25. veebruar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-122894
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi väljamõistmiseks
X.O
vastu
võlgnevuse
Tsiviilasja hind
1756,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Renovum OÜ (registrikood lepinguline esindaja Aivira Kollamaa
14042462),
Kostja X.O (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Renovum OÜ (registrikood 14042462) hagi X.O (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks 482 eurot, s.o lepingust nr Y210927071 tulenev põhinõue. Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks viivis põhinõude (482 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29. septembrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks 121,65 eurot, s.o lepingust nr Y211017020 tulenev põhinõue 118,53 eurot ja viivis 3,12 eurot. Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks viivis põhinõude (118,53 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 27. novembrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks lepingust nr Y211017020 tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtpäev 18.12.2024 18.01.2025
Välja mõista X.O-lt Renovum OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata Renovum OÜ hagiavaldus X.O vastu 443,97 euro välja mõistmiseks, s.o põhinõue 150,99 eurot, intressinõue 137,74 eurot, 27.06.2022 seisuga viivisenõue 63,34 eurot, hooldustasu nõue 11,90 eurot, sissenõudmiskulude nõue 80 eurot.
6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (16)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 27.06.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.O (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 02.12.2022, mida täpsustas 07.02.2023 ja 06.04.2023. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr Y210927071 alusel põhivõla 565,62 eurot, intressi 73,68 eurot, lepingu hooldustasu 6,29 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja seisuga 27.06.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 33,94 eurot ning viivise määraga 38% aastas alates 28.06.2022 põhinõudelt 565,62 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr Y211017020 alusel põhivõla 491,36 eurot, intressi 64,06 eurot, lepingu hooldustasu 5,61 eurot, seisuga 27.06.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 29,40 eurot ning viivise määraga 39,10% aastas alates 28.06.2022 põhinõudelt 491,36 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 28.09.2021 Ühisraha OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr Y210927071, mille alusel sai kostja laenu 600 eurot. Intressimääraks oli 38% aastas ja 0,106% päevas. Tagasimakseperiood oli 36 kuud, kohustusega tasuda alates 28.10.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 28. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 29,67 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 28.09.2024. Kokku kohustus kostja tasuma 1086,12 eurot (36 osamakset igakuise suurusega 29,67 eurot, millele lisandub lepingutasu 18 eurot). Laenuandja maksis kostjale laenusumma välja 28.09.2021. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 100 eurot. Kostja laenulepingu järgseid kohustusi tähtaegselt täitma ei asunud.
2.1.01.11.2021 tasus kostja 29,67 eurot, 06.12.2021 tasus kostja 29,89 eurot, 05.05.2022 tasus kostja 40,44 eurot, kokku 100 eurot. Pärast seda kostjalt laekumisi ei toimunud. Esimeses järjekorras luges hageja tasutuks võla sissenõudmiskulu (võlateatise eest) 5 eurot. Tasuta meeldetuletuskiri saadeti kostjale 01.01.2022 ja tasuline meeldetuletuskiri saadeti 05.01.2022. Kostja tasus viimase makse 05.01.2022 peale tasulise meeldetuletuskirja saamist, mistõttu arvestati kostja tasumiselt maha meeldetuletuskirja saatmise tasu. Teises järjekorras loeb hageja tasutuks põhivõla 28,39 euro ulatuses, s.o 1.–3. osamakse (28.10.2021, 28.11.2021, 28.12.2021). Kolmandas järjekorras loeb hageja tasutuks intressi 56,12 eurot, s.o 1.–3. osamakse (28.10.2021, 28.11.2021, 28.12.2021). Seejärel loeb hageja tasutuks hooldustasu 4,50 eurot 1.–3. osamakse (28.10.2021, 28.11.2021, 28.12.2021). Seejärel arvestab hageja järele jäänud 5,99 eurot 4. osamakse põhiosa katteks, 4. põhiosa võlgnevuseks jääb 4,08 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 565,62 eurot (600-28,39-5,99).
