Tühistada Viru Maakohtu 18. augusti 2020 otsus hagejate õigusabikulude hagejate enda kanda jätmise osas (resolutsiooni p 6 ja p 6.1). Teha tühistatud osas uus otsus,
millega jätta hagejate menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista Aimo Kingalt ja Eve Kingalt Julianus Inkasso OÜ ja Osaühingu Aktiva Finants kasuks õigusabikuluna 480 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Sõnastada Viru Maakohtu 18. augusti 2020 otsuse p 6 järgmiselt: „6. Jätta hagejate põhjendatud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
6.1.Välja mõista Aimo Kingalt ja Eve Kingalt solidaarselt Julianus Inkasso OÜ ja osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks 350 eurot ja õigusabikulude katteks 480 eurot, kokku 830 eurot. Menetluskulu tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE147700771000526428, viitenumbriga 248674706.
6.2.Jätta kostjate kulud nende endi kanda.“
3.Julianus Inkasso OÜ ja osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja I) ja Julianus Inkasso OÜ (hageja II) esitasid 3. jaanuaril 2020 Aimo Kingi (kostja I) ja Eve Kingi (kostja II) vastu hagi ühisvara jagamise nõudes. Hagejad palusid lõpetada kostjate ühisomand kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXX ) suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel. Hagejad palusid jagada kinnisasja müügist saadud raha kostjate vahel võrdsetes osades ning kostja I saadavate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustused hagejate ees ning kostja II saadavate rahaliste vahendite arvelt täita kostja II kohustused hageja I ees. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palusid hagejad jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostjal I täitmata kohustused mõlema hageja ees ning kostjal II on täitmata kohustused hageja I ees. Täitemenetlused ei ole õnnestunud. Hagejad palusid pöörata kostjate ühisvarale sissenõude TMS § 14 lg 2 alusel.
2.Kostja I hagile ei vastanud.
3.Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kostja II maksab võlgnevusi nii, kuidas suudab. Kostjal II tuleb pidada üleval viit alaealist last. Menetluskulud peaksid jääma kostja I kanda, kuna tema on kõrgepalgaline. Kostja II nõustus maksegraafikuga.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi ning lõpetas kostjate ühisomandi kinnisasjale registriosa nr XXX selle müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus määras, et kinnisasja müügist saadud raha tuleb jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt tuleb täita kostja I kohustused, mis tulenevad: -
kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-11-17747 hageja II ees, kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-09-54398 hageja I ees.
Kostjale II jäävate rahaliste vahendite arvelt tuleb täita kostja II kohustused, mis tulenevad kohtulahendist tsiviilasjas nr 2-12-20598 hageja I ees. Maakohus jättis hagejate kulud riigilõivu osas kostjate kanda ja hagejate kulud õigusabile hagejate enda kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks menetluskulude katteks välja 350 eurot. Maakohus mõistis kostjatelt hagejate kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistetud menetluskuludelt solidaarselt alates kohtuotsuse jõustumise päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostjate menetluskulud jättis maakohus kostjate enda kanda. Maakohus leidis, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus märkis, et hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 720 eurot. Esindaja ajakulu on olnud kokku 6 h: materjalide kogumine, komplekteerimine (4 h) ja hagi koostamine ja kohtule esitamine (2 h). Tunnihinnaks on 120 eurot. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagiline abieluasi on TsMS § 102 lg 1 p-st 4 tulenevalt ka ühisvara jagamise või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue. TsMS § 164 sätted on erinormid muude sätete suhtes, mis reguleerivad kulude jaotust hagi rahuldamise, rahuldamata jätmise või ka osalise rahuldamise korral. TsMS § 164 lg 2 sätestab küll erandi menetluskulude jaotamise kohta mh abielu varavahekorral põhineva vaidluse puhuks, kuid Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-183-13, p 10) peab lg 2 kohaldamiseks olema mõistlik põhjus. Maakohus leidis, et nii kaas- kui ühisomandi lõpetamise vaidluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest lahend tehakse mõlema poole huvides (vt nt Riigikohtu
27.septembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14 ja seal viidatud praktika). Asja materjalidest ei nähtu selliseid kaalukaid asjaolusid, mida saaks käsitleda mõistliku põhjusena TsMS § 164 lg 2 tähenduses õigusabikulude jaotamisel. Seega jättis kohus hagejate kulu õigusabile hagejate enda kanda. Esinduskulud antud asjas on mõneti ülepaisutatud ajakulu osas. Mõistlik ajakulu olnuks mitte rohkem kui 2 h materjalide kogumisele, komplekteerimisele ja 2 h hagi koostamisele. Tartu Ringkonnakohus on varasemas praktikas (2-18-115920) leidnud, et kui tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega ja esindajaks ei ole vandeadvokaat, siis on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot koos käibemaksuga ehk 83,33 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus leidis, et käesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et hagi esitamise tingis abikaasade tegevusetus nõuete täitmata jätmisel, mis on tekitanud kahju nende võlausaldajatele. Eeltoodu alusel koosmõjus TsMS § 164 lg-st 2 tuleneva erandiga pidas maakohus võimalikuks jätta hagejate poolt tasutud riigilõivu kulud 350 eurot solidaarselt kostjate kanda. Riigilõiv on möödapääsmatu ja vajalik kulu haginõude kohtusse esitamisel. Kuna kostjad kui ühisomanikud on vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses, siis tuleb ka menetluskulu neilt välja mõista solidaarselt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega määrati hagejate menetluskulu kindlaks üksnes riigilõivu 350 euro osas ning paluvad teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada hagejate menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ja mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulud summas 1070 eurot (s.o riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 720 eurot). Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda. Maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse ja suuruse osas seaduslik ning põhjendatud. Samuti on maakohtu määratud kulude jaotus ja suurus üllatuslikud. Käesolevas asjas ei kohaldu TsMS § 164, kuna tegemist ei ole abikaasade vahelise vaidlusega, vaid võlausaldaja nõudega. Seega tulnuks TsMS § 162 alusel jätta menetluskulud kostjate kanda. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-1611 ja Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-11666 alusel kohaldanud kulude jaotusel TsMS § 162 lg-t 1. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuivõrd kohus jättis esindajakulud hagejate endi kanda, samas on kohus sellegipoolest hinnanud nimetatud kulude põhjendatust. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga kulude suuruse põhjendatuse osas. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud.
6.Kostjad (vastustajad) apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt menetluskulude jaotuse ja suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate kanda ning mõistab kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja hagejate menetluskulude katteks 830 eurot, sh kulutused õigusabile 480 eurot.
8.Hagejad vaidlustavad maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse ja kostjatelt väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas. Seega on maakohtu otsus hagi rahuldamise osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust üksnes menetluskulude jaotust ja kostjatelt väljamõistmist puudutavas osas (TsMS § 651 lg 1).
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1 esimene lause). Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et käesolev asi on hagiline perekonnaasi, milles menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda TsMS §-s 164 sätestatust. Hagilise abieluasja mõiste tuleneb TsMS § 102 lg-st 1, mis käesoleval juhul ei kohaldu. Käesolevas asjas on tegemist võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks võlgnikeks olevate abikaasade ühisvarale. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et eeltoodud seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 218-1611). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et käesolevas asjas kohaldub menetluskulude jaotamisele TsMS § 164.
10.Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et kuivõrd TsMS § 164 ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS §-s 162 toodud üldreeglist, mille lõige 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluses kantud poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldused puuduvad. Maakohtu määratud menetluskulude jaotust tuleb vastavalt
muuta ning määrata kindlaks kostjalt väljamõistetavate hagejate esindaja kulude põhjendatud suurus.
11.Hagejate menetluskulu nimekirja kohaselt olid nende menetluskulud maakohtus kokku 1070 eurot (ilma km-ta), sh riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 720 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks tasutud riigilõivu 350 eurot ja selles osas vaidlus puudub. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt hageja menetluskulu taotlusele on esindaja ajakulu kokku 6 h, sh ajakulu dokumentide väljanõudmiseks kohtutäiturilt ja arhiivist, registri väljavõtted, analüüs, asjaolude väljaselgitamine, õigusliku positsiooni kujundamine, komplekteerimine - 4 h) ja ajakulu hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisel - 2 h. Esindaja tunnihind on 120 eurot (ilma km-ta). Ringkonnakohus märgib, et hagejate kulutused hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 240 eurot on põhjendatud ning vajalik kulu. Ringkonnakohus ei nõustu, et tasu määr dokumentide väljanõudmisel ja komplekteerimisel ning päringute tegemisel peaks olema sama suur, kui menetlusdokumendi koostamisel, st 120 eurot/h. Nimetatud toimingud ei eelda õigusabi osutamisega võrdväärse tasu maksmist. Samas ei ole hagejad menetluskulude nimekirjas eristanud neid tegevusi tegevusest, mida on nimetatud „õigusliku positsiooni kujundamine“. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik kulutus hagejatele osutatud õigusabile on 480 eurot (ilma km-ta), mis tuleb kostjatelt välja mõista. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista menetluskuluna maakohtus 350 + 480 = 830 eurot.
12.Kuna hagejate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Hagejad on tasunud riigilõivuna 125 eurot. Ringkonnakohus on hagejatele selgitanud
28.septembri 2020 määruses, et RLS § 59 lg 16 kohaselt tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot ja hagejad on tasunud riigilõivuna 75 eurot enam. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Enamtasutud riigilõivu tagastab kohus üksnes vastava taotluse alusel (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja 4). (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.