Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

- 09.04.2011 artiklis „Tulik – linnapea või Selista müügimees?“ esitatud faktiväited, mille kohaselt olevat Ü. Tulik aidanud OÜ-le Selista Ehitus riigi ja linna raha välja kaubelda, OÜ Selista Ehitus olevat võitnud hankekonkursi Mõniste vallas riigihanke seadust eirates ning Ü. Tulik olevat tegutsenud OÜ Selista Ehitus müügimehena ja püüdnud luua nimetatud ettevõttele ebaseaduslikke soodustusi ka Obinitsa koolimaja ümberehitustöödeks välja kuulutatud riigihanke menetluses; - 09.04.2011 artiklis „Kingitus Tuliku väimehele“ esitatud faktiväited, mille kohaselt olevat Ü. Tulik teinud nn Võrukivi projektiga kingituse OÜ-le Selista Ehitus, projekti realiseerimiseks vahendite hankimine toimus ebaseaduslikult ning projekt võimaldavat OÜ-l Selista Ehitus Võru elanike arvel rikastuda; - 21.04.2011 artiklis „Umbusaldajad heidavad Võrnole ette eraettevõtja huvides tegutsemist“ esitatud faktiväide, et nn Võrukivi projekti eesmärgiks on Võru linna arvel OÜ Selista Ehitus ärihuvide ebaseaduslik soodustamine, kuna ettevõttel olevat puudunud vajalikud rahalised vahendid projektiga tegelemiseks; - 30.04.2011 artiklis „Selista afäär jättis Võrukivi suvilaomanikud pika ninaga“ esitatud faktiväited, mille kohaselt olevat OÜ Selista Ehitus saanud erastada 70 000 ruutmeetrit maad Ü. Tuliku ebaseaduslike tegude tulemusena ning tema soosingut ära kasutades; - 30.04.2011 juhtkirjas „Üks võtab raha, teine annab naha“ avaldatud faktiväide, et maa erastamine toimus ebaseaduslike tegude tulemusena ning projekti arendamiseks on OÜ Selista Ehitus „viimases hädas sirutanud käe linna ja riigi rahakotti“; - 03.05.2011 artiklis „Kes uurib Tuliku afääre?“ esitatud faktiväited, mille kohaselt olevat Ü. Tulik nii 2007. kui ka 2009. a tegelenud OÜ Selista huvides ebaseaduslike tegudega; - 21.05.2011 artiklis „Korruptsioon haiglas“ esitatud väide, et Võru haiglas on loodud võimalus korruptsiooniks, kuna haigla haldusjuht on ka OÜ Selista Ehitus osanik ja juhatuse liige; - 14.05.2011 artiklis „Kuidas Tuliku väimees sai arenduse kesklinnas ja rentnikuks Eesti Posti“ esitatud faktiväited I. Klampe, tema poolt juhitava äriühingu ja erinevate ametnike korruptiivsete sidemete kohta; - 21.05.2011 juhtkirjas „Haiglas plats puhtaks!“ esitatud väited, et OÜ Selista Ehitus osanikud olevat püüdnud mõjutada riigihanke käiku Lõuna-Eesti haiglas, kuna üks äriühingu osanikest asus tööle haigla haldusjuhina.

MAAKOHTU LAHEND

Artiklist saab aru selliselt, et Ü. Tulik on tegutsenud OÜ Selista Ehitus müügimehena ning püüdnud luua nimetatud ettevõttele ebaseaduslikke soodustusi ka Obinitsa koolimaja ümberehitustöödeks välja kuulutatud riigihanke menetluses. Tegemist on Ü. Tuliku tegevuse, mitte hageja tegevuse kirjeldusega. Ü. Tuliku poolt Võrukivi projekti kinkimine OÜ-le Selista Ehitus on samuti kujundlik väljend, mis viitab pigem ajakirjaniku soovile saada rohkem lugejaid. Need väited ei käsitle hageja tegevust. Väide, et OÜ-l Selista Ehitus on projekti kaudu võimalik Võru elanike arvel rikastuda, on küll ebaõige, kuid see riive ei ole sellise ulatusega, millega peaks kaasnema avalik väite ümberlükkamine. 