I.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ning Justiitsministeeriumi kohusta-miseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.11.2024 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – I.K , volitatud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kärt Kasepõld Vastustaja II – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Anastasia Sanchez Fernandez
Menetluse alus ringkonnakohtus
I.K
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse I.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Jätta I.K määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.11.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja ning Y, C ja Q nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
1.Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2598 määrati I.K (kaebaja, isa) suhtlemiskord tema laste C ja Q-ga (lapsed).
3-24-3014
2.Y (ema) viis lapsed ilma isa nõusolekuta 2021. a novembris Rootsi ja sealt 16.12.2021 Türgi kaudu Kasahstani.
3.Harju Maakohus tunnistas 23.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2598 kaebaja ja ema vahelise lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, lõpetas nende ühise hooldusõiguse laste suhtes ning andis laste suhtes hooldusõiguse täielikult üle isale. Kohus kohustas ema andma lapsed üle isale.
4.Kaebaja esitas Kasahstani kohtule hagiavalduse ema vastu laste tagastamise asjas. Astana linnakohtu tsiviilasjade kolleegium lükkas 18.05.2023 otsusega nr 7199-23-00-2а/2332 kaebaja hagi ema vastu tagasi. Kaebaja esitas selle peale kassatsioonkaebuse, mille Kasahstani Vabariigi Ülemkohus jättis 10.07.2023 menetlusse võtmata.
5.I.K esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 07.11.2024 ja 12.11.2024), mille lõplikud nõuded olid järgmised: – mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1 000 000 eurot ja varalise kahju hüvitis 500 000 eurot; – kohustada Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) ja Justiitsministeeriumi (JM) tegema koostööd Interpoli ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada laste seaduslik tagasitoomine Eestisse ja kohtuotsuse täitmine. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras: – kohustada PPA-d ja JM-i võtma viivitamatult meetmeid, et täita Harju Maakohtu 23.02.2022 määrust ja rakendada järelevalvet laste seaduslikuks tagasitoomiseks Eestisse; – kohustada PPA-d edastama ema suhtes punase teate Interpoli kaudu, et hõlbustada laste asukoha tuvastamist ja nende seaduslikku tagasitoomist; – kohustada PPA-d ja JM-i tegema viivitamatult koostööd Kasahstani ja Rootsi ametivõimudega, et tagada laste viivitamatu ja seaduslik tagasitoomine Eestisse; – kohaldada muud abinõu kaebaja õiguste ja huvide kaitseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kaebaja on jõustunud kohtulahendiga tunnistatud oma laste ainuhooldajaks. Hoolimata sellest viis ema lapsed ebaseaduslikult Eestist välja Kasahstani, kasutades Rootsis võltsitud dokumente, et saada lastele valepassid. Ema viis lapsed Rootsi 2021. a novembris. Kaebaja palus 2022. a veebruaris PPA-l väljastada Interpoli kaudu punane hoiatusteade, kuid PPA ei teinud midagi ega rakendanud meetmeid, et tagada kohtulahendi täitmine ja takistada laste ebaseaduslikku lahkumist Euroopa Liidust. PPA tegevusetus aitas kaasa laste ebaseaduslikule väljaviimisele ja põhjustas tõsist kahju kaebajale. Kaebaja taotles ka veel 2024. a veebruaris PPA-lt punase hoiatusteate väljastamist, kuid see ei andnud mingit tulemust. Kuigi ema hankis lastele valepassid, ei ole PPA teinud midagi, et algatada kriminaaluurimine. Rikutud on määrust (EÜ) 2210/20031. Selle kohaselt peab Eesti kohtulahend, millega määrati ainuhooldusõigus kaebajale, olema täitmisele pööratav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui Eesti ametivõimud ei suutnud tagada kohtulahendi täitmist, võib see tähendada, et Eesti on rikkunud oma kohustusi Euroopa Liidu õiguse kohaselt. Kui riik ei suuda õigel ajal tegutseda ega rakendada vajalikke meetmeid kohtuotsuse täitmiseks, võib tekkida vastutus Euroopa Liidu õiguse ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) rikkumise eest.
1
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.
2(6)
3-24-3014 PPA vastutab laste ebaseadusliku lahkumise eest Euroopa Liidust. Kui lapsed suutsid lahkuda Euroopa Liidust hoolimata olemasolevast kohtulahendist ja võltsitud dokumentide alusel, tekib küsimus politsei ja piirivalve tegevuse osas. See võib viidata hooletusele, eriti kui dokumente ei kontrollitud piisavalt põhjalikult või ei kontrollitud laste hooldusõiguse staatust. Ema kasutas võltsitud dokumente, et saada Rootsis lastele valepassid. Kui PPA ei reageerinud teadaolevatele riskidele või ei teinud Rootsi ametivõimudega piisavat koostööd, võib see viidata PPA kohustuste rikkumisele. Eesti riik ei ole täitnud Eesti ja Kasahstani vahelist koostöölepingut, kuna ei ole rakendanud piisavalt meetmeid, et kaitsta kaebaja lapsi, ega toetanud nende tagasitoomist pärast ebaseaduslikku väljaviimist Kasahstani. Rahvusvahelise koostöö puudumine võib rikkuda rahvusvahelisi lapsekaitse norme, nt 1980. a Haagi konventsiooni.
