lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-11256/24

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-11256/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 217 lg 8Esindamine kohtusKrMS § 362Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alusedKrMS § 363 lg 5Riigikohtu otsusTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 392Eelmenetluse ülesanded

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-11256/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-11256

Tsiviilasi

Enn Tuuma hagi Aivar Kello vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. septembri 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enn Tuuma (Tuum) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Enn Tuum (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Birgit Sisask; Vastustaja (kostja):

XXXXXXXXXX)

Aivar

Kello

(isikukood

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 22. septembri 2015.a määrus muutmata ja Enn Tuuma määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
Enn Tuum esitas 28.07.2015.a Tartu Maakohtule hagi Aivar Kello vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kahju hüvitamist, kuna kostja näitas ennast kriminaalasjas nr 1-10-2963 Enn Tuuma kaitsja rollis asjatundmatuna, hooletuna, ebaeetilisena ja vastutustundetuna. Kostja poolt hageja nimel Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus oli

rajatud faktilistele, mitte õiguslikele asjaoludele. Sellest tulenevalt ei võtnud Riigikohus hageja kassatsioonkaebust menetlusse. Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti hagejale 15aastane vanglakaristus, jõustus.

2.Tartu Maakohus jättis 04.09.2015.a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi aluseks olevate asjaolude täiendavaks põhjendamiseks.
3.Hageja esitas 14.09.2015.a Tartu Maakohtule puuduste kõrvaldamisena avalduse. Hageja leiab, et õiguslikele asjaoludele rajatud kassatsioonkaebus oleks olnud seadustest, põhiseadusest ja Euroopa Inimõiguste Konventsioonist tulenevalt õigeksmõistev.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohtu 22.09.2015.a määrusega jäeti Enn Tuuma hagi Aivar Kello vastu kahju hüvitamise nõudes TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jäeti Enn Tuuma kanda. Maakohus leidis asja materjalide põhjal, et hageja soovis õigusteenuse osutamise käigus tekitatud kahju hüvitamist hagejale riigi õigusabi korras määratud esindajalt. Hageja hagiga taotletav eesmärk on hageja ja kostja vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisest hagejale tulenenud kahju eest hüvitise saamine. Maakohus selgitas, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Hageja peab tõendama lepingu rikkumise, kahju tekkimise, rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgi, kahju ettenähtavuse ning põhjusliku seose kahju ja lepingu rikkumise vahel. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks VÕS § 103 lg 1 teise lausest tulenevalt tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Maakohus leidis, et selleks, et hagi oleks õiguslikult perspektiivikas, peab hageja hagis välja tooma vähemalt need kahju hüvitamise nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mille tõendamise kohustus hagejal lasub. Maakohus leidis, et hageja ei ole, vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et väidetav lepingu rikkumine ja hagejale tekkinud kahju oleksid põhjuslikus seoses. Maakohus selgitas, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18). Maakohus märkis, et hageja poolt kostjale etteheidetav rikkumine on hageja nimel Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses õiguslikele seisukohtadele tuginemata jätmine ning tuginemine üksnes faktilistele asjaoludele. Kostjale etteheidetav rikkumise seisneb seega tegevusetuses. Hagejale tekkinud kahju on talle kohtuotsusega mõistetud 15 aasta pikkune vanglakaristus. Seega pidanuks hageja hagis välja tooma asjaolud, millest nähtuks, et juhul, kui kostja oleks esitanud õiguslikult põhjendatud kassatsioonkaebuse, ei oleks tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus jõustunud. KrMS § 362 kohaselt on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Hageja ei ole välja toonud, milles seisnes materiaalõiguse vale kohaldamine või menetlusõiguse oluline rikkumine, mis tinginuks ringkonnakohtu otsuse tühistamise Riigikohtus, st millele kostja oleks pidanud esitatavas kassatsioonkaebuses tuginema. Hageja tugineb üksnes süütuse presumptsioonile, st väidab, et ringkonnakohtus ei olnud tema süü tõendatud. Seega tugineb

hageja ringkonnakohtu faktiliste asjaolude valele tuvastamisele. Maakohus asus seisukohale, et isegi hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades ei nähtu, et kostja väidetava kohustuste rikkumise ning hagejal tekkinud kahju vahel oleks põhjuslik seos.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

6.Enn Tuum esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 22.09.2015.a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta esitatud kaebus menetlusse. Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt: 1) nõustub kaebaja maakohtuga, mööndes, et süütuse presumptsiooni kohaldamine eeldab faktilistele asjaoludele hinnangu andmist. Hagi alusena esitatud asjaolud ei välista haginõude rahuldamist; 2) on TsMS § 392 lg-st 1 tulenevalt kohtul selgitamiskohustus, mida maakohus ei ole piisaval määral täitnud. Juriidilise eriteadmiseta isikul ei pruugi olla lihtne aru saada kohtu 04.09.2015.a juhisest põhjusliku seose kohta, kusjuures nimetatud määruses ei selgitanud kohus faktiliste asjaolude hindamise ja õiguslike väidete erisust; 3) pidanuks maakohus juhtima Enn Tuuma tähelepanu võimalikule vajadusele taotleda riigi õigusabi esindaja saamiseks, kes oleks tal aidanud hagi puudused kõrvaldada. Määruskaebuse esitaja leiab, et Riigikohtu pidev praktika, kus viidatakse faktiliste asjaolude hindamise ja õigusnormi rikkumiste eristamise vajadusele, näitab, et ilmselt on juriidilise eriteadmiseta isikule nimetatud vahetegu keeruline. Maakohtul oli alust TsMS § 217 lg 8 järgi selgitada Enn Tuumale võimalust saada riigi õigusabi seoses hagi täpsustamisega, arvestades asjaolu, et TsMS § 371 lg 2 p 1 aluse näol on tegu hagi õigusliku perspektiivikuse hindamisega; 4) ei välista TsMS § 3401 lg-d 1 ja 2 menetlusdokumendi käiguta jätmist korduvalt. Kui kohtu hinnangul ei olnud puudused hagis kõrvaldatud Enn Tuuma 13.09.2015.a menetlusdokumendis, saanuks kohus hagejale anda täiendava võimaluse taotleda riigi õigusabi. Maakohtu kohustust selgitada TsMS § 217 lg-st 8 tulenevat õigust toetab ka see, et õigusliku perspektiivituse tõttu hagiavalduse menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTK 3-2-1-134-08). Kohus ei pidanud Enn Tuuma 27.07.2015.a hagiavaldust ilmselt perspektiivituks, vaid pidas võimalikuks anda Enn Tuumale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Määruskaebuse esitaja hinnangul korreleerub kohtu kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusega vajadus võimaldada isikule riigi õigusabi; 5) põhjusliku seose olemasolu on tõendamise küsimus, millele ei saa kohaldada TsMS § 371 lg 2 õigusliku perspektiivituse aluseid. Hagi tõendamine on hageja õigus ja kohustus, mille täitmata jätmisele järgneb hagi rahuldamata, mitte menetlusse võtmata jätmine.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7.Vastustaja on seisukohal, et Tartu Maakohtu 22.09.2015.a. määrus on põhjendatud ja seaduslik ning Enn Tuuma määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja mitte võtta Enn Tuuma hagi kahju hüvitamiseks menetlusse. Vastuse kohaselt on maakohtu hinnang Enn Tuuma hagile õige ja põhjendatud. Hagiavaldus on perspektiivitu. Puuduvad kahju hüvitamise nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mille tõendamise kohustus hagejal lasub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.09.2015.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Enn Tuuma määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus jättis põhjendatult TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata Enn Tuuma hagi Aivar Kello vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
10.Asja materjalidest nähtub, et maakohus on jätnud Enn Tuuma kaebuse käiguta ja selgitanud 04.09.2015.a määruses, et hagejal tuleb täpsustada, kuidas on hageja poolt kostjale etteheidetav tegu ning hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses. Samuti tuli hagejal välja tuua asjaolud millest nähtuks, et kui kostja oleks Riigikohtule esitanud õiguslikele asjaoludele rajatud kassatsioonkaebuse, ei oleks hagejale vanglakaristust mõistetud. Maakohus hoiatas, et kui hageja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jäetakse hagi menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 alusel. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Kohtul tuleb hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega. Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas asjas maakohus ka nii toimis.
