Hageja Xxx OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, registriaadress XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Xxx OÜ hagi XXX vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXpõhinõue 467,53 (nelisada kuuskümmend seitse eurot ja 53 senti) eurot ja viivis 47,70 (nelikümmend seitse eurot ja 70 senti) eurot XxxOÜ kasuks.
3.Välja mõista XXXviivis põhinõudelt (467,53 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2016 kuni põhinõude tasumiseni XxxOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
Välja mõista XXXmenetluskulud 413 (nelisada kolmteist) eurot XxxOÜ kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Sergei Babilol tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses XxxOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
2-15-105608 Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.31.07.2012 sõlmisid kostja ja Swedbank AS eraisiku määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi ka krediitkaardileping), mille kohaselt võimaldas pank kostjale krediidilimiidi kasutamist summas 3 834,70 eurot krediidikulukuse määraga 10,68% aastas (tl 27). Lepingule kohaldati eraisiku määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 28-31) ja Swedbank AS üldtingimusi (edaspidi ka Üldtingimused, tl 32-35).
2.16.04.2014 saatis Swedbank AS kostjale teatise, milles märkis, et kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning kostja võlgnevus oli 3 424,06 eurot ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 01.05.2014 (tl 41).
3.01.11.2014 saatis Plus Plus Capital AS kostjale nõude loovutamise teatise, milles teavitas kostjat, et Swedbank AS loovutas kostja vastase nõude Plus Plus Capital AS-ile. 23.01.2015 saatis Plus Plus Capital AS kostjalt nõude loovutamise teatise, milles teatas, et Plus Plus Capital AS on loovutanud nõude hagejale.
4.13.03.2015 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses võla saamiseks. 09.07.2015 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
5.01.09.2015 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 08.09.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
6.05.10.2015 teatas kostja vastuseks, et saatis hagejale kompromissettepaneku maksegraafiku sõlmimiseks.
7.19.10.2015 e-kirjaga saatis kohus kostjale hageja seisukoha kompromissi sõlmimise osas ning andis aega kompromissi sõlmimiseks kuni 04.11.2015. Pooled nimetatud tähtajaks kohtule kompromissi kinnitamiseks ei esitanud. Hageja nõue ja põhjendused
8.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 467,53 eurot, viivised 34,74 eurot, viivised põhinõudelt (467,53 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 88 lg 8, § 100, § 101 lg 1-2, § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.
9.Hageja märgib, et: • kostja kasutas panga poolt võimaldatud krediidisummat;
2-15-105608 • kostja rikkus lepingu punkti 6.8 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu; • nõude esmakordse loovutamise hetkeks oli kostjal tasumata kohustused põhinõudena 1 118,80 eurot ja kõrvalnõudena 315,87 eurot; • peale loovutamisteatise saamist tasus kostja Swedbank AS-ile 967,14 eurot, millised pank kandis hagejale 15.01.2015 üle ning millised arvestati kõrvalnõude 315,87 euro ja põhinõude 651,27 euro katteks. Kostja vastuväited
10.Kostja märgib, et saatis hagejale ettepaneku kompromissi sõlmiseks. Kohtu põhjendused
11.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
16.Kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et 31.07.2012 sõlmisid kostja ja Swedbank AS eraisiku määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale krediidilimiidi kasutamist summas 3 834,70 eurot krediidikulukuse määraga 10,68% aastas (tl 27). Lepingule kohaldati eraisiku määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi (tl 28-31) ja Swedbank AS üldtingimusi (edaspidi ka Üldtingimused, tl 32-35).
2-15-105608 Krediitkaardilepingu punkti 6.8 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et kontol oleks kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha (tl 29). Puudub vaidlus, et kostja asus panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama (tl 36-40) ning kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, jättes tagamata arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. 16.04.2014 saatis Swedbank AS kostjale teatise, milles märkis, et kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning kostja võlgnevus on 3 424,06 eurot ning palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 01.05.2014 (tl 41). 01.11.2014 saatis Plus Plus Capital AS kostjale nõude loovutamise teatise, milles teavitas kostjat, et Swedbank AS loovutas kostja vastase nõude Plus Plus Capital AS-ile. 23.01.2015 saatis Plus Plus Capital AS kostjalt nõude loovutamise teatise, milles teatas, et Plus Plus Capital AS on loovutanud nõude hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tagastanud või võimaldanud Swedbank AS-il debiteerida kostja kontolt kogu kasutatud krediiti, sh hageja poolt nimetatud põhinõude 467,53 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja põhinõue on tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub põhinõudena väljamõistmisele 467,53 eurot.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Krediitkaardilepingu punkti 6.9 kohaselt konto omanik kohustus maksma tekkinud võlgnevuselt pangale Hinnakirja kohaselt viivist (tl 29). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivisele alates 04.11.2014 kuni 01.09.2015 viivisemäära 0,022% päevas järgi summas 34,74 eurot (tl 23). Hagiavaldusele ei ole lisatud lepingus nimetatud Hinnakirja, mistõttu ei ole kohtul võimalik hageja poolt nimetatud lepingus kokku lepitud viivisemäära õigsust kontrollida. Kohus märgib, et kuna hageja poolt nimetatud viivisemäär ei ületa seadusjärgset viivisemäära, ei ole alust pidada hageja poolt nimetatud viivisemääraga 0,022% päevas põhjendamatuks. Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist. Kostja olles tasumise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis hagi esitamise seisuga summas 34,74 eurot.
18.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 02.09.2015. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Alates 02.09.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni lisandub viivis summas 12,96 eurot, so (8,05/365/100x467,53x126). Seega kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis 47,70 eurot, so 34,74+12,96 ja edasi viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
19.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 467,53 eurot, viivis 47,70 eurot ja viivis põhinõudelt (467,53 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
2-15-105608 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagis palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 288 eurot (tl 24). Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 1 pöördel ja tl 55). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Käesoleva vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Hagiavaldusele ei ole lisatud mahukaid dokumente. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning selles esitatud menetlusdokumente, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas saab pidada põhjendatud õigusabikuluks 288 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 413 eurot, so 125 + 288.
22.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.