1.Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi Aktsiaseltsi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulud
2.Tsiviilasja menetluskulud jätta XXXOÜ kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Kostja esindaja XXXpöördus 2013 detsembris hageja poole ning soovis tellida hagejalt esiklaasi koos paigaldusega sõidukile Peugeot Partner (XXX). Sama soov oli kostjal Scania R – seeria (2600 G) esiklaasi suhtes. Samal kuul tõi kostja esindaja nimetatud sõiduki ja veoauto hageja töökotta ning hageja teostas kostja soovitud tööd.
2.Hageja saatis 06.01.2014 kostja e-maili aadressile XXX ning kostja logistiku XXXe-maili aadressile XXX arve nr T-1-137-14, mille järgi pidi kostja 7 kalendripäeva jooksul hagejale arve alusel tasuma 534,20 eurot (koos käibemaksuga).
3.Kostja jättis arve nr T-1-137-14 õigeaegselt tasumata, mille peale saatis hageja kostja ja kostja logistiku e-maili aadressile 21.01.2014 ja 27.01.2014 uuesti 06.01.2014 saadetud kirja koos manusesse lisatud arvega nr T-1-137-14.
4.13.02.2014 saatis hageja juhatuse liige XXX kostjale e-kirja, milles tuletas meelde, et kostjal on jätkuvalt tasumata arve T-1-137-14. Samasisuline meeldetuletus saadeti hageja poolt kostjale ka 20.02.2014, milles täiendavalt hoiatati, et arvete mittelaekumisel antakse võlg alates 26.02.2014 üle IDR Inkassole.
5.14.04.2014 ja 28.04.2014 saatis hageja kostjale veel kaks e-kirja, milles tuletas taaskord meelde tasumata arvet T-1-137-14. Lisaks hoiatas hageja 28.04.2014 kirjas, et kuivõrd võlgnevust pole tasutud, siis pöördutakse abi saamiseks kohtutäituri poole (pärast kohtust täitedokumendi saamist), kutsudes veelkord kostjat üles oma võlgnevuse likvideerimise kohta ettepanekuid tegema. Kostja jättis kirjadele reageerimata.
6.Hageja esitas 06.05.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse arvetest nr T-1-137-14 (arve summa € 534,20, esitamise hetkeks arvestatud viivis € 12,07) ja nr T-3 174-14 (arve summa 166,70, esitamise hetkeks arvestatud viivis € 1,67) tulenevate kostja võlgnevuste väljamõistmiseks.
7.Pärnu Maakohus tegi 18.07.2014 maksekäsu, millega mõistis kostjalt hageja kasuks koos menetluskuludega välja 779,64 eurot. Hageja esitas maksekäsu Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele täitmiseks 22.07.2014. Hagiavalduse esitamise hetkeks on maksekäsk tsiviilasjas nr 2-14-18414 täidetud ning hagejale on maksekäsuga välja mõistetud kostja võlgnevus kohtutäituri poolt üle kantud.
8.On vaieldamatu, et hagejalt kostjale esitatud arve nr T-1-137-14 ja arve nr T-1-174-14 aluseks olevad klaasipaigaldusteenused osutati töövõtulepingu alusel. Hageja teostas omapoolsed töövõtulepingulised kohustused klaaside paigaldamisega, kostja on aga jätnud selle töö eest põhjendamatult tasumata, rikkudes töövõtulepingust tulenevat kohustust.
9.Asjaolu, et arvel viidatud sõiduauto, mille esiklaasi hageja vahetas, ei kuulunud teenuse osutamise ajal kostjale, ei mõjuta kuidagi kostja kohustusi tellitud teenuse eest tasumiseks ega hageja õigusi nõuda osutatud teenuse eest maksmist. Kostja esindaja tellis hagejalt arvel märgitud tööde teostamise, kostja esindaja tõi nimetatud sõidukid hageja töökotta ning võttis tööd ka vastu. Kostja vastuväide, et „Ülejäänud osas on nõue varasemalt tasutud“, on väär, kuna kostja ei ole hagejale arve nr T-1-137-14 osas teinud ühtegi makset.
10.Kostja on seisukohal, et sõiduautoga seoses tehtud tööde osas ei ole maksmiseks kohustatud isik XXX, seetõttu ei pea kostja põhjendatuks oma nõuet XXX vastu suunata. Töövõtuleping esiklaasi paigaldamiseks sõlmiti hageja ja kostja seaduslike esindajate, juhatuse liikmete suuliste tahteavalduste vahetamise teel, mille väljenduseks nimetatud töövõtuleping ja selle alusel teostatu tööd on. Töövõtulepingu olemasolu ja sõlmimise fakti on hageja tõendanud. Käesolevas asjas ei oma tähtsust vaidlusaluse Peugeot Partneri omandiõiguse küsimus.
