Kodumaa Kapitali HLÜ hagi L. V. ja V. V. vastu ühisvara jagamiseks
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hagihind 3500 eurot Hageja: Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood 12782505, asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: C. T. Kostja I: L. V. (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja M. M. Kostja II: V. V. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kodumaa Kapitali HLÜ hagiavaldus.
2.Jagada L. V. ja V. V. ühisvara järgmiselt: kinnistu asukohaga XXX (registriosa numbriga XXX) ühisomand lõpetatakse kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2.1.Enampakkumise võitnud pakkumise arvelt tasutakse esmalt enampakkumisega seotud kulud, seejärel tasutakse ülejäänud summa kostjate vahel võrdselt;
2.2.Kostjale 1 jäävast tulemist tuleb enne kostjale 1 väljamakse tegemist täita täitemenetluses täiteasjas nr 008/2024/250 esitatud nõuded täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 12.06.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-9142 kohaldatud hagi tagamise abinõud.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi asjaolud ja nõue
1.Harju Maakohtusse esitas Kodumaa Kapitali HLÜ 11.06.2024 hagi L. V. ja V. V. vastu ühisvara jagamiseks.
2.Asjaolude kohaselt Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-23-17316 Kodumaa Kapitali HLÜ hagi Tivoli Tuur OÜ ja L. V. vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Kohus tegi nimetatud tsiviilasjas 26.01.2024 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja hagi. Tagaseljaotsusega mõisteti Tivoli Tuur OÜ-lt ja L. V.lt solidaarselt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja 92 440,41 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 63 000 eurot, intressist 7304,21 eurot, leppetrahvist 2984,20 eurot ja 05.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 19 152 eurot. Lisaks mõisteti L. V.lt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja edasiulatuv viivis põhinõude summalt 63000 eurolt 0,2% päevas hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Tivoli Tuur OÜ-lt mõisteti Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja edasiulatuv viivis põhinõude summalt 63 000 eurolt 0,2% päevas hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Tagaseljaotsuse punkt 7 kohaselt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täitmisele. Kohtuotsus jõustus 02.03.2024.
3.Hageja esitas tagaseljaotsuse täitmisele 30.01.2024 kohtutäitur Mati Kadakule. Kohtutäituribüroost teavitati 30.01.2024 hagejat, et täitemenetlus on algatatud. Kodumaa Kapitali HLÜ täitmisavalduse alusel on alustatud kaks täitemenetlust solidaarselt võlgnevuste sissenõudmiseks: L. V.lt täiteasi 008/2024/250 ja Tivoli Tuur OÜ-lt täiteasi 008/2024/249.
4.Sissenõudja (hageja) ja kohtutäituribüroo olid peale täitemenetluse algatamist kirjavahetuses (Lisa 4). 05.03.2024 e-kirjaga soovis hageja saada ülevaadet täitemenetluse käigust. 19.03.2024 e-kirjaga anti hagejale soovitud ülevaade. Hageja soovis täiendavalt teada, millised kinnistud kuuluvad L. V. kaasomandisse ning millal planeerib kohtutäitur kaasomandit müüma asuda. 25.03.2024 teavitas kohtutäituribüroo hagejat, et L. V.le kuuluv kinnistu on müügis teise kohtutäituri poolt.
5.18.04.2024 edastati hagejale kohtutäituribüroost e-kiri, milles selgitati, et Tallinna kohtutäitur Risto Sepp tagastas kohtutäitur Mati Kadaku sissenõudega ühinemise avalduse, kuna kohtutäituri Risto Sepp menetluses olev nõue on täidetud ja menetlus kuulub lõpetamisele. Samuti selgitati hagejale, et tuginedes täitemenetluse seadustiku § 14
lõikele 2 võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täiendavalt toodi e-kirjas esile, et võlgniku abikaasale edastatakse teatisteabenõue, millega palutakse abikaasa nõusolekut sissenõudmiseks ühisvarale, vastamise tähtajaga.
6.26.04.2024 võlgniku abikaasa päringule ei reageerinud. Hagejal ei ole käesoleval hetkel võimalik enda nõuet täitemenetluses rahuldada.
7.Kostja 1 ja Kostja 2 ühisvaraks on kinnistu asukohaga XXX(registriosa numbriga XXX).
