Tsiviilasi nr 2-15-10452
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva 19. jaanuar 2016. a, Tartu kohtumaja 2-15-10452 Noop OÜ hagi Regens Teenused OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 4414,77 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja Noop OÜ (registrikood: 12241513, asukoht: Sõbra 56, 51013 Tartu); esindajad Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, asukoht: Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja Regens Teenused OÜ (registrikood: 11420231, asukoht: Soola 8, 51013 Tartu); Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Tambet Mullari ja vandeadvokaadi abi Annely Sepp (Advokaadibüroo Mullari & Koch, asukoht: Tornimäe 5, 10145 Tallinn; e-post: [email protected], [email protected]). Kirjalik menetlus Menetlus
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl. 2-5; 32-34) Hagiavalduse kohaselt on kostja töövõtulepingu alusel tellinud hagejalt tooteid ja teenuseid ning hageja on nende eest esitanud kostjale arve nr 106 summas 5802,29 eurot tasumise tähtpäevaga 8. september 2014. a ning arve nr 128 summas 780 eurot tasumise tähtpäevaga 24. november 2014. a. Kostja on tasunud arve nr 106 eest hagejale 7. oktoobril 2014. a 2900 eurot, 27. aprillil 2015. a 1000 eurot ning 1. juulil 2015. a 501,09 eurot. Tasumata on kokku 2181,20 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni määraga 0,2% päevas, arve nr 106 tasumata jäägilt ajaperioodi 27.04.15-01.07.15 (65 päeva) eest 247,30 eurot, ajaperioodi 02.07.15-13.07.15 (12 päeva) eest 33,63 eurot ja täies ulatuses tasumata arvelt nr 128 ajaperioodi 24.11.2014-13-07-2015 (231 päeva) eest 360,36 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga kokku 641,29 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 2181,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 641,29 eurot, kokku 2822,49 eurot ning täiendav viivis 0,2 % päevas põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest 13.07.2015. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (tl. 26-29; 36-39) Kostja oma vastuses tunnistab hageja põhinõuet summas 2181,20 eurot. Kostja vaidlustab osaliselt hageja viivisenõude põhjendusega, et hageja on viivise määramisel kohaldanud VÕS § 113 lg-s 1 ning § 94 lg-s 1 ette nähtud määrast kõrgemat viivisemäära, kuigi poolte vahel puudub vastav kokkulepe. Kostja tunnistab hageja viivisenõuet summas 64,86 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni ning vaidleb vastu viivisenõudele summas 576,43 eurot hagiavalduse esitamise seisuga ning seadusjärgset viivisemäära ületavas summas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale 01.09.2014. a arve nr 106, mille alusel tuli tasuda 5802,29 eurot ning 17.11.2014. a arve nr 128, mille alusel tuli tasuda 780 eurot. Kostja on arve nr 106 alusel kolme osamaksega hagejale tasunud 4401,09 eurot, tasumata on kokku 2181,20 eurot. Nimetatud asjaolude üle poolte vahel vaidlust pole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja oma vastuses kohtule tunnistab hageja poolt esitatud põhinõuet ja ei vaidle sellele vastu, siis ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse üle ja rahuldab selles osas hageja nõude täies ulatuses. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2181,20 eurot.
Lisaks nõuab hageja kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist summas 641,29 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Pooled leiavad, et menetluskulude jaotamisel tuleks kohaldada TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuigi kostja pakkus kompromissina sellesarnases ulatuses, mille kohus rahuldas, leiab kohus, et olenemata kostja kompromissis pakutust rahuldas kohus hageja viivise nõude vastavalt seadusele, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 163 lõiget 2 ning kohaldamisele kuulub TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta 55 % ulatuses kostja kanda ning 45 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lõige 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 1482 eurot, kokku 1832 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja on hagiavalduse esitamisel 13.07.2015. a tasunud riigilõivu 350 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kantud riigilõiv 192,50 eurot (55 % 350 eurost). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikuluks lepingulise esindaja tasu tunnihinnaga 156 eurot (sh käibemaks), kokku 1482 eurot. Hageja esindaja vastab TsMS §-is 218 sätestatud nõuetele. Kohus, arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist tavapärase vaidlusega, mis ei ole mahukas ega juriidiliselt keerukas, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses. TsMS § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kohtule vastavasisulist kinnitust esitanud ei ole. Seega kuuluvad hageja menetluskulud väljamõistmisele ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja õigusabikulud kokku 480,48 eurot (55 % 873,60 eurost). Tulenevalt eeltoodust määrab kohus tsiviilasjas nr 2-15-10452 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 672,98 eurot (riigilõiv 192,80 eurot + õigusabikulu 480,48 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist, tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.