21.04.2011 artikli „Umbusaldajad heidavad Võrnole ette eraettevõtja huvides tegutsemist“ väite, et nn Võrukivi projekti eesmärgiks on Võru linna arvel OÜ Selista Ehitus ärihuvide ebaseaduslik soodustamine, kuna ettevõttel olevat puudunud vajalikud rahalised vahendid projektiga tegelemiseks, osas leidis kohus, et artiklis on käsitletud umbusalduse avaldamist abilinnapea K. Võrnole ning kajastatud Võru linnavolikogu istungil toimunut, mida saab küll käsitleda faktiväidetena, kuid need põhinevad istungil toimunul ja seal avaldatul. Linnarahva huvides tegutsemist tuleb käsitleda hinnanguna, sest seda ei ole võimalik objektiivsete tõenditega tõendada. Hagejat puudutavad faktiväited, et Selista oli ostnud Võrukivi tellisetehase ja sinna juurde maad. Faktiväited hageja poolt maa kokkuostmise kohta vastavad tegelikkusele. Hageja rahalistele vahenditele antud hinnangut ei saa pidada faktiväiteks, sest kostja ei ole konkretiseerinud, kui palju raha hagejal siis puudu oli jne. Kuna kostja andmetel esitati taotlusi raha saamiseks EAS-le, siis oli põhjust viidata hagejal raha puudumisele. 30.04.2011 artikli „Selista afäär jättis Võrukivi suvilaomanikud pika ninaga“ faktiväide, mille kohaselt olevat hageja saanud erastada 70 000 ruutmeetrit maad Ü. Tuliku ebaseaduslike tegude tulemusena ning tema soosingut ära kasutades, tugineb Võru maavanema Ü. Tuliku 28.05.2007 korraldusele, millest nähtuvalt on hagejale müüdud ostueesõigusega erastamise korras 70 320 m2 maad Võrus Ringtee 2. Asjaolu, et tehingu juures olevat rolli mänginud Ü. Tuliku ebaseaduslik tegevus, ei ole seotud hageja tegevusega ega puuduta hagejat. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et suvilaomanikele oleks jäänud maad erastamata hageja tegevuse tõttu. Selline ebatäpsus ei riku hageja õigusi sellisel määral, et väide tuleks avalikult ümber lükata. 30.04.2011 juhtkirjas „Üks võtab raha, teine annab naha“ (väide, et maa erastamine toimus ebaseaduslike tegude tulemusena ning projekti arendamiseks on hageja „viimases hädas sirutanud käe linna ja riigi rahakotti“) ei ole nimetatud hagejat, samuti ei saa järeldada, et silmas on peetud I. Klampele kuuluvat firmat, kirjeldatud on Ü. Tuliku ja I. Klampe tegevust. Pelgalt juhtkirjast lähtudes ei saa mõistlik lugeja ka järeldada, et I. Klampe on seotud hagejaga. 03.05.2011 artikkel „Kes uurib Tuliku afääre?“ ei puuduta hagejat. Artiklis käsitletakse Ü. Tuliku tegevust. Mõistlik lugeja saab artiklist aru selliselt, et OÜ-d Selista Ehitus on nimetatud ainult seoses tema juhi I. Klampega, OÜ Selista Ehitus tegevusele hinnanguid ei anta. 21.05.2011 artikli „Korruptsioon haiglas“ väide, et Võru haiglas on loodud võimalus korruptsiooniks, kuna haigla haldusjuht on ka OÜ Selista Ehitus osanik ja juhatuse liige, ei sisalda nähtuvalt hageja äriregistri andmetest ebaõigeid faktiväiteid. Kostja väljend, et sellega on loodud võimalus korruptsiooniks, on väärtushinnang, artiklist ei saa järeldada, et kostja selgesõnaliselt kinnitab korruptsiooni olemasolu. 21.05.2011 juhtkirja „Haiglas plats puhtaks!“ ja artikli „Korruptsioon haiglas“ väide, et OÜ Selista Ehitus osanikud olevat püüdnud mõjutada riigihanke käiku Lõuna-Eesti haiglas, kuna üks äriühingu osanikest asus tööle haigla haldusjuhina, on hinnang, mida ei saa objektiivselt tõendada ja seega ka taotleda selle ümberlükkamist. Faktiväide, et hageja juhatuse liige on samal ajal haigla haldusjuht, on kooskõlas haigla kodulehe ja äriregistri andmetega. Artiklis „Rünnak vabale ajakirjandusele“ seostab kostja AS Võru Teataja ruumides toimunud läbiotsimist ajakirjanike tegevusega korruptsiooni paljastamisel. Kohus leidis, et kuna artiklis

