Tsiviilasi nr 2-15-17776
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2016, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-17776
Tsiviilasi
Haanja Vallavalitsuse avaldus Rxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: Haanja Vallavalitsus (registrikood: 75013003; asukoht: Võru tee 15, Haanja küla, Haanja vald, 65101 Võrumaa; telefon 7829111; e-post: [email protected]) Avaldaja esindaja: Jxxx Gxxxxxx, vallavanem Võlgnik: RxxxxTxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; surnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine
Txxxxxxxx
Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule (Tartu, Kalevi tn 1) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Haanja Vallavalitsus esitas 24. novembril 2015 Tartu Maakohtule avalduse Rxxx Txxxxxxxx pärandvara suhtes pankrotimenetluse algatamiseks. Avaldus jagati tööjaotusplaani alusel menetlemiseks Jõgeva kohtumajale. Avalduse (tl 3) kohaselt suri Rxxx Txxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Teadaolevalt on pärandist loobunud kõik I ja II järjekorra pärijad. 6. 11 2015 väljastas Võru notar Ixxx Axxxxx avaldajale pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on Rxxx Txxxxxxxx ainupärijaks Haanja vald. Haanja vald seadusjärgse pärijana ei saa pärandist loobuda. Pärimismenetluse käigus on määratud notari poolt pärandvara inventuur.
Kohus, vaadanud läbi pankrotiavalduse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus on esitatud põhjendatult. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 31 lg 4 järgi, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Pärimisseaduse (PärS) § 137 lg 1 kohaselt võib pärandi vastu võtnud pärija notarile esitada inventuuri nõude. PärS § 139 lg 3 sätestab inventuuri tegija õiguse saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutustelt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. PärS § 139 lg 5 järgi koostatakse inventuuri käigus pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile.
PärS § 142 lg 6 sätestab, kui pärandvarast ei jätku kõigi sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on läbi viidud pärandi inventuur. Notarile on pärandi inventuuri läbiviija Võru kohtutäitur Taive Peedosaar poolt esitatud pärandvara inventuuri akt (tl.7 ), millest nähtub, et Rxxx Txxxxxxxxxx kuulus tema surmapäeva seisuga järgmine vara: I Pärandvara: Arvelduskontod, hoiused AS-s Krediidipank maksekonto nr EE884204278627438702, mille saldo 13.09. 2014. a seisuga oli 7,70 eurot. II Kohustused MCB Finance Estonia OÜ, 18.06.2014 laenuleping nr. 683397, nõude saldo 500 eurot; Kohustusi on seega kokku 500 euro väärtuses. Sellisest olukorrast tuleneb, et Rxxx Txxxxxxxxx pärandvaras ületab kohustuste summa (kokku 500 eurot) mitmekordselt olemasoleva vara väärtuse (7,70 eurot). Seega ei ole võlgniku pärandvara hulgas piisavalt vara, mis rahuldaks võlausaldajate nõudeid. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. detsembril 2015 teate võlausaldajatele ettepanekuga tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Tasumisi kohtu deposiitarvele ei toimunud. Puuduvad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võlausaldajad ei ole nõus pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgniku pankrotti välja ei kuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise võimalus. Kohtul tuleb välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 22 lg 5, § 28). Arvestades võlgniku võlga – üks täitmata kohustus hiljutisest laenulepingust, leiab kohus, et Rxxx Txxxxxxxxx suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Rxxx Txxxxxxxxx võlgnevus on tekkinud tavapärasest igapäevaelu teenuse kasutamisest - tarbimislaenust, mille tasumine oleks olnud tõenäoliselt võimalik kui võlgnik poleks elust lahkunud.
On ilmne, et võlgniku kohustused ületavad tema vara ning puuduvad ka võimalused pärandvara suurendamiseks pankrotimenetluse käigus määral, mis võimaldaks läbi viia pankrotimenetlust ja rahuldada seeläbi võlausaldajate nõudeid. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Rxxx Txxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus märgib võlgniku kohustuste hulka puutuvalt veel, et kuna tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega, tuleb kohustuste hulka arvata ka Pärimisseaduse § 142 alusel täitmisele kuuluvad kohustused (§ 142 lg.1 p.1): esimese järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Neid kulusid ei ole pankrotiavalduse esitaja avalduses märkinud ja ei nähtu ka pärandvara inventuuri aktist, mistõttu kohus ei saa neid näidata pärandvara arvel rahuldamisele kuuluvate kohustuste hulgas.
PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotivaras on vahendeid reaalselt 7,70 eurot, mis menetluse raugemise järel on päritavad. Pankrotimenetlus on hagita menetlus, milles TsMS § 172 lg 1 alusel kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud avaldaja kanda. Praeguseks ei ole teada muid vajalikke menetluskulusid kui pärandvara pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv 10 eurot (RLS § 59 lg 8).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.