A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
A.A. nõude osas 1458 eurot B.B. nõude osas 1458 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. märtsi 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C.C. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. juuni 2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2021 otsus C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C.lt välja tagasiulatuv elatis perioodi 8. november kuni 20. detsember 2020 eest A.A. kasuks 369,79 eurot ja B.B. kasuks 369,79 eurot ning alates 21. detsembrist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuine elatis A.A. kasuks 262 eurot ja B.B. kasuks 262 eurot. Täiendada kohtuotsuse resolutsiooni lausega, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid, ning lausega, et Tartu Maakohtu
5.jaanuari 2021 hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest.
Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. A.A. ja B.B. hagid C.C. vastu elatise väljamõistmiseks alammääras alates 1. novembrist 2020 rahuldada osaliselt.
2.2.Välja mõista C.C.lt A.A. kasuks elatis alates 21. detsembrist 2020 igakuiselt 262 eurot kuni A.A. täisealiseks saamiseni X.
2.3.Välja mõista C.C.lt B.B. kasuks elatis alates 21. detsembrist 2020 igakuiselt 262 eurot kuni B.B. täisealiseks saamiseni X.
2.4.Välja mõista C.C.lt A.A. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 8. november kuni 20. detsember 2020 eest 369,79 eurot.
2.5.Välja mõista C.C.lt B.B. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 8. november kuni 20. detsember 2020 eest 369,79 eurot.
2.6.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
2.7.Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2021 hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.8.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kummagi poole menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.“
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus C.C. kanda. Seoses A.A.l ja B.B.l hüvitatavate menetluskulude puudumisega jätta menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata.
5.Võtta asja materjalide juurde äriregistri ja liiklusregistri väljavõtted ning C.C. 14. juunil 2021 esitatud täiendavad tõendid: C.C. pangakonto väljavõte perioodi 1. november 2020 kuni 14. juuni 2021 kohta, Eesti Töötukassa 20. mai 2020 otsus ja kuvatõmmis Swedbank AS veebilehelt C.C. kohustuste kohta. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (sünd X; hageja I) ja B.B. (sünd X; hageja II) esitasid oma seadusliku esindaja (ema) D.D. kaudu 21.12.2020 maakohtule hagi C.C. (kostja/isa) vastu miinimummääras elatise väljamõistmiseks mõlema lapse kasuks alates novembrist 2020. Hagiavalduse kohaselt elab kostja hagejatest eraldi alates novembrist 2020. Enne lahkuminekut oli vanematel kokkulepe, et kostja maksab elatist 600 eurot kuus. Kostja keeldub seda tegemast, tuues põhjuseks, et ta ei ela enam lastega koos, on töötu ja raha ei ole. Novembris käis kostja Xs tööl ning teenitud raha eest ostis autole uued talverehvid maksumusega 800 eurot. Kostja teeb haltuurat ning tal on sissetulek olemas.
Hageja I vajadusteks kulub igakuiselt 645 eurot ja hageja II vajadusteks 630 eurot.
2.Kostja oli nõus maksma elatist 100 eurot kuus lapse kohta. Kostja selgitas kohtuistungil, et jäi aasta tagasi töötuks, saab töötu abiraha ja käib sõpradel abis. Kostja oli X plekkseppkomplekteerija. Kostjat ei koondatud, oli koroona aeg, kolm töötajat tehti lahti. X tööd ei ole. Kostjal oli plaan X tööle minna, aga seoses pandeemiaga ei olnud see võimalik. Kostjal on autolaen, septembrini maksab ta ka pangalaenu. Kostja viibis kuu aega X, reis kestis kauem liikumispiirangute tõttu. Reisi finantseerisid sõbrad. Kostja esitas töötukassa teatise, mille kohaselt on ta töötuna arvel alates X.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 30. märtsi 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja elatise alates 21. detsembrist 2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kummagi hageja kasuks igakuiselt 262 eurot ja edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatavast kuupalga alammäärast, millest on lahutatud pool lapsele makstavast riiklikust peretoetusest. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 1. november kuni 20. detsember 2020 eest kummagi hageja kasuks 431,03 eurot. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vähendab kohus alammääras elatist poole peretoetuse summa, s.o 30 euro võrra, lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 koosmõjus Riigikohtu tõlgendusega lahendis nr 3-2-1-174-16 (p 13), et elatise kahekordne miinimummäär katab lapse vajadused, ning võttes arvesse nii asjaolu, et osa laste kulutustest on kaetud mastaabisäästu arvelt, kui ka kostja majanduslikku olukorda. Seega mõistab kohus kostjalt välja kummalegi hagejale elatise alates hagi esitamisest, s.o 21. detsembrist 2020, 262 eurot kuus. Kostja on töötukassas arvel alates X. Seega on kohtul võimalik arvesse võtta kostja majanduslikku olukorda elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt, s.o alates novembrist 2020. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on maksnud hagejatele elatist alates 01.11.2020 kuni 20.12.2020. Hagejate kulutused olid osaliselt kaetud peretoetusega, mida kohus võtab tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvesse samas ulatuses kui jooksva elatise väljamõistmisel. Alates 01.11.2020 kuni 20.12.2020 võlgneb kostja kummalegi hagejale elatist 431,03 eurot [262 + (262 ÷ 31 × 20)]. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kohtupraktika kohaselt ei ole töötuna arvel olemine aluseks elatise vähendamiseks alla alammäära. Kostja ei ole töövõimetu, tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Seega ei saa tulla kõne alla elatise vähendamine 100 euroni kuus lapse kohta, mis oleks vaid 1/3 alammäärast.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.C.C. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. märtsi 2021 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta perioodi november kuni detsember 2020 elatisenõue rahuldamata ja määrata alates jaanuarist 2021 elatise suuruseks 100 eurot lapse kohta kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa elatist välja mõista tagasiulatuvalt novembrist 2020, kuna hagejate vanemad asusid lahku elama peale 2020. a jõulupühi. Kostja ei ole hagi selles osas õigeks võtnud. Kostjal puuduvad juriidilised teadmised. Kohus pidanuks selgitama, et vajalik on kindlaks teha elatise maksmise perioodi algus, ja selgitama välja, millal kooselu lõppes; 2) on väljamõistetud elatis kostja võimalusi arvestades liialt suur. Elatist tuleks vähendada arvestades nii vanema varanduslikku seisundit kui ka muid asjaolusid, mis tulenevad vanemate
kooselu lõppemisest. Kohus ei ole kostja varalist seisundit vajaliku põhjalikkusega tuvastanud. Poolte varaline seisund on kostja töötuks jäämise, ühisest eluasemest väljakolimise ja kogu vara hagejate seaduslikule esindajale jäämise tõttu muutunud täiesti ebavõrdseks. Kostja jäi aasta tagasi töötuks ja on alates X töötuna arvel. Eestis makstav töötasu tema erialal (autoplekksepp) on ca 1500 eurot kuus, kuid töökohad on Tallinnas. Pärast maksude, elatise ja eluasemekulude mahaarvamist Tallinnas töötamisel kostja vajadusteks midagi ei jääks. Kostja soovis 2020. a detsembris X tööle saada, kuid tööandja valis kohaliku töötaja. Kostja elab X linnas koos vanaduspensionärist emaga, kellele kuulub X remonti vajav elamu. X on töökohta leida keeruline. Kostja sissetulek on töötu abiraha X eurot kuus. Kostja saab tasuda elatiseks ca poole töötu abirahast. Kohus on hagi tagamisel pidanud summat 100 eurot lapse kohta mõistlikuks. Hagejate vanemate kooselu kestis ligi 10 aastat. Kooselu lõppedes jäi ühine vara (korter väärtusega vähemalt 120 000 eurot koos kostja ostetud mööbliga) hagejate seaduslikule esindajale, ilma et kostja oleks hüvitist saanud; 3) ei ole kohus kontrollinud hagejate kulude põhjendatust ja realistlikkust ning on sellega rikkunud ka materiaalõigust (PKS § 102 lg 2). Otsuses puuduvad viited tõenditele, millele kohtu järeldused elatise suuruse osas tuginevad. Hagejad on märkinud, et nende seadusliku esindaja sissetulek on X eurot, millest kulub ühele lapsele 645 eurot ja teisele lapsele 630 eurot, kokku 1275 eurot kuus. Summa on ülepaisutatud ja eluliselt ebausutav, kuna sellisel juhul jääks hagejate seadusliku esindaja tarbeks vaid X eurot kuus, millest ta tasub ka autolaenu. Hagist ei ole võimalik aru saada, milles seisnevad kulud koolikohustuse täitmisele olukorras, kus lapsed koolis veel ei käi, ja muud vältimatud püsikulud. Kostjal ei ole võimalik kontrollida ka seda, kas toidukulud saavad olla kokku 400 eurot kuus. Eluasemekulusid on näidatud kahe lapse peale 320 eurot kuus. Samas tuleb arvesse võtta, et ka kostja on eluaseme soetamisse panustanud. Pangalaenu võtmine ei oleks olnud võimalik, kui sissemakseks poleks saanud kasutada vanemate eelmise ühise eluaseme müügist saadud raha. Hagejate seaduslikul esindajal on uus elukaaslane, kes samuti on kohustatud eluasemekulusid kandma. Arvestada tuleb ka peretoetuseid.
5.A.A. ja B.B. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei tõstatanud kostja maakohtus küsimusi seoses ühise vara ja lahkumineku ajaga. Hagejate vanemad asusid lahus elama 08.11.2020, kui kostja läks X tööle ja oli seal 4 nädalat. Peale Eestisse naasmist võttis ta oma viimased asjad ning läks elama oma ema juurde X; 2) teeb kostja autoplekksepana haltuurat ja on öelnud, et tema igakuine sissetulek on kõvasti üle X euro. Kostja ei pane raha oma pangakontole. Juunis läheb kostja kaheks nädalaks X. Kostjale kuulub sõiduauto (2011. a S klassi MB) turuväärtusega 20 000 eurot; 3) osteti nii eelmine korter X kui ka praegune korter X hagejate seadusliku esindaja rahaga. Hagejad ei nõustu ka kostja ülejäänud väidetega seonduvalt vanemate kooselu ajal soetatud varaga. Hagejate seadusliku esindaja pool elas paar nädalat sõber, mitte elukaaslane; 4) moodustasid igakuised kulud hagi esitamise ajal hagejal I 645 eurot ja hagejal II 630 eurot, sh eluasemekulud 160 eurot (320 eurot eluasemelaen + 160 eurot kommunaalkulud jagatud 3 pereliikmega), toidukulud 200 eurot, transpordikulud hagejal I 50 eurot (3 korda nädalas autoga trenni viimine), hagejal II 20 eurot (sõidud lasteaeda jm), sidekulud hagejal I 15 eurot ja hagejal II 10 eurot (televisioon ja internet 30 eurot jagatud 3 pereliikmega; hagejal I telefon 5 eurot), kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks hagejal I 70 eurot, hagejal II 90 eurot (lasteaiatasud), kulutused
riietele ja jalanõudele 70 eurot, muud vältimatud püsikulutused hagejal I trenn 50 eurot, hagejal II mähkmed 50 eurot (kulu hagi esitamise ajal, enam mähkmeid vaja ei ole); 5) on lapsed ajavahemikus november 2020 kuni mai 2021 isaga aega veetnud üksikud päevad. Kostja käis laste juures 24.12.2020 ja peale seda veel ühel päeval. Lapsed käisid kostja juures aprillis 2 päeva ja mais 2 päeva. Esimene elatisemakse 200 eurot laekus 23.02.2021. Seega panustab seaduslik esindaja hagejate kasvatamisse nii ajaliselt kui ka rahaliselt palju rohkem.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30.03.2021 otsus tuleb tühistada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja tagasiulatuva elatis perioodi 08.11.2020 kuni 20.12.2020 eest kummagi hageja kasuks 369,79 eurot ja alates 21.12.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuise elatise kummagi hageja kasuks 262 eurot. Ringkonnakohus märgib selguse huvides kohtuotsuse resolutsiooni, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid, ning täiendab kohtuotsuse resolutsiooni lausega, et Tartu Maakohtu 05.01.2021 hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust vähendada maakohtu määratud elatisesummat 262 eurot kuus lapse kohta 100 euroni kuus lapse kohta ja mõista kostjalt elatis välja alates jaanuarist 2021.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-tes 3–5 sätestatut ja on jätnud kostja varalise seisundi kindlaks tegemata. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt, sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ning krediidiasutustelt. Vaatamata sellele, et kostja väitis, et ta on töötu ja ei ole võimeline maksma elatist rohkem kui kokku 200 eurot kuus ning ainsa tõendina oli esitatud töötukassa teatis, mille kohaselt on kostja alates X töötuna arvel, ei pidanud maakohus vajalikuks kostja varalise seisundi kohta tõendeid koguda. Ringkonnakohus kohustas kostjat TsMS § 230 lg 4 alusel esitama täiendavaid tõendeid ja kogus TsMS § 230 lg 3 alusel tõendeid ka omal algatusel ning võtab täiendavalt kogutud tõendid: äriregistri ja liiklusregistri väljavõtted, kostja pangakonto väljavõte perioodi 01.11.2020 kuni 14.06.2021 kohta, Eesti Töötukassa 20.05.2020 otsus ja kuvatõmmis Swedbank AS veebilehelt kostja kohustuste kohta asja materjalide juurde.
9.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub täiendavalt kogutud tõenditest, et kostja sissetulekud on oluliselt suuremad kui vaid töötuskindlustushüvitis, mida ajavahemikus 01.11.2020 kuni 07.06.2021 on kostjale makstud keskmiselt X eurot kuus. Kostja pangakontole on lisaks laekumistele töötukassalt olnud igakuiselt ka laekumisi kolmandatelt isikutelt (erinevatelt füüsilistelt isikutelt, aga ka juriidilistelt isikutelt, nt AS-lt Kuusakoski), samuti on regulaarselt tehtud sularaha sissemakseid. Kostja selgitas 15.06.2021 ringkonnakohtu istungil, et tema kontole kanti raha kostja sõprade tarbeks. 23.05.2021 on kontole laekunud hagejate seaduslikult esindajalt 835 eurot selgitusega
„C.C.le kuuluva raha tagastamine. Aitäh, et hoolid oma lastest“. Nimetatud ülekande kohta selgitasid ringkonnakohtu istungil nii kostja kui ka hagejate seaduslik esindaja, et hagejate seaduslik esindaja tagastas kostjale kostjal kodus sahtlis olnud raha, mille ta omavahelise tüli käigus oli kaasa võtnud. Ka selle rahasumma kohta väitis kostja, et see ei kuulunud kostjale. Hagejate väitel teeb kostja X oma ema garaažis autoplekksepatöid ja kostja ringkonnakohtu istungil seda teatud määral ka tunnistas, öeldes, et „mingeid asju teen garaažis“. Nimetatud tegevusest saadava tulu suurust kostja ei avaldanud. Hagejate väide, et kostja saab regulaarselt sissetulekut autoremonditöödest, on kooskõlas kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvate arvukate mõnesajaeuroste ülekannetega kolmandatelt isikutelt, sh on 30.12.2020 laekunud E.E.lt 200 eurot selgitusega „Volvo“. Kostja selgitus, et tema kontole kantakse raha kostja sõpradele, kostja võtab raha välja ja annab sõpradele edasi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul eluliselt usutav ega kooskõlas kontolt nähtuvate väljaminekutega (valdavalt maksed kauplustes ja söögikohtades, laenumaksed Bigbank AS-le 223,14 eurot kuus, Swedbank AS väikelaen üle 160 euro kuus). Kontolt on makstud ka märkimisväärses summas kohtuhagide riigilõive (kokku 950 eurot). Hagejate väidet, et kostja tegeleb autoremonditöödega, toetab asjaolu, et 11.05.2021, s.o ajal, kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood hakkas lõppema, on äriregistris registreeritud X, põhitegevusalaga mootorsõidukite hooldus ja remont, kus kostja on nii asutaja, osanik kui ka juhatuse liige. Ülaltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et kostja pangakontole laekunud raha saab lugeda kostja sissetulekute hulka. Arvestades lisaks töötuskindlustushüvitisele ja tulumaksutagastusele ka ülekandeid ja sularaha sissemakseid, moodustas kostja sissetulek perioodil 01.11.2020 kuni 14.06.2021 keskmiselt vähemalt X eurot kuus. Riigikohtu juhistest (vt RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 14) tulenevalt saab olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et 2021. a alguses viibis ta kuu aega X (reis pikenes seoses pandeemiaga) ja 2021. a juunis käis X sõbral külas. Ringkonnakohtu arvates toetab kostja elustandard (poole aasta jooksul kaks puhkusereisi) järeldust, et kostja sissetulekud on oluliselt suuremad kui töötuskindlustushüvitis. Kostja väide, et ka X reisi finantseerisid sõbrad, ei ole eluliselt usutav.
10.PKS § 101 lg 1 järgi tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eeldusest, et alates 01.01.2020 on kulud ühe lapse kohta 584 eurot kuus. Kuivõrd hagejad on esitanud elatisenõude seaduses sätestatud miinimumsuuruses, ei pidanud nad oma vajaduste kohta kohtule tõendeid esitama (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27).
11.Riigikohus on selgitanud (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28), et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Maakohus pidas võimalikuks vähendada elatist alla miinimummäära poole riikliku lapsetoetuse summa, s.o 30 euro võrra, arvestades kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et osa laste kulutustest on kaetud mastaabisäästu arvelt.
Tasudes hagejatele elatist kokku 524 eurot kuus, jääb kostja enda vajadusteks vähemalt X eurot kuus. Arvestades ringkonnakohtu tuvastatud kostja sissetulekut ja asjaolu, et kostja on asutanud äriühingu, et edaspidi eeldatavalt teenida oma erialal elatist ettevõtjana (kostja on kohtule selgitanud, et tema erialal (autoplekksepp) on töötasu Eestis ca 1500 eurot kuus), ei ole alust arvata, et väljamõistetud elatis oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Laste elatisenõude lahendamisel ei oma tähtsust poolte väited seonduvalt hagejate vanemate kooselu ajal soetatud varaga. Samuti ei oma tähendust, millises summas kohustas kohus kostjat elatist tasuma hagi tagamise korras, kuivõrd hagi tagamisel ei lahenda kohus asja sisuliselt.
12.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus mõistis ebaõigesti elatise välja tagasiulatuvalt alates novembrist 2020, kuna hagejate vanemad asusid lahku elama peale 2020. a jõulupühi. Maakohtu menetluses kostja seda välja ei toonud, kuigi hagiavalduses oli selgelt kirjas, et hagejate vanemad on lahus alates november 2020 ja hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates novembrist 2020. Nii vastuses apellatsioonkaebusele kui ka ringkonnakohtu istungil kinnitas hagejate seaduslik esindaja, et kostja lahkus pere ühisest elukohast X 08.11.2020 ja novembris–detsembris ei ole kostja hagejaid rahaliselt toetanud. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt on esimene ülekanne hagejate seadusliku esindaja kontole tehtud 23.02.2021. Kostja väide, et vanemate kooselu lõppes pärast 2020. a jõulupühi, on vastusolus asjaoluga, et elatisehagi on kohtusse esitatud juba enne jõule, 21.12.2020. Ringkonnakohtu hinnangul on sellega piisavalt tõendatud, et alates 08.11.2020 kostja hagejatega koos ei elanud ja nende ülalpidamises ei osalenud ning seega on põhjendatud mõista kostjalt hagejate kasuks elatis välja alates 08.11.2020. Kuna maakohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.11.2020, tuleb apellatsioonkaebus selles osas osaliselt rahuldada ja mõista tagasiulatuv elatis välja alates 08.11.2020. Tagasiulatuv elatis perioodi 08.11.2020 kuni 20.12.2020 eest moodustab lapse kohta 369,79 eurot (262 ÷ 30 × 23 + 262 ÷ 31 × 20). Ringkonnakohtu hinnangul kostja majanduslik olukord võimaldab tasuda tagasiulatuva elatise väljamõistetud summas.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud osas, millega maakohus sidus väljamõistetud elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammääraga, millest on lahutatud pool lapsele makstavast riiklikust peretoetusest. Maakohus leidis, et antud juhul esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses elatise vähendamiseks alla miinimummäära, milleks on kostja majanduslik olukord ja asjaolu, et osa laste kulutustest on kaetud mastaabisäästu arvelt. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 16), et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Kuna tegemist on seaduse kohaldamisega, siis tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada sõltumata sellest, et kostja ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud asjaolule tuginenud.
14.Maakohus tegi 05.01.2021 hagi tagamise määruse, millega kohustas kostjat maksma tsiviilasja menetluse ajal hagejatele elatist 100 eurot kuus alates määruse tegemisest. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Otsuse resolutsioonis ei ole maakohus TsMS § 442 lg 5 nõudeid järginud ega määratud hagi tagamise abinõu küsimust lahendanud. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada ja täiendada kohtuotsuse resolutsiooni lausega, et Tartu Maakohtu 05.01.2021 hagi tagamise määrus tühistada alates kohtuotsuse jõustumisest.
15.Kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele väga väikeses osas, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda. Seoses hagejatel hüvitatavate menetluskulude puudumisega jääb menetluskulude rahaline suurus ringkonnakohtus kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.