on hagejat märgitud üksnes seoses tema juhatuse liikme väidetavate sidemetega politseis, ei ole see kaasa toonud hageja õiguste rikkumist ega ebaõigeid väiteid. 14.05.2011 artikli „Kuidas Tuliku väimees sai arenduse kesklinnas ja rentnikuks Eesti Posti“ väidete I. Klampe, tema juhitava äriühingu ja erinevate ametnike korruptiivsete sidemete osas leidis kohus, et artiklis ei ole esitatud hagejat otseselt puudutavaid väiteid, artiklit ei ole seostatud hageja tegevusega. Faktiväide, et OÜ Selista Ehitus rentnikuks on Eesti Post, on üldteada asjaolu. Seega on artiklis nimetatud hageja rentnikke, mis ei riku hageja õigusi. Üldteada asjaoludena on ajakirjanduse ülesanne käsitleda avalikku huvi puudutavaid küsimusi ning teatud juhtudel ei ole ajakirjanikul võimalik tõendada otseste tõenditega kõiki asjaolusid, millele avaldatu tugineb. EIÕK on 02.10.2012 lahendis asjas Yordanova ja Toshev vs Bulgaria leidnud, et kui ajakirjanik avaldab olulise informatsiooni ebapiisavate tõendite alusel, siis osutub sõnavabaduse kaitse aspektist määravaks tema heauskne tegutsemine. Kohus leidis, et kostja avaldatud info on oluline ja esitatud andmete põhjal ei saa järeldada kostja pahatahtlikkust. Kostja väitel hageja juhatuse liige I. Klampe ei vastanud telefonikõnedele, hageja on märkinud, et kuna isik tegutseb ettevõtte juhtimisega, siis ei saagi ta olla kogu aeg kättesaadav. Ajakirjanduse ülesande täitmisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kas pool, kelle tegevust kajastatakse, vastab ajakirjanikule või mitte. Kostja ülesandeks on kajastada olemasolevat informatsiooni võimalikult kiiresti, sest info muutub kiiresti. Kostjal on kohustus fakte kontrollida, kuid kostja kohustuseks ei saa panna teha ebamõistlikke pingutusi hagejalt vastuse saamiseks. EIÕK parktikas on rõhutatud, et ajakirjandusliku informatsiooni väärtus on ajas kiiresti muutuv, mistõttu ei ole ajakirjandusel iga kord võimalik teha artikli avaldamise eelselt pikaaegseid uuringuid. Kohus leidis, et kostja oli artiklite avaldamiseks kogunud piisavalt informatsiooni, võimaluste piires asjaolusid kontrollinud ning pöördunud enne avaldamist hageja poole seisukoha saamiseks, kuid pöördumisele ei vastatud. 07.01.2014 lahendis Ringier Axel Springer Slovakia A.S. vs Slovakkia osundas EIÕK, et hinnata tuleb vastandlikke õigusi ja kostja käitumise heausksust ning artikli avaldamise eesmärki. Kostja artiklites on käsitletud kohaliku elu tasandil olulisi probleeme. Hagejaga seotud isikud on avaliku elu tegelased, Ü. Tulik avaliku võimu kandja ja I. Klampe piirkonnas ehitusvaldkonnas tegutsev isik, seega on nende tegevuse vastu huvi eriti kõrge. Vastukaaluks kostja huvile avaldada kiiresti ja mõjusalt avalikkust puudutavat teavet tuleb kaaluda ka hageja huvi. Hageja tegutseb ehitusvaldkonnas, artiklites on kajastatud mitmeid hagejaga seotud riigihangete võitmisi, maade erastamist hagejale ja ka asjaolu, kuidas avalikku teenust pakkuvad asutused on asunud hageja rendipinnale. Riigihankeid rahastatakse ja avalikke teenuseid pakutakse maksumaksja raha eest. Seega on avalikkust ilmselgelt vajalik informeerida, et avalikus saaks otsustada, kas hageja on usaldusväärne või mitte. Artiklites on kritiseeritud hageja tegevust, seades kahtluse alla tema usaldusvääruse avalikkuse ja võimalike klientide silmis, samas ka nende avalikku teenust pakkuvate asutuste maine, kes hageja ruume rendivad. Kaaludes hageja huvi püsida oma majandustegevuses usaldusväärsena ja kostja huvi teavitada (kohalikku) avalikkust toimunud riigihangetest ning isikute seotusest ja peresidemetest, leidis kohus, et kaalukam on avalik huvi informatsiooni saamiseks. Eeltoodut silmas pidades oli kostja õigustatud avaldama ajakirjanduses andmeid, mida sai muuhulgas järeldada kaudsetest asjaoludest ja seostest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus oluliselt menetlusnormi (TsMS § 403 lg 1), kuna pooltelt võeti võimalus lõplike seisukohtade esitamiseks. 