lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-17723/25

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-17723/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1614
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Advokaadibüroo Normann ja Partnerid10596790(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-17723

Tsiviilasi

A.V.i hagi OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid ja Toomas Alpi vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.V.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): A.V. (isikukood: XXXX); esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe; Vastustajad: - OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (registrikood: 10596790); juhatuse liige Margo Normann; - Toomas Alp (isikukood: XXXX);

1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus ning saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

esindajad

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.A.V. (hageja) esitas 19. aprillil 2013. a hagi OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (kostja I) ja Toomas Alpi (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks. Alates 20. maist 2014. a esindab hagejat riigi õigusabi korras vandeadvokaat Argo Küünemäe. Maakohus edastas hagejale kohtukutse 27. oktoobril 2015. a kell 10:30 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutses on selgitatud kohtusse ilmumata jätmise võimalikke tagajärgi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 409 ja kohtusse ilmumata jätmisest teatamise kohustust vastavalt TsMS §-le 345. Hageja on kohtukutse allkirja vastu kätte saanud, kuid kohtusse ei ilmunud ega ei teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest.
27.oktoobri 2015. a eelistungile ilmusid hageja esindaja riigi õigusabi korras ja kostjad. Kostja II esitas eelistungil taotluse hinnata riigi õigusabi jätkuvuse põhjendatust, kuna hageja majanduslik olukord on muutunud (tl 92–95). Kostja II esitas kohtule taotluse jätta tulenevalt TsMS §-ist 409 ja § 412 lg-st 2 hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kostja I toetas kostja II taotlusi. Hageja esindaja taotles kostja II taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata jätmist, kuna ei ole teada hageja mitteilmumise põhjus. Kui hageja viibimine istungil on vajalik, siis tuleks asja arutamine edasi lükata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus jättis 28. oktoobri 2015. a määrusega hagi TsMS § 345; § 409 lg 1 p 1; § 412 lg 2 ja § 423 lg-le 3 alusel läbi vaatamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja kohtukutse kätte saanud kuid ei ole kohtu eelistungile ilmunud ega ole kohut teavitanud mitteilmumise põhjustest. Hageja on suhelnud e-posti ja telefoni vahendusel teda esindava advokaadiga, millest tulenevalt eeldas maakohus, et hagejal olnuks võimalus eelistungile mitteilmumisest kohut teavitada telefoni teel või kohtu e-posti aadressil. Kohtu kontaktandmed nähtuvad hagejale edastatud kohtukutsest. Hageja esindaja vastuväited hagi läbi vaatamata taotluse rahuldamata jätmiseks on ebapiisavad ja ei anna alust menetluse jätkamiseks. Kui hageja on kohtule hagi esitanud ning ise asja arutamiseks kohtuse ei ilmu, siis kohtul ei ole võimalik asja menetleda. Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega jättis maakohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-st 15 tuleneva hagejale võimaliku riigi õigusabi andmise jätkuvuse lahendamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ning tsiviilasja maakohtule lahendamiseks tagasi saatmist. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusnorme ja põhjendamatult jätnud hagi läbi vaatamata. Dr. A OÜ 20. aprilli 2015. a arstitõendi (tl 107) kohaselt on hagejale määratud raske puue,

ta vajab abi igapäevaste toimingute tegemisel. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 20. aprilli 2015. a tõendist (tl 106) nähtub, et hagejal on töövõimetuskaotus 100%, tema tervislik seisund välistab füüsilise töö tegemise, kuna liikumispuude tõttu hageja ei saa kõndida ega seista ilma abivahenditeta ning suudab pikemaid vahemaid läbida üksnes ratastoolis. Sotsiaalkindlustusameti 4. aprilli 2013. a otsuse nr 966829 (tl 105) järgi on hageja täieliku töövõimetuse kestuseks viis aastat. Hageja on liikumispuudega ning ei saa iseseisvalt kohtusse tulla, teda pidi aitama tuttav, kes aga ei tulnud talle autoga järele. Hagejale ei meenunud, et kohtu telefoninumbrid on kutsel kajastatud. Esitatud taotluste läbivaatamiseks ei ole hageja isiklik kohalolek hädavajalik. Pooled on esitanud kohtule oma kirjalikud seisukohad ning tegemist oli eelistungiga. Hageja esindaja märkis eelistungil, et on võimeline vastama kõikidele kohtu küsimustele ning kirjalikest dokumentidest nähtuvad vaidluse kõik olulised asjaolud. Eelistungil ei olnud teada, mis põhjusel ei ole hageja eelistungile ilmunud. Seetõttu oli mõistlik eelistung edasi lükata, kui maakohus leidis, et hageja viibimine eelistungil on hädavajalik.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

5.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on ebausutav, dokumentaalselt tõendamata ja ei ole käsitletav TsMS § 345 lg-s 1 ettenähtud mitteilmumise takistuse põhistamisena määruskaebuses nimetatud kohtuistungile mitteilmumise põhjus. Hageja on korduvalt karistatud isik, mistõttu väide, et ta ei puutu kokku igapäevaselt kohtuasjadega, ei ole eluliselt usutav. Hageja ei saa nõuda maakohtu määruse tühistamist, vaid menetluse taastamist TsMS § 412 lg 3 alusel. Seda hageja ei ole teinud.
6.Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt ei tõenda tõendid hageja töövõimetuse kohta hageja võimetust tervislikust seisundist tulenevalt osaleda menetlustoimingus 27. oktoobril 2015. a. Hageja teatas oma esindajale kohtuistungile mitteilmumise põhjusest alles 3. novembril 2015. a. Määruskaebusest ei tulene, mis takistas hagejal helistamast oma esindajale ning informeerimast viimast kohtuistungile ilmumist välistavast takistusest. Hageja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud reaalset vangistust, mistõttu on ta kursis kohtupidamise tehniliste küsimustega. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt raha, mille üleandmise ja vastuvõtmise kohta kirjalikud tõendid puuduvad. Seetõttu on hageja ainukesena võimeline ja kohustatud kohtule põhjendama, kes, millal ja kui palju tema arvates kostjale (kostjatele) raha üle andis. Kohtu küsimustele on võimeline vastama üksnes hageja isiklikult, mistõttu kohustas maakohus hagejat isiklikult eelistungile ilmuma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud hagejale kohtukutse, mille hageja on kätte saanud 22. septembril 2015. a (tl 82, 86–87). Kohtukutses on märgitud kohtusse ilmumata jätmise võimalikud tagajärjed (TsMS § 409), kohtuistungile ilmumata jätmisest teavitamise kohustus (TsMS § 345) ja võimalus asi sisuliselt lahendada ilma poole osavõtuta (TsMS 414 lg 1). Hagejale määratud esindaja viibis kohtuistungil. Maakohus jättis hageja hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 alusel läbivaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud 27. oktoobri 2015. a eelistungile ega teavitanud kohut kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult hagi läbi vaatamata. Maakohtu kohtukutses on märgitud, et juhul, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis

võib kohus TsMS § 409 alusel jätta hagi läbivaatamata; teha hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; lahendada asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi. Menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Hageja esindaja on 27. oktoobri 2015 kohtuistungil osalenud. Õigus kohtus esindada annab TsMS § 222 lg 1 järgi esindajale õiguse teha esindatava nimel põhimõtteliselt kõiki menetlustoiminguid. Kui kohtu hinnangul on vajalik asja lahendamiseks tähtsate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks menetlusosalise või tema seadusliku esindaja isiklik kohalviibimine, võib kohus TsMS § 346 lg 1 esimese lause kohaselt määruse alusel kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma. Selline isiku kohustamine istungile isiklikult ilmuma peab aga menetlusosalisele olema üheselt selge ning isikule arusaadav (vt selgituskohustuse suhtes Riigikohtu 20. novembri 2013. määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-117-13, p. 10). Maakohtu 14. septembri 2015. a (tl 82) kohtukutses ei kohustanud maakohus hagejat eelistungile isiklikult ilmuma, hagejat esindas 27. oktoobri 2015. a eelistungil advokaadist esindaja, mistõttu puudus maakohtul õigus jätta hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 alusel läbivaatamata. TsMS § 412 lg 1 p 2 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid.

8.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üldjuhul TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse läbivaatamata jätmisel on kohaseks õiguskaitsevahendiks menetluse taastamise avalduse esitamine, mitte määruskaebuse esitamine hagi läbivaatamta jätmise määruse peale. Riigikohus selgitas 13. märtsi 2007. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07 p-s 9, et TsMS § 412 lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse võib TsMS § 412 lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale. Seega ei saa hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kohaldada TsMS § 427, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel. Praeguses vaidluses puudus aga ringkonnakohtu hinnangul seaduslik alus hagi läbivaatamata jätmiseks hageja istungile mitteilmumise tõttu TsMS § 409 lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 alusel. Hageja esindaja viibis kohtuistungil ning hagejat ei olnud teavitatud TsMS § 346 lg 1 esimese lause järgsest isikliku kohale ilmumise kohustusest. Maakohus jättis põhjendamatult hagi läbivaatamata ning maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada, seega puudub õiguslik alus ka menetluse taastamiseks. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetlus jätkub esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist.
9.Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja