanemad võivad käia lapsega puhkusel välisriigis, teavitades sellest teist vanemat vähemalt kaks kuud ette. 28. aprillil 2021 esitatud avalduses muutis ema oma taotlust suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Laste ema soovis nüüd sellist suhtluskorda, mille kohaselt lapsed veedaksid 70% ajast emaga. Ema selgitas, et laste isa on oma käitumisega aina enam näidanud, kui väheoluliseks ta peab laste ema laste jaoks ja kuidas isa seda lastele sisendab.
2-21-2598 Laste ja ema vahel on tugev kiindumussuhe. Lapsed on emaga lähedased. Viimasel ajal on vanem poeg muutunud ettevaatlikuks selles osas, mida ta räägib. Vanem poeg allub ja kuuletub isale ning tundub, et tal ei ole lubatud emale kõike rääkida.
2.2.28. aprillil 2021 esitatud avalduse kohaselt oli isa laste ema suhtes kooselu ajal füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne. Laste isa on esitanud ema vastu elatise hagi ning taotles lastetoetusi endale. Laste isa ei ole võimaldanud pärast 12. veebruari 2021, kui isa viskas ema pere ühisest kodust välja, lastel emaga kohtuda. Lisaks esitas laste isa ema vastu elatise hagi ning taotles endale lastetoetusi. Lapsed on harjunud igapäevaselt emaga koos olema. 14. aprillil 2021 võttis laste ema lapsed lasteaiast enda juurde. Lapsed olid väga rõõmsad ja soovisid emaga koos olla. Seega ei vasta isa väited, et lapsed ei soovi emaga kohtuda, tõele.
2.3.25. aprillil 2021 sõitis laste isa lastega Ameerika Ühendriikidesse, rikkudes sellega maakohtu määratud keeldu lapsi riigist välja viia (15.04.2021 maakohtu esialgse õiguskaitse määrus). Laste ema sai lapsed politsei abiga 28. aprillil 2021 lennujaamast kätte. Sellise käitumisega kuritarvitas isa oma õigusi hooldusõigusliku vanemana. Isa astus määrusest teadlikult ja tahtlikult üle ning rikkus sellega suhtluskorda, milles pooled olid kokku leppinud. Ema soovib ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist laste viibimiskoha määramise õiguse osas. Lastel on ema juures kõik vajalik turvaliseks ja eakohaseks kasvamiseks olemas. Lapsed on oma emasse kiindunud. Laste ema on pärast vanemate kooselu lõppemist leidnud sobiva elukoha ja töö. Seega on laste emal vaimne, majanduslik ja emotsionaalne valmisolek lapsi kasvatada. Lastel peab olema stabiilne elukorraldus ja päevakava, kuid isa seda ei taga. Ema suudab paremini lastele turvalist ja stabiilset elukorraldust pakkuda. Laste isa kasvatab lapsi sõjaväekorda nõudes ning kasutab laste suhtes vägivalda. Laste isa on teeninud sõjaväes. See on talle tugeva jälje jätnud, sest ta ei tule sellest rollist välja ning ei mõista tsiviilelu reegleid. Laste emal on mure laste heaolu, turvalisuse ja tervise pärast. Laste isa on lapsi hirmutanud, et laste ema paneb laste isa vangi. See on lapsi traumeerinud. Laste isa ei mõista, et laste jaoks on ka ema oluline ning kahjustab sellega laste vaimset tervist. Vanemate omavaheline konfliktne suhtlus mõjub lastele halvasti. Seetõttu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning selles osas emale ainuhooldusõiguse andmine. Kohtupraktikas on selgitatud, et lapse igakordse viibimiskoha määramine ei ole tavahoolduse küsimus, vaid lapsega seotud olulise asja otsustamine. Seega ei ole viibimiskoha osas hooldusõigus üksnes lapse elukoha otsustamine, vaid väga oluline hooldusõiguse osa lapse kasvatamisel ja igapäevaelu küsimuste otsustamisel. Koos laste viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõiguse üleandmise avaldusega esitas ema esialgse õiguskaitse taotluse kohtumenetluse ajaks laste viibimiskoha osas otsustusõiguse saamiseks, kuna laste elukorraldus on olnud viimasel ajal väga ebastabiilne. Isa viis lapsed ootamatult Ameerika Ühendriikidesse ning on seadnud oma eesmärgiks laste emalt äravõtmise, mitte laste parimad huvid. Sellega ohustab laste isa laste vaimset ja hingelist heaolu. Menetlusosaliste seisukohad Laste ema seisukoht isa avaldusele
3.Laste ema sõnul kasutas laste isa ema vastu vägivalda ning viskas laste ema kodust välja. Ema oli sunnitud abi saamiseks pöörduma ohvriabisse. Pärast kodust väljaviskamist ei võimaldanud isa lastel emaga kolm nädalat ilma isa juuresolekuta kohtuda, selline käitumine kahjustab lapsi. Laste isa ei ole tõendanud, et laste ema oleks lastele ohtlik või et vanematel oleks vaidlusi laste elukoha osas. Ema palus jätta isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning suhtlemiskorra määramiseks rahuldamata.
2-21-2598 Laste isa seisukoht ema avaldustele
4.Laste isa palus jätta laste ema avalduse suhtluskorra määramiseks rahuldamata. Laste ema väited isa vägivalduses kohta ei vasta tõele. Laste isa ei ole takistanud laste emal lastega suhtlemist. Pärast abielu lahutamist palus laste isa laste emal otsida uue elukoha ning minna tööle. Laste ema ei astunud isa palvete täitmiseks ühtegi sammu. Seetõttu lõppeski laste ema pere ühisest kodust väljakolimine suure tüliga. Laste ema on väljakolimise kohta varem öelnud, et tal ei ole raha, et ära kolida. Seega ei olnud ka mõeldav, et lapsed lähevad emaga kaasa teadmata, kus ema üldse elab. Laste ema on keeldunud abielu ajal perekonna probleemide arutamisest. Laste ema ise on teinud kõik selleks, et ta ei saaks lastega suhelda. Laste haridusliku ettevalmistusega on seni tegelnud isa. Isa on näinud palju vaeva laste õpetamisega. Ema on seadnud lapsed ohtu sellega, et on lapsed järelevalveta jätnud ning ükskord juhtus, et lapsed leidsid kapist isa ravimid ja viskasid need prügikasti. Kui laste isa ravimite kohta küsis, ei teadnud ema sellest midagi. Laste isal on hirm, et laste ema võib koos lastega Eestist Kasahstani reisida. Pärast ema lahkumist on kodune elu palju rahulikum ja stabiilsem. Isa järgib laste päevakava ning hoolitseb nende eest. Laste esindaja seisukohad
5.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis isa avalduste osas, et ühise hooldusõiguse lõpetamine tuleb kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel. Laste ema selgitas, et laste isa ajas teda 12. veebruaril 2021 kodunt minema ning viskas tema asjad tänavale. Pärast seda nägi ema lapsi kahel korral kahe tunni vältel. Laste isa takistab laste emal lastega kohtumist ning ei vii lapsi lasteaeda. Ema ei nõustunud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisega. Laste emal on korter ja töökoht. Laste esindaja hinnangul ei kinnita isa esiletoodud asjaolud vanemate suutmatust teostada ühist hooldusõigust laste elukoha määramise osas. Laste esindaja leidis, et laste isa suhtlemise kord ei arvesta sellega, et lapsed on väiksed ning seetõttu on neil vajadus emaga tihedamalt suhelda. Suhtluskorda ei saa kehtestada tingimuslikult ning seada selleks eeldusi. Laste emal on õigus ainuisikuliselt otsustada, kus lapsed viibivad ajal, kui nad on koos emaga. Esindaja hinnangul tuleks lastega suhtlemise kord määrata selliselt, et lapsed saaksid mõlema vanemaga võrdselt suhelda ja laste eemalolek teisest vanemast ei oleks liiga pikk. Laste haigestumise korral sõltub haiguse raskusest see, kas suhtlemise kord on takistatud või mitte. Laste esindaja toetas laste ema suhtluskorra määramise avaldust, leides, et ema ettepanek, mille kohaselt lapsed viibivad nädala kaupa kummagi vanema juures, arvestab laste huvidega ning võimaldab mõlemal vanemal laste kasvatamises võrdselt osaleda. Laste ema avalduse osas vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõiguse emale üleandmiseks leidis laste esindaja, et sellise avalduse rahuldamine ei mõjuta mingilgi määral laste elukorraldust, nende eest hoolitsemist ega nende kasvatamist nii siis, kui lapsed on koos emaga kui ka siis, kui lapsed on koos isaga. Kuid laste esindaja hinnangul ei esine praeguses asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise. Asjas esiletoodu ei kinnita vanemate suutmatust teostada ühist hooldusõigust laste viibimiskoha määramise osas. See ei ole põhjendatud ka vanemate lahuselu tõttu. Lastele tagab vanemate lahkumineku korral stabiilse elukorralduse suhtluskorra määramine, mitte ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse osas. Mõlemad vanemad elavad Tallinnas. Ema avalduse rahuldamise korral tekib emal õigus reisida lastega välismaale ja valida lastele elukoht välisriigis ilma teise vanema nõusolekuta. Selline õigus ei ole laste huvides, kuna see võib muuta laste senist elukorraldust ning teha võimatuks või raskendada suhtlemiskorra täitmist ning vanemate ühise hooldusõiguse teostamist ülejäänud osas. Eelnevatel põhjustel ei toetanud laste esindaja ema avalduse rahuldamist.