03.02.2014 kohtuistungil soovis kostja, et hageja täpsustaks nõuet ja kohus nõuaks välja materjalid kriminaalasjast. Kohus andis kostjale aega kuni 03.03.2014 täpsustatud taotluse esitamiseks ning teatas, et määrab edaspidises kirjalikus menetluses lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja teatab, millal kohus teeb lahendi. Hageja esitas määratud tähtajaks nõude täpsustuse. Kostja taotles talle antud tähtaja pikendamist. 10.07.2015 tegi kohus pooltele üllatuslikult otsuse. Samal ajal toimus ka menetlus teises tsiviilasjas (2-11-25924), mille tõendamisese langes kokku käesoleva vaidlusega. Nimetatud tsiviilasjas rahuldas maakohus I. Klampe hagi ning tuvastas muu hulgas, et AS Võru Teataja on avaldanud tema suhtes ebaõigeid ja halvustavaid väiteid. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust menetlusse; 2) hindas kohus ebaõigesti kostja väiteid. 24.03.2011 artiklis „Mõniste vallavanem tegi vallale poole miljoniga külma“ on halvustav ja ebaõige väide, et ehitushanke leping sokutati hagejale seadusevastaselt. Maksuvõla olemasolu ei ole hageja kunagi eitanud; 3) on 29.03.2011 artiklis „Mõniste korruptsioonile aitas kaasa maksuamet“ hageja mainet kahjustav ebaõige väide hageja seostamine korruptsiooniga („Võrumaa Teataja käsutuses olevast Riigihangete ameti kirjast selgub, et Mõniste vallas toimunud korruptiivse teo toimepanemisele aitas kaasa maksu- ja tolliameti Lõuna talitus, mis väljastas mitmel korral tõendi selle kohta, et maksuvõlgades firmal Selista Ehitus OÜ puudub maksuvõlg“); 4) on 05.04.2011 artikli „Maksuamet: väljastasime tõendi Selista maksuvõla kohta“ lause: „Võru linnapea Ülo Tuliku väimehel Indrek Klampel oli niisiis, tänu Mõniste vallavanema soovile tema maksuvõlgade koha pealt silm kinni pigistada, võimalus maksuametis oma võlad ära ajatada ning seejärel juba justkui õige mehena hankekonkurss ära võita” seotud kostja teiste väidetega. I. Klampe isiklikult hankel ei osalenud. Seega saab mõistlik lugeja aru, et hankekonkursi võitis I. Klampe juhitav ettevõte ja hankekonkursi võitmine oli korruptiivsete tegude tulemus. Selline väide on ebaõige ja hageja mainet kahjustav; 5) on 05.04.2011 juhtkirja „Kes nüüd valetab?“ lause: „Kui veel 1. veebruaril näitas Krediidiinfo Selistal ajatamata maksuvõlga 45 928 eurot, siis 1. märtsiks oli Selistal maksuvõlg ilusti ajatatud ja Võru linnapea Ülo Tuliku väimees Indrek Klampe võis justkui õige mees hankekonkursi ära võita. Kõik tänu Merlika Niidumaale, kes talle ebaseaduslikult aega andes „kingituse“ tegi” ebaõige ja hageja mainet kahjustav osas, milles kostja esitas faktiväite, et hagejale tehti ebaseaduslike tegudega „kingitus“; 6) on kohtu seisukoht 09.04.2011 juhtkirja lause: „Praegu EASi ja linnavolikogu heakskiitu ootav Võrukivi projekt on vaid üks näide sellest, kuidas Tulik on püüdnud oma väimehele kuuluvale firmale linna ja riigi raha välja kaubelda“ osas vastuoluline ja motiveerimata. Ajakirjanik on viidanud konkreetsele objektile, sellega seotud isikutele ning väitnud, et Ü. Tulik on püüdnud oma väimehe firmale (s.o hagejale) riigi ja linna raha välja kaubelda. Tegemist on seega väite, mitte kujundiga. Kohus õigustab ebaõige väite kasutamist ajakirjaniku sooviga saada rohkem lugejaid, s.o suurendada oma tulu. Jääb arusaamatuks, miks on kostja ärihuvid olulisemad hageja mainest ning millisel põhjusel ei ole vajalik ebaõigeid väiteid ümber lükata; 7) avaldas kostja 21.04.2011 artiklis „Umbusaldajad heidavad Võrnole ette eraettevõtja huvides tegutsemist“ väite, mille järgi on „Kristjan Võrno Võrukivi arenguprojekti eest vastutava isikuna tegutsenud mitte linnarahva, vaid eraettevõtja OÜ Selista Ehitus huvides.“ Samas on ajakirjanik väitnud, et „Selista oli ostnud Võrukivi tellisetehase ja erastanud sinna juurde maad, kuid tal puudusid rahaliste raskuste tõttu vahendid, et ala ise edasi arendada.“ Lausetest ei nähtu, et tegemist oleks kellegi kolmanda väidetega, mis esitati volikogu arutelu käigus ning

võivad põhineda mingitel andmetel. Projekti arendamiseks toetuse taotlemist ei saa samastada rahaliste raskustega. Seega on tegemist ebaõigete ja hageja mainet kahjustavate väidetega; 8) väitis kostja 30.04.2011 artiklis „Selista afäär jättis Võrukivi suvilaomanikud pika ninaga“, et hageja olevat saanud erastada 70 000 ruutmeetrit maad Ü. Tuliku ebaseaduslike tegude tulemusena ning tema soosingut ära kasutades. Otsuses puuduvad põhjendused, mis õigustaksid eelnimetatud ebaõige faktiväite esitamist ja välitaksid vajaduse see avalikult ümber lükata; 9) avaldas kostja 30.04.2011 juhtkirjas „Üks võtab raha, teine annab naha“ lause: „ Õnnetu on ka Ülo Tuliku perekond, sest suurest ahnusest juurde kahmatud maad ei ole nad ise võimelised arendama ega ka korrastama, mistõttu on nad viimases hädas sirutanud käe linna ja riigi rahakotti.“ Eelnevalt oli kostja korduvalt käsitlenud Ü. Tuliku, I. Klampe ja hagejaga seonduvaid teemasid, kusjuures pidevalt samastati I. Klampet ning tema juhitavat äriühingut. Seega oli lugejale loodud pilt hagejast kui ettevõttest, mis „viimases hädas sirutab käe linna ja riigi rahakotti“. Väide on ilmselgelt ebaõige ja kahjustab hageja mainet; 10) jättis kohus 03.05.2011 artikli „Kes uurib Tuliku afääre?“ lausete: „Kui aastal 2007 hoolitses Tulik selle eest, et tema väimehel oleks maad, kus kinnisvara arendada, siis aastal 2009 tegeles ta tema firmale riigihangete väljasebimisega /.../ ja Obinitsas avaldas ta survet vallavanem Peeter Sibulale, kui selgus, et sealse koolimaja ümberehitustööde riigihanget ei võitnudki tema väimees, vaid hoopis AS Tartu Ehitus“ puhul arvestamata kirjutiste vastastikuse mõju, s.o olukorra, kus eelnevalt samastatakse I. Klampe ja hageja ning seejärel esitatakse halvustavaid valeväiteid, mis kahjustavad mõlema mainet. Ei Ü. Tulik ega ükski teine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiisik ei ole hagejale ühtegi riigihanget „välja sebinud“; 11) esitas kostja 21.05.2011 artiklis „Korruptsioon haiglas“ väite korruptsioonist, milles hageja väidetavalt osalevat. Korruptsioonis, s.o õigusvastase teo toimepanemises osalemine on vaieldamatult taunitav ja sellise väite esitamine kahjustab hageja mainet; 12) ei arvesta kohtu seisukoht 14.05.2011 artikli „Kuidas Tuliku väimees sai arenduse kesklinnas ja rentnikuks Eesti Posti“ osas asjaoluga, et I. Klampe on samastatud hagejaga. Kogu vaidlusalune lõik puudutab hageja tegevust, kuna nii krunt kui ehitus kuuluvad hagejale ning seega väidetakse artiklis, et hageja on saanud ja saab ebaseaduslikult eeliseid ja soodustusi; 13) nimetab ajakirjanik 21.05.2011 juhtkirjas „Haiglas plats puhtaks!“ toimuvat korruptsiooniks, s.o süüdistab hagejat kuriteos osalemises. Taoline väide ei ole hinnang, vaid faktiväide, mille paikapidavust peaks kostja tõendama; 14) ei vabasta ajakirjandusvabadusele ega avalikkuse huvile tuginemine kostjat kohustusest kontrollida avaldatavat teavet piisava põhjalikkusega. Lugejate õigus informatsiooni saada ja ajakirjandusväljaande õigus informatsiooni anda ei tähenda kostja piiramatut õigust avaldada ebatõeseid väiteid, halvustada süstemaatiliselt teisi isikuid ning luua pika aja jooksul äriühingust negatiivset kuvandit.