2.2.Kostjal tekkis intressivõlg alates 4. osamaksest järgmiselt: 28.01.2022 tuli tasuda intress 18,10 eurot; 28.02.2022 tuli tasuda intress 17,78 eurot; 28.03.2022 tuli tasuda intress 17,45 eurot; 28.04.2022 tuli tasuda intress 17,11 eurot; 03.05.2022, s.o lepingu ülesütlemise seisuga tuli tasuda intress 3,24 eurot. Kokku 73,68 eurot.
2.3.Kostjal tekkis hooldustasu võlg alates 4. kuni 8. osamakseni järgmiselt: osamaksed 4.–7. summas 6 eurot ja 03.05.2022, s.o lepingu ülesütlemise seisuga tuli tasuda hooldustasu 0,29 3 (16)
eurot. Kokku 6,29 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,50 eurot.
2.4.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 29.01.2022–27.06.2022 eest 33,94 eurot. Viivisemääraks on 38%.
2.5.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 22.11.2022 edastas laenuandja kostjale esimese tasuta meeldetuletuse. 05.01.2022, 05.02.2022, 08.03.2022 ja 05.04.2022 edastas laenuandja kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust ei täitnud.
2.6.15.04.2022 edastas laenuandja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud. Kostjal tekkis võlgnevus peale kolmandat osamakset. 15.04.2022 seisuga oli kostja võlgnevus 129,42 eurot., s.o 4 kuu võlgnevus (4*29,67 eurot). 03.05.2022 edastas laenuandja kostjale teated laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Laenuandja ütles laenulepingu nr Y210927071 üles 03.05.2022, sest kostja tätaegselt laenulepingut täitma ei asunud ka peale meeldetuletuskirjade saatmist. Laenuandja loovutas 31.05.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale.
2.7.Laenulepingu nr Y210927071 osas selgitab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta järgmist. Kostja esitas laenutaotluse 27.09.2021 laenusummale 600 eurot. Kostja märkis oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot ja muudeks finantskohustuste suuruseks 100 eurot ja majapidamiskulude suuruseks 150 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte (märtsist kuni septembrini 2021) analüüsi tulemusel leidis laenuandja, et kostja kehtivad finantskohustused ja majapidamiskulud on kõrgemad kui olid märgitud kostja taotluses. Tegelikkuses olid kostja sissetulekud summas 1026,78 eurot. Kuue kuu keskmine töötasu summas 729 eurot, millele lisandus sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja töövõimetoetus summas 263,77 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 565,59 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 29,67 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 795,26 eurot (kostja finantskohustused 565,59 eurot, majapidamiskulud 200 eurot, väljastatud laen 29,67 eurot). Reserv summas 231,52 eurot (1026,78-795,26). Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.10.2021 Ühisraha OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr Y211017020, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Intressimääraks oli 39,10% aastas ja 0,109% päevas. Tagasimakseperiood oli 60 kuud, kohustusega tasuda alates 18.11.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 18. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 20,33 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 18.10.2024. Kokku kohustus kostja tasuma 1234,80 eurot (60 osamakset igakuise suurusega 20,33 eurot, millele lisandub lepingutasu 15 eurot). Laenuandja maksis kostjale laenusumma välja 18.10.2021. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 61,01 eurot. 4 (16)
3.1.Laenuandja edastas 15.04.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Kostja võlgnevust ei tasunud. 03.05.2022 edastas laenuandja kostjale teated laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles laenuandja laenulepingu nr Y211017020 üles 03.05.2022. Laenuandja loovutas 31.05.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale.