8.Arvestades eeltoodut ning hageja nõude suurust kostja 1 suhtes, on hageja sunnitud esitama kohtule hagi kostja 1 ja kostja 2 vastu nende ühisomandisse kuuluva ühisvara jagamiseks; täpsemalt kinnistu asukohaga XXX(registriosa numbriga XXX) jagamiseks.
9.Hageja palub jagada L. V. ja V. V. ühisvara järgmiselt: kinnistu asukohaga XXX (registriosa numbriga XXX) ühisomand lõpetatakse kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt: enampakkumise viib läbi Harju tööpiirkonna kohtutäitur Mati Kadak; enampakkumise alghinnaks on 424 300 eurot ja enampakkumise samm on 1000 eurot; enampakkumise võitnud pakkumise arvelt tasutakse esmalt enampakkumisega seotud kulud; seejärel jagatakse ülejäänud summa kostjate vahel võrdselt; kostjale 1 jäävast tulemist tuleb enne kostjale 1 väljamakse tegemist täita tulemi summa ulatuses tema täitemenetlustes üleval olevad nõuded täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel. L. V. ja V. V. menetluskulud jätta nendi endi kanda. Kostjate vastuväited hagile
10.Kostjad ei tunnista hagi. L. V. (kostja I) selgitab, et ta käendas eraisikuna enda osalusega Tivoli Tuur OÜ laenukohustust Kodumaa Kapitali HLÜ ees. Kodumaa Kapitali HLÜ ei selgitanud temale kui eraisikule vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Käendusleping võib olla tühine algusest peale. Lisaks oli kostja I perioodil 13.12.2023 kuni 17.04.2024 ajutisel töövõimetuslehel, edasi 2024.aastal pikki perioode praktiliselt liikumisvõimetu, viibides sagedasti ravil Haapsalu haiglas. Vasaku jala halvatusest tulenevate valude ravimiseks on kostja I kasutanud tugevatoimelisi opiaate (tramadool). Valuraviga kaasnesid langemine sügavasse depressiooni ja mäluhäired. Kostjal I on tuvastatud osaline töövõimetus, saab invaliidsuspensioni. 2024. aasta jaanuarikuus kostja I kasutuses olnud arvuti läks uuendamise käigus rikki, mistõttu kostja I kaotas ligipääsu enda e-posti aadressile: XXX. Ligipääs enda e-posti aadressile õnnestus kostjal I taastada alles 02.12.2024.aastal. Kostja I elukohas XXX asub tavaline postkast aiapiirde küljes. Postkasti toimetatakse suurtes kogustes rämpsposti. Kostja I kinnitab, et sellesse postkasti ei ole kostjale ega kostja abikaasale saabunud tavapostiga 2024.aasta jooksul mingeid ümbrikke dokumentidega Harju Maakohtu poolt, sh tsiviilasjade nr 2-23-17316 või 2-2417316 menetluste kohta. Samuti ei ole kostjale I keegi helistanud. Kostja I palub riigi õigusabi hagivastuse koostamiseks. Kohtu edasine menetlus
11.Kohus rahuldas 29.01.2025 määrusega kostja I riigi õigusabi taotluse. Kohus rahuldas 25.03.2025 määrusega kostja I taotluse peatada Tallinna kohtutäitur Mati Kadak menetluses olev täiteasi 008/2024/250. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi
läbirääkimisteks (dtl 239, kohtumäärus). Kohus pikendas kompromissi esitamise tähtaega kuni 23.04.2025 (dtl 251). Hageja esitas toimingute ülevaate (dtl 254-259), milles ta selgitas üksikasjalikult samme, mida hageja on teinud asja lahendamiseks kokkuleppe teel, olnud sealjuures aktiivne kompromissini jõudmiseks ja kostjaga kontakteerumiseks, kuid kahjuks ei ole kostja soovinud ühelgi viisil pakkumisele reageerida. Kohus on lugenud hageja poolsed kompromissi ettepanekud kostjatele kätte toimetatuks 16.04.2026 TsMS § 314 1 lg 2 alusel (dtl 270). Kohus pikendas kostjatele vastamise tähtaega kuni 27.04.2026 (dtl 273) ja lõplikuks vastamise tähtajaks määras 11.05.2026 (dtl 276). Kostjale 1 määratud esindaja vastas 11.05.2026 (dtl 280), et L. V. ja V. V. abielu lahutati 21.05.2025. Kostjale 1 ei ole vastuvõetavad kompromissettepanekute tingimused, s.h. ühisvara jagamine viisil, et kinnistu asukohaga XXX (reg. nr XXX) ühisomand lõpetatakse kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus rahuldab esitatud hagi ja lõpetab kostjate ühisomand kinnistule (kinnistusregistriosa nr XXX) kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ning saadud raha jagada kostjate vahel võrdselt. Kostjale 1 jäävast tulemist tuleb enne kostjale 1 väljamakse tegemist täita täitemenetluses täiteasjas nr 008/2024/250 esitatud nõuded täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Hagiavaldusest tuleneb, et hageja võlausaldajana on teinud piisavaid pingutusi kostjalt I kohustuse täitmise saavutamiseks, samas kui kostja I on jätnud oma kohustused põhjendamatult täitmata, kuigi tal on olnud selleks võimalus. Kohus rõhutab, et olukorras, kus hageja on oma nõuded võlgniku (kostja I) vastu mh kohtumenetlustes maksma pannud ja saanud selle kohta täitedokumendid, on hagejal õigustatud ootus, et täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehakse ja saabuks õigusrahu.