ei saa. Seda, miks hanke võitmist hageja poolt saab näha „seadusvastase sokutamisena“, on kostja selgitanud 17.01.2014 menetlusdokumendi p-des 7–15. Hinnangu õigsusele viitab muuhulgas asjaolu, et Mõniste hanke asjaolude uurimiseks algatati kriminaalmenetlus; 3) ei selgu kaebusest, millist õigusnormi on kohus rikkunud, leides, et lause 29.03.2011 artiklis „Mõniste korruptsioonile aitas kaasa maksuamet“ selle kohta, et maksuamet väljastas korduvalt ebaõigeid andmeid hageja maksuvõla kohta, ei saa olla hagi aluseks ega ümberlükkamisnõude esemeks. Andmed selle kohta, et maksuamet oli väljastanud korduvalt ebaõige tõendi hageja maksuvõla kohta, parandati artiklis „Maksuamet: väljastasime tõendi Selista maksuvõla kohta“; 4) ei selgu kaebusest, millist õigusnormi on kohus rikkunud, leides, et kuna 05.04.2011 artikli „Maksuamet: väljastasime tõendi Selista maksuvõla kohta“ vaidlusaluses lõigus ei ole kirjeldatud hageja tegevusi, vaid on antud hinnang I. Klampe tegevusele, ei saa lause olla ümberlükkamisnõude esemeks. Kostja info kohaselt oli hagejal 13.01.2009 seisuga maksuvõlg, mistõttu ei oleks hageja saanud Mõniste hankel osaleda, ning sellest pidi olema teadlik ka hankekomisjoni liige M. Niidumaa. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 20.04.2009 otsusest tuleneb, et Mõniste vald kinnitas, et 13.01.2009 (ehk ajal, mil toimus taotlejate kvalifitseerimine) ei olnud hagejal maksuvõlga. See ei vasta Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja e-kirjast tulenevalt tõele. Kuna hoolimata maksuvõlast hagejat hankemenetlusest riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 alusel ei kõrvaldatud, oli hageja juhatusel võimalus tegeleda võla ajatamisega ning hange võita. Kui Maksu- ja Tolliameti 13.01.2009 teade hageja maksuvõla kohta hankijale esitati ning hankija hagejat hankemenetlusest ei kõrvaldanud, viitab see ka KarS § 300 koosseisu võimalikule täidetusele. Seega oli kostjal õigus suhtuda kahtlusega Mõniste hanke seaduslikkusesse; 5) ei selgu kaebusest, millist õigusnormi on kohus rikkunud 05.04.2011 juhtkirja „Kes nüüd valetab?“ vaidlusaluse lausega. Hinnang selle kohta, et M. Niidumaa tegevust saab hinnata kui hageja juhatuse liikmele I. Klampele kingituse tegemist, puudutab M. Niidumaad ega saa olla OÜ Selista Ehitus hagi aluseks. Väärtushinnangute ümberlükkamist seadus ei võimalda. Kriitiline hinnang M. Niidumaa tegevusele on põhjendatud. Artikleid kirjutades lähtus kostja kaheksast objektiivsest asjaolust (01.08.2012 menetlusdokumendi p 5), millest üheks oli ka hageja juhatuse liikme I. Klampe äia Ü. Tuliku ja M. Niidumaa seotus; 6) leidis kohus õigustatult, et 09.04.2011 juhtkirja lause, kas Ü. Tuliku tegevust saab hinnata kui linna ja riigi raha väljakauplemist, on kujundlik järeldus (hinnang), mida ei saa tõendada ning mille ümberlükkamist ei saa seetõttu nõuda. Võttes arvesse, et hageja osaniku ja juhatuse liikme I. Klampe äi Ü. Tulik on sekkunud hageja huvides hankemenetlusse (kõne vallavanem P. Sibulale), esitanud koalitsiooniläbirääkimistel nõudmise, et koalitsiooni saavutamise üheks eeltingimuseks on see, et linn toetab jätkuvalt hageja osalusega Võrukivi piirkonna arendust, samuti asjaolu, et Võrukivi arenduse perspektiivikuses on kahelnud osad opositsiooniliikmeid, kes on pidanud seda eraettevõtte (st hageja) huvide eelisarendamiseks linnakodanike arvel, ning sellega seoses on avaldanud ka umbusaldust abilinnapea K. Võrnole, on kostja hinnangut linna ja riigi raha väljakauplemisest piisavalt põhjendatud. Tulenevalt ajakirjanduse rollist on kostjal õigus anda lugejatele edasi sellekohaseid arvamusi (hinnanguid). Artiklid keskenduvad kahele suurele teemale: Võrukivi piirkonna arendus ja Mõniste hange ning hageja juhatuse liikme I. Klampe äia Ü. Tuliku võimalik roll I. Klampe ärihuvide edendamisel. Ü. Tulik oli enne Riigikogu liikmeks saamist aastatel 2005–2010 Võru maavanem, aastatel 2010–2011 Võru linnapea ja aastatel 1996–2005 Võru vallavanem, mistõttu oli tulenevalt EIÕK praktikast kostja jaoks lubatav karm ja otsekohane sündsuspiire mitteületav kriitika; 7) jäävad apellandi väited seoses 21.04.2011 artikliga „Umbusaldajad heidavad Võrnole ette eraettevõtja huvides tegutsemist“ selgusetuks. Artikkel kirjeldab K. Võrno umbusaldamise protsessi ja vastab Võru linnavolikogu 21.04.2011 protokollis märgitule. Kaebusest ei selgu, millist õigusnormi on kohus seda tuvastades rikkunud ning kuidas kohtu järeldus mõjutab asja

lahendamist. Umbusaldust avaldades on ettekandja Anneli Viitkin sedastanud, et „Volikogu liikmete seisukoht on, et see tegevus (Võrukivi piirkonnas hagejale kuuluva kinnistu arendustegevus) ei ole otseselt linna rahva huvides, vaid kaitseb väga kitsa seltskonna ettevõtjate huve. Abilinnapea ei ole piisavalt põhjendanud ja avalikult selgitanud seisukohti väitele, et see on Võru linna huvides arendustegevus.“ Kostja on esitanud tõendi selle kohta, et ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel olid tekkinud kahtlused selles, kuidas suudab hageja tagada Võrukivi projekti elluviimiseks omafinantseeringu (st hagejal olid rahalised raskused); 8) on kohus 30.04.2011 artikli „Selista afäär jättis Võrukivi suvilaomanikud pika ninaga“ hinnangute õigustatust piisavalt põhjendanud, sh võtnud arvesse asjaolu, et hageja maa erastamise otsuse allkirjastas hageja juhatuse liikme äi, ning analüüsinud tunnistajate Helve Paeglise ja Jana Rebase ütlusi, kellel maad Võrukivi juurde erastada ei õnnestunud. Võrukivi tellisetehase piirkonnas jagas maade erastamine isikud kaheks: hagejal õnnestus probleemideta erastada maa Võrukivi endiste tootmishoonete juures, kuid suvilarajooni elanikel ei õnnestunud erastada oma kinnistute juurde maad, kus paiknevad nende istutatud puud ja põõsad. Kostja on analüüsinud, miks see võis nii olla. Kostja ei ole esitanud tõsikindlaid väiteid (et hageja sai erastada 70 000 ruutmeetrit maad Ü. Tuliku ebaseaduslike tegude tulemusena ning tema soosingut ära kasutades), mille ümberlükkamist saaks nõuda. Koosmõjus varasema teabega, mis tekitas kahtluse Mõniste hanke seaduslikkuses, on artikli hinnangud põhjendatud. Hinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa; 9) nõustub kostja kohtu seisukohaga, et hageja ei saa nõuda 30.04.2011 juhtkirja „Üks võtab raha, teine annab naha“ vaidlusaluse lause ümberlükkamist – see, kas kellegi tegevust saab hinnata kui „hädas käe linna ja riigi rahakotti sirutamisena“ on hinnangu küsimus. Kostja on hinnangu andnud Ü. Tulikule ja temaga seotud isikutele. Hinnang on ka piisavalt põhjendatud; 10) nõustub kostja kohtu seisukohaga, et 03.05.2011 artikli „Kes uurib Tuliku afääre?“ hinnang Ü. Tuliku hageja huvides tegutsemisele ei kuulu ümberlükkamisele, kuna hinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda. Lisaks on hinnangud põhjendatud. Kostja on esitanud tõendi selle kohta, et kahtlusi hageja eelisseisundist riigihangetel on väljendanud ka tunnistaja P. Sibul. Kostjal oli õigus hageja äritegevusega seonduvasse suhtuda erapooletuse ja omakasu motiivi kahtlusega tulenevalt ka Mõniste hanke ning Võrukivi arenduse asjaoludest; 11) peetakse 21.05.2011 artiklis „Korruptsioon haiglas“ mitteaktsepteeritavaks olukorda, kus Lõuna-Eesti haigla riigihangete komisjoni kuulub haldusjuht Jaak Kokka, kellele kuulub ka osalus OÜ-s Selista Ehitus, sest riigihanke Lõuna-Eesti haigla renoveerija leidmiseks sõelale jäänud Merko Ehituse alltöövõtjaks on sageli olnud hageja. Kostjal on õigus avaldada arvamust olukorras, kus otsustusprotsessis osaleb võimalike vastandlike huvidega isik. Hinnanguid ümber lükkama ei pea ja ebaõigeid andmeid kostja avaldanud ei ole; 12) analüüsis kostja 14.05.2011 artiklis „Kuidas Tuliku väimees sai arenduse kesklinnas ja rentnikuks Eesti Posti“, miks oluline avalik asutus viidi kõrvalisse kanti, kus on äärmiselt kehvad parkimisvõimalused. Samal ajal oli Võru linnas palju paremaid kohti, mis kõik oleksid olnud valmis pakkuma Eesti Postile häid tingimusi. Artiklis ei sedastata, et igal juhul oli Eesti Posti otsuse taga kolida Vilja tänavale asjaolu, et nagu Võrukivi arendamiseks raha eraldada otsustanud EAS, on ka Eesti Post IRLi kontrolli all ehk majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi valitsusalas. Lisaks lükkab Ü. Tulik artiklis ise ümber väited, nagu oleks maavanemal otsustav roll detailplaneeringutel. Seega leidis kohus põhjendatult, et kostja ei ole artiklis ebaõiged faktiväiteid I. Klampe, tema juhitava äriühingu ja erinevate ametnike korruptiivsete sidemete kohta esitanud; 13) jääb selgusetuks, millist õigusnormi on kohus rikkunud seoses 21.05.2011 juhtkirjaga „Haiglas plats puhtaks!“ Hageja arvates on ebaõige väide, et hageja osanikud olevat püüdnud mõjutada riigihanke käiku Lõuna-Eesti haiglas, kuna üks osanik asus tööle haigla haldusjuhina.