2-21-2598
Eestkosteasutuste seisukohad
6.Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja selgituste kohaselt nõustub laste isa sellega, et lapsed kohtuvad oma emaga, aga seda isa määratud tingimustel. Laste ema ettepaneku suhtlemisgraafiku kohta lükkas isa tagasi. Laste isal puudub usaldus ema vastu ning seetõttu kardab ta lapsi lasteaeda viia, kuigi lastele seal meeldib ning neil on seal palju sõpru. Isa kardab, et laste ema võtab lapsed lasteaiast ning viib nad oma sugulaste juurde Kasahstani. Laste isa leidis, et tema arvates on piisav, kui ema suhtleb lastega nädalavahetustel. Laste isa tegeleb vanema poja kooliks ettevalmistamisega. Ema selliste asjadega ei tegele. Laste isa sõnul on lapsed sündimisest peale elanud pere ühises elukohas ning ei taha sealt ära kolida. Seega peab laste elukoht jääma isa juurde. Laste ema võib kohtuda lastega isa majas. Laste isa ei näe võimalust, et lapsed elaksid ema juures, ka mitte nädalavahetustel. Linnaosa esindaja vestlusest laste emaga selgus, et isa hirm, et ema viib lapsed välismaale, on põhjendamatu. Seega on laste liikumise piiramine laste huvidega vastuolus ning ei arvesta laste hariduslikke vajadusi. Laste ema häirib see, et lapsed ei käi lasteaias. Laste ema sõnul on ta lastega tegelnud sünnist saati. Laste isa on peamiselt tegelnud palgatööga ning osales kuni lahutuseni laste kasvatamisel vähe. Laste isa on seadnud emale lastega kohtumise tingimuseks selle, et ema tasub lasteaiamaksu ja kommunaalteenuste eest alates novembrist 2020. Laste ema üürib Mustamäe linnaosas 3-toalist korterit. Maja läheduses on mänguväljakud ja park. Korter on remonditud ning kõigi mugavustega, lastel on eraldi tuba, kus neil on voodid, raamatud ja mänguasjad. Korteris on lastele vajalikud elamistingimused olemas. Linnaosa esindaja hinnanul on kolme- ja kuueaastase lapse vajadus ema hoole järele suur ning ema järsk laste elus välja lülitamine laste isa poolt on lastele kahjulik ning tekitab neis stressi. Laste emaga suhtlemise vähendamine ei ole laste huvides. Laste ema on linnaosa esindajale jätnud hooliva ja rahuliku inimese mulje. Kodukülastuse ajal halvustas laste isa laste ema korduvalt kõva häälega laste juuresolekul. Laste isa suhtles kodukülastuse ajal lastega käskivas kõneviisis ning lapsed alistusid talle ning täitsid käske nagu sõjaväes. Lapsed on õppinud isa pahameele vältimiseks käituma isale sobivalt, et isa ei tõstaks nende peale häält. Lapsevanemate suhted on väga keerulised. Laste ema on kogenud vaimset ja füüsilist vägivalda ning pöördus abi saamiseks politseisse ja ohvriabisse (2020. ja 2021. aastal). Laste isa väited selle kohta, et laste ema on käitunud lastega vastutustundetult ja lapsi kahjustavalt, on tõendamata. Laste isa ei ole võimeline pakkuma lastele pikaajaliselt stabiilset ja rahulikku keskkonda. Isa on hakanud lastega tegelema alles viimasel ajal, 2021. a algusest. Seni tegeles lastega nende kodune ema. Laste isa tegeles kodukülastuse ajal tööga ning tal ei ole usaldusväärset täiskasvanut, kelle hoolde lapsi jätta. Laste isa käitub lastega väga järsult ning on väga emotsionaalne. Laste emal on toetav sotsiaalvõrgustik ning tutvusringkond, kellelt ta saab vajadusel abi küsida. Laste eraldamine emast on lastele negatiivselt mõjunud. Kuna seni tegeles lastega peamiselt ema, on lastel tugev emotsionaalne side emaga. Laste isale peaks võimaldama lastega suhtlemist nädalavahetustel, et tal säiliks lastega hea side. Isa taotletud suhtluskord ei lähtu laste huvidest ning linnaosa esindaja seda ei toetanud. Samuti ei toetanud linnaosa esindaja isa avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuna seni pole täheldatud vanemate erimeelsusi laste isikuhoolduse küsimustes. Ühe vanema parem materiaalne olukord võrreldes teise vanemaga ei anna alust taotleda endale lapse ainuhooldusõigust elukoha määramise osas. Laste isa ei ole avalduses esile toonud ühise hooldusõiguse lõpetamise põhjuseid. Haabersti linnaosa esindaja toetas ema avaldust lastega suhtluskorra määramiseks. Laste ema taotletud suhtluskord arvestab laste huvide ja vajadustega ning tagab lastele stabiilse elukorralduse ja piisava võimaluse suhelda mõlema vanemaga. Linnaosa esindaja leidis täiendavalt, et laste isa soovitud suhtluskord ei vasta laste parimatele huvidele. Lapsed võiksid
2-21-2598 isaga kohtuda üle nädala nädalavahetustel ning mõnel õhtul töönädala sees. Üle nädala kummagi vanema juures elamine (vahelduv elukoht) on sobiv suurematele lastele, kelle vanemad saavad omavahel hästi läbi. Lastel on emaga väga tugev emotsionaalne side. Laste kokkupuude agressiivse käitumisega isaga peab olema minimaalne ning toimuma esialgu ainult kolmandate isikute juuresolekul. Linnaosa esindaja esitas 17. mail 2021 täiendava menetlusdokumendi, kus selgitas, et lapsed nägid ema kahe kuu jooksul pärast ema kodust väljaviskamist ainult kahel korral laste isa elukohas 2–3 tunni vältel. Isa võimaldas emal lastega ebaregulaarselt videokõnesid teha ning väitis emale, et lapsed ei taha temaga suhelda. Laste isa on ema lastekaitse töötajate kuuldes halvustanud ning süüdistanud. Linnaosa esindaja juhtis sellise käitumise probleemsusele isa tähelepanu, kuid isa ei ole oma käitumist muutnud. Isa sellist käitumist kinnitavad ka kummagi vanema tehtud helisalvestised vanemate suhtlusest. Sellises vanuses laste psühholoogiline survestamine, laste ema laste elust väljatõrjumine ning laste nende ema vastu suunamine viitab laste isa puudulikele vanemlikele oskustele, seetõttu ei tohiks laste isal võimaldada suhelda lastega rohkem kui laste emal. Laste isa agressioon ema suhtes on väga kõrge ning seetõttu tegeleb alates 2021. a aprillist perega Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötaja, kes on juhtumisse kaasanud ka lastekaitseametnikke ja noorsoopolitseinikke. Laste ema ei ole takistanud laste isal lastega videokõnede kaudu suhtlemist. Lapsed pole kunagi väitnud, et ei taha emaga elada. Seda on väitnud üksnes isa oma kirjades. Isa oli nõus emaga suhtluskorra osas kompromisse sõlmima ainult siis, kui lapsed olid ema juures. Hiljem, kui ema lapsed isale üle andis, rikkus isa kohtuväliselt sõlmitud suhtluskorra kokkuleppeid. Ohvriabi soovitusel varjab laste ema laste isa eest oma elukohta ning blokeerib isa telefoninumbri kohe pärast isa videokõnet lastega. Linnaosa esindaja toetas laste viibimiskoha määramise õiguse osas ainuhooldusõiguse emale andmist. Viibimiskoha määramise õiguse andmine ühele vanemalte annab ühele vanematest õiguse määrata, kus laps elab ja kuhu reisib. Kuna laste isa on menetluse jooksul korduvalt näidanud, kuidas ta oma lapsevanema õigusi kuritarvitab ning ei arvesta selles osas laste huvidega, on põhjendatud laste viibimiskoha määramise õiguse laste emale üleandmine. Linnaosa esindaja selgitas 21. juunil 2021 esitatud menetlusdokumendis, et laste isa keeldub kategooriliselt koostööst lastekaitse- ja teiste ametnikega. Viimane näide sellest oli, kui 17. juunil 2021 tegid lastekaitsetöötajad isa elukohta etteteatamata kodukülastuse ning isa keeldus ametnike majja sisse laskmisest ning ütles, et ei usalda ametnikke.
