2-12-25353
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
31.detsember 2015 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-25353
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
1247,38 eurot E. V. ja A. V. hagi A. P. vastu kahju hüvitamiseks ja asja võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. hageja E. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); hageja A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); kostja A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 21.detsembril 2015.a.
Rahuldada E. V. ja A. V. hagi A. P. vastu osaliselt. Välja mõista saksa pianiino Weinbach A. P. ebaseaduslikust valdusest E. V. ja A. V. valdusesse. Menetluskulude jaotus Jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele 64 % hagejate menetluskuludest kostja kanda ja 36 % kostja menetluskuludest hagejate kanda. Välja mõista A. P. menetluskulu 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 66 senti solidaarselt E. V. ja A. V. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse
avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt omandas kostja kordusenampakkumisel hagejate korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Hagejad vaidlustasid enampakkumise kohtus. Kostja koos kaaslastega murdis sisse hagejate korterisse asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx-xx ukse lõhkumise teel, millega lõhuti naturaalsest puidust uks ja ukselukk koguväärtusega 447,38 eurot. Kostja oli teadlik hagejate poolt korteriomandi enampakkumise vaidlustamisest kohtus, kuid tegutses omavoliliselt ja vahetas ukseluku hagejate korteri välisuksel. Samuti jäi korterisse 1972.a. saksa pianiino väärtusega 800 eurot, mis on rariteet. Hagejad nõuavad kostjalt ukse ja ukseluku lõhkumisega tekitatud kahju 447,38 euro hüvitamist ning muudetud haginõude kohaselt pianiino Weinbach. tagastamist hagejatele
Kostja selgitab, et ta on korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx omanik alates 28.11.2011, mil ta enampakkumise võitjana kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja esitas 25.01.2012 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks, mispeale kohtutäitur andis tähtaja ja tegi hagejatele ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ning seejärel teavitas 28.03.2012 hagejaid, et 03.04.2012 toimub kinnisasja valduse väljanõudmine. Hagejad selle peale ei reageerinud ja kohtutäitur pöördus kohtusse, et saada määrus korteri ukse lahtimurdmiseks, kuid kohus avaldust menetlusse ei võtnud, kuna Riigikohus on analoogilises asjas leidnud, et sundenampakkumise akt on täitedokumendiks, mis annab kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja ilma kohtulahendita kinnisasi võlgnikult välja nõuda, seega puudub vajadus võlgniku ruumidesse sisenemiseks saada kohtu luba. Hagejad ei andnud kostjale korterivõtmeid ega ei vastanud kostja kõnedele. Korteris ei olnud veemõõturit, mistõttu tuli kostjal maksta kinni maja üldvesi, selle maksmise lõpetamiseks pidi kostja oma korterisse paigaldama veemõõturi, mille teostamiseks oli aga vaja avada korteri uks. Samuti leiab kostja, et sarnane korteri uks maksab orienteeruvalt 200 eurot. uks oli vana ja koerakriimustusi täis. Kostja on ukse eest tõstmisega rikkunud iseenda omandit, sest kostja oli korteri omanik ning hagejad ei saa selle eest kuidagi hüvitust nõuda. Kostja on oma korteriomandisse n.ö. sissetungimise teel lõhkunud vaid uksepiidad, mille ta on ka parandanud. Kostja leiab, et ta ei ole midagi omastanud ebaseaduslikult. Hagejatel oli piisavalt aega, et viia oma asjad korterist ära. See, et klaver jäeti korterisse näitab, et hagejatel ei olnud sellel hetkel klaveri vastu huvi. Kui kostja soovis hagejatega ühendust saada, et küsida, mis klaverist saab, siis ta kõnedele ei vastatud. Kostja on pidanud klaverit korduvalt transportima, et hoida klaveri väärtus samaväärsena nagu ta selle sai, millega on kaasnenud ka kulutused. Kui kohus otsustab, et kostja on ebaseaduslikult omastanud ja hoiustanud klaveri, siis loomulikult võivad hagejad klaverile järele tulla. Kostja ei ole seadust rikkunud erinevalt hagejatest, kes ei andnud korterit seaduses ettenähtud aja jooksul kostjale üle (tl 52-57, 150). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad on abielus. Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt on E. V. korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxx omanikuna kinnistusraamatusse kantud 2001.a. PKS §
28 lg 1 kohaselt abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 29 lg 1,4 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Käesoleva paragrahvi lg 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. Kuna käesolevas asjas on sisuliselt õigusvaidlus ilmselt hagejate ühisvarasse kuulunud korteriomandi ja pianiinoga seotud nõuete üle, ei välista kohus, kui abikaasad ei ole teisiti kokku leppinud, mõlema abikaasa poolt hagi kohtusse esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust ning on tõendatud kordusenampakkumise aktiga ja kinnistusraamatu väljavõttega (tl 58-63, 66), et A.