11.XXX tasus hageja eest vaidlusaluse võlgnevuse 9. jaanuaril 2015, märkides maksekorraldusele „ esiklaas ja vahetus Peugeot Partner (XXX). Arve T 1-137-14“. hageja hinnangul on XXX tegevus vastuoluline ja ebausaldusväärne.
12.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 700,90 eurot ja viivis summas 20,08. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
13.Kostja tunnistab põhinõuet summas 552,95 eurot ehk arvet nr T-3-174-14 (166,70 eurot) täies ulatuses ja arvet T-1-137-14 osaliselt, s.o summas 386,25 eurot. Kostja ei tunnista arvest nr T 1-137-14 tulenevat nõuet summas 147,94 eurot ehk osa mis puudutab Peugeot Partner esiklaasi ja paigaldust. Kostja on tunnustatud osas nõude tasunud, kandes 27.08.2014 üle kohtutäituri arvelduskontole 771,45 € (summa sisaldas põhinõuet 552,95 € + maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv 45 € + menetluskulud 20 € + viivis 13,74 € + kohtutäituri tasu 139,76 €). Seega puudutab vaidlus üksnes põhinõuet summas 147,94 eurot ja selle viiviseid.
14.Kostja tellis hagejalt kahe veoki „Scania“ esiklaasi paigalduse, mis oli ka kõik. Kostja ei tellinud sõiduki „Peugeot Partner“ esiklaasi paigaldust, mitte ainuüksi põhjusel, et sõiduk ei kuulu kostjale, vaid ka seetõttu, et kostja ei kasuta seda oma majandustegevuses ning kostjal puudub antud sõidukiga igasugune seos. Hageja väide, et kostja on tellinud ka sõiduauto „Peugeot Partner“ esiklaasi tööd, on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele.
15.„Peugeot Partner“ sõiduki viis hageja juurde XXX, kellele sõiduk ka kuulus. Kostjale teadaolevalt on XXX korduvalt avaldanud soovi, et Peugeot Partner sõidukile tehtud tööde eest koostataks arve temale, mille ta saaks tasuda. Kostja ei ole teinud hagejale pakkumust sõlmida töövõtuleping sõiduauto Peugeot Partner tööde teostamiseks. Seega ei ole selles osas töövõtulepingut sõlmitud. Sõiduauto Peugeot Partner hagejale viinud ja töö tellinud XXX arve hagejale ka tasunud.
16.XXX soovis teostada üksnes oma autole klaasitöid, kuid kuna sai kontaktid kosjalt, siis mainis seda ka hagejale. Ilmselt võis seetõttu sattuda hageja eksimusse, et ka Peugeot Partner tööd on kostja poolt tellitud. XXX ei ole ega ole kunagi olnud kostja juhatuse liikmeks, kellel oleks seadusest tulenev õigus kostja nimel tahteavalduste andmiseks. Samuti ei ole XXX antud ka tehingust tulenevat õigust tahteavalduste andmiseks. Eeltoodud asjaolude valgusel ei saa hagejal olla kostja vastu ühtegi nõuet, kõik hageja poolt nõutud summad on tasutud. Käesolevat menetlust ei oleks algatatud, kui hageja oleks pöördunud oma nõudega õige kostja poole.
17.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Esmalt lahendab kohus küsimuse sellest, millist hageja nõuet kohus lahendab. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude 700,90 euro põhivõlgnevuse, viiviste 41,94 eurot ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks. Hageja on menetluse käigus möönnud, et kogu põhivõlgnevus on hagejale tasutud ning hageja nõude suurus on 20,08 eurot, mis koosneb viivisenõudest. Kohus on palunud 06.05.2015 e-kirjas (tlk 169) hagejal selgitada, kas hageja on oma nõudest osaliselt loobunud. Hageja on kohtule vastanud, et loobub osaliselt viivisenõudest ning nõuab viiviste osas üksnes 20,08 euro väljamõistmist. Hageja loobus kostjalt viivise nõudmist summas 21,86 eurot ning samuti täiendavate viiviste nõudest. Hageja kinnitas, et ei loobu põhinõudest. Kohus on hageja viivisenõudest loobumise vastu võtnud 30.09.2015 määrusega ning jätkanud menetlust põhinõude summas 700,90 eurot ja viivisenõude summas 20,08 eurot osas. Kokku nõuab hageja kostjalt seega 720,98 euro väljamõistmist, mis on ka käesoleva asja hagihind.
20.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 mõttes kahe veoki Scania esiklaasi paigaldamiseks. Kostja on tunnistanud hageja põhinõuet 552,95 euro osas ning selle 27.08.2014 hagejale kohtutäituri kaudu ka tasunud (tlk 120). Kohus märgib, et käesolevas asjas on hageja esitanud hagiavalduse 20.10.2014, s.o ajal, kui võlgnevus summas 552,95 eurot oli hagejale juba tasutud, kuid hageja on hagiavalduses nõudnud kostjalt võlgnevuse väljamõistmist ka nimetatud summa
osas. Hageja on küll möönnud, et kostja on hagejale 552,95 eurot tasunud, kuid hageja on keeldunud vastavas osas nõudest loobumisest.
21.Võttes arvesse, et hageja ei ole kostja poolt juba tasutud 552,95 euro osas nõudest loobunud ning nõuab jätkuvalt selle väljamõistmist, analüüsib kohus, kas hageja nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul ongi hageja esitanud kohustuse täitmise, s.o võlgnevuse tasumise nõude. Nähtuvalt asjas esitatud tõenditest on kostja oma kohustuse hageja ees 552,95 euro osas juba täitnud (tlk 120), seega ei ole hagejal võimalik VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel nõuda kostjalt kohustuse täiendavat täitmist, vastasel korral oleks tegemist hageja alusetu rikastumisega. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja nõude 552,95 euro saamise osas rahuldamata, kuna puudub vaidlus küsimuses, et nimetatud summa on hagejale juba tasutud.
22.Pooled vaidlevad küsimuses, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust summas 147,94 eurot, mis tuleneb hageja poolt sõiduautole „Peugeot Partner“ esiklaasi paigaldamisest. Kostja selgituste kohaselt ei ole hageja kostjaga sõiduautole „Peugeot Partner“ esiklaasi paigaldamiseks töövõtulepingust sõlminud. Kostja väitel tellis nimetatud töö XXX, kes on kostjale tehtud töö eest ka tasunud, mida tõendab maksekorralduse väljavõte (tlk 137). Hageja möönab, et XXX on „Peugeot Partner“ esiklaasi paigaldamise eest hagejale arve nr T-3-137-14 alusel 147,94 eurot tasunud, kuid hageja on keeldunud ka kõnealuses osas põhinõudest loobumisest.
23.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hagejale on ka 147,94 euro osas põhivõlgnevus tasutud, puudub hagejal VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenev täitmise nõue, olenemata sellest, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud sõiduautole „Peugeot Partner“ esiklaasi paigaldamise osas töövõtuleping või mitte. Rahalise kohustuse võib võlgniku eest täita ka kolmas isik. Samuti ei ole võimalik kostjalt hageja kasuks 147,94 eurot välja mõista, kuna tegemist oleks hageja alusetu rikastumisega, sest puudub vaidlus küsimuses, et hagejale on vastav summa juba tasutud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja põhinõude ka 147,94 euro osas rahuldamata.
24.Lisaks põhinõudele on hageja palunud kohtul menetleda sissenõutavaks muutunud viivisenõuet summas 20,08 eurot. Hageja soovib viivist nii arvel nr T-1-174-14 kui T-1137-14 kajastatud võlgnevuse tasumisega viivitamise eest. Kohus märgib, et nähtuvalt 10.03.2014 arvest nr T-1-174-14 (tlk 89) on võlgnetav summa 166,70 eurot. Hageja soovib viivise väljamõistmist alates 07.05.2015. Nähtuvalt kostja maksekorraldusest on kostja võlgnevuse tasunud 27.08.2014, mis tähendab, et kostja oli võlgnevuses 112 päeva. Hageja nõuab viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, mis antud perioodil oli 8,05% aastas, mis on 0,022% päevas. Seega oli kostja viivise võlgnevus arve nr T-1-17414 osas 4,03 eurot (166,70 x 0,00022 x 112).
25.Kostja on tunnistanud ka arvet nr T-1-137-14 osaliselt summas 386,25 eurot. Hageja soovib viivise väljamõistmist alates 07.05.2015. Nähtuvalt kostja maksekorraldusest on kostja võlgnevuse tasunud 27.08.2014, mis tähendab, et kostja oli võlgnevuses 112 päeva. Hageja nõuab viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, mis antud perioodil oli 8,05% aastas, mis on 0,022% päevas. Seega oli kostja viivise võlgnevus arve nr T-1-137-14 osas 9,40 eurot (386,25 x 0,0022 x 112). Kokku on kostja võlgnetav viivis kostja poolt tunnistatud nõude osas seega 13,43 eurot.
26.Kostja on hagejale 27.08.2014 kohtutäituri kaudu tasunud 771,45 eurot, mis hõlmab 13,74 euro ulatuses ka viivisenõuet. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja on
27.08.2014 hagejale juba tasunud viivisenõude osas, mille ulatuses kostja põhinõuet tunnistas. Võttes arvesse, et kostja on hagejale viivise juba 13,74 euro ulatuses tasunud, ei saa hagejal olla antud nõude puhul VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevat täitmisnõuet, mistõttu kohus jätab hageja viivisenõude kõnealuses osas rahuldamata.