7.Mustamäe linnaosa esindaja külastas ema tema elukohas 8. märtsil 2021. Esindaja hinnangul on ema korteris lastele vajalikud elutingimused. Ema selgitas, et laste isa on kergesti ärrituv ning väikeste lastega liiga karm. Laste isa on olnud laste ema suhtes agressiivne. Kui ema veebruarikuus politsei kutsus, viidi isa arestimajja. Laste ema selgitas, et kooselu ajal aitas ema isa ettevõttega seotud tegevustes ning alguses maksis isa selle eest ka tasu. Hiljem ta tasu enam ei maksnud. Ema selgituste kohaselt ei olnud perel lapsehoidjat ja koristajat. Laste ja koristamisega tegeles ema ise. Pärast kodust väljaviskamist elas laste ema paar päeva naiste varjupaigas. Ema õde ja ema isa aitasid emal kiiresti korteri üürida ning on ema igakülgselt toetanud. Ema leidis, et õiglane oleks, kui vanemad jagaksid laste hooldusõigust ja hoolitseksid laste eest võrdselt. Linnaosa esindaja tegi ka isa koju kodukülastuse. Isa juures on lastele kõik vajalik olemas. Lapsed olid kodukülastuse ajal rõõmsad ja aktiivsed. Vanem poeg rääkis, et nad käivad vennaga aeg-ajalt lasteaias, kuid mitte iga päev. Vanem poeg ütles, et soovib elada isaga, kuid käia emal tihedamini külas ning emaga rohkem koos olla. Laps ütles, et igatseb ema järele. Isa selgitas, et vanemate abielu oli algusest peale konfliktne, kuna vanemate kultuuriline taust on väga erinev. Isa selgitas, et konfliktide põhjuseks oli ema valetamine, isa peres oli ausus
2-21-2598 väga tähtis. Isa on valetamist märganud ka laste juures. Isa selgitas, et vanemate vahelise konflikti tõttu sattus ta arestimajja, kuigi ei olnud laste ema suhtes vägivaldne. Laste isa selgitas, et lapsed suhtlevad emaga videosilla vahendusel. Abielu lahutati, kuna isale ei sobinud, et ema ei käinud tööl ja isa pidi peret üksi üleval pidama. 19. märtsil 2021 kohtus isa linnaosa esindajaga linnaosa lastekaitse talituses. Isa rääkis, et lapsed käivad jälle lasteaias ning ta on lasteaiaga üldiselt rahul. Isa sõnul ei ole laste huvides emaga tihedamalt suhelda, sest ema rikub lapsed ära. Laste isa saaks väga edukalt ka üksi lapsed üleskasvatatud. Isa ütles, et on nõus võimaldama emal lastega kohtuda üksnes lastekaitsetöötaja juuresolekul. 27. märtsil 2021 kohtus ema noorema pojaga Mustamäe Linnaosa Valituse ruumides lastekaitse töötaja juuresolekul. Kohtumisele tulles vanem poeg kõhkles ning ootas isa heakskiitu. Isa teatas, et vanem poeg ei soovi emaga kohtuda. Vanem laps lahkus koos isaga. Noorem poeg oli ema nähes rõõmus ning tundis ennast ema juuresolekul hästi ja turvaliselt. Linnaosa esindaja järeldas vanemate kodukülastusest, et lapsed tunnevad ennast hästi mõlema vanema juures. Laste jaoks on oluline, et nende elus oleks rutiin ning neile oleks kasulik, kui nad saavad ööbida mõlema vanema juures ning kogevad sarnast rutiini mõlema vanema kodus. Laste jaoks on suurt segadust tekitanud see, et isa ajas ema kodust minema. Laste ema on olnud koostööaldis laste elukorraldusele lahenduste leidmisel. Laste isal on keeruline erinevate erialaspetsialistidega koostööd teha. Laste isa on ema usaldust kuritarvitanud, kuna võttis lapsed ema juurest ning reisis nendega ema teadmata Ameerika Ühendriikidesse. Sellega eiras isa kohtumäärust ning seadis ohtu laste elu ja tervise, kuna reisis lastega ajal, kui Covid-19 viiruse levik oli väga laialdane.
28.aprillil 2021 kohtusid Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötaja, Mustamäe ja Haabersti linnaosade esindajad, laste ema ja ema nõustaja ning tugiisik pere probleemide arutamiseks. Arutelul leiti, et laste isa vajab nõustamist oma emotsioonide ja reaktsioonidega toimetulekuks. Seetõttu tehti isale ettepanek osaleda isadele mõeldud koolitusel „Hoolivad isad“. Isa ei pidanud sellel koolitusel osalemist vajalikuks, kuna leidis, et see on mõeldud üksnes vägivaldsetele isadele. Linnaosa esindaja hinnangul nähtub ema edastatud telefonikõnede salvestistelt, et isa on laste suhtes vaimselt ja emotsionaalselt vägivaldne. Isa ei austa laste õigust ja vajadust emaga suhelda. Salvestiselt on kuulda, kuidas isa katkestab laste ja ema suhtlust agressiivsel toonil sekkumisega, isal on allutav hääletoon. Vanema lapse häälest on aru saada, et enne emale vastamist mõtleb ta pikalt, mida ja kuidas vastata ajal. Isa nõuab salvestisel allutaval toonil, et lapsed ütleksid emale, et nad ei taha emaga kohtuda ega suhelda. Isa käitumine on survestav. Isa sellise käitumise tagajärjeks on see, et lapsed ei julge oma soove ja tundeid isale avaldada, sest kardavad isa reaktsioone. Ema on laste tervise pärast mures. Linnaosa esindaja leidis, et vanemad tuleb suunata individuaalsele psühholoogilisele nõustamisele ning ühisele lahutusjärgsele nõustamisele. Lapsed on neile üle jõu käivas olukorras viibinud peaaegu terve viimase aasta. Laste isa senine suhtlusviis nii laste, laste ema, kui ka laste ja perede õigusi ja heaolu kaitsvate spetsialistidega on allutav, tühistav ja ründav. Isa käitumist ja teguviise võib hinnata kui vastuolulisi, kuivõrd isa nõuab kõigilt allumist ja tõe rääkimist. Isa poolt teist vanemat välistav käitumine on lapsi võõrandav. Taolise käitumisega on isa (teadmatult või teadlikult) ajanud oma isiklikud tunded ja vajadused segamini laste isiklike tunnete ja vajadustega, kuritarvitades sellega laste usaldust ja oma hooldusõigust laste suhtes. Ametnikel ei ole õnnestunud suunata isa õiguskuulekalt ja laste huvides käituma. Oma käitumisega annab isa otseselt mõista, et temale Eesti Vabariigi seadused ei kehti ja kohtumäärusi ta ei täida. Kokkuvõttes leidis linnaosa esindaja, et laste ühise hooldusõigusega kaasneva õiguse ja vastutuse jätmisel laste isale ning senise suhtluskorra jätkumisel, kaasneb otsene oht laste edasisele arengule, elule ja tervisele. Linnaosa esindaja toetas ema avaldust anda laste hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse osas laste emale.
2-21-2598
8.Maakohus jättis 18. veebruari 2021. a määrusega laste isa esialgse õiguskaitse taotluse lastega kohtumenetluse ajaks suhtluskorra määramiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus
29.aprilli 2021. a määrusega rahuldamata laste ema 28. aprillil 2021 esitatud taotluse anda laste emale esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks otsustusõigus laste viibimiskoha määramiseks. Mõlemad vanemad esitasid menetluse jooksul veel mitmeid esialgse õiguskaitse taotlusi, mille maakohus jättis nende põhjendamatuse tõttu rahuldamata.
15.aprilli 2021. a määrusega keelas maakohus esialgse õiguskaitse abinõuna kohtu algatusel laste isal ja emal lapsi Eesti Vabariigi territooriumilt välja viia kuni asjas lõpplahendi tegemiseni. Ärakuulamine
10.Maakohus kuulas laste isa ja laste esindaja ära 7. aprillil 2021. Isa jäi ärakuulamisel oma varasemate seisukohtade juurde. Maakohus kuulas laste ema, laste isa ja laste esindaja täiendavalt ära 14. aprilli 2021. a istungil, kus ka ema oma seisukohti olulisel määral ei muutnud. Ärakuulamisel leidis ema, et lapsed peaksid viibima tema juures vähemalt 70% ajast. Emal on hirm, et isa viib lapsed Eestist ära. Ema leidis, et kompromissina on ta nõus suhtluskorraga, mille kohaselt lapsed viibivad kummagi vanema juures võrdse osa ajast (50/50).
28.mail 2021 toimus vanemate ning laste esindaja täiendav ärakuulamine. Ärakuulamisel selgitas ema, et vanematel ei ole õnnestunud suhtluskorra kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuna isa hinnangul on lastel üks kodu ning isa ei aktsepteeri ema. Laste osas selgitas ema, et lapsed suhtlevad inglise keeles, aga vene keelest saavad aru. Kui vanem poeg läheb Inglise Kolledžisse, siis seal on eesti keele intensiivkursus. Ema selgitas, et kui ta vajab seoses lastega abi, saab ta abiks kutsuda täditütre või kõrvalmajas elava sõbranna. Ema lisas, et isa on väga emotsionaalne inimene ning ei suuda emotsioone kontrollida. Isa ei hooli sellest, et räägib laste kuuldes emast halvasti. Ema oli nõus suhtluskorda täitma selliselt, et läheb ise lastele isa juurde järele ja toob nad isa juurde tagasi. Ema selgitas, et nädala kaupa suhtlemine sobib lastele. Üle nädala oleks laste jaoks liiga pikk aeg. Vanem poeg on isasse rohkem kiindunud, noorem poeg ei igatse nii palju isa järele. Nooremale pojale oleks pikem aeg kui nädal isa juures emotsionaalselt raske. Ema esindaja selgitas, et praegusel juhul on nädala kaupa suhtluskord põhjendatud, kuna vanematel on keerulised suhted. Sellisel juhul on hea, kui vanemad väga tihedalt ei suhtle. Nädal ja nädal ei ole nende laste puhul liiga pikk teisest vanemast lahusoleku periood. Ema leidis, et isa küsimused lastele selle kohta, kelle juures lapsed soovivad elada, on kohatud, kuna lapsed on sellises vanuses, kus nendega on lihtne manipuleerida. Laste isa selgitas, et emaga ei ole võimalik läbirääkimisi pidada ning iga kord, kui peres oli konflikt, kutsus ema kohe politsei kohale. Lapsed ei tahtnud pärast seda emaga suhelda, kui ema kodust ära läks. Isa põhjendas oma valju kõnemaneeri sellega, et mustanahaliste kultuuris on see tavapärane kõnemaneer. Isa esindaja selgitas, et lapsed on harjunud elama seal, kus elab isa. Laste ema juures ei järgi lapsed hügieeni, istuvad nutiseadmetes. Laste ema juures on vabakasvatus. Isa juures on rutiin ja kord. Ametnikud on isaga valesti käitunud. Ema kasutas politseid isa vastu, teades, et mustanahalistel on hirm politseinike ees. Maakohtu määrus ja põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 28. juuni 2021. a määrusega isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse viibimiskoha (sh elukoha)
2-21-2598 määramise õiguse osas isale täielikult üleandmiseks rahuldamata. Maakohus rahuldas osaliselt ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ning andis hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires laste emale. Maakohus rahuldas osaliselt nii ema kui isa avaldused suhtluskorra määramiseks.