P.
omandas korteriomandi xxxx
xxxxxxxxxxxxxxxx-xx koos oluliste osade ja päraldistega 29.novembril 2011.a. kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt korraldatud kordusenampakkumisel
ja on kantud kohtutäituri
15.12.2011 avalduse alusel kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse 28.12.2011.a. TMS § 156 kohaselt tekib omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Hagejad viitavad korduvalt TMS § 223 lg 1, mille kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejad on esitanud hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti kohtu poolt läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Hagejad ei ole kostja vastu hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitanud ega ei ole hagi tagamise korras peatatud täitemenetlust. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur teavitanud menetlusosalisi (sealhulgas hagejaid), et 03.04.2012 algusega kell 12.30 toimub kinnisasja, mis asub aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx-xx valduse väljanõudmine (tl 67-68). Kuigi A. V. oli 29.03.2012 vastu võtnud kohtutäituri teated, ei viibinud võlgnikud nimetatud ajal kohal või ei teinud kohtutäiturile ust lahti, mistõttu pöördus kohtutäitur 09.04.2012 Tartu Maakohtu poole loa saamiseks siseneda V. valduses olevale kinnisasjale ilma nende nõusolekuta ning viibida seal kuni kinnisasja valduse sissenõudjale üleandmiseni (tl 69-72). TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokument sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. TMS § 2 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15
nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Riigikohus on oma 4.juuni 2012.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 leidnud, et TMS § 2 lg 1 p 15 nimetatud täitedokument annab kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda ilma kohtulahendita, kohtulahend on vajalik üksnes TMS § 2 lg 3 nimetatud juhul. Seetõttu jättis ka maakohus käesolevas täitemenetluses kohtutäituri sellekohase taotluse läbi vaatamata. Riigikohus on oma 4.juuni 2012.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12 asunud seisukohale, et kui enampakkumisel müüdud kinnisasja valdajaks on võlgnik (endine omanik), siis lõpeb tema õigus asja vallata enampakkumisel kinnisasja ostnud isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega, kui pooled ise teisiti kokku ei lepi. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud tõendeid, et pooled oleksid teisiti kokku leppinud. Kuna sundenampakkumise akti alusel toimuvat kinnisasja valduse väljanõudmise menetlust ei ole täitemenetluse seadustikus eraldi reguleeritud (v.a. TMS § 2 lg 3), on Riigikohus leidnud, et sel juhul tuleks järgida analoogilise TMS § 180 reegleid. TMS § 180 lg 1,2,3,4,5,6 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Täitmisteatesse märgitakse muu hulgas: 1) täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg; 2) kohtutäituri õigus tähtaja möödumisel kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta; 3) kinnisasja sundkorras vabastamise päev; 4) võlgniku kohustused anda kinnisasi välja, muretseda ruum vara paigutamiseks, teatada ruumi asukoht kohtutäiturile ning väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja. Kui võlgnik ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asju tagasi ruumide vabastamisest alates kahe kuu jooksul või nõuab neid ilma kulusid tasumata, siis müüb kohtutäitur asjad ja hoiustab saadud tulemi. Asjad, mida ei õnnestu müüa, hävitatakse. Kohtutäitur koostab kinnisasja valduse äravõtmise kohta akti, millele kirjutavad alla kohtutäitur ja valduse äravõtmise juures viibinud isikud.
Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejad täitedokumenti vabatahtlikult täitnud. Hagejate seletustega, millele ei ole ka kostja vastu vaielnud, on tõendatud, et 8.mail 2012.a. avas kostja uksepiida lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxx-xx korteri ukse ja vahetas ukseluku, ukseluku vahetamise käigus vigastati ust. Kohus nõustub hagejatega, et korteri valduse üleandmise oleks TMS § 180 järgi pidanud teostama kohtutäitur vajadusel politsei kaasabil ning kostja ei ole käitunud sellisel valduse ülevõtmisel seaduse järgi. Asjaolu, et ukse avamist tingis korterisse veearvestite paigaldamise vajadus, ei välistanud kostja valduse ülemineku korraldamist seaduse sätteid järgides. Samas ei saa kohus nõustuda hagejatega, et kostja tekitas ukse lahtimurdmise ja ukseluku vigastamisega hagejatele kahju. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja juba kinnistusraamatusse kandmisest 28.12.2011 korteriomandi xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx-xx omanik. Korteriuks koos piitadega on ehitise osa. Seega on kostja rikkunud 08.05.2012 enda omandit ja ei ole sellega kahju tekitanud hagejatele, mistõttu hagejate kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Pealegi oli hagejate õigus korteriomandit vallata lõppenud enampakkumisel kinnisasja ostnud kostja omanikuna kinnistusraamatusse kandmisega. Asjakohane ei ole hagejate viide TMS § 172 lg 1, mille kohaselt võlgnik ja tema perekonnaliige, kes elavad kinnisasjal asuvas eluruumis kinnisasja arestimise ajal, võivad jääda sinna elama sundvalitsemise ajaks. Käesolevas asjas ei ole kinnisasja sundvalitsemist määratud. AÕS § 80 lg 1,2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx asus kostja poolt valduse ülevõtmisel hagejatele kuulunud saksa pianiino Weinbach. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja vahetas korteri ukseluku, mistõttu oli edaspidi takistatud hagejate juurdepääs pianiinole. TMS § 180 lg 4 kohaselt kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Seega on kohtutäituril seadusest tulenev kohustus sundtäitmiseks mitteolevate võlgniku vallasasjade üleandmiseks ja hoiustamiseks. Kostja seletusest nähtuvalt on vaidlusalune pianiino käesoleva ajani alles (tl 154). Kordusenampakkumise aktist nähtuvalt müüdi enampakkumisel kostjale kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx xxx-xx koos oluliste osade ja päraldistega. Pianiino ei kuulu korteriomandi oluliste osade ja päraldiste hulka. Kohus leiab, et kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust, et pianiino kuulub hagejatele ja see on kostja valduses seoses hagejatele kuulunud korteriomandi valduse ülevõtmisega; kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et valdab pianiinot õiguslikul alusel; tuleb hagejatele kuuluv saksa pianiino Weinbach kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hagejate valdusesse.
Neil asjaoludel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja hagejatele kuuluv saksa pianiino Weinbach kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hagejate valdusesse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse käesolevas asjas 64 % ulatuses, on mõistlik jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. 64 % hagejate menetluskuludest jätta kostja kanda ja 36 % kostja menetluskuludest jätta hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejad taotlevad menetluskuluna kostjalt hagejate poolt tasutud riigilõivu 199,47 eurot väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel ja nõude muutmisel 89,47+110= 199,47 eurot (tl 19, 106). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagejad on tasunud riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele 199,47 eurot, mistõttu tuleb nende poolt tasutud riigilõiv lugeda hagejate vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kuna kohus jättis võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele 64 % hagejate menetluskuludest kostja kanda ja 36 % kostja menetluskuludest hagejate kanda, tuleb kostjalt välja mõista hagejate kasuks hagejate menetluskulust 64%X 199,47= 127,66 eurot. Kostja ei ole taotlenud oma menetluskulude hüvitamist (tl 154). /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.