11.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas kohtule hagiavalduse täpsustused 14.09.2015.a. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ka hagiavalduse täiendusi arvesse võttes ei kuulu hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlemisele. Ringkonnakohtu arvates nähtub hageja esitatud 14.09.2015.a täiendustest, et niisuguseid faktilisi asjaolusid, mille õigsuse korral oleks võimalik hagi rahuldamine, tegelikkuses ilmselt ei esinenudki. Hageja väited, mille kohaselt kostja rikkus oma kohustusi kaitsjana kriminaalasjas nr 1-10-2963 ning see tõi kaasa hagejale kahjuliku tagajärje, on hinnangulist laadi. Kui hageja ei too esile faktilisi asjaolusid, siis ei saa kohus ka eeldada nende faktiliste asjaolude õigsust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 2012.a määruses nr 3-7-1-1-669 on märgitud, et E. Tuuma kaitsja poolt esitatud kassatsioonkaebus oli rajatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmisele ning täielikult puudus õiguslik analüüs ja viited kohtupraktikale. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks märkida, et tegemist on riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisega kassatsioonimenetluse, kus Riigikohus andis hinnangu kaitsja poolt osutatud õigusabi põhjendatud mahule, mitte aga selle kvaliteedile. Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg 4 kohaselt vormistatakse kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ei ole ainuüksi asjaolu, et kaebuses ei ole tuginetud õiguslikule analüüsile, kuivõrd õiguse kohaldamine kuulub kohtu (sh Riigikohtu) pädevusse. Seega ei ole alust seostada kaitsja poolt koostatud kassatsioonkaebuse sisu Riigikohtu otsustusega keelduda kassatsiooni menetlusse võtmisest.
12.Eeltoodut arvestades on hagi perspektiivitu ja maakohus keeldus õigesti selle menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et kohtul oli võimalik jätta hagiavaldus menetlusse võtmata ka TsMS § 3401 lg 2 alusel, lähtudes sellest, et hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks hagiavalduses esinenud puuduseid (ebaselgust). Maakohus on hagejale õigesti selgitanud, et tal tulnuks hagis välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et juhul, kui kostja oleks esitanud õiguslikult põhjendatud kassatsioonkaebuse, ei oleks tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus jõustunud. Hageja ei kõrvaldanud oma 14.09.2015.a menetlusdokumendis puudusi, vaid kordas juba hagiavalduses esitatud seisukohti. Samas puudub igasugune alus arvata, et hageja jättis kirjeldamata mingid tegelikkuses esinenud faktilised asjaolud, mis oleksid võinud anda alust hagi rahuldamiseks. Seega sai kohus ka pärast hageja poolsete täpsustuste esitamist lugeda hagi perspektiivituks, selle asemel et keelduda hagi menetlemisest kõrvaldamata jäetud puuduste tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja õiguste rikkumist toonud kaasa asjaolu, et maakohus ei selgitanud hagejale hagiavalduse käiguta jätmisel täiendavalt võimalusi saada riigipoolset õigusabi. Hagejal tuli esitada kohtule oma nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, s.o põhistada kaitsja poolt kriminaalmenetluses oma ülesannete rikkumist. Selliseid asjaolusid esile toodud ei ole, hageja piirdub põhilises osas seaduste ja Riigikohtu lahendite tsiteerimisega. Faktiliste asjaolude kirjeldamine ei eelda vältimatult õigusalaste teadmiste olemasolu. Ka ei anna asjaolu, et Riigikohus ei või KrMS § 363 lg 5 kohaselt tuvastada faktilisi asjaolusid, alust omistada kostjale kaitsja ülesannete rikkumist hageja suhtes.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel Enn Tuuma kanda.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval