2.Välja mõista XXX OÜ-lt Aktsiaseltsi XXXkasuks menetluskulud 1 443,33 eurot (üks tuhat nelisada nelikümmend kolm eurot ja 33 senti).
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 73,34 eurot (seitsekümmend kolm eurot ja 34 senti). Edasikaebamise kord
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu 26.10.2015 otsusega jättis kohus rahuldamata XXX OÜ hagi Aktsiaseltsi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 26.10.2015 otsus jõustus 28.11.2015.
2.Kostja esitas 16.10.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 1 466,67 eurot ja riigilõivust 50 eurot, kokku 1 516,67 eurot. Hageja vastuväited
4.Hageja hinnangul on kostja esitatud õigusabikulu mõnevõrra liialdatud. Hageja peab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 7,53 tunni ja 828,30 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
6.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt
8.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 466,67 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivu 50 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu määruskaebuse esitamisel 50 eurot (tlk 28). Kohus leiab, et kostja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub hagejalt väljamõistmisele.
9.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 02.09.2014 materjalidega tutvumiseks 20 minutit, 02.09.2014 määruskaebuse koostamiseks 1 tund ja 20 minutit, 26.09.2014 kirja koostamiseks täiturile täitemenetluse lõpetamiseks 10 minutit, 27.11.2014 hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi ja 20 minutit, 28.11.2014 kostja vastuse lõpetamiseks ja esitamiseks 1 tund ja 10 minutit, 12.01.2015 seisukoha koostamiseks 2 tundi, 20.02.2015 vastuse täiendamiseks ja kohtule esitamiseks 50 minutit, 30.03.2015 seisukoha koostamiseks 2 tundi ja 10 minutit, 08.06.2015 seisukoha ja vastuse koostamiseks 2 tundi ja 20 minutit ning 16.10.2015 menetluskulude nimekirja koostamiseks 40 minutit.
10.Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 04.09.2014 määruskaebuse maksekäsu peale (tlk 25-27), mille kohus on 26.09.2014 määrusega rahuldanud (tlk 65-67). Hageja on 20.10.2014 esitanud hagiavalduse (tlk 75-80) ja täiendatud hagiavalduse (tlk 99-105), millele kostja on 28.11.2014 esitanud vastuse (tlk 113-116). Kostja on 12.01.2015 esitanud kohtule seisukoha hageja vastusele (tlk 132-135) ning 20.02.2015 teate kompromissi
ebaõnnestumisest (tlk 150-151). Kostja on 30.03.2015 esitanud kohtule seisukoha (tlk 160162) ja 08.06.2015 vastuse hageja 13.05.2015 avaldusele (tlk 177-180) ning 16.10.2015 menetluskulude nimekirja (tlk 195-196).
11.Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus ei pea kostja esindaja eelnimetatud toimingutest põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamist. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohtu hinnangul on ülejäänud kostja esindaja toimingud vajalikud ja põhjendatud ning tehtud kostja huvidest lähtudes. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks eelnimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 12 tunni ja 40 minuti ulatuses.
12.Kokku on kostja esindaja töötunnid põhjendatud seega 12 tunni ja 40 minuti osas. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul kohus on kontrollinud, et kostja on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
13.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu kuni 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 12 tundi ja 40 minutit ning töötunni hind 110 (ilma käibemaksuta), on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 393,33 eurot (ilma käibemaksuta).
14.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 443,33 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 1 393,33 eurot ja riigilõivust 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 73,34 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
15.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
16.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.