Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud B.B. kanda. Asjas puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (hageja) esitas 9. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 292 eurot kuus kuni õpingute lõpetamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni. Hageja õppis hagiavalduse esitamise ajal X. klassis. Hagejat peab ülal ema, kel puudub töövõime ning kelle sissetulekutest ei piisa hageja ülalpidamiseks. Suviti on hageja ise käinud tööl. Õiglane on vähemalt 150 euro suurune elatis.
2.Kostja hinnangul on hageja kulutused ülepaisutatud, ebaproportsionaalsed ega ole asjakohased. Kostjal on veel üks ülalpeetav, X-aastane tütar, seetõttu ei ole kostjal võimalik tasuda elatist nõutud suuruses. Kostja tegutseb turismi alal, tema sissetulekud on oluliselt vähenenud seoses koroonapandeemiaga, tulu jääb alla X euro kuus. Kostjal on kolm korterit, millega üüritulu teenida, samuti 30 ha metsa ja talu. Tekkinud olukorras ei too kinnisvara üüritulu, giiditeenustest on loobutud. Kostjale kuuluv kinnisvara on suures osas vaid kulutuste allikaks ega too midagi sisse. Kinnisvara on kostja pensionisammas. Elatise tasumine suurusjärgus 100-150 eurot on kostjale põhimõtteliselt jõukohane. Kostja esitas kolm ettepanekut: 1) tasuda elatist 100 eurot kuus kuni eduka stuudiumi lõpetamiseni, mitte hageja 21-aastaseks saamiseni. Selliselt elatise tasumisel nõustub kostja kirjalikult loobuma elatise nõudest hageja vastu oma vanaduspõlves; 2) tasuda elatist 150 eurot kuus kuni hageja gümnaasiumi lõpuni ja kõrgkooli sissesaamisel ka statsionaarsete õpingute ajal kuni X. a; sel juhul loobub kostja suuliselt hagejalt kohtu kaudu elatise nõudmisest oma vanaduspäevil; 3) suuremas summas elatise tasumise korral soovib kostja kohtuistungil selgitada, milline on olnud hageja ema käitumine, kuidas hageja ema on kostjat ära kasutanud oma eesmärkide saavutamiseks, sh lapse saamiseks. Kostja lootis, et kui hageja saab täisealiseks, lõpeb elatise maksmise kohustus ja kostja saab hakata oma elu elama. Hageja ema lubas, et ei esita kunagi nõudeid kostjale. Väljamõistetavast summast tuleb maha arvestada elatis juuni, juuli ja augustikuu eest summas 450 eurot, kuna elatise maksmise kohustus on vaid õpingute ajal.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 8. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt perioodi 9. märts 2020 kuni 31. detsember 2020 eest välja elatise ühekordse summana 1456 eurot 45 senti ning igakuise elatise 150 eurot alates 1. jaanuarist 2021 kuni hageja poolt kesk- või kõrghariduse omandamiseni või kutseõppe tasemeõppes õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni X, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja isa, kuid hageja elab emaga, käib gümnaasiumis ega saa ennast ise täielikult üleval pidada. Hageja on täisealiseks saanud gümnaasiumiõpilasena õigustatud nõudma kostjalt elatist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel täisealisele isikule arvestatakse tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
5.Maakohus luges põhjendatuks hageja igakuised püsikulutused mitte suuremas ulatuses kui 450 eurot. Arvestades, et hageja ei ole õpingute ajal võimeline endale ise täielikku ülalpidamist tagama ning ta elab emaga, kes osaleb samuti hageja ülalpidamisel, on põhjendatud kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista 150 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni õpingute lõpuni või hageja 21-aastaseks saamiseni. Maakohus märkis, et kostja on oma varanduslikust seisust tulenevalt võimeline hagejale märgitud ulatuses elatist tasuma vaatamata asjaolule, et tal on ka alaealine ülalpeetav. Kostja on ise avaldanud, et tal on kolm korterit, mis sisuliselt tulu ei too ja on vaid kuluallikaks, samuti 30 ha metsa ning talu. Seega on kostjal lisaks igakuisele sissetulekule ka piisavalt vara, mille võõrandamise korral ülalpeetavatele elatist saaks maksta. Väide, et piirkonnas on nõudlus kinnisvara järele madal, ei ole relevantne. Kostja pensionisambaks ei ole samuti mõistlik pidada kinnisvara, mis vaid kulutusi põhjustab. Kostja on menetluse kestel faktiliselt nõustunud elatist tasuma 100-150 eurot kuus, kuid soovinud seejuures mitmesuguste lisatingimuste kehtestamist ja tasaarvestuse tegemist. Maakohtu koostatud kompromiss jäi kostja nõusoleku puudumise tõttu siiski sõlmimata. Maakohus ei nõustu kostja väitega, et elatist ei tuleks hagejale maksta juuni-, juuli- ja augustikuu eest. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. See, et õppeaastast vähemalt kaheksa nädalat (PGS § 24 lg 7) moodustab suvevaheaeg, ei muuda olematuks asjaolu, et ka sel perioodil on hageja näol tegemist gümnaasiumiõpilasega.
6.Maakohus selgitas, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-test 1 ja 2 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas 12. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, sest ei ole nõus maksma elatist kolme suvevaheaja kuu eest kokku 450 eurot. Kostja leidis, et seaduses ettenähtud kohustus toetada täiskasvanud last õppetöö ajal ei laiene suvevaheajale, kuna siis õppetööd ei toimu ja puuduvad takistused omale taskuraha teenimiseks. Sel põhjusel keeldub kostja nende kuude eest elatise maksmisest. Hageja ema on kostjat ära kasutanud, kostja on saanud isaks vastu tahtmist. Vastu tahtmist isaks saanutel ei peaks lasuma vastutus lapse käekäigu eest.
8.Hageja leidis, et elatisraha peaks tema õpingute lõpetamiseni olema võrdne vähemalt miinimumelatisega, mis hageja teada on 280 eurot. Kostjale kuulub mitu korterit, maja ja turismitalu, ta on terve, et tööl käia. Hageja elab koos emaga väga väikeses korteris, hageja ema saab invaliidsuspensioni X eurot. Hageja lisas fotod ema puudega isiku kaardist ja puuduva
töövõime tõendamisega töövõimekaardist; kostja meili hageja emale aastast 2015, milles kostja pressis hageja emalt raha välja; mõned fotod hageja vanemate kooselu ajast. Hageja vanemad elasid koos kaks aastat enne ja 2 aastat pärast hageja sündi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis välja elatise summas 450 eurot suvevaheaja perioodi eest. TsMS § 456 lg 4 alusel on maakohtu otsus ülejäänud osas jõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
11.Hageja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele uued tõendid: 1. foto ema puudega isiku kaardist ja foto ema töövõimekaardist puuduva töövõime tõendamiseks; 2. kostja meili hageja emale aastast 2015, milles kostja pressis hageja emalt raha välja; 3. 4 fotot hageja vanemate kooselu ajast, tõendamaks, et hageja vanemad elasid koos kaks aastat enne ja kaks aastat pärast hageja sündi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale suvevaheajal elatise maksmise kohustuse osas, hageja esitatud tõendid seda ei käsitle. Ringkonnakohus jätab vastusele lisatud tõendid asja materjalide juurde võtmata TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna neil ei ole tähtsust apellatsioonkaebuse lahendamisel.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagejale ei tuleks maksta elatist kolme suvevaheaja kuu eest. Seadusandja ei ole elatise maksmist pannud sõltuma koolivaheaegadest ega muudest võimalikest õpivabadest perioodidest. PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamise saamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab omandama põhi-, kesk- või kõrgharidust või õppima kutseõppe tasemeõppes ja olema saanud täisealiseks. Seega on lapsel õigus saada ülalpidamist, kui ta õpib ja on täisealiseks saanud (kuni 21. eluaastani). Kuna - ja PGS § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, siis on hageja ka suvevaheajal gümnaasiumiõpilane. Kostja on kinnitanud esimese astme kohtumenetluse kestel, et tal on võimalik maksta elatist väljamõistetud määras. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja toonud välja asjaolusid, et tal puuduvad vahendid hagejale suvevaheajal elatise maksmiseks. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et on täidetud PKS § 97 p-s 2 kehtestatud tingimused ülalpidamise saamiseks ning puudub alus välistada elatise maksmine suveperioodil.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hagejal menetluskulusid ei ole. Seetõttu pole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.