2.Vabastada Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskin riigilõivu tasumisest riigituludesse osas, milles Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskin olid menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, s.o summas 958,67 eurot.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad taotlevad 29.11.2011 toimunud enampakkumise, kus müüdi hagejate vara (korter asukohaga XXX, Võru), kehtetuks tunnistamist. Hagejad taotlesid enampakkumise kehtetuks tunnistamist korteri müügi suure allahindluse tõttu. Korter müüdi hinnaga 8 615 eurot.
2.Kohtutäitur vaidles oma vastuses hagiavalduse menetlusse võtmise vastu, kuivõrd hagiavalduses esinevad puudused, mille kõrvaldamiseta ei ole hagiavalduse menetlemine võimalik. Hagiavaldus ei ole kirjutatud korrektses eesti keeles, mistõttu ei ole võimalik hagiavaldusest aru saada. Samuti ei ole hageja nimetanud kostjana sissenõudjat ja ostjat.
3.Tartu Maakohus palus 29.11.2013 määrusega hagejatel esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus, sh määratleda menetlusosaliste ring. Kohus on hoiatas, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus läbi vaatamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 23. detsembri 2013 määrusega hagi läbi vaatamata ja poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-69-11 asjaolu, et võlgnik ei ole esitanud hagi kõikide asjassepuutuvate isikute vastu, hagi läbivaatamata jätmise aluseks TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Maakohus juhtis 29.11.2013 määrusega hagejate tähelepanu sellele, et kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse TsMS § 338 lg 1 p-st 1 tulenevalt menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Täitemenetluse osalisteks on TMS § 5 järgi: isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-11 asunud seisukohale, et hagi iseloomu arvestades on otstarbekas tõlgendada TMS § 223 selliselt, et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Kostjatena tuleb selle hagi korral käsitada kohtutäiturit, ostjat ja sissenõudjat. Kohus selgitas hagejatele TsMS § 223 lg-t 2 juba 12.01.2011 kohtumääruses. Kuivõrd hagejad on hagiavalduses märkinud kostjaks ainult kohtutäitur Oksana Kutšmei, on kohus juhtinud 29. novembri 2013 määruses hagejate tähelepanu menetlusosaliste ringi täpsustamise vajadusele ja palunud märkida kõikide menetlusosaliste andmed. Kohus on ka märkinud, et käesoleval juhul on sissenõudjaks Swedbank AS ja ostjaks Ahti Pariots, kes on ilmselt kostjateks kohtutäituri kõrval. TsMS § 208 lg 2 kohaselt on kostjate kaasamine menetlusse võimalik üksnes hageja taotlusel. Hagejad esitasid 16. detsembril 2013 uue hagiavalduse, kus paluvad anda täiendavalt õigusliku hinnangu ka Ahti Pariotsa tegudele, kuid ei ole nimetatud puudust hagis kõrvaldanud ega esitanud hagi kinnisasja ostja ning sissenõudja vastu. Kuivõrd hagejad ei ole hagiavaldust vormistanud korrektses eesti keeles, on pooltel ja kohtul piiratud hagiavalduse kõigist põhjendustest arusaamine. Seoses eelnevaga on kohus palunud hagejatel esitada hagiavaldus korrektses eesti keeles. Hagejad ei ole 16.12.2013 hagiavalduses nimetatud puudust kõrvaldanud. Kohus on hagejaid 29.11.2013 määrusega hoiatanud, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus läbi vaatamata. Kuivõrd hagejad ei ole hagiavalduse puudusi kõrvaldanud, tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskin esitasid Tartu maakohtu 23.12.2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja jätkata hagiavalduse menetlemist maakohtus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kõrvaldasid hagejad hagiavaldusest kõik kohtumääruses osundatud puudused. Hagejad täpsustasid haginõuet ja maksid kohtu poolt määratud riigilõivu; 2) vastab hagiavalduse vorm täielikult TsMS § 5 ja § 338 nõuetele; 3) peavad hagejad kostjaks just nimelt kohtutäiturit Oksana Kutšmeid ja nõuavad, et kohus teeks kindlaks, kas kohtutäitur toimis vastavalt seadusele pärast seda kui hagejad talle TMS § 223 lg 1, § 223 lg 2 p-i 1 alusel protesti esitasid. Eelkõige on vaja kontrollida, kas kostja, teades hagejate pöördumisest kohtusse, omas õigust varustada ostjaid dokumentidega, et sisse tungida hagejate korterisse. Kohtutäitur, teades hagejatepoolsest kohtusse pöördumisest, ei omanud õigust teostada omapoolseid edaspidiseid ametitoiminguid; 4) on kohtule esitatud eraldi hagiavaldus inimese peale, kes tungis hagejate korterisse, olles teadlik hagejate kohtusse pöördumisest. Politsei veebilehel on selgelt fikseeritud, et ostja Ahti Pariots koos oma kaasosalistega ähvardas hagejaid füüsilise vägivalla tarvitamisega, juhul, kui nad ei nõustu oma korterist lahkuma; 5) vastab hagiavaldus eesti keele tundmisele kategoorias B2. Samuti jääb hagejatele mõistetamatuks kostja ja maakohtu viide "korrektsusele". Hagiavalduses ei ole ebatsensuurset sõimu. Eesti Vabariigi põhiseadus ei keela pöörduda kohtusse ilma õiguskaitsja abita.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta määruskaebuse esitajate kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtutäitur nõustub kõigi kohtu poolt 23.12.2013 kohtumääruse põhjendatavas osas esitatud seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on hagi läbivaatamata jätmise aluseks asjaolu, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kelle õigusi sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi täiteasjades nr 084/2010/3960 ja 084/2010/3961 puudutab. Õige ei ole määruskaebuse esitajate seisukoht, et nad on kõrvaldanud hagiavalduses kõik maakohtu 29.11.2013.a määruses osundatud puudused. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt kohustati Elviira Vlaskina’t ja Aleksander Vlaskin’it muuhulgas määratlema menetlusosaliste ring. Määruse punktis 2.1 selgitas maakohus hagejatele (määruskaebuse esitajatele), missuguste isikute vastu tuleb esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Maakohtule 16.12.2013.a (dateeritud 13.12.2013.a) esitatud täiendatud hagiavalduses on kostjana endiselt märgitud üksnes Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kostjatena ei ole märgitud sissenõudjat ega enampakkumisel korteri ostnud isikut. Asjaolu, et täiendatud hagiavalduses nõutakse Ahti Pariotsa tegevusele hinnangu andmist, ei ole käsitatav sellena, nagu oleks hagi esitatud lisaks kohtutäiturile ka korteri ostnud Ahti Pariotsa vastu.
Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
9.Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud ka veenvaid põhjendusi oma väitele, et neile kuulunud korter müüdi enampakkumisel liiga madala hinnaga (8 615 eurot). 29.11.2011.a kordusenampakkumise aktist nähtuvalt oli enampakkumise alghinnaks määratud 8 215 eurot. Parimaks tunnistatud pakkumine ületas alghinda seega 400 euro võrra. Seejuures lasus korteriomandil võlgnevus korteriühistu XXX ees summas 1806,99 eurot. Toimikus olevalt 14.10.2011.a enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktilt nähtub, et 14.10.2011.a toimunud esialgne enampakkumine viidi läbi alghinnaga 10 950 eurot, kuid enampakkumine nurjus seetõttu, et enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. TMS § 100 lg 5 kohaselt on kohtutäituril kordusenampakkumise puhul õigus vara alla hinnata kuni 25 % ulatuses eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Käesoleval juhul moodustas kordusenampakkumise alghind 75 % esialgse enampakkumise alghinnast, vastates TMS § 100 lõikes 5 sätestatule.
10.Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-12-25353, mille raames on hagejad Elviira Vlaskina ja Aleksander Vlaskin esitanud hagi Ahti Pariotsa vastu 447,38 euro nõudes. Nõue on seotud hagejatele kuulunud korteri ukse lõhkumisega. Kuna hagejad on esitanud nõude A. Pariotsa vastu eraldi hagimenetluses ja muul õiguslikul alusel, ei ole võimalik lugeda, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi oleks suunatud kõigi täitemenetluse osaliste, sh A. Pariotsa kui enampakkumisel korteri ostnud isiku vastu. Ka oma määruskaebuses rõhutavad hagejad, et nad peavad kostjaks just nimelt kohtutäitur Oksana Kutšmeid ja paluvad kontrollida tema tegevuse seaduslikkust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda määruskaebuse esitajate seisukohti selles, missugusel eesti keele tasemel on nende avaldused koostatud. Maakohus on põhjendatult märkinud, et hagejate avalduste ja kaebuste sõnastus on kohati raskesti arusaadav, kuid samas ei ole keelelised puudused olnud hagi läbivaatamata jätmise põhiliseks aluseks.
11.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole korrektselt lahendanud menetluskulude küsimust. Maakohtu 17.04.2012.a määrusega anti hagejatele riigipoolset menetlusabi riigilõivu kandmisel ja vabastati nad hagiavalduse esitamisel osaliselt riigilõivu tasumisest. Hagejad vabastati riigilõivu tasumisest 958,67 euro ulatuses ja neid kohustati tasuma riigilõivu summas 160 eurot nelja osamaksena. Kohus selgitas, et TsMS § 190 lg 4 alusel mõistetakse hagi läbivaatamata jätmise korral hagejatelt menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Maakohtu 23.12.2013.a kohtumäärusega on menetluskulud jäetud poolte endi kanda, kuid kohtumääruses puudub otsustus riigilõivu riigituludesse väljamõistmise kohta. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagejate majanduslikku seisundit, mida maakohus on kontrollinud menetlusabi andmise raames, esineb TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud alus vabastada hagejad menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest selles ulatuses, milles kohus pidas põhjendatuks vabastada hagejad riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Seega tuleb hagejad vabastada kohustusest tasuda riigituludesse hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 958,67 eurot.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.