14.Kostja I ei ole vabatahtlikult rahuldanud hageja nõuet, mille aluseks on 26.01.2024 kohtuotsus, mille kohaselt mõisteti Tivoli Tuur OÜ-lt ja L. V.lt solidaarselt hageja kasuks välja 92 440,41 eurot. Lisaks mõisteti L. V.lt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis põhinõude summalt 63000 eurolt 0,2% päevas hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 13, kohtuotsus).
15.Hageja esitas kohtutäiturile täitmisvalduse kostja 1 vastu (dtl 17-18). Käendaja, L. V., vastutuse rahaline maksimumsumma 94 500 eurot. Tallinna kohtutäitur Mati Kadaki büroo kinnitab 30.01.2024 saadetud e-kirjas, et täitemenetlus on algatatud (dtl 24).
16.Kinnisasi on arestitud 12.06.2024 kohtumääruse alusel 17.06.2024 (dtl 137).
17.Kinnisasi kuulub kostjate ühisomandisse (dtl 39 registri väljavõte).
18.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.
19.PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab abikaasa lahusvaraks olevate kohustuste eest oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. TMS § 14 lg 2 alusel on
võlausaldajal võimalik nõuda ühisvara jagamist, kui: (1) hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, (2) võlgnikust abikaasa lahusvara arvel nõude rahuldamine ebaõnnestub, (3) võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada, ja (4) võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, p 18).
20.Kohus märgib ka seda, et TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist. Sellest tuleneb, et ühisvara jagamist nõudval sissenõudjal ei saa olla rohkem õigusi, kui olnuks võlgnikul endal. Sissenõudjal saab seega olla õigus enda nõude rahuldamisele pärast ühisvara jagamist samas ulatuses, nagu olnuks võlgnikust abikaasal (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611, p 19).
21.Kostja I majandusliku seisundi kohta on kohtutäitur Mati Kadak andnud 19.03.2024 saadetud e-kirjas järgmise hinnangu (dtl 33): Võlgniku pangakontod, maksuameti konto on arestitud. Laekumisi nõude katteks toimunud ei ole. Võlgnikul puudub töötasu. Registervarana võlgnikul kaasomandina 2 kinnistut, kaasomanikele oleme täitemenetluse teated edastanud. Võlgnik on osanik ettevõtetes X OÜ (teise kohtutäituri keelumärge peal); X OÜ (kustutamishoiatus ja teise kohtutäituri keelumärge peal); X OÜ (teise kohtutäituri keelumärge peal); X OÜ ja X OÜ (mõlemal teiste kohtutäiturite arestid peal, ühel veel lisaks ka maksuvõlg). Kokku võlgniku suhtes 8 sundtäitemenetlust. Nõuded kokku ligikaudu 239 649.00 eurot. Tivoli Tuur OÜ – võlgniku pangakontod, maksuameti konto on arestitud. Laekumisi nõude katteks toimunud ei ole. Antud ettevõttel on maksuvõlg summas 74 967.21eurot. Lisaks maksuvõlale võlgniku suhtes veel 14 sundtäitemenetlust. Nõuded kokku ligikaudu 18 209.00 eurot.