11.1.Maakohus määras laste isa suhtluskorra lastega järgmiselt:
1.Laste isa viibib koos oma lastega üle nädala pühapäevast pühapäevani. Esimene pühapäev on 4. juuli 2021. Laste üle andmine toimub pühapäeviti kell 13.00. Laste ema viib lapsed isa juurde ja läheb lastele isa elukohta järele.
2.Vanematel on õigus kokku leppida määruses sätestatust erinevas lastega suhtlemise korras.
3.Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad pooled on sellega kirjalikult nõustunud; kokkuleppeid võib sõlmida e-kirja ja sms-i teel. Maakohus kohaldas kohtu algatusel esialgset õiguskaitset ning määras kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni isa ja laste vahelise suhtluskorra järgmiselt: Laste isa viibib koos oma lastega üle nädala pühapäevast pühapäevani. Esimene pühapäev on 4. juuli 2021. Laste üle andmine toimub pühapäeviti kell 13.00. Laste ema viib lapsed isa juurde ja läheb lastele isa elukohta järele.
11.2.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: 1) laste ja vanemate elukoht on kohtulahendi tegemise ajal Eesti Vabariigis; 2) vanemate abielu lahutati Harju Maakohtu 10. novembri 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-13195, otsus on jõustunud; 3) lapsed on elanud koos ema ja isaga ühise perena sünnist alates; 4) 12. veebruaril 2021 jäid lapsed isa ühepoolse otsuse alusel isa juurde elama; 5) mõlemad vanemad saavad laste kasvatamise ja hoolitsemisega hakkama; 6) mõlema vanema juures on lastel elamiseks vajalikud tingimused; 7) lapsed soovivad olla koos mõlema vanemaga; 8) vanemate omavahelised suhted on keerulised, emotsionaalsed ja konfliktsed suhted kahjustavad laste kasvatamist ning heaolu; 9) lapsevanemad on menetluse jooksul sõlminud korduvalt kompromisse laste viibimiskoha ja suhtluskorra kohta, kuid ei ole kokkulepetest kinni pidanud; 10) vanemad ei saavutanud menetluses kokkulepet.
11.3.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kui kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et laste huvid, vajadused ja heaolu ning vanemate õigused on mingis osas vastuolus, seab kohus esikohale laste huvid. Maakohus kuulas vanemad ära. Ärakuulamisel jäid vanemad oma avaldustes esitatud seisukohtade juurde. Vanematel on erimeelsused lastega suhtlemise korra osas. Mõlema vanema elamistingimused ning sissetulek võimaldavad lapsi ülal pidada ning kumbki vanem ei ole olnud laste suhtes vägivaldne. Isa väidete osas, mille kohaselt ema on olnud laste suhtes hooletu, leidis maakohus, et ema eksimused on läbi arutatud ja ema on nüüd mõistnud, et peab olema laste järelevalve osas hoolsam. Kuna nüüd elavad vanemad eraldi, siis ei ole päevakorral enam ka teine probleem, mida isa esile tõi, et ema on kutsunud isaga tekkinud
2-21-2598 lahkhelide korral tüli lahendama politsei. Linnaosavalitsuste esindajad on ema elukohta teinud kodukülastuse ning kinnitanud, et ei ole tuvastanud ema elukohas asjaolusid, millest võiks järeldada, et laste ohutus ei ole ema juures piisavalt tagatud. Maakohus leidis ka ema väidete osas isa vägivaldsuse kohta, et need väited ei ole menetluses kinnitust leidnud. Isa vastu vägivaldsuse süüdistuses algatatud kriminaalasi lõpetati. Samuti on ema abielulahutuse menetluses esile toonud, et ta on harjunud ja leppinud sellega, et tema abikaasa on äkilise iseloomuga. Maakohtu hinnangul ei olnud isa käitumine ema ühisest elukohast väljatõstmisel küll sõbralik ja lugupidav, kuid kuna pooled ei olnud pärast lahutust kokku leppinud ühise eluaseme kasutuskorras, siis on mõistetav, et laste ema ei saanud ühises elukohas elamist jätkata. Samuti oli põhjendatud laste viibimine nende senises elukohas kuni vanemate vahel kokkuleppele jõudmiseni laste elukoha osas või kuni kohtulahendini. Seega ei ole kirjeldatud alustel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud.
11.4.Pärast lahku kolimist on mõlemad vanemad laste suhtes mõtlematult, laste tundeid ja heaolu arvestamata ning enesekeskselt käitunud. Lastel on õigus suhelda mõlema vanemaga, seega kui vanemad on suhtlemise korras kokkuleppele jõudnud, siis kahjustavad nad laste heaolu, kui nad neist kokkulepetest kinni ei pea. Vanem ei tohi takistada teisel vanemal lastega suhtlemist. Maakohtu hinnangul ei ole tõsiselt võetav väide, mille kohaselt kolme- või kuueaastane laps ei taha ühe või teise vanemaga suhelda. Pigem on usutav, et kui kumbki vanem ei tee oma tegevuse või tegevusetusega lapse ja lahuselava vanema suhtlemisel takistusi, soovib laps suhelda mõlema vanemaga. Praegusel juhul on lapsed elanud vanematega koos sünnist saati, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et lapsed pärast vanemate lahku kolimist valisid omal algatusel kohe vanema, kellega nad ei taha enam suhelda.
11.5.Praeguses menetluses maakohtule esitatud teabe kohaselt on mõlemad vanemad teise vanemaga kooskõlastamata muutnud laste viibimiskohta ja keeldunud teise vanemaga suhtlemise korraldamisest ning ei ole kinni pidanud omavahel kokkulepitud suhtlemiskorrast. Laste isa rikkus maakohtu 15. aprilli 2021. a esialgse õiguskaitse määrust, viies lapsed Eestist välisriiki. Sellega näitas laste isa suhtumist Eesti Vabariigi kohtusse. Laste isa ei küsinud laste emalt lastega välisriiki reisimiseks nõusolekut.
11.6.Vanemate lahutuse korral, kui lapsel on mõlema vanemaga lähedased suhtes, on oluline, et laps saaks endiselt usaldada oma elukeskkonna ja vanemate etteaimatavat käitumist ja stabiilsust. Kõige olulisem on, et vanemad ei tülitseks lapse nähes ega tema üleandmisel. Mõlema lapse jaoks on oluline, et nende elus oleks jätkuv rutiin ja struktuur. Lastele on kasulik, kui nad saavad ööbida mõlema vanema juures. Oluline on, et lapsed tunnetaks sarnast rutiini ja päevarütmi mõlema vanema kodus. Laste huvides on, et vanemad täidaksid lahutusega kaasnevast vastastikusest solvumisest ja vihast hoolimata laste suhtes oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi arvestades laste loomust ja personaalsust. Laste normaalse emotsionaalse ja füüsilise arengu ja seda toetava elukorralduse huvides on, et vanemad tunnustaks teineteist võrdsete vanematena ning arutaksid lastesse puutuvaid küsimusi teadmises, et mõlemad vanemad soovivad lastele parimat.
11.7.Vanemate lahkuminek on seadnud lapsed olukorda, mis käib neile vaimselt ja emotsionaalselt üle jõu. Isa käitumine, mis sisaldab süstemaatilist agressiivset hoiakut ema suhtes, tekitab lastes tugevat võõrandumist. Lapsed võivad hakata mõtlema, et nad on vanemate vahelises olukorras vastutavad, eriti kui nad kuulevad vanemate vahelist tüli või ühte vanemat teisest halvasti rääkimas. Ema on küll olnud koostööaldis erinevate laste heaolu- ja õigusi kaitsvate ametkondadega, et leida lahendus laste elukorraldusele peale vanemate lahutust, kuid on samas näidanud üles suurt usaldamatust laste isa suhtes, kuigi alles mõned kuud tagasi kasvasid lapsed koos mõlema vanemaga. Laste isal on raskusi vanemate lahutusest ja sellest tuleneva uue elukorraldusega seotud reaalsuse ning sellega kaasneva uue dünaamika mõistmisel lapsevanemana. Seda tõendab isa halvustav suhtumine laste emasse. Isa senisest
2-21-2598 käitumisest võib järeldada, et ta vajab abi, et Eesti Vabariigis kehtivates perekonna- ja lapse õiguste põhimõtetes ja regulatsioonides orienteerumisel. Laste isa senine suhtlusviis laste ema ning laste ja perede õigusi ja heaolu kaitsvate spetsialistidega on allutav, tühistav ja ründav. Ametnikud on juhtinud laste isa tähelepanu taolise suhtlusstiili ebakohasusele. Isa on kuritarvitanud oma laste ja laste ema ning Eesti Vabariigi usaldust, rikkudes keeldu viia lapsi kohtumenetluse ajal riigist välja ilma teise vanema nõusolekuta.
11.8.Kujunenud olukorras on esmavajalik võimaldada lastele stabiilne ning rahulik elukorraldus ning vältida suurte ootamatute muutuste tegemist laste elukorralduses isegi siis, kui see oleks ühe või teise vanema suhtes vähem õiglane. Vanemad ei ole suutnud seniajani oma erimeelsusi laste huvides minetada, mistõttu on vähetõenäoline, et nad jõuavad lastele olulistes küsimustes lähiajal kokkuleppele. Vanemate omavahelised lepitamatud vastuolud ei võimalda neil hooldusõigust ühiselt teostada. Vanemate vahelised pinged ja sellest tulenevad hooldusõiguse vaidlused mõjutavad lapsi. Vanemate ülikriitiline suhtumine üksteisesse ja enda arvamuse ainuõigeks pidamine ei ole hea alus vanemate ühise hooldusõiguse teostamiseks. Menetluses on ilmnenud, et vanemad ei ole lapsi kahjustamata võimelised ühist hooldusõigust teostama. Seetõttu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ning selle üleandmine laste viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires laste emale. Sellise otsustusega on tagatud, et laste elus saavad osaleda mõlemad vanemad. Viibimisõiguse piiranguteta üleandmise korral tekiks laste ema avalduse rahuldamise korral laste emal võimalus reisida lastega välismaale ning valida lastele elukoht välisriigis ilma teise vanema nõusolekuta. Selline õigus ei ole laste huvides, kuna see võib muuta laste senist elukorraldust ning teha võimatuks või raskendada suhtlemise korra täitmist ja ühise hooldusõiguse ülejäänud osa täitmist. Laste huvides ei ole ühe vanema ühise hooldusõiguse teostamisest põhjendamatult kõrvalejätmine. Laste parimates huvides on üldjuhul see, kui mõlema vanema hooldusõigus säilib võimalikult suures ulatuses, kuid selle eelduseks on mõlema vanema panus ja igapäevane koostöö laste kasvatamisel. Vanemad peavad arvestama, et kummalgi neist on õigus saada igapäevaselt olulist teavet laste kohta ning osaleda igapäevastest pisiotsustest väljuvate otsuste tegemisel olenemata sellest, kas emal on ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas või mitte. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad siiski leppima sellega, et vahetu osalemine lapse elus igas pisimas üksikasjas ei ole võimalik.
11.9.Menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mille tõttu peaks emal või isal keelama oma lastega suhelda. Samuti ei nähtu, et kumbki vanematest ei sooviks lastega kohtuda ja tegelda. Lastel on õigus kohtuda ja koos olla mõlema vanemaga ning see ei tohiks sõltuda vanemate tujudest. Kuna vanemad ei suutnud suhtluskorras kokku leppida või rikkusid omavahelist kokkulepet, peab kohus suhtluskorra määrama. Vanemal, kes parasjagu veedab lastega aega suhtluskorra alusel, ei ole kohustust teisele vanemale aru anda, kus lapsed mingil ajahetkel füüsiliselt viibivad. Seega ei saa vanem keelata laste viibimist teise vanemaga teise vanema valitud kohas, kui seal viibimine on lapsele ohutu. Haigus, mille ajal lapsed võivad käia õues, ei ole takistuseks vanemaga kohtumise ärajätmisel. Maakohus ei pidanud vajalikuks reguleerida eraldi vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadega seotud kohtumisi, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ja kohustuslik sündmus. Kui vanemad ei jõua konkreetse päeva osas kokkuleppele, on lapsed selle vanema juures, kelle juures peavad olema vastavalt suhtluskorrale ning sünnipäevi saab tähistada muul ajal. Pühi saab samuti tähistada selle vanemaga, kes suhtluskorra alusel lastega koos on. Välismaale võib vanem lastega reisida üksnes teise vanema nõusolekul. Välisreisiks vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega suhtlemiskorras. Reisimiseks nõusoleku andmisest keeldumisega ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid lastele, kes ei saa ühe vanema keeldumise tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida.
2-21-2598
11.10.Maakohtu hinnangul on lastel õigus viibida koos oma eraldi elava vanemaga ja temaga koos aega veeta ilma teise vanema juuresolekuta. Seega peavad mõlemad vanemad tegema kõik endast oleneva selleks, et lastele sellist suhtlemist võimaldada. Mõlemad vanemad vastutavad laste emotsionaalse seisundi eest. Lapsed vajavad selget teadmist, kuidas eraldi elavad vanemad nende elu korraldavad ning kus nad isa või emaga koos viibivad. Vanematel on kohustus keskenduda lastele turvalise elukorralduse säilitamisele. Lapsed peavad tundma emotsionaalset kuuluvust ja tuge mõlema vanemaga koos olles. Vanematel on alati võimalik omavahel kokku leppida lastega suhtlemise kord ning muu elukorraldus. Praegusel juhul ei ole põhjendatud vanemaid perenõustamisele suunata, sest selleks on vaja mõlema vanema tõsiseltvõetavat soovi. Vanemad saavad osaleda nõustamistel omal algatusel siis, kui nad on selleks valmis.
11.11.Maakohus arvestas suhtluskorra määramisel osaliselt mõlema vanema seisukohti ja lähtus vajadusest viia miinimumini erimeelsuste tekkimise võimalused vanemate vaheliste kokkulepete tegemisel. Kuna lapsed on alates sünnist elanud mõlema vanemaga koos ja ka kohtumenetluse ajal on lapsed elanud nii ema kui isa juures, siis ei pidanud maakohus põhjendatuks määrata lastega suhtlemiskorda selliselt, et selle juures peab viibima ka lastekaitsetöötaja. Maakohus ei määranud suhtluskorraga vanematele deklaratiivseid tingimusi ja kohustusi, mille täitmiseks ei ole võimalik lepitusmenetluses sunnivahendeid kohaldada. Vanematel on võimalik lastega suhtluskorras määruses määratust teisiti kokku leppida, kuid kui vanemad ei jõua kokkuleppele, tuleb järgida kohtumäärusega määratud suhtlemiskorda. Kuna vanemad on omavahel korduvalt kokku leppinud, et lapsed elavad vaheldumisi mõlema vanema juures ja lapsed saavad sel viisil olla jätkuvalt võrdselt koos mõlema vanemaga, siis on põhjendatud laste elukorraldust vanemate soovitud viisil jätkata. Lapsed viivivad koos isaga üle nädala pühapäevast pühapäevani ning esimene pühapäev, mil lapsed lähevad isa juurde, on 4. juuli 2021. Lapsed antakse üle pühapäeviti kell 13.00, et nad jõuaksid puhkepäeval rahulikult koos teise vanemaga uude nädalasse sisse elada. Ema viib lapsed isa juurde ning läheb neile sinna järele. Maakohus määras ema lapsi viima ja tooma, kuna emale kuulub maakohtu otsustuse kohaselt laste hooldusõigus viibimiskoha määramise õiguse osas.
11.12.Kuna laste viibimiskoha määramise õiguse andis maakohus emale, tuli isa avaldus selle taotluse osas rahuldamata jätta.
11.13.Vanemate omavahelise halva läbisaamise tõttu määras maakohus esialgse õiguskaitse abinõuna isa suhtluskorra lastega selliselt, et laste isa viibib lastega üle nädala pühapäevast pühapäevani ning esimene isaga kohtumise pühapäev on 4. juuli 2021. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise osa on määrus viivitamata täidetav.
11.14.Lastele menetluses osutatud riigi õigusabiga seotud esinduskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja lg 3 kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Laste isa esitas Harju Maakohtu 28. juuni 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega isa avaldus rahuldada ning jätta ema avaldus rahuldamata. Jätta menetluskulud laste ema kanda. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamisel eelistab ta laste ema laste isale. Maakohus pole osundanud ühelegi objektiivsele tõendile või asjaolule, mis võimaldaks ema eelistada. Maakohus ei ole vastanud isa esile toodud asjaoludele ja mahukatele tõenditele, mis tõendavad ema pealiskaudset suhtumist ja vastutustunde puudumist. Kui ema lapsed lasteaiast ära võttis ja enda juures hoidis, ei teadnud isa, kus lapsed on. Juba see lihtne fakt tõendab isa väidet, et tema ei ole pädev määrama laste viibimiskohta.
2-21-2598 Emal on samas alati olemas kindlustunne, kui lapsed on isa juures kodus. Maakohus on menetluses jätnud arvestamata, et laste elukoht on nende sünnist saadik olnud laste isa elukohas. Seal on lapsed harjunud elama ning seal on vajalikud tingimused selleks loodud. Laste isal on laste jaoks paremad elamistingimused. Maakohtu otsustus laste emale laste viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõiguse üleandmiseks on vastuoluline. Maakohus leidis, et laste isa on valmis ja võimeline laste suhtes hooldusõigust teostama, kuid andis selle siiski osaliselt üle hoopis emale. Kuna vanematel on väga erinevad nägemused laste kasvatusstiilist, siis pidi kohus otsustama, missugune stiil on lastele parem. Mis on laste huvides parem, kas jääda koolist välja ja lükata kooli edasi või omanda rutiini, kohustusi ja oskust vastutada oma tegude eest? Maakohus on aga hoopis arvestanud ema ja isa vahelist suhtlust ning jätnud laste huvid täielikult kõrvale.
12.1.Vanemad vaidlevad laste haridusküsimuse üle. Isa soovib, et lapsel läheks Eesti haridussüsteemis hästi (tasuta õppekoht koolis ja head tulemused). Ema suhtub laste haridusteemadesse pealiskaudselt ja primitiivselt. Ema arvab, et lastega ei ole vaja süsteemselt tegelda. Seega tuleb kohtul otsustada, kummale vanematest otsustusõigus laste haridusteemade osas anda. Vanem poeg ei saanud Inglise Kolledžisse tasuta õppekohale õppima ema käitumise tõttu. Kui sisseastumiskatseteni oli jäänud umbes 2,5 kuud võttis ema lapsed lasteaiast (14.04.2021) enda juurde ning seejärel uuesti lennujaamast (28.04.2021) ning ei tegelnud vanema poja katseteks ettevalmistamisega (0,5 tundi konsultatsiooni eraõpetajaga 2x nädalas ei ole piisav).
