Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-105608 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

2-15-105608 • kostja rikkus lepingu punkti 6.8 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu; • nõude esmakordse loovutamise hetkeks oli kostjal tasumata kohustused põhinõudena 1 118,80 eurot ja kõrvalnõudena 315,87 eurot; • peale loovutamisteatise saamist tasus kostja Swedbank AS-ile 967,14 eurot, millised pank kandis hagejale 15.01.2015 üle ning millised arvestati kõrvalnõude 315,87 euro ja põhinõude 651,27 euro katteks. Kostja vastuväited

2-15-105608 Krediitkaardilepingu punkti 6.8 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et kontol oleks kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha (tl 29). Puudub vaidlus, et kostja asus panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama (tl 36-40) ning kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, jättes tagamata arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. 16.04.2014 saatis Swedbank AS kostjale teatise, milles märkis, et kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning kostja võlgnevus on 3 424,06 eurot ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 01.05.2014 (tl 41). 01.11.2014 saatis Plus Plus Capital AS kostjale nõude loovutamise teatise, milles teavitas kostjat, et Swedbank AS loovutas kostja vastase nõude Plus Plus Capital AS-ile. 23.01.2015 saatis Plus Plus Capital AS kostjalt nõude loovutamise teatise, milles teatas, et Plus Plus Capital AS on loovutanud nõude hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tagastanud või võimaldanud Swedbank AS-il debiteerida kostja kontolt kogu kasutatud krediiti, sh hageja poolt nimetatud põhinõude 467,53 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja põhinõue on tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub põhinõudena väljamõistmisele 467,53 eurot.

2-15-105608 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagis palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 288 eurot (tl 24). Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 1 pöördel ja tl 55). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Käesoleva vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Hagiavaldusele ei ole lisatud mahukaid dokumente. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning selles esitatud menetlusdokumente, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas saab pidada põhjendatud õigusabikuluks 288 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 413 eurot, so 125 + 288.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.