2-21-8578
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.10.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-21-8578
Tsiviilasi
S. J. hagi R. H. J. vastu isaduse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post:) Hageja lepinguline esindaja: H. J. (e-post:);
elukoht
Kostja: R. H. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja seaduslik esindaja: E. A. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg
05.10.2021. a
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus leiab, et S. J. hagi R. H. J. vastu isaduse tuvastamise nõudes on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Käesolevas asjas on S. J. esitanud kohtusse hagi lapse R. H. J. vastu isaduse tuvastamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks, et xxxxxxxxxx. a sündinud R. H. J. põlvneb temast. Kostja seaduslik esindaja on lapse nimel hagi õigeks võtnud. Kirjalikus vastuses hagile teatas kostja esindaja, et ei eita hageja isadust ega esitanud hagile vastuväiteid. Kohtuistungil väljendas kostja esindaja sõnaselgelt, et võtab isaduse tuvastamise hagi õigeks. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta hagi õigeksvõtt vastu võtmata. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Vastavalt PKS § 94 lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 94 lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et alaealine laps R. H. J. (kostja) on sündinud xxxxxxxxxx. a. Kostja ema on E. A. J. . Isa kohta kostja sünniakti kannet tehtud ei ole. Tulenevalt PKS § 94 lg-st 3 saab lugeda kostja eostamisajaks ajavahemikku alates 16.06.2020.a kuni 14.10.2020. a. Hageja väitel elasid nad lapse emaga, E. A. J. , koos alates 2020. aasta maist kuni septembrini, millisesse ajavahemikku jääb hageja väitel ka kostja eostamine. E. A. J. võttis kohtuistungil õigeks hageja väite, et ta elas kostja eostamise ajal hagejaga koos ning ta kinnitas, et lapse eostamise ajal ei olnud tal intiimsuhteid teiste meestega peale hageja. Pooled ei ole esitanud kohtule väiteid või tõendeid, mis annaks alust hageja isaduses kahelda või asjaolusid, mis annaks alust kahtluseks, et kostja isa võib olla mõni teine mees. Kohus leiab, et poolte esitatud ja kostja seadusliku esindaja poolt õigeks võetud asjaolude põhjal on võimalik lugeda tuvastatuks, et kostja põlvneb hagejast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja loeb tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a sündinud kostja, R. H. J. , põlvneb hagejast, S. J. . TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 näeb erisusena ette, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral
kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevaga rahuldab kohus isaduse tuvastamise hagi. Seega TsMS § 164 lg 11 1. lause kohaselt tuleks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et arvestades seda, et kostja on alaealine laps ja kostja seaduslik esindaja võttis hagi õigeks, oleks kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja avaldas kohtuistungil ka, et ei taotle tema menetluskulude hüvitamist kostja poolt. Arvestades asjaolusid, jätab kohus TsMS § 164 lg 112. lause alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.