12.2.Ema traumeerib lapsi ja isa täitevvõimu ametnike ja politsei kaasamisega. Ema on isa elukohta politsei välja kutsunud, kuna isa ei andnud lapsi emale üle. Politsei kaasamine laste üleandmisesse traumeerib lapsi. Sellise käitumisega jätab ema laste huvid tahaplaanile. Ema ei taga lastele piisavalt järelevalvet, vaid jätab neid üksi koju, kui läheb poodi või kodust eemale. Ema ei suuda palgata lapsehoidjat. Lapsed mängivad päevad läbi arvutimänge ning ei hoolda neid (hammaste pesemine, juuste kammimine). Laste ema ei hoolitse piisavalt laste naha eest. Ema juurest tulles on laste juuksed sassis ja nahk kare. Seega ei võta ema laste hügieeni tõsiselt. Lastel puudub ema juures rutiin ning ema ei tegele laste kasvatamisega. Ema juures ei pea lapsed voodit korda tegema, koristama, ennast pesema. Need on pikaajalises plaanis ebasoovitavad käitumismallid. Ema toidab lapsi mee ja leivaga või muude kõrge suhkrusisaldusega toitudega. Ema vahetas menetluse ajal kaks korda elukohta, mis tähendab, et ema ei ole võimeline pakkuma lastele püsivat ja stabiilset elukohta.
12.3.Isa hinnangul on ametnikud teda ebaõiglaselt kohelnud ning olnud erapoolikud, pidades tema käitumist ja suhtlemisstiili ründavaks. Suhtumist isasse väljendab juba see, kui isa elukohta kodukülastuse tegemisel kaasati politsei. Ametnikel on isa suhtes hoiak, et ta on vägivaldne. Ametnikud tegid isale ettepaneku osaleda programmis „Hoolivad isad“. Tegu on programmiga, mis on mõeldud vägivaldsetele isadele.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele teiste menetlusosaliste seisukohad.
13.1.Laste esindaja hinnangul on lastele vajalik stabiilne elukorraldus ning maakohtu määrusega kehtestatud lastega suhtlemise kord võimaldab seda. Samuti on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning selle üleandmine laste emale, kuna vanemad ei ole suutelised seda ühiselt teostama. Kokkuvõttes tuleb isa määruskaebus rahuldamata jätta.
2-21-2598
13.2.Mustamäe linnaosa esindaja palus jätta isa määruskaebuse rahuldamata. Hooldusõiguse laste isale jätmine oleks laste huvidega vastuolus ning sellega kaasneks oht laste edasisele arengule, elule ja tervisele. Linnaosa esindaja hinnangul tuleks vanemad suunata pereteraapiasse ja psühholoogi juurde.
13.3.Haabersti linnaosa esindaja palus samuti isa määruskaebuse rahuldamata jätta.
13.4.Laste ema palus jätta laste isa määruskaebuse rahuldamata. Ema selgitas, et teadmine isa elukohast ei anna emale lisavõimalusi lastega suhtlemiseks. Kuigi suhtluskorra järgi on laste üleandmise kohaks määratud laste isa maja esine tänav, keelab laste isa laste emal sinna lastele järele tulemise. Laste isa võtab lapsed vastu laste ema kodu juures. Kui varem ei olnud vanematel konflikte laste hariduse ja tervise küsimustes, siis nüüd on tekkinud konfliktid kõigis lastega seotud küsimustes. Lisaks lasteaia- ja koolimurele on tekkinud probleemid ka perearstiga. 1. juulil 2021 muutis isa laste perearsti ning ei andnud selle kohta emale infot. Kui laste isale kuuluks laste viibimiskoha määramise hooldusõigus, ei oleks laste emal kindlust, et isa lapsi emast ei eralda ning välismaale ei vii. Samuti tekiks siis olukord, kus laste isa ei võimaldaks laste emal lastega suhelda.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
23.septembril 2021 esitas laste ema ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda kohtumenetluse ajaks noorema poja lasteaia valiku otsustusõigus laste emale. Taotluse kohaselt on vanematel tekkinud erimeelsused noorema lapse hariduse osas. Lapse isa võttis lapse omavoliliselt senisest lasteaiast ära. Lapse isale ei sobinud enam see lasteaed, sest lasteaed andis kohtule arvamuse vanemate ja laste kohta. Isa kasutab jõumeetodit, et hoida lastlasteaiast kodus. Laste ema leidis olukorra lahendamiseks lapsele lasteaiakoha Mustamäel Tallinna Tammetõru Lasteaias. Lasteaias räägitakse eesti ja vene keelt. Ema jaoks on oluline, et laps omandaks selle riigi keele, kus ta elab ning ema emakeele (vene keel). Praegu on lapse põhiline suhtluskeel inglise keel, kuid laps on sellises vanuses, kus keeli omandatakse kergesti. Lisaks ümbritseb last eesti- ja venekeelne keskkond. Laste isa arvates peab laps käima inglisekeelses lasteaias. Selliste lasteaedade õppemaks on väga kõrge. Isa on lapse lasteaiast äravõtmisega lapse huve kahjustanud. Lapsele on lasteaed kooliks ettevalmistumisel ning eakaaslastega suhtlema õppimisel vajalik.
8.oktoobril 2021 esitas laste isa ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda kohtumenetluse ajaks noorema poja lasteaia valiku otsustusõiguse isale. Taotluse kohaselt soovib isa, et laps käiks inglisekeelses lasteaias, kuna laps räägib ainult inglise keelt. Ema ei ole lastele vene keelt õpetanud, kuigi see on tema emakeel. Kumbki laps ei oska vene keelt, rääkimata eesti keelest. Seega ei pidanud laste ema laste vene keele oskust tänaseni vajalikuks. Ei ole eluliselt usutav, et emale on nüüd järsku oluline 4-aastase lapse keeleoskus. Ema on viinud lapsi ka araabia ja kasahhi keele tundidesse, üritades lastele ka neid keeli õpetada. See on lastele koormav. Vanem laps peab kohanema kooliga ning käib ka mitmetes huviringides. Isa leiab, et laps peaks ise huvituma keeleõppest, siis oleks see põhjendatud. Praegusel juhul ei ole lapsed teiste keelte vastu huvi üles näidanud. Võõras keelekeskkond tekitab lapses ebakindlust. Ema lähtub selliste otsuste tegemisel enda mugavusest ja huvidest. Ema on keeldunud laste haridusküsimustes isaga koostöös tegemisest. Ema ise lastega ei tegele. Isa juures olles õpetab isa nooremale lapsele igapäevaselt lugemist ja matemaatikat. Kui vanema lapse puhul oleks piirdutud ainult lasteaias õpetatavaga, poleks
2-21-2598 vanem laps tänase päevani korralikult lugeda ja kirjutada osanud. Kuna kumbki vanem ei räägi eesti keelt, oleks vanematel äärmisel keeruline last toetada lasteaiaga seotud asjades. See paneks lapse ebamugavatesse olukordadesse ning vanemad ei saaks kaasa rääkida lasteaiaga seotud küsimustes, millesse lapsevanemad tavaliselt kaasatakse. Lasteaias on iga-aastased arenguvestlused. Ema ei ole mõelnud sellele, kuidas saaksid vanemad sellistel vestlustel osaleda. Ema ei saa eeldada, et kõik lasteaiatöötajad räägivad inglise keelt. Kuna lapse isa ei oska vene keelt, tähendaks lapse venekeelsesse lasteaeda panek isa täielikku väljalõikamist lapse haridusküsimustest. Sellisel juhul jääksid lapsed ilma igasugusest kodusest toetusest haridusküsimustes. Lapse huvides on see, et mõlemad vanemad saaksid last haridusküsimustes toetada. Seetõttu peaks inglisekeelne lasteaed olema noorema lapse jaoks esimene valik. Vanem poeg käib koolis, kus õpitakse nii inglise kui eesti keeles. Isa soov on, et ka noorem poeg läheks samasse kooli. Kooli juures tegutseb lasteaed ning kõige parem oleks, kui lapsed saaksid käia koos samas õppeasutuses nagu varasematel aastatel. Noorem laps ootab koha vabanemist selles lasteaias. See lahendaks ka laste elukoha riigi keele õppimise mure. Eelneva tõttu ei mõista isa, miks peaks lapse panema eesti-vene õppekeelega lasteaeda. Isa palus jätta ema taotluse lasteaia valiku otsustusõiguse emale andmiseks rahuldamata. Isa hinnangul ei oleks lasteaia valiku küsimust esialgse õiguskaitse korras vaja lahendada, sest see ei ole lapse huvides. Isa selgitas, et tal oli noorema lapse lasteaiast äravõtmiseks mõjuv põhjus. Lasteaia töötajad ei teinud isaga koostööd ning keeldusid temaga suhtlemisest. Õige ei ole ema väide, et isa on keeldunud lapse lasteaeda panemisest. Isa soovib panna lapse inglisekeelsesse lasteaeda. Noorema lapse lasteaia küsimus ei ole nii aegkriitiline, kuna laps on alles 4-aastane ning kooliminekuni on veel aega.
17.Mustamäe linnaosa esindaja leidis, et lasteaias käimine on nooremale lapsele vajalik ning vanemad ei peaks kartma ega alahindama lapse võimet suhelda mitmes keeles. Kodulähedases lasteaias käimine on lapse huvides, sest seal käivad ka tema sõbrad. Esindaja toetas lapse ema esialgse õiguskaitse taotlust, kuna isa tegevuse tõttu on laps jäänud ilma lapsele vajalikust igapäevarutiini osast.
18.Haabersti linnaosa esindaja leidis samuti, et lasteaias käimine toetab lapse arengut. Laste sotsialiseerumine algab juba lasteaias ning võõrkeelte omandamine on nooremas eas lastel tunduvalt kergem. Olukord, kus laps jäetakse lasteaias käimise võimalusest ilma, ei ole lapse huvides. Seetõttu toetas Haabersti linnaosa esindaja ema esialgse õiguskaitse taotlust ning palus jätta isa samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Haabersti linnaosa esindaja tõi oma seisukohas esile, et laste ema ei ole lastele vene keelt seni õpetanud, kuna laste isa on seda emal keelanud (see asjaolu kajastub lase ema ja isa edastatud kõnesalvestistest, kus laste isa on lubanud emal suhelda lastega ainult inglise keeles). Seega hoiab laste isa lapsi teadlikult suletud inforuumis, et välistada muid mõjusid. Laste isa ei arvesta asjaoluga, et lapsed elavad juba aastaid Eestis ning selleks, et selles ühiskonnas toime tulla, peavad lapsed ka kohalikku keelt oskama. Kuna nooremas eas on lihtsam omandada võõrkeeli, siis on edasine koolitee palju lihtsam, kuna võõrkeelte algteadmised on juba omandatud. Lapsevanema enda keeleoskus ja eelarvamused ei tohiks olla takistuseks lapse arengule. Lapse isa ei lähtu oma seisukohas lapse huvidest, vaid iseenda keeleoskuse piirangutest.
19.Laste esindaja hinnangul oleks lapsele parim, kui vanemad ei vaidleks lapse lasteaiakoha valiku üle. Kuid praegusel juhul nähtub vanemate halvast läbisaamisest, et sellist kokkulepet on keeruline saavutada, mistõttu tuleks kohaldada esialgse õiguskaitsena lasteaia valiku otsustusõiguse andmist ühele vanematest. Lapse huvides on käia lasteaias ning valmistuda kooliks. Lasteaias käimine tagab lapse järelevalve ema töölkäimise ajal. Lapse
2-21-2598 huvidega ei ole vastuolus see, et lasteaias räägitakse vene ja eesti keeles, sest vene keel on lapse emakeel ning eesti keel on riigikeel. Laste esindaja toetas ema avaldust emale kohtumenetluse ajaks lapse lasteaia valiku otsustusõiguse andmiseks. Kuna inglisekeelses lasteaias hetkel vabu kohti ei ole, siis ei ole lapse inglisekeelsesse lasteaeda panemine võimalik. Seetõttu ei ole võimalik isa esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Inglisekeelses lasteaias koha vabanemise korral ei ole emal takistusi lapse sinna panemise osas.
22.oktoobril 2021 esitas laste isa uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks suhtluskord selliselt, et lapsed elavad kolm nädalat isa juures ja ühe nädala ema juures. Isa annab lapsed emale üle ema elukohas 31. oktoobril 2021 kell 13. 00 ning läheb lastele ema elukohta järele 7. novembril kell 13.00. Edaspidi toimub laste üleandmine vastavalt kolme ja ühe nädala möödumisel pühapäeviti kell 13.00 ema elukohas. Taotluse kohaselt on lapsed alates 2021. a augustikuust avaldanud isale soovi elada isaga kolm nädalat ja emaga ühe nädala. Isa on püüdnud sellest ajast peale emaga läbi rääkida, kas emal on võimalik laste soovi arvestada. Eelkõige ei nõustunud ema juurde minema vanem poeg. Vanem poeg hakkas juba 15. oktoobril 2021 (s.o reedel, emale üleandmine pidi toimuma pühapäeval) isale rääkima, et ta ei taha ema juurde minna. Olukord lõppes sellega, et isal ei õnnestunud lapsi
17.oktoobril 2021 emale üle anda. Lapsed keeldusid autost väljumast. Isa selgitas, et ta ei ole soovinud kohtumäärust kuidagi rikkuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-iga 659 osaliselt tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-ide 2 ja 3 osas, millega maakohus piiras isa hooldusõigust laste viibimiskoha õiguse määramise osas ning andis laste emale laste viibimiskoha määramise hooldusõiguse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab laste hooldusõiguse küsimuses vanemate avaldused rahuldamata.
22.Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud taotlused võtta vastu täiendavaid tõendeid.
22.1.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Mõlemad vanemad esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtule esitatud tõendid asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.
23.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus määruses põhjendanud ega otseselt viidanud ühelegi tõendile või asjaolule, mille tõttu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ning selle laste viibimiskoha määramise õiguse osas emale andmine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu põhjendused ei ole hooldusõiguse osalise lõpetamise otsustuse osas selged.
2-21-2598
24.Vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ning selle osaliselt ühele vanematest andmise osas selgitab ringkonnakohus järgmist.
24.1.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama sätte lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
24.2.Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, punkti 28 teine lõige). Seega peavad vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel nähtuma määrusest kohtu kaalutlused. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks (Riigikohtu 12. veebruari 2016. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust (PKS § 116, § 118, § 143 lg-d 1-21) võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema vanemaga. (vt Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19 teine lõik).
24.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas esile toodud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste viibimiskoha määramise õiguse osas on laste huvidega kooskõlas. Maakohus tuvastas, et lapsed elasid koos vanematega ühise perena ühes kodus oma sünnist alates kuni vanemate abielu lahutamiseni 2020. a novembris. Mõlemad vanemad saavad laste kasvatamisega ja nende eest hoolitsemisega hakkama ning mõlema vanema kodus on lastel kõik vajalikud tingimused. Lapsed soovivad olla koos mõlema vanemaga. Mõlema vanema sissetulek võimaldab lapsi üleval pidada ning kumbki vanem ei ole olnud laste suhtes vägivaldne. Maakohus leidis, et kui ema on olnud laste suhtes hooletu ja jätnud neid järelevalveta, siis ema on oma eksimusi mõistnud ning teab nüüd paremini, kuidas laste ohutus tagada. Linnaosade esindajad on menetluses tuvastanud, et ema elukohas ei esine asjaolusid, millest võiks järeldada, et laste ohutus ei ole ema juures piisavalt tagatud. Samuti leidis maakohus vastuseks ema väidetele isa vägivaldsuse kohta, et need väited ei ole menetluses kinnitust leidnud. Isa vastu vägivallasüüdistuses algatatud kriminaalasi lõpetati (I kd, tl 117). Samuti on oluline asjaolu, et vanemad elavad ühes linnas ning lapsed on viibinud kummagi vanema juures vahelduvalt ja on harjunud mõlema vanema elukohas viibima. Lapsed ei ole kummastki vanemast võõrdunud. Ka
2-21-2598 laste esindaja leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine on laste parimates huvides ning selle lõpetamine on põhjendatud ainult erandlikel asjaoludel. Esindaja hinnangul tagab laste stabiilse elukorralduse jätkumise suhtluskorra määramine (I kd, tl 42).
24.4.Isa heitis emale määruskaebuses ette, et ema on menetluse jooksul vahetanud kaks korda elukohta, mis tähendab, et ema ei ole võimeline pakkuma lastele püsivat ja stabiilset elukohta. Samuti ei hoolitse laste ema piisavalt laste tervise eest, toites neid mee ja leivaga ning muude suhkrusisaldusega toitudega ning jättes nende naha ja juuksed hooldamata. Samuti on isal etteheide, et lapsed on ema juures järelevalveta ning ema ei tegele lastega. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et ema ei taga lastele sobivaid elamistingimusi ning hoolitsust. Menetluses ei ole tuvastatud, et lastel on tervisega probleeme. Neid järeldusi kinnitavad linnaosa esindajate kodukülastused ning isa 22.10.2021 menetlusdokumendiga esitatud ambulatoorne epikriis, milles SA Tallinna Lastehaigla arst E on leidnud, et vanem laps on heas üldseisundis ning pigem on lapsel psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid (dtl 1203).
24.5.Kuna vanematel on vaidluse all ühise hooldusõiguse lõpetamine üksnes laste viibimiskoha küsimuses, mis on võimalik praegusel juhul lahendada suhtluskorra määramise kaudu, on kolleegiumi hinnangul laste huvides säilitada vanemate ühine hooldusõigus. Laste viibimiskoht on ühise hooldusõiguse säilitamise korral selle vanema elukoht, kelle juures lapsed suhtluskorra alusel viibivad.
24.6.Kuigi kolleegium nõustub isa väidetega, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei olnud praegusel juhul alust, panevad kolleegiumi muret tundma määruskaebemenetluses ning esialgse õiguskaitse taotlustega esitatud mõlema vanema tõendid ja helisalvestised ning nendelt kostuv laste isa raev ja pahameel, mida ta väljendab ema suunal. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pärast lahku kolimist on mõlemad vanemad laste suhtes mõtlematult, laste tundeid ja heaolu arvestamata enesekeskselt käitunud. Lastel on õigus suhelda mõlema vanemaga, seega kui vanemad on suhtlemise korras kokkuleppele jõudnud, siis kahjustavad nad laste heaolu, kui nad neist kokkulepetest kinni ei pea. Vanem ei tohi takistada teisel vanemal lastega suhtlemist. Praegu aga nähtub vanemate esitatud tõenditest isa tugev surve muuta maakohtu määratud suhtluskorda ning seda lapsi ära kasutades.