3.2.Kostja tasus 28.11.2021 30,42 eurot, 05.01.2022 tasus kostja 30,59 eurot, kokku 61,01 eurot. Pärast seda kostjalt laekumisi ei toimunud. Esimeses järjekorras luges hageja tasutuks võla sissenõudmiskulu (kahe võlateatise eest) 10 eurot (5+5). Tasuta meeldetuletuskirjad saadeti kostjale 22.11.2021, 25.11.2021, 22.12.2021, 25.12.2021, 22.01.2022, 25.01.2022, 22.02.2022, 25.02.2022, 04.03.2022, 22.03.2022, 25.03.2022 ja 25.04.2022. Tasulised meeldetuletuskirjad on kostjale saadetud 26.11.2021 ja 26.12.2021, mis arvestati maha kostja laekumistelt. Teises järjekorras loeb hageja tasutuks põhivõla 5,67 euro ulatuses, s.o 1.–2. osamakse (18.11.2021 osamakse 2,79 eurot, 18.12.2021 osamakse 2,88 eurot). Kolmandas järjekorras loeb hageja tasutuks intressi 32,49 eurot, s.o 1.–2. osamakse (18.11.2021 osamakse 16,29 eurot, 18.12.2021 osamakse 16,20 eurot). Seejärel loeb hageja tasutuks hooldustasu 2,50 eurot 1.–2. osamakse (18.11.2021, 18.12.2021). Seejärel arvestab hageja järele jäänud 10,35 eurot 3. osamakse põhiosa katteks summas 2,97 eurot ja 3. osamakse intressi katteks 7,38 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 491,36 eurot (500-5,67-2,97).
3.3.Kostjal tekkis intressivõlg alates 3. osamaksest järgmiselt: 18.01.2022 tuli tasuda intress 16,11 eurot;, millest kostja tasus 7,38 eurot, intressivõlg on 8,73 eurot; 18.02.2022 tuli tasuda intress 16,01 eurot; 18.03.2022 tuli tasuda intress 15,91 eurot; 18.04.2022 tuli tasuda intress 15,81 eurot; 03.05.2022, s.o lepingu ülesütlemise seisuga tuli tasuda intress 7,60 eurot. Kokku 64,06 eurot.
3.4.Kostjal tekkis hooldustasu võlg alates 3. kuni 7. osamakseni järgmiselt: osamaksed 3.–6. summas 5 eurot ja 03.05.2022, s.o lepingu ülesütlemise seisuga tuli tasuda hooldustasu 0,61 eurot. Kokku 5,61 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,25 eurot.
3.5.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 19.02.2022–27.06.2022 eest 29,40 eurot. Viivisemääraks on 39,10%.
3.6.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.7.Laenulepingu nr Y211017020 osas selgitab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta järgmist. Kostja esitas laenutaotluse 17.10.2021 laenusummale 1500 eurot. Laenutaotluses märkis kostja enda kuusissetulekuna 1000 eurot, muud finantskohustused summas 250 eurot ja majapidamiskulud summas 150 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte (aprillist kuni oktoobrini 2021) analüüsi tulemusel leidis laenuandja, et kostja kehtivad 5 (16)
finantskohustused ja majapidamiskulud on kõrgemad, kui olid märgitud kostja taotluses. Tegelikkuses olid kostja sissetulekud summas 1094,01 eurot. Keskmine töötasu summas 802 eurot, millele lisandus sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja töövõimetoetus summas 258,72 eurot. Pensionikonto järgi oli keskmine töötasu 459,88 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 575,45 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 20,33 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 795,78 eurot (kostja finantskohustused 575,45 eurot, majapidamiskulud 200 eurot, väljastatud laen 20,33 eurot kuus). Reserv summas 298,23 eurot (1026-795,78). Kostja vastuväited
4.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustused ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 17. septembril 2023 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 17. oktoobril 2023. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
7.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
8.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6 (16)
VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
8.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina Ühisraha OÜ ja kostja vahel 28.09.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y210927071 (dtl 31–38). Leping on allkirjastamata. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 600 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi, hooldustasu ja lepingutasu 18 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 36 osamakset, kuumakse suurusega 29,67 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 28-ks kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 28.10.2021 (dtl 31). Kostjale kanti üle 582 eurot (väljavõte makse teostamise kohta – dtl 799). Hageja on tõendanud, et kostjale on laenusumma üle kantud. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel laenulepingu.
8.2.Hageja on esitanud kohtule tõendina Ühisraha OÜ ja kostja vahel 18.10.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y211017020 (dtl 49–57). Leping on allkirjastamata. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi, hooldustasu ja lepingutasu 15 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 60 osamakset, kuumakse suurusega 20,33 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 18-ks kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 18.11.2021 (dtl 49). Kostjale kanti üle 485 eurot (väljavõte makse teostamise kohta – dtl 799). Hageja on tõendanud, et kostjale on laenusumma üle kantud. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis eelloetletud tingimustel laenulepingu. Krediidi kulukuse määr
9.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 221-13098/50, p-d 14-15).
9.1.Laenulepingust nr Y210927071 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 55,32% aastas. Lepingutasu on 18 eurot, hooldustasu 1,50 eurot kuus, intressimäär 38% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 36 osamaksega (dtl 31, 32). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 28.09.2021 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab 7 (16)
krediidi kulukuse määra suuruseks 55,32%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.
9.2.Laenulepingust nr Y211017020 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 55,09% aastas. Lepingutasu on 15 eurot, hooldustasu 1,25 eurot kuus, intressimäär 39,10% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 31, 32). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 18.10.2021 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 55,08%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
10.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). 28.09.2021 ja 18.10.2021 sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Esmalt hindab kohus, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
8 (16)
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).
9 (16)
VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).
10.2.Kohus on kahel korral määranud hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks (dtl 114, 191 jj). Kohus on hagejale selgitanud mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 16.11.2024 selgitas kohus hagejale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus määras hagejale tähtaja ümberarvestuse tegemiseks (dtl 801, 802). Hageja on seisukohal, et krediidiandja järgis kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja tugineb sellele, et kostja märkis lepingu nr Y210927071 laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot ja muudeks finantskohustuste suuruseks 100 eurot ja majapidamiskulude suuruseks 150 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte (märtsist kuni septembrini 2021) analüüsi tulemusel leidis laenuandja, et kostja kehtivad finantskohustused ja majapidamiskulud on kõrgemad kui olid märgitud kostja taotluses. Tegelikkuses olid kostja sissetulekud summas 1026,78 eurot. Kuue kuu keskmine töötasu oli summas 729 eurot, millele lisandus sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja töövõimetoetus summas 263,77 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 565,59 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 29,67 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 795,26 eurot (kostja finantskohustused 565,59, majapidamiskulud 200, väljastatud laen 29,67). Reservi jäi summas 231,52 eurot (1026,78795,26). Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Hageja tugineb sellele, et kostja märkis lepingu nr Y211017020 laenutaotluses oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot, muud finantskohustused summas 250 eurot ja majapidamiskulud summas 150 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte (aprillist kuni oktoobrini 2021) analüüsi tulemusel leidis laenuandja, et kostja kehtivad finantskohustused ja majapidamiskulud on kõrgemad, kui olid märgitud kostja taotluses. Tegelikkuses olid kostja sissetulekud summas 1094,01 eurot. Keskmine töötasu summas 802 eurot, millele lisandus sotsiaaltoetus summas 34,01 eurot ja töövõimetoetus summas 258,72 eurot. Pensionikonto järgi oli keskmine töötasu 459,88 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 575,45 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 20,33 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 795,78 eurot (kostja finantskohustused 575,45 eurot, majapidamiskulud 200 eurot, väljastatud laen 20,33 eurot kuus). Reservi jäi summas 298,23 eurot (1026-795,78). Hageja esitas kohtule tõendina kostja kaks pangakonto väljavõtet perioodide aprill kuni september 2021 kohta ja aprill kuni oktoober 2021 kohta, millest nähtub, et kostjale laekus igakuine regulaarne töötasu sissetulek järgmiselt (dtl 248 jj, 530 jj): aprillis 608,74 eurot; mais 615,82 eurot; juunis 882,51 eurot; juulis 873,57 eurot, augustis 1037,32 eurot, septembris 752,43 eurot, oktoobris 950,91 eurot. Kostja sai makseid Eesti Töötukassalt, Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti Haigekassalt kokku järgmiselt: aprillis 383 eurot; mais 292,73 eurot; juunis 301,36 eurot; juulis 292,73 eurot, augustis 301,36 eurot, septembris 10 (16)
301,36 eurot, oktoobris 292,73 eurot. Kuue kuu keskmine sissetulek perioodil aprill kuni september 2021 oli seega 957,11 eurot ja kuue kuu keskmine sissetulek perioodil aprill kuni oktoober 2021 oli 999,10 eurot. Kostja on võtnud perioodil aprillist kuni oktoobrini 2021 igakuiselt laene erinevatelt krediidiandjatelt (dtl 250 jj, 532 jj): aprillis Bondora AS-ilt 500 eurot; mais BB Finance OÜ-lt 91 eurot, Placet Group OÜ-lt 475 eurot; juunis Trustly Group AB-lt 700 eurot ja 250, Placet Group OÜ-lt 60 eurot; juulis Trustly Group AB-lt 450 eurot ja 250 eurot, AS-ilt Esto 481 eurot, 287,20 eurot, 238,75 eurot, 141,85 eurot; augustis Trustly Group AB-lt 275 eurot, Placet Group OÜ-lt 140 eurot, 200 eurot, 200 eurot, 200 eurot, 237,50 eurot, 262,25 eurot, AS-ilt Esto 15,88 eurot; septembris Trustly Group AB-lt 160 eurot, BB Finance OÜ-lt 296 eurot, Ühisraha OÜ-lt 582 eurot; oktoobris Trustly Group AB-lt 160 eurot. Kostjal olid igakuised laenukohustused erinevate krediidiandjate ees (dtl 267 jj, 547 jj), lisaks eelnimetatud krediidiandjatele ka Inbank AS-i, Inbank Finance AS-i, Swedbak AS-i, Coop Finance AS-i, IPF Digital AS-i ees. Aprillis teostas kostja krediidiandjatele makseid 263,12 eurot, mais 271,56 eurot, juunis 418,92 eurot, juulis 461,67 eurot, augustis 565,59 eurot, septembris 575,45 eurot. Konto väljavõttest nähtub kategooria majapidamiskulud juures (dtl 271, 552 jj), et aprillis olid majapidamiskulud 579,24 eurot, mais 593,77 eurot, juunis 631,39 eurot, augustis 766,81 eurot, septembris 604,73 eurot, oktoobris 904,75 eurot. Nii kostja konto väljavõtetest kui ka krediidiandja analüüsist (dtl 794) nähtub, et kostja igakuised väljaminekud ületasid sageli kostja igakuiseid sissetulekuid, ja kostja võttis igakuiselt mitmeid laene erinevatelt krediidiandjatelt. Hageja esitatud kostja pangakonto ja selle analüüside põhjal nähtub, et kostja ei olnud võimeline täitma lepingutest tulenevaid kohustusi jooksva sissetuleku või muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvel ilma, et ta oleks sunnitud uusi laene võtma. Arvestama peab ka analüüsis toodud kulutusi meelelahutusele ja muid kulusid ning makseid eraisikutele ning sularaha väljavõtmisi. Kohus ei saa neid kulusid ilma põhjenduseta kõrvale jätta. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingutest tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks krediidiandja VÕS § 403 4 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
11.Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega.
11.1.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on 11 (16)
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
11.1.1.Laenulepingust nr Y210927071 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 28.10.2021–28.09.2024 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja hooldustasu makseid. 28.10.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,17 eurot; 28.11.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,46 eurot; 28.12.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,76 eurot; 28.01.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,07 eurot; 28.02.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,39 eurot, 28.03.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,72 eurot, kokku 59,57 eurot (dtl 31). Hagist nähtub, et kostja tasus enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist järgmiselt: 01.11.2021 tasus kostja 29,67 eurot ja 06.12.2021 tasus kostja 29,89 eurot, kokku 59,56 eurot. Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivtusse 28.01.2022, 28.02.2022, 28.03.2022 osamaksetega. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja hooldustasu ja lepingutasu ning arvestades, et 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise teatise saatmise ajal, s.o 15.04.2022 (dtl 44). Kostjale anti täiendav tähtaeg 14 päeva võla tasumiseks. Krediidiandja ütles lepingu üles 03.05.2022 (dtl 46). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr Y210927071 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Viimase osamakse tähtpäev oli 28.09.2024. Seega lõppes leping alates 29.09.2024. Kostjale kanti üle 582 eurot (väljavõte makse teostamise kohta – dtl 799). Lepingust nähtuvalt oli lepingutasu suuruseks 18 eurot, mille puhul eeldab kohus, et see võeti laenusummast maha ning kostjale kanti üle 582 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 100 eurot, (dtl 77). Kohus arvestab kostja tasutud 100 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 482 eurot (582-100=482 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 482 eurot väljamõistmiseks kostjalt. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi. 12 (16)
Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel hooldustasu maksmist ja lepingutasu maksmist. 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%. Alates 2023. aastast on intressimäärad tõusnud üle 0%. Hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud, kuigi kohus selgitas hagejale 16.11.2024 ümberarvestuse tegemise võimalust. Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi intressinõude osas osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks intressinõude osas peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised on ümberarvutuste järgsed intressimaksete võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi intressinõude osas rahuldamata. Hageja on palunud hagis kostjalt välja mõista viivise alates graafikujärgsete võlas olevate osamaksete sissenõutavaks muutumisest ja pärast lepingu ülesütlemist võlgu olevalt põhisummalt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates graafikujärgsete osamaksete sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märgib, et maksegraafikus on põhiosamaksete summa 600 eurot, mille puhul kohus eeldab, et see sisaldab lepingutasu 18 eurot, arvestades et kostjale kanti üle 582 eurot (väljavõte makse teostamise kohta – dtl 799). Arvestades seda, et leping ei lõppenud ülesütlemisega ja hageja põhiosamaksete summad sisaldavad ka lepingutasu, siis rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt, s.o alates 29.09.2024 (pärast lepingu lõppemist, kui võlg muutus tervikuna sissenõutavaks). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (482 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.09.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot. Hageja märgib, et ta edastas kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 05.01.2022, 05.02.2022, 08.03.2022 ja 05.04.2022 võla tasumiseks. Kuivõrd leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Meeldetuletuskirjade saatmise ajal ei olnud nõue tervikuna sissenõutavaks muutunud. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata laenulepingust tulenevad hageja nõuded järgmiselt: põhinõue 83,62 eurot (565,62-482=83,62), intressinõue 73,68 eurot, viivisenõue seisuga 27.06.2022 33,94 eurot, hooldustasu nõue 6,29 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Kokku 237,53 eurot.
11.1.2.Laenulepingust nr Y211017020 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 18.11.2021–18.10.2026 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja hooldustasu makseid. 18.11.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 2,79 eurot; 18.12.2021 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 2,88 eurot; 18.01.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 2,97 eurot; 18.02.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 3,07 eurot, 18.03.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 3,17 eurot, kokku 18,88 eurot (dtl 49). Hagist nähtub, et kostja tasus enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist järgmiselt: 28.11.2021 tasus kostja 30,42 eurot ja 05.01.2022 tasus kostja 30,59 eurot, kokku 61,01 eurot. Hageja tugineb sellele, et kostja jäi viivtusse 18.01.2022, 18.02.2022, 18.03.2022 osamaksetega. 13 (16)
Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja hooldustasu ja lepingutasu ning arvestades, et 2021. ja 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise teatise saatmise ajal, s.o 05.04.2022 (dtl 64). Kostjale anti täiendav tähtaeg 14 päeva võla tasumiseks. Krediidiandja ütles lepingu üles 03.05.2022 (dtl 66). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr Y211017020 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud Laenulepingu viimane osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 18.10.2026 (dtl 51), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Kohus märgib, et maksegraafikus on põhiosamaksete summa 500 eurot, mille puhul kohus eeldab, et see sisaldab lepingutasu 15 eurot, arvestades et kostjale kanti üle 485 eurot (väljavõte makse teostamise kohta – dtl 799). Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 61,01 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 423,99 eurot (485-61,01). Siiski leiab kohus, et praegusel juhul on hagi võimalik lepingu nr Y211017020 osas osaliselt rahuldada. Hageja esitas kohtule 26.11.2024 tagasimaksegraafiku, kus on välja toodud põhiosa tagasimaksete tähtajad kuni 18.10.2026 (dtl 812, 813). Graafikus on märgitud ka intressi osamaksed, kuid hagis hageja ümberarvestuse tulemusena intressi ei nõua (hageja nõue dtl 810, 811). Lepingust tulenevad uuesti määratud põhiosa maksed, mis muutuvad sissenõutavaks järgmiselt, on (kokku 423,99 eurot, dtl 49–51, 812, 813): 18.06.2023 0,86 eurot 18.07.2023 5,29 eurot 18.08.2023 5,46 eurot 18.09.2023 5,64 eurot 18.10.2023 5,82 eurot 18.11.2023 6,01 eurot 18.12.2023 6,21 eurot 18.01.2024 6,41 eurot 18.02.2024 6,62 eurot 18.03.2024 6,84 eurot 18.04.2024 7,06 eurot 18.05.2024 7,29 eurot 18.06.2024 7,53 eurot 18.07.2024 7,77 eurot 18.08.2024 8,03 eurot 18.09.2024 8,29 eurot 18.10.2024 8,56 eurot 18.11.2024 8,84 eurot, kokku sissenõutavaks muutunud 118,53 eurot 18.06.2023–18.11.2024. 18.12.2024 9,13 eurot 18.01.2025 9,42 eurot 14 (16)
Kohus rahuldab lepingust nr Y211017020 tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt eeltoodud graafiku järgi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 19.11.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude summas 118,53 eurot. Alates 18.12.2024 mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja sissenõutavaks muutuvad osamaksed graafiku järgi, kokku 305,46 eurot. Kokku seega põhivõlg 423,99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 3,33 eurot perioodi 19.03.2023–26.11.2024 eest. Arvestades, et kostjal ei olnud enne 18.06.2023 sissenõutavaks muutunud osamaksete osas võlgnevust, siis on hageja eeltoodud viivisenõue põhjendatud osaliselt, s.o alates 19.06.2023–26.11.2024 summas 3,12 eurot (arvestades eeltoodud maksegraafikut ja hageja taotletut, dtl 810). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (118,53 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 27. novembrist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 19.12.2024 sissenõutavaks muutuvate põhinõude tasumata osadelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Kuivõrd leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Meeldetuletuskirjade saatmise ajal ei olnud nõue tervikuna sissenõutavaks muutunud. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata laenulepingust tulenevad hageja nõuded järgmiselt: põhinõue 67,37 eurot (491-423,99=67,37), intressinõue 64,06 eurot, viivisenõue seisuga 27.06.2022 29,40 eurot, hooldustasu nõue 5,61 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Kokku 206,44 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15 (16)
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-192709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3.). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja öelnud nõuetekohaselt laenulepinguid üles. Samuti tekkisid menetluskulud seetõttu, et kohus määras korduvalt hagejale tähtaja hagi aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. Kohtusse pöördumise ajal, s.o 27.06.2022 ei olnud kostjal lepingujärgseid võlgnevusi, arvestades vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Samuti arvestab kohus seda, et hagi jääb rahuldamata 44,30% ulatuses. Hagi esitamise ajal (27.06.2022) oli hagihinnaks 1756,74 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 978,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 55,70% ulatuses ning jättis rahuldamata 44,30% ulatuses. Praeguses asjas ei ole põhjendatud lähtuda pelgalt rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, sest see jätaks arvestamata menetluse tegelikud asjaolud ega tagaks menetluskulude õiglast jaotust. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.