Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-15-15569 Tsiviilasi Kaupo Viikmäe hagi OÜ Soojusabi vastu hüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 9662,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Kaupo Viikmäe, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxx xx, hageja esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme, kostja OÜ Soojusabi, reg nr 11465015, asukoht Rapla, Sulupere 8, kostja esindaja juhatuse liige Viktor Peets Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista OÜlt Soojusabi 8951,52 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 8804,31 eurot alates 20.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni Kaupo Viikmäe kasuks. Menetluskulud jätta OÜ Soojusabi kanda. Välja mõista OÜlt Soojusabi riigilõiv 600.- eurot ja õigusabikulud 1232.- eurot Kaupo Viikmäe kasuks. Välja mõista OÜlt Soojusabi viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Kaupo Viikmäe kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja R.Kuulme palub VÕS §-de 94; 111; 113; 115; 116; 189; 222; 223; TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 8804,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 147,21 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses kahjuhüvitiselt 8804,31 eurot alates 20.10.2015 kuni kahjuhüvitise tasumiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja leiab, et pooled sõlmisid 06.10.2012 müügi- ja töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja müüma hagejale ja paigaldama hageja kinnistule, asukohaga xxxxxxx xxx xx, xxxxx, küttesüsteemi ning hageja kohustus tasuma selle eest kostjale tasu kokku summas 9840.eurot. Lepingu kohaselt andis kostja küttesüsteemile ja seadmetele 2-aastase garantii. Kostja paigaldas küttesüsteemi 23.10.2012. Kostja esindaja V.Peets leiab, et kostja 06.10.2012 pakkumine sisaldas küttesüsteemi seadmete komplekti ja soojuspumba ühendamist maakollektoriga. Pakkumine ei sisaldanud maakollektori soetamist ja paigaldamist – maakollektori, s.o maaküttetorustiku, ostis ja paigaldas hageja ise. See nähtub Soojusabi OÜ 06.10.2012 pakkumisest, mis sisaldab küttesüsteemi materjalide komplekti eraldi seadmetega ja paigaldustööd hageja kinnistul hinnaga 9684,98 eurot. Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat ning kasutab soojusallikana maapinda. Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse maaküttesüsteemi pinnasesse paigaldatud platsikust torustiku – maakollektori – abil ning selle pikkus sõltub soojuspumba võimsusest, ulatudes 250-50 000 m. Maaküttetorustik paigaldatakse 1 m sügavusele vahekaugusega vähemalt 1 m ja täidetakse külmumiskindla vedelikuga – külmakandjaga. Seega on maaküttesüsteemi paigaldamisel mitu etappi ning esmalt paigaldatakse vähemalt 1 m sügavusele maapinda maakollektor, mis hiljem ühendatakse soojuspumbaga. Siis paigaldatakse soojuspump ning seejärel ühendatakse soojuspump maakollektoriga. Viimases etapis täidetakse maakollektor külmakandjaga ning küttesüsteem küttevee ehk soojuskandjaga. Kõige lõpuks teostatakse elektrilised ühendused, seadistatakse soojuspump ning kontrollitakse süsteemi tööd. Maasoojuspumba ja maakollektori paigaldamine ja seadistamine võtab aega 3-5 tööpäeva. Kuna hageja ostis tootjapoolse praagiga maaküttetoru, siis praagiga maaküttetoru kasutamisega seotud kahjude eest vastutab hagejale praagi müünud firma, mitte kostja. Kostja seisukohta tõendavad 06.09.2012 arve/saateleht nr 335 maasoojuspumba katlale Vitocal 300-G 12.9 kW, 30.09.2012 arve/saateleht nr 337 lõpparve seadmetele: maasoojuspump katla Vitocal 300-G 12.9 kW; kaugjuhtimispult/ruumitemperatuuriandur Vitotrol 200 A; soojaveeboiler Vitocell-B
100; akumulatsioonipaagiandur ülemine; akumulatsioonipaagiandur alumine; väljuv küttevee pealevooluandur; küttevee pealevooluandur, 23.10.2012 arve/saateleht nr 340 – maasoojuspumba Vitocal 300-G paigalduse arve. Lepingusummaks on 9684.- eurot koos käibemaksuga. Lisatööna tuli hageja elamusse Caleffi põrandaküttekollektori tarne, mida tõendab 23.10.2012 arve/saateleht nr 339. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et väär on kostja väide, et kostja 06.10.2012 pakkumus ei sisaldanud maaküttetorustiku paigaldamist. Kostja 06.10.2012 pakkumuse lk 2 p-s 2 paigaldustööd on kostja tööna sõnaselgelt sätestatud: maakontuuri paigaldamine, survestamine, akti koostamine. Seega kuulus kostja pakkumuse kohaselt kostja töö hulka ka maaküttetorustiku paigaldamine. Kostja on väitnud, nagu oleks kostja 06.10.2012 pakkumuses toodud ainult maakontuuri paigalduse abitööd ja juhendamine – midagi sellist kostja pakkumus ei sisalda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on samuti ebaõige kostja väide, et maaküttetorustikku ei ostnud hageja kostjalt. Kostja 29.08.2012 kalkulatsiooni/pakkumise lk 3 kohaselt 800 m maaküttetorustiku osas esitas hagejale hinnapakkumise samuti kostja ning maaküttetorustiku müüski hagejale just selle pakkumise alusel kostja ja hageja tasus kostjalt ostetud maaküttetorustiku eest kostjale koos töörahaga 800.- eurot, mida tõendab kostja allkiri raha kättesaamise kohta 29.08.2012 kalkulatsioonil/pakkumisel. Hageja väitel kostja hagejale eraldi vastavat arvet ega täiendavaid dokumente ei esitanud. Kohus nõustub hagejaga, et hageja ei ole vastutav selle eest, et kostja ei ole hagejale müüdud maaküttetorustiku osas arvet ega teostusjooniseid koostanud. Hageja ostis maaküttesüsteemi kostjalt ja kokku lepiti maaküttesüsteemi ja selle paigalduse hinnaks 9684,98 eurot, millele lisandus 800.- eurot maaküttetorustiku eest. Kohus leiab, et kostja taotlus hagejalt maaküttetorude müügiarve, maaküttetoru teostusjooniste, survestusakti/üleandmisakti väljanõudmiseks ei ole põhjendatud, kuna hageja väitel ei ole kostja nimetatud dokumente hagejale kunagi esitanud ja kostja, olles sellest teadlik, nõuab hagejalt dokumentide esitamist. Seoses kostja 14.05.2012 hinnapakkumisega on hageja kohtule veenvalt põhjendanud, et hageja otsustas maaküttesüsteemi siiski osta just kostjalt ning peale pooltevahelisi läbirääkimisi lepiti kokku maaküttesüsteemi ja selle paigalduse hinnaks 9684,98 eurot, millele lisandus 800.- eurot maaküttetorustiku eest. Hageja ei loobunud kostjalt maaküttetorustiku ostmisest, mida tõendab kostja 06.10.2012 pakkumine. Kohus leiab, et hageja on veenvalt kõik kostja esindaja vastuväited hagi peale kummutanud, kohus nõustub hageja seisukohtadega, kuna need haakuvad hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Seega kohus leiab, et paigaldatud maaküttetorustiku valis välja ja müüs selle hagejale kostja, kes seega vastutab selle eest, et hagejale müüdud maaküttetorustik oleks kvaliteetne. Kostja väide, et kostja ei paigaldanud hagejale müüdud maaküttetorustikku ise, ei oma tähtsust käesoleva asja õigel lahendamisel, sest paigalduse tööde osas poolte vahel vaidlust ei ole, vaidlus on vaid selles, kas maaküttetorustiku müüs hagejale kostja või mitte. Maaküttetorustiku paigaldustööde teostamine oli 06.10.2012 pakkumuse kohaselt kostja kohustuseks. Kostja leiab, et ebaõige on hageja väide, et kostja ja maaküttetorustiku edasimüüja/tootja meilivahetus kinnitab seda, et kostja müüs hagejale maaküttetorustiku. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja ja maaküttetorustiku edasimüüja/tootja meilivahetus tõendab üheselt, et maaküttetorustiku müüs hagejale kostja, vastasel juhul ei oleks kostja teadnud, kelle poole torustiku pretensioonidega pöörduda ja kostja ei oleks sel juhul torustiku probleemiga üldse tegelenud. Kostja tegeles torustiku probleemiga seetõttu, et kostja oli selle torustiku ise hagejale müünud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et väär on kostja väide, nagu oleks hageja pöördunud kostja poole maaküttetorustiku probleemiga ainuüksi seetõttu, et hageja viibis välismaal ega olnud suuteline ise otse torustiku müüja poole pöörduma. Kohus leiab, et hageja pöörduski maaküttetorustiku probleemiga otse torustiku müüja, s.o kostja poole. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,
kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ning tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p-d 1, 5 sätestavad, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ning tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Lokaator OÜ 06.11.2014 hinnangust nähtub, et ilmselt on küttesüsteemi torustiku näol tegemist praaktorudega, s.o toru materjali vale koostis. Kõne alla ei saa tulla toru materjali vananemine, kuna selliste torude prognoositud elueaks on 50 aastat. Hageja tellis 22.01.2015 küttesüsteemi torule laboratoorsed uuringud. Tallinna Tehnikaülikooli 22.03.2015 katseprotokollist nr 5 nähtub, et uuritud torude materjaliks on taaskasutatud HDPE ning toru materjal vastavalt standardile EN 13244 peaks olema PE 80 või PE 100, mis vastaks SDR 17 märgistusele. Materjali sulamiskõvera järgi on tegemist sekundaarse toormega primaarse HDPE asemel, mis ei võimalda saada ettenähtud kvaliteediga toodangut. Polümeeri sulavoolavus on 10 korda kõrgem, mis viitab polümeeri termilisele lagunemisele ekstrusiooni protsessis. Oksüdatsiooni taluvuse näitaja OIT on praktiliselt olematu võrreldes primaarse HDPEga või temast valmistatud toruga. Kui valmistaja kasutab toodangu valmistamisel taaskasutatud materjali, peab see ka märgistusel olema väljendatud PE_RE. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 2 sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhuliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 642 lg 2 sätestab, et tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Arve/saatelehtedest nr 335 06.09.2012, nr 337 30.09.2012, nr 339 23.10.2012, nr 340 23.10.2012 nähtub, et kostja paigaldas küttesüsteemi 23.10.2012 ning hageja tasus kostjale lepingu alusel kokku 10 640.- eurot. Hagi kohaselt 17.09.2014 avastas hageja küttesüsteemi juhtpuldi ekraanilt erinevad veakoodid ning teavitas sellest kostjat telefoni ja sms-i teel. Kostja ei reageerinud. 20.09.2014 käis hageja kostja registrijärgsel aadressil, kus hagejal õnnestus kostjaga kohtuda. Kostja teavitas hagejat, et tegemist on küttesüsteemi lekkega ning et ainus
võimalus lekkekoha tuvastamiseks on küttesüsteemi suurel kogusel vett lisades (vähemalt 10 kuupmeetrit). Samal päeval ühendas hageja vastavalt kostja juhistele küttesüsteemi surve all olevasse veevõrku ja lisas lekkekoha tuvastamiseks küttesüsteemi suures koguses vett. Peale 25 kuupmeetri vee küttesüsteemi lisamist õnnestus tuvastada vaid see, et kummas küttesüsteemi kontuuris on leke, täpset lekkekohta tuvastada võimalik ei olnud. 27.09.2014 täitis kostja küttesüsteemi lekkevaba kontuuri külmainega ja lülitas pumba sisse, et mingilgi määral majja soojust saada. Kostja leket ära ei parandanud. Kostja käis 27.10.2014 küttesüsteemi lekkekohta parandamas ja selgus, et küttesüsteemi maakontuuris on veel kuskil leke, kohta kostja tuvastada ei suutnud. Hageja pöördus Lokaator OÜ poole, kes tuvastas uue lekkekoha. Kostja tuli küttesüsteemi täitma 24.11.2014. Kohus leiab, et Lokaator OÜ hinnanguga ja Tallinna Tehnikaülikooli katseprotokolliga leidis tõendamist, et kostja on hagejale müünud ja paigaldanud küttesüsteemi, mis ei vasta lepingutingimustele, kuna küttesüsteemitorud on ebakvaliteetsed, mis on põhjustanud senised lekked ning mille tulemusena ei saa küttesüsteem toimida, kuna torud lagunevad. Küttesüsteemi tavapärane kvaliteet peab olema vähemalt selline, et küttesüsteemi torustiku lekked oleks välistatud 50 aastat. Eksperdiarvamuse kohaselt on paigaldatud torud algusest peale olnud mittekvaliteetsed. Kohus loeb Tallinna Tehnikaülikooli eksperdi arvamuse usaldusväärseks tõendiks, millega haakub ka Lokaator OÜ hinnang. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks hageja esitatud tõenditega tuvastatu. Käesoleval juhul on müüdud küttesüsteemi lepingutingimustele mittevastavus ilmnenud 2 aasta jooksul alates küttesüsteemi hagejale üleandmisest 23.10.2012, küttesüsteemi torustiku puudused ilmnesid 2014.a septembris. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 17.09.2014 avastas hageja küttesüsteemi juhtpuldi ekraanilt erinevad veakoodid ning teavitas sellest kostjat telefoni ja sms-i teel. Kostja ei reageerinud. 20.09.2014 käis hageja kostja registrijärgsel aadressil, kus hagejal õnnestus kostjaga kohtuda. Kostja teavitas hagejat, et tegemist on küttesüsteemi lekkega ning et ainus võimalus lekkekoha tuvastamiseks on küttesüsteemi suurel kogusel vett lisades. Kostja ei ole eeltoodud hageja väidetele vastu vaielnud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja on veakoodidest kostjat teavitanud mõistliku aja jooksul, arvates nendest teadasaamisest. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimuste mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Hageja on alates 2014.a septembrist kostjalt korduvalt nõudnud küttesüsteemi parandamist ja praaktorude asendamist, kuid kostja ei ole küttesüsteemi parandanud ega praaktorusid asendanud. VÕS § 230 lg 1 sätestab, et müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund. VÕS § 230 lg 2 sätestab, et garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja
ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. VÕS § 230 lg 3 sätestab, et eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Lepingu kohaselt andis kostja küttesüsteemile ja seadmetele 2-aastase garantii ning küttesüsteemi eelnimetatud puudused ilmnesid 2-aastase garantiiaja jooksul. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal on kohustus ilmnenud puudused kõrvaldada ka antud garantii alusel. VÕS § 222 lg 5 sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja ei kõrvaldanud küttesüsteemi puudusi mõistliku aja jooksul ega esitanud hagejale ka põhjendusi, miks ta puudusi ei kõrvalda, lasi hageja õigustatult puudused kõrvaldada kolmandal isikul ning nõuda kostjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähendamise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on seoses küttesüsteemi puuduste tuvastamise ja kõrvaldamisega kandnud kahju kokku summas 8804,31 eurot. Hageja tasus Lokaator OÜ arve nr 2137 kohaselt maakütte lekete määramise eest 480.eurot 28.10.2014, mida kinnitab maksekorraldus 28.10.2014. Hageja tasus OÜ Westend arve nr 131 kohaselt kaevetööde eest 42.- eurot 25.11.2014, mida kinnitab maksekorraldus 25.11.2014. Hagejal kulus toru lappimiseks materjalidele 7,31 eurot, mida kinnitab toru paranduseks kulunud materjali kulu arve. Uuringute eest tasus hageja Tallinna Tehnikaülikoolile 1356.eurot, mida kinnitavad arve nr MA1501671 08.04.2015 ja maksekorraldus nr 1500 14.04.2015. Hinnapakkumise kohaselt on küttesüsteemi maaküttetorude väljavahetamise maksumuseks 4447.- eurot ja haljastuse taastamiseks 2472.- eurot. Hageja tasus Metal Grupp OÜle 4447.eurot, mida kinnitavad arve nr 50 29.09.2015 ja maksekorraldus nr 1567 30.09.2015. Laxnel OÜ hinnapakkumise 08.06.2015 kohaselt on haljastuse taastamise maksumuseks 2472.- eurot. Kokku tekitatud kahju 8804,31 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt
rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse, Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil 01.01.2015 kuni käesoleva ajani 0,05% aastas. VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1 kohaselt on seega viivise määr alates 01.01.2015 kuni käesolevajani 0,022% aastas. Hageja nõudis 16.07.2015 kahju hüvitamise nõudega kostjalt kahjuhüvitise tasumist hiljemalt 31.07.2015, mistõttu nõuab hageja õigustatult kostjalt kahjuhüvitiselt viivise tasumist alates 01.08.2015. Seisuga 15.10.2015 on sissenõutavaks muutunud viivis 147,21 eurot (76 päeva x1,94 eurot päevas), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskuude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esindaja R.Kuulme palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1832.- eurot: riigilõiv 600.- eurot ja kulutused õigusabile 1232.- eurot koos käibemaksuga. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 5 tunni ulatuses: 4 tundi hagiavalduse koostamine, 1 tund hagi vastusele hageja arvamuse koostamine. Kostja peab põhjendatuks kulutusi õigusabile 720.- eurot koos käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kohus leiab, et hageja toodud kulutused õigusabile summas 1232.- eurot koos käibemaksuga on põhjendatud ja vajalikud. 19.10.2015 hagi ja hagi tagamise avalduse koostamine, ajakuluga 6 h 15 min, tunnitasuga 120.- eurot/tunnis, on mõistlik aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. 23.11.2015 hagi vastusega tutvumine, hageja arvamuse koostamine, ajakuluga 2 h 30 min, tunnitasuga 120.- eurot/tunnis, on samuti mõistlik aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. 10.12.2015 kostja 09.12.2015 seisukohaga tutvumine, hageja arvamuse koostamine, ajakuluga 1 h 30 min, tunnitasuga 120
eurot/tunnis, on mõistlik aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Hageja esindaja koostatud dokumendid on väga põhjalikud. Hageja menetluskulude rahaline suurus, arvestades tsiviilasja hinda, on mõistlik. Seega kostjalt kuuluvad väljamõistmisele hageja kasuks hageja kulutused õigusabile summas 1232.- eurot ja riigilõiv summas 600.- eurot.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.