6.PPA selgitas 18.11.2024 seisukohas, et PPA-l ei ole võimalik rakendada meetmeid kohtumääruse täitmise tagamiseks, kuna täitemenetluse seadustiku § 3 lg 1 järgi korraldavad täitedokumendi täitmist kohtutäiturid. Punase teate esitamist saab otsustada üksnes kriminaal-, mitte haldusmenetluses. Isegi kui punane teade esitataks, ei aitaks see kaasa laste asukoha tuvastamisele ega nende Eestisse tagasitoomisele. Laste tagasitoomine Eestisse ei ole Kasahstani kohtu otsust arvestades võimalik.
7.JM selgitas 18.11.2024 seisukohas, et JM on määratud Eesti Vabariigi keskasutuseks erinevate rahvusvaheliste instrumentide alusel, sh Haagi 1980. a konventsiooni alusel. Kui menetlus puudutab või menetlusse on kaasatud Euroopa Liidu liikmesriik, kohaldatakse määrust (EL) 2019/1111, mis rakendus alates 01.08.2022 ja asendab määrust nr 2210/2003. Keskasutusena vahendab JM infot ja taotlusi välisriikide määratud keskasutusega ja Eesti asjakohaste asutustega (nt Sotsiaalkindlustusamet, kohtud, kohalikud omavalitsused). Keskasutusena vahendab JM oma pädevuse raames infot ja juhiseid taotleja isikuga seoses võimalike menetluste algatamiseks välisriigis, abistab dokumentide kogumisel, vajadusel tõlgete korraldamisel ja kui menetlus on algatatud, info ja dokumentide vahendamisega välisriigi keskasutusega. Kuna praegusel juhul on teada, et lapsed viibivad Kasahstanis, siis ei ole asjakohane viidata Euroopa Liidu Nõukogu määrustele, kuna Kasahstan ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. JM keskasutusena on olnud kaebajaga kontaktis ja osutanud talle kaasabi vastavalt pädevusele. JM edastas 09.12.2021 õigusabitaotluse PPA-le, mille sisuks oli kaebaja laste võimaliku piiriületuse tuvastamine alates oktoobrist 2021. PPA 15.12.2021 vastuse kohaselt ei ole alates 01.10.2021 fikseeritud laste ja ema piiriületust. Alates 21.12.2007, s.o pärast liitumist Schengeni ühtse viisaruumiga ei kontrollita sisepiiridel isikute ja sõidukite liikumist ning piiriületusi ei reguleerita. JM selgitas kaebajale võimalust edastada lapse tagastamise taotlus, kuid selleks peab olema teada eeldatav riik, kuhu lapsed on viidud. Kaebaja edastas 08.12.2021 esialgsed dokumendid laste tagastamise menetluse algatamiseks. Sotsiaalkindlustusamet ega PPA ei teadnud laste asukohariiki ja sellest teavitati ka kaebajat. Suheldi nii Tšehhi, Valgevene, Kasahstani kui ka Rootsi keskasutustega. 2022. a oktoobris edastati laste tagastamise taotlus Kasahstani keskasutusele ja suunati kaebaja kaasabi saamiseks pädevat asutuste poole. JM saatis 27.04.2023 kaebaja esindajale Kasahstanis asjakohased juhised, mis puudutasid sünnitunnistuste võimalikku võltsimist; edastas kaebajale 25.07.2023 hooldusõigust puudutava Eesti kohtulahendi koopia ja tõlked. Lisaks anti kaebaja erinevates riikides olevatele esindajatele juhiseid päringutega Eesti riigiasutuste poole pöördumiseks. Kaebaja ei ole vahepeal edastanud soovi Kasahstani keskasutusele päringu tegemiseks lapseröövi menetluse seisu osas. Keskasutusena taotlejale võimaliku kaasabi osutamiseks peab olema õiguslik alus – rahvusvaheline instrument või nt riikidevaheline kahepoolne õigusabileping. Selliselt on võimalik JM-il vahendada taotlusi, sh lapseröövi menetlustes tulenevalt Haagi 1980. a 3(6)
3-24-3014 konventsioonist. Kui rahvusvaheline instrument puudub, edastab JM taotlejale üldinfo, kuidas konkreetses olukorras toimida (nt otse välisriigi kohtu poole pöördumine Eestis tehtud lahendi täidetavaks tunnistamiseks ja täitmiseks). Kaebaja 22.10.2024 pöördumisele Eesti ja Kasahstani koostöö kohta on vastanud nii JM kui ka Välisministeerium ning soovitanud kaebajal pöörduda välisriigi kohtusse Eestis tehtud hooldusõigust puudutava lahendi tunnustamiseks ja täitmiseks. JM-il ei ole lapseröövi menetlustes isikute tagaotsimise märgete tegemine võimalik. Ühes riigis tehtud kohtuotsuse olemasolu ei saa olla oma olemasolust tulenevalt lapse riigist väljaviimise takistuseks. Et lapse välisriiki viimise takistamine oleks võimalik, tuleb kohtulahendist teavitada asjakohaseid asutusi (sh piiripunktid, lennujaamad, sadamad jpt). Viide Eesti ja Kasahstani vahelisele koostöölepingule ei ole asjakohane, sest see ei reguleeri koostööd perede ja laste kaitse eesmärgil. Lapseröövi reguleerib Haagi 1980. a konventsioon, millega on liitunud Eesti ja Kasahstan. Eesti ja Kasahstani vahel ei ole õigusabilepingut. JM ei rakenda järelevalvet lapseröövi menetluses tehtud otsuste suhtes. Lapse tagastamise või tagastamata jätmise üle otsustab lapseröövi taotluse saanud riigi kohus või haldusasutus. JM ei ole selles menetluses osaline, vaid üksnes info ja dokumentide vahendaja. Välisriigi kohtul on võimalik konventsiooni järgi teha otsus ka lapse tagastamata jätmise kohta. Kui kohus teeb lapse tagastamise otsuse, võib asjakohane kohus määrata otsuses tingimused, mis peavad olema lapse tagastamisel täidetud. Kui neid ei täideta või neid ei ole võimalik täita, on taotlejal võimalik paluda asjaomase riigi pädevatelt asutustelt kaasabi otsuse täitmiseks. Seega on algatatud laste tagastamise menetlus, millest kaebajat on teavitatud ning on toimunud koostöö kaebaja, kaebaja esindajatega ja teiste asutustega seoses nimetatud lapseröövi menetlusega. Kui kaebaja soovib taotleda Eestis tehtud hooldusõigust puudutava lahendi täidetavaks tunnistamist ja seejärel täitmist Kasahstanis, on kaebajal võimalik omal algatusel pöörduda sellekohase taotlusega välisriigi pädeva kohtu poole. Justiitsministeerium ei ole selliste menetluste raames keskasutuseks, s.t dokumentide ja info vahendajaks.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 27.11.2024 määrusega kaebuse kohustamisnõudes (resolutsiooni p 1), võttis kaebuse hüvitamisnõudes menetlusse (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 7). Asjaoludest ja asjas esitatud tõenditest selgub, et laste asukoht on teada. Lapsed elavad koos emaga Kasahstanis ja see asjaolu on kaebajale teada juba vähemalt 2023. a kevadest saadik. Euroopa Liidu õigus ei kuulu laste tagasitoomist puudutavas küsimuses kohaldamisele, sest see reguleerib suhteid liikmesriikide vahel, kuid Kasahstan ei ole Euroopa Liiduga ühinenud. Seega tuleb aluseks võtta rahvusvahelise õiguse normid. Praegust juhtumit reguleerib Haagi 1980. a konventsioon, millega liitunud riikideks on nii Eesti kui ka Kasahstan 2. Sellest konventsioonist järeldub, et selle riigi, kust laps on ära viidud, pädevus lapse tagasinõudmisel piirdub lapse asukoha riigile avalduse ja dokumentide edastamisega (art-d 8 ja 9). Eesti ametivõimud ei saa minna ise Kasahstani last omavoliliselt tagasi tooma. Kuna lapsed on Kasahstani jurisdiktsiooni all, otsustab nende tagastamise üle Kasahstan (art-d 10-20). Seejuures võib lapse asukoha riik otsustada nii laps tagastada kui ka tagastamata jätta. Üldreeglina kuulub laps tagastamisele, kui lapse äraviimisest on möödunud alla aasta (art 12 lg 1). Pärast selle aja möödumist võib lapse asukoha riik arvestada lapse kohanemist uue keskkonnaga ja otsustada lapse tagastamata jätmise üle (art 12 lg 2). Praegusel juhul otsustas Kasahstani apellatsioonikohus 18.05.2023 otsusega (dtl 265-272) jätta lapsed tagastamata, sest lapsed olid Kasahstani eluga kohanenud. Kaebaja kasseeris selle otsuse, kuid ülemkohus ei võtnud tema kassatsiooni menetlusse. Seega on tegemist jõustunud kohtulahendiga kaebaja laste tagastamist puudutavas küsimuses. Menetlus selles küsimuses on lõppenud ja seda arvestades puudub kaebajal võimalus nõuda laste tagasitoomist Eestisse. Ka Eesti 2
3-24-3014 ametivõimud on Kasahstani kohtuotsusega seotud ega saa vastuolus sellega tegutseda, olenemata Harju Maakohtu lahendist hooldusõiguse küsimuses. Kohus ei saa kohustada vastustajaid tegutsema jõustunud kohtulahendiga vastuolus. Kasahstani ametivõimud peavad järgima Kasahstani kohtulahendit, mis näeb ette laste jätmise Kasahstani ema juurde. Kaebaja läbis ise Kasahstani kohtumenetluse ja teab kohtuotsusest juba alates 2023. a maist. Seega puudub kaebajal kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus ja see tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Samadel põhjustel jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.I.K palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.11.2024 määruse resolutsiooni punkt 1, millega kohus tagastas kaebuse kohustamisnõudes, ja teha uus määrus, millega võtta kaebus selles osas menetlusse. Kaebuse eesmärk on rõhutada, et Eesti riigil on kohustus aktiivselt osaleda laste tagastamise protsessis, tagades Harju Maakohtu otsuse täitmise ka rahvusvahelisel tasandil. Selle täitmine peab olema tagatud ka teistes riikides vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Eesti ametivõimud on jätnud kasutamata kõik võimalused rahvusvaheliseks ja diplomaatiliseks koostööks laste tagastamise küsimuses. Kaebus ei nõua omavolilist sekkumist teise riigi jurisdiktsiooni, vaid rõhutab vajadust kasutada diplomaatilisi kanaleid ja rahvusvahelist koostööd (nt 1980. a Haagi konventsiooni alusel), et tagada laste tagasitoomine vastavalt Eesti kohtulahendile, mida Eesti riik siiani ei ole teinud. See lähenemine on ebaõiglane ning ei vasta riigi kohustustele kaitsta oma kodanike ja laste õigusi. Harju Maakohtu 23.02.2022 lahend nr 2-21-2598 on jõustunud ja Eesti ametivõimud peavad selle täitmise tagama. Eesti kohtulahend on täitmisele pööratav ka teistes riikides vastavalt määrusele (EÜ) nr 2210/2003. Eesti riigil on vahendid ja kohustus teha koostööd Kasahstani ametivõimudega diplomaatiliste kanalite kaudu, et arutada laste tagastamise küsimust ja jõuda lahenduseni, mis tagab laste õiguste kaitse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kaebaja esitas kaebuses nõude kohustada PPA-d ja Justiitsministeeriumi tegema koostööd Interpoli ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada laste seaduslik tagasitoomine Eestisse ja 23.02.2022 Harju Maakohtu määruse nr 2-21-2598 täitmine. Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et Eesti ametivõimud peavad kasutama diplomaatilisi kanaleid ja tegema rahvusvahelist koostööd, et tagada laste tagasitoomine vastavalt jõustunud Harju Maakohtu 23.02.2022 lahendile nr 2-21-2598. Seega on kaebaja kohustamisnõude eesmärgiks kohustada Eesti ametivõime tegema toiminguid, tagamaks laste tagastamine Eestisse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohus ei saa kohustada vastustajaid sellist nõuet täitma. Halduskohus selgitas õigesti Haagi 1980. a konventsioonile tuginedes Eesti riigi pädevust ja seda, et laste Eestisse tagastamise küsimuses on olemas jõustunud kohtuotsus, mille järgi tuleb jätta lapsed Kasahstani. Eesti ametivõimudel ei ole võimalik selle otsusega vastuolus nõuda laste tagastamist, sõltumata Harju maakohtu 23.02.2022 lahendis määratust ja selle täidetavusest. Sellist võimalust ei tulene ka rahvusvahelistest kokkulepetest või Euroopa Liidu õigusaktidest, sh kaebaja viidatud määrusest (EÜ) 2210/2003. Nimetatud 5(6)
3-24-3014 määrust asendab praeguseks määrus (EL) 2019/11113, kuid tegemist on määrusega, mis puudutab vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Seega see praeguses olukorras, kus lapsed viibivad Kasahstanis, ei kohaldu.
12.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Eesti asutustelt diplomaatiliste kanalite kasutamist oma huvide ja/või perekonnapõhiõiguste kaitseks. PS § 13 lg 1 näeb ette riigi kohustuse kaitsta oma kodanikke välisriikides, kuid see kohustus seondub selgelt Eesti kodanikega. Kaebaja on kohtute infosüsteemi andmete kohaselt USA, mitte Eesti kodanik.
13.Eelnevast tulenevalt tagastas halduskohus põhjendatult kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seega jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
14.Määruse avaldamisel tuleb asendada kaebaja, tema laste ja laste ema nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
3
Nõukogu määrus (EL) 2019/1111, 25. juuni 2019, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.