Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Timuska (e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Menetlusosaliste ärakuulamiseta
OÜ Aktiva Finants hagi XXX(XXX) vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXX põhinõue 234 (kakssada kolmkümmend neli) eurot ja viivis 233,95 (kakssada kolmkümmend kolm eurot ja 95 senti) eurot OÜ Aktiva Finants kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX menetluskulud 291,73 (kakssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.
2-15-109499 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.XXXAS ja kostja sõlmisid 02.03.2011 järelmaksuga müügilepingu nr 628329, mille alusel andis XXXAS kostjale üle telefoni Nokia E52 Navi. Kostja kohustus saadud kauba eest osamaksetena tasuma 234 eurot hiljemalt 18.09.2012 (tl 26-28). Lepingule kohaldati XXXAS-i teenuste kasutamise üldtingimusi (tl 33-44).
2.20.12.2012 loovutas XXXAS kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti 21.12.2012 teatis kostjale (tl 25). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 234 eurot, viivise 233,95 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.
4.Hageja märgib, et kostja ei ole saadud telefoni eest osamakseid nõuetekohaselt tasunud. Kostja ei ole XXXAS-ile telefoni Nokia E52 Navi tagastanud ega telefoni hooldusesse viinud, et saada kinnitust, et tegemist on praaktootega. Netipulgaga Huawei E1752 ei ole käesolev tsiviilasi seotud. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et ta on tagastanud XXXAS-ilt saadud telefoni ja modemi. Tegemist on raha väljapressimisega. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
2-15-109499 nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
11.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et XXXAS ja kostja sõlmisid 02.03.2011 järelmaksuga müügilepingu nr 628329, mille alusel andis XXXAS kostjale üle telefoni Nokia E52 Navi. Kostja kohustus saadud kauba eest osamaksetena tasuma 234 eurot hiljemalt 18.09.2012 (tl 26-28). Lepingule kohaldati XXXAS-i teenuste kasutamise üldtingimusi (tl 33-44). 20.12.2012 loovutas XXXAS kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti 21.12.2012 teatis kostjale (tl 25). Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas põhjendatud ja tõendatud. Kostja ei ole kauba saamise kohta vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta oleks selle eest nõuetekohaselt tasunud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta tagastas saadud telefoni Nokia E52 Navi XXXAS-ile või et tegemist oli nõuetele mittevastava tootega. Kohus märgib, et nähtuvalt XXXAS-i ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingust ei ole käesoleva asjaga seotud kostja poolt vastuses nimetatud modem, mistõttu jätab kohus vastavad kostja väited tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 234 eurot.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates arvete maksetähtajast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ning vähendanud viiviseid 233,95 euroni (tl 23). Kostja ei ole viivisemäära ega -arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist ja hageja viivisenõue on põhjendatud.
13.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 234 eurot ja viivis 233,95 eurot. Menetluskulud
14.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-15-109499 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 191,73 eurot (tl 29). Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja tl 31). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on lisaks hagiavaldusele esitanud täiendavalt 21.09.2015 pooleleheküljelise seisukoha (tl 62-63) kostja pooleleheküljelisele vastusele (tl 59). Käesoleva vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Hagiavaldusele ei ole lisatud mahukaid dokumente. Seega arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning selles esitatud menetlusdokumente, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas saab pidada põhjendatud õigusabikuluks 191,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 291,73 eurot, so 100 + 191,73.
16.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.