27.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejal saab kostja vastu olla arvest nr T-1-137-14 tulenev viivisenõue seoses sellega, et kostja ei tunnistanud arvest tulenevat põhinõuet 147,94 euro osas. Kohus märgib, et selleks, et hagejal oleks alus kostjalt kõnealusest võlgnevusest tulenevat viivist nõuda, tuleb hagejal tõendada, et kostjal oli kohustus vastava põhivõlgnevuse tasumiseks.
28.Antud juhul on kostja selgitanud, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut arvel nr T-1-137-14 kajastatud sõiduauto Peugeot esiklaasi vahetamiseks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses hageja kohustus tõendada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja väidete kohaselt oli töövõtuleping sõlmitud suuliselt ning ühtlasi nähtub vastav kokkulepe XXX ja kostja esindaja XXX Facebooki vestlusest. Kohus märgib, et nähtuvalt kõnealusest vestlusest on XXX kinnitanud, et tal tuleb kohtule saata kiri, et vaidlusaluse Peugeot näol on tegemist temale kuuluva autoga (tlk 130). Samuti on XXX esitanud kohtule selgituse (tlk 118), millest nähtub, et Peugeot Partneri näoli oligi tegemist temale kuuluva sõidukiga ning ta pöördus esiklaasi vahetuseks hageja juurde. Samas ei esinenud XXX kostja esindajana ning soovis Peugeot’ga teostatud tööde eest arve enda nimele esitamist. Nähtuvalt maksekorralduse väljavõttest on XXX hagejale vaidlusaluse summa 09.01.2015 ka tasunud (tlk 137).
29.Kohus asub eeltoodud asjaoludest tulenevalt seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei olnud VÕS § 635 lg 1 mõttes sõiduauto Peugeot esiklaasi vahetamiseks töövõtulepingust sõlmitud. Nähtuvalt asjas esitatud tõenditest – XXX kinnitus ja tema poolt tehtud tööde eest tasumine – oli kohtu hinnangul vastav leping sõlmitud hoopis hageja ja XXX vahel. Kohtule jääb arusaamatuks, miks on hageja olukorras, kus XXX on kinnitanud, et ta on valmis Peugeot’le tehtud tööde eest tasuma ning reaalselt tasunudki, jäänud seisukohale, et vastav summa tuleb välja nõuda kostjalt ja seda ka siis, kui võlgnetav summa oli tegelikkuses hagejale juba tasutud.
30.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole alust nõuda kostjalt VÕS § 635 alusel arvel nr T-1-137-14 kajastatud põhivõlgnevust 147,94 euro osas, mis tähendab, et hagejal ei VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt viivisenõuet. Seega jätab kohus hageja esitatud hagi tervikuna rahuldamata.
31.Hageja on asunud täiendavalt seisukohale, et kohus peaks siiski menetlema hageja tuvastushagi tuvastamaks, et hageja ja kostja vahel oli töövõtuleping sõlmitud, sealhulgas Peugeot’ aknaklaasi vahetamiseks. Kohus selgitab, et TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et võtmaks seisukohta, et hagejal on TsMS § 368 lg 1 mõttes õigustatud huvi, peab kohus kaaluma ka menetlusökonoomilisi argumente. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja on hageja nõuet suuremas osas tunnistanud ning võlgnevuse enne hagiavalduse esitamist tasunud, ei ole hagejal täiendavat õiguslikku huvi selleks, et kohus eraldi tuvastaks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kostja hagejale vastavad summad tasus. Kohtu hinnangul on hageja õigused juba tagatud selle läbi, et talle on võlgnevus tasutud. Seoses hageja nõudega osas, mida kostja ei tunnistanud ning mille on hagejale tasunud XXX, märgib kohus, et
nimetatud küsimuses on kohus käesolevas otsuses juba seisukoha võtnud ning leidnud, et hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut sõiduauto Peugeot esiklaasi vahetamiseks. Samas on ka nimetatud võlgnevuse osas hageja õigused tagatud, kuna vastav summa on hagejale tasutud. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul põhjendamatu asuda täiendavalt menetlema hageja tuvastushagi. Lisaks peab kohus tarvilikuks märkida, et olukorras, kus hagejale oli juba 09.01.2015 kogu võlgnevus tervikuna tasutud, jääb hageja keeldumine hagist loobuda ning sellega ühtlasi nii enda kui vastaspoole menetluskulusid säästa kohtule arusaamatuks.
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus tsiviilasja menetluskulud hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.