Kostja ei ole midagi sellist öelnud, vaid on avaldanud arvamust, et J. Kokka määramisega haigla haldusjuhiks on loodud oht korruptsiooniks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Riigihangete Ameti 25.01.2010 kirjast (I kd, t.l 139-140), Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 20.04.2009 otsusest (I kd, t.l 141-145) ning kostja ajakirjaniku I. Tähismaa ja maksuameti pressiesindaja K. Tuuliku meilivestlusest (II kd, t.l 78-79) võib küll järeldada, et hankemenetluse läbiviimisel Mõniste vallas võidi rikkuda Riigihangete seaduse § 38 lg-t 1, kuid nimetatud tõenditest ei ole tuletatav seos rikkumise ja Selista Ehitus OÜ-le korruptiivset laadi eeliste andmise vahel.

hankekonkursi Mõniste vallas riigihanke seadust eirates ning mille kohaselt olevat Ü. Tulik tegutsenud OÜ Selista ehitus müügimehena ning püüdnud luua nimetatud ettevõttele ebaseaduslikke soodustusi ka Obinitsa koolimaja ümberehitustöödeks välja kuulutatud riigihanke menetluses. Maakohus leidis, et hageja esiletoodud väide, mille kohaselt olevat Ü. Tulik aidanud OÜ-le Selista Ehitus linna ja riigi raha välja kaubelda, ei ole faktiväide, vaid hinnanguline kujundlik järeldus, mida ei saa ümber lükata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu nimetatud järeldusega ja märgib, et raha väljakauplemine on asjaoludele antava hinnangu küsimus ning ei saa tõsikindlalt tõendada. Apellandi seisukoht, et tegemist on faktiväitega, ei ole õige. Mõniste vallas toimunud riigihankega seotud temaatikat on käsitletud käesoleva otsuse p-des 10 ja 11 ning apellatsioonkaebuses ei ole seoses 09.04.2011 artiklis avaldatuga maakohtu otsust vaidlustatud. 09.04.2011 artikli (I kd, t.l 19) kolmandas lõigus on avaldatud, et Tulik tegutses oma väimehe huvides ka Obinitsa koolimaja ümberehitustöödeks välja kuulutatud riigihanke tulemuste väljakuulutamisel. Seega ei sisalda vaidlusalune artikkel hageja poolt sõnastatud faktiväidet. Tegemist on Ü. Tuliku tegevuse kirjeldamisega pärast riigihanke tulemuste väljakuulutamist ning kellegi huvides tegutsemist saab käsitleda väärtushinnanguna. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole ka apellant vaidlustanud maakohtu otsust nimetatud osas.

märgitule (I kd, t.l 214-221), s.t vastab tegelikkusele. Seetõttu ei ole õige apellandi väide, et tegemist ei saa olla kellegi kolmanda isiku poolt edastatud informatsiooniga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja üldsõnaline rahalistele raskustele viitamine on käsitletav väärtushinnanguna ning seetõttu ei saa seda ümber lükata. Lisaks nähtub EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni kirjast täiendava informatsiooni nõudmisest (II kd, t.l 2122), et tuginedes krediidiinfo andmetele (2009. a raamatupidamise aruanne, ettevõtte maksehäirete raport, krediidilimiidi raport, kommertspandi andmed) jääb selgusetuks, kuidas on võimalik Selista Ehitusel projekti elluviimiseks tagada omafinantseering. Seega ei viita hageja rahalistele raskustele mitte taotluse esitamine, vaid EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni eelmärgitud nõudekiri. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige.

Vastuseks apellandile märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole artiklis süüdistanud hagejat kuriteos osalemises ning apellandi sellekohane väide on ebaõige. Arvamuse avaldamine seoses korruptsiooni ohuga haiglas (mida ei ole hagiavalduses faktiväitena esitatud) on käsitletav hinnangu andmisega, mida ei saa ümber lükata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.