24.7.Viimaste menetlusdokumentidega esitatud helisalvestistelt nähtub selgelt, kuidas isa püüab lapsi sundida ema kuuldes väljendama, et lapsed ei taha ema juurde minna, kuigi suhtluskorra kohaselt on lastel õigus ema juures olla üle nädala alates pühapäeva lõunast. Helija videosalvestistelt nähtub, kuidas isa surub emale jõuliselt peale oma tahet saavutada kokkulepe suhtluskorra muutmiseks, sõimates ema inetute väljenditega (isa 08.10.2021 menetlusdokumendi lisa 1, ema 22.10.2021 menetlusdokumentidele lisatud helifailid ajavahemiku 16.–19.10.2021 vanemate vaheliste telefonivestluste salvestistega) ning avaldades survet ähvardusega, et kui ema ei nõustu, siis ei toogi isa lapsi enam ema juurde. Lisaks avaldab isa ema mõjutamiseks survet lastele, nõudes neilt kinnitust, et nad ei soovi ema juurde minna. Esitatud salvestistelt nähtub, kuidas vanem laps pöörab pilgu vaikselt „ei“ vastates maha, kui isa palub tal vastata, küsimusele, kas ta soovib ema juurde minna. See vaatepilt on kurb, sest see väljendab lapse ebakindlust ja hirmu. Isa suhtlusstiilist ja nõudlikust kõnemaneerist kostub ähvardus. Ema peale karjumine laste kuuldes ning ema ründav ja solvav sõnakasutus väljendab isa hoiakut ema suhtes ja viitab selgelt vaimsele vägivallale ema suunal. Menetluses ei ole tõepoolest tuvastatud isa vägivaldsust laste suhtes. Kuid isa verbaalne vägivald laste ema suhtes ning ema õiguste eiramine laste suhtluskorra tagamisel teevad kolleegiumile tõsist muret. Pingeline ja ebaturvaline õhkkond, mida selline käitumine lastele tekitab, avaldab halba mõju nende vaimsele tervisele ja heaolule. Isa pöördus 22. oktoobril ise Tallinna Lastehaiglasse, et saada hinnangut vanema lapse tervisele. Anamneesi kohaselt on laps kurvameelne ning arst on leidnud, et selle põhjuseks on sotsiaalsed ja psühholoogilised probleemid (dtl 1203). Seega mõistab isa tegelikult, et lastega ei ole kõik päris korras ja ta on laste pärast mures. Kuid tema
2-21-2598 käitumisest järeldub, et ta ise ei taju ennast laste vaimse tervise ohustajana. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks selle asjaolule menetluses eraldi tähelepanu juhtida. Kolleegium selgitab siinjuures, et kui maakohtu määruse edasisel täitmisel ikkagi ilmneb, et isa ei ole jätkuvalt võimeline maakohtu määratud suhtluskorda emaga rahumeelselt läbirääkides täitma, võib kohtul tekkida siiski alus vanemate hooldusõiguses isa käitumise tõttu muudatuste tegemiseks. Eelnevat arvestades soovitab kolleegium isal tõsiselt kaaluda oma käitumises ja suhtumises laste emasse muudatusi teha ning püüda laste emasse ja lastesse lugupidavamalt ja hoolivamalt suhtuda.
24.8.Eelnevaid asjaolusid arvestades ei nõustu kolleegium ka isa määruskaebuse väitega, mille kohaselt ametnikud suunasid isa alusetult programmi „Hoolivad isad“. Viidatud koolitus aitaks isal paremini mõista oma käitumise laiemaid mõjusid lastele. Koolituse kodulehel esitatud tutvustuse kohaselt on selle eesmärk senisest enam ja paremini kaasata isasid laste kasvatamisse ning programm on kasulik ka neile isadele, kellel on probleemsed suhted oma lastega või laste emaga. Samuti selgitatakse tutvustuses, et kohtumiste jooksul on isadel võimalik arendada eluterveid võtteid oma vihaemotsioonide ohjeldamiseks ning mõista, mil moel isa käitumine mõjutab lapsi ja nende ema.1 Seega ei saa kolleegium nõustuda määruskaebuses esitatud väitega, et programm on mõeldud eelkõige (füüsiliselt) vägivaldsetele isadele.
25.Laste ema ja isa esitasid määruskaebemenetluse ajal ringkonnakohtule ka esialgse õiguskaitse taotlused, mille ringkonnakohus vaatab menetlusökonoomia kaalutlustel läbi koos esitatud määruskaebusega.
25.1.TsMS § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitse korras rakendada hagi tagamise abinõusid.
25.2.Laste ema esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on vanematel erimeelsused seoses noorema lapse lasteaias käimisega, mistõttu ema taotles kohtumenetluse ajaks otsustusõiguse saamist lapse lasteaia valiku küsimuses. Taotluse kohaselt võttis laste isa noorema lapse senisest inglisekeelsest lasteaiast ära, kuna isal tekkis lasteaia töötajatega konflikt. Laste ema hinnangul on nooremale lapsele lasteaias käimine vajalik kooliks ettevalmistumisel ja sotsialiseerumisel ning riigikeele omandamisel. Laste ema hinnangul õpib laps sellises vanuses keeli kergesti, mistõttu ei ole lapsel keeruline uues keelekeskkonnas kohaneda. Isa esitas samuti taotluse noorema lapse lasteaia valiku osas otsustusõiguse saamiseks. Isa selgituse kohaselt ei ole praegusel juhul lapse lasteaeda viimine hädavajalik, kuna laps on alles 4-aastane ning ei vaja sotsialiseerumist. Isa ei nõustunud emaga, et lapsel on kerge uued keeled selgeks õppida ning et lasteaias käimine on kasulik kooliks ettevalmistumisel. Seetõttu pidas isa lapsele sobilikuks ainult inglisekeelset lasteaeda. Laste esindaja leidis, et lasteaias käimine on lapsele kasulik ning tagab talle vajaliku arengukeskkonna. Samal seisukohal olid ka mõlema linnaosa esindajad.
25.3.Kolleegium ei nõustu isa esialgse õiguskaitse taotluse väidetega, mille kohaselt ei ole lapsel praegusel hetkel vajadust lasteaias käia ning muus kui inglisekeelses lasteaias käimine oleks vastuolus lapse huvidega. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul rahuldada ema esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ning anda kohtumenetluse ajaks otsustusõigus lasteaia valiku osas lapse emale. Kolleegium nõustub laste esindaja ning linnaosa esindajate seisukohtadega, et lasteaed tagab lapsele vajaliku igapäevarutiini ja stabiilse arengukeskkonna, mida praeguses menetluses esitatud dokumentides on ka laste isa oluliseks pidanud. Samuti nõustub kolleegium linnaosa
Vt täpsemalt programmi tutvustuse osa isale: https://vaiter.ee/hoolivad-isad/
2-21-2598 esindajate seisukohtadega, et lapse huvides on alustada muude keelte õpinguid juba lasteaiaeas. Erinevate keelte oskus annab nooremale lapsele võrreldes vanema lapsega palju laiema koolivaliku. Vanemal lapsel oli hea inglise keele oskuse tõttu võimalik taotleda koolikohti üksnes inglisekeelsetes koolides. Lisaks inglise keele oskusele tagab eesti ja vene keele oskus lapsele kiirema kohanemise ja sotsialiseerumise koolis. Kolleegiumi seisukohti kinnitavad isa määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid (vanema lapse suhtlemisprobleemide ja vägivallajuhtumite kirjeldused koolis, dtl 1176-1190). Isa esitatud kirjavahetuses vanema poja kooliga seotud juhtumid viitavad selgelt, et vanema enda teadmata mõjutab lapsi ja nende lävimist teisest kultuurist lastega selle vanema halvustav suhtumine teisest kultuurist inimestesse ja nende keelesse. Just selline tõrjuv suhtumine (mida isa on väljendanud ema emakeele, vene keele suhtes) põhjustabki ka vägivalda ja teeb laste integreerumise nende elukohariigi ühiskonda ja sotsialiseerumis koolis keerulisemaks. Kui laps kohaneb teise keeleruumiga juba nooremas eas, aitab see ära hoida hilisemad konfliktid koolieas, mis võivadki olla osaliselt põhjustatud keelebarjäärist. Neid asjaolusid ja ka isa enda esitatud tõendeid arvestades on noorema lapse huvides omandada juba enne kooli rohkem keeli, eelkõige oma elukohariigi keel, kuid ka oma ema keel. Keelteoskus tagab lapse parema toimetuleku tulevikus, mistõttu on keeleõppe võimaldamine eesti- või venekeelses lasteaias käimisega lapse parimates huvides.
26.Isa esitas 22. oktoobril 2021 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul määrata kohtumenetluse ajaks laste suhtluskord vanematega selliselt, et lapsed elavad kolm nädalat isa juures ja ühe nädala ema juures. Isa annab lapsed emale üle ema elukohas 31. oktoobril 2021 kell 13.00 ning läheb lastele ema elukohta järele 7. novembril 2021 kell 13.00. Edaspidi toimub laste üleandmine vastavalt kolme ja ühe nädala möödumisel pühapäeviti kell 13.00 ema elukohas. Isa hinnangul oleks selline suhtluskord laste huvides, sest lapsed on ise selleks soovi avaldanud. Kolleegiumi hinnangul tuleb laste isa taotlus kohtumenetluse ajaks maakohtu määratud suhtluskorrast erineva suhtluskorra määramiseks rahuldamata jätta. Maakohus tuvastas ning ringkonnakohus nõustub sellega, et nädala kaupa kummagi vanema juures viibimine vastab kõige paremini laste huvidele. Ema on sellise suhtluskorraga nõustunud. Laste isa taotlusest ei nähtu uusi kaalutlusi, mida maakohus hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei oleks analüüsinud. Kolleegiumi hinnangul ei ole lapsed sellises vanuses, kus suhtluskorra määramisel saaks võtta aluseks nende isale väljendatud soovi. Menetluses isa poolt esitatud tõenditest lähtudes on kolleegiumil ka põhjust kahelda, et tegemist on laste tegeliku tahtega. Pigem väljendab laste isa taotlus tema soovi lapsed emast võõrandada. See aga ei ole kooskõlas laste huvidega. Eespool on isa esitatud tõendite usaldusväärsust seoses laste väljendatud soovidega põhjalikumalt analüüsitud (vt määruse p 24.7). Kuna isa taotlus lastega suhtlemise korra muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, jääb jõusse maakohtu määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord, mille kohaselt vanemad peavad võimaldama lastega teineteisega suhelda selliselt, et lapsed viibivad kummagi vanema juures nädala kaupa. Menetluskulud
27.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
2-21-2598 Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.