22.Kostja II ei ole nõus sissenõude pööramisega kostjate ühisvarasse kuuluvale elamule. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjatel muud vara kui nimetatud ühisvara. Kohtule esitatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on V. V. (kostja II) koduperenaine, kes ei töö, sissetulekuks on 300 eurot osalise töövõime toetus ja lastetoetused. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostjal II oleks lahusvara, mille arvelt oleks võimalik hageja nõudeid täita. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja II lahusvarast ei piisa tema vastu täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks.
23.Kostja I on esitanud oma nägemuse ühisvara jagamist viisist, et ühisomandis olev (vaidlusalune) kinnistu jagatakse poolte kaasomandisse, misjärel kostjale I kuuluv kaasomandiosa müüakse avalikul enampakkumisel. Kohus nõustub hagejaga, et kaasomandiosa on enampakkumisel raskem müüa, lisaks on selle väärtus ka madalam. Samuti ei ole kostja I esile toonud, kuidas kaasomandi jagamise korral jaotuks hüpoteegid. Ei ole eluliselt usutav, et perekond on nõus 50% enda kodust müüma eelduslikult võõrale isikule, kellega peaks siis seejärel enda kodu jagama. Kostja I küll väidab, et soovib perekonna huvides kinnistu alles jätta, mille peaks tagama ühisvara (kinnistu) jagamine kaasomandisse, kuid samas on valmis jagama enda kodu võõraga, kes muuhulgas puutuks kokku ka kostjate lastega. Lisaks, ei ole kinnistu puhul tegemist sellise hoonega, millel on olemas kasutuskord. Samuti ei ole kinnistu kasutatav viisil, kus perekond ja uus kaasomanik omavahel kokku ei puutu. See kõik näitab, et kostja I pakutud kaasomandisse jagamise viis ei ole käesoleval juhul mõistlik. Vastupidi, kaasomandi osa müük tooks suure tõenäosusega kaasa uusi vaidlusi kinnistu kasutamise,
haldamise ja kulude kandmise üle ning ei tagaks kostja I väidetavat eesmärki säilitada perekonnale senine kodu.
24.Hageja saab TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi seega nõuda kostjate ühisvara jagamist. Hageja on esitanud ühisvara jagamiseks kostjate ühisomandit säästvamal viisil, st püüdnud vältida kostjate kodu kaotust. Hageja on teinud kompromissi ettepaneku tingimusel, et kostja tasub võlgnevuse ja elamu ei lähe müüki. Hageja on siinjuures vastu tulnud ja vähendanud nii võlgnevuse summat kui viiviseid. Kostja I vastusest nähtub, et ta on kompromissi pakkumise tagasi lükanud (dtl 280). Kostja II ei ole kohtu määratud tähtajaks vastanud.
25.Praeguseks on menetlusest möödunud kaks aastat ning kohtule ei nähtu, et kostjad oleksid huvitatud võlgnevuse tasumisest. Kostjad ei ole mingilgi moel näidanud üles valmidust lõpetada kohtuvaidlus selliselt, et nende kinnistu ei läheks avalikule enampakkumisele. Olukorras, kus hagejal on kostja I vastu jõustunud kohtulahendist tulenev nõue, ei saa hagejalt eeldada seda, et ta ootaks oma nõude rahuldamisega veel aastaid. Kohus nendib, et hageja on juba aastaid nõude rahuldamist oodanud. Sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega (RKTKm 06.04.2010, 3-2-1-14-10, p 12).
26.Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (RKTKo 26.04.2017 nr 3-2-1-14-17). PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna kostjad ei esitanud vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks teisel viisil, saab kohus lähtuda üksnes hageja taotletud jagamise viisist, so vaidlusaluse kinnistu müümise enampakkumisel ja jagada saadud raha kostjate (ühisomandike) vahel võrdselt.
27.Ühisvara hulka kuuluva eseme võib AÕS § 77 lg-t 2 arvestades jagada selliselt, et see jäetakse ühele abikaasadest, pannes talle kohustuse maksta teisele abikaasale välja tema osa rahas. Riigikohus on selgitanud (RKTKo nr 2-18-17826, p 17), et ka juhul, kui ühe abikaasa vastu on algatatud täitemenetlus, ei saa iseenesest lugeda TMS § 190 mõttes võlausaldajate huve kahjustavaks ühisvara jagamist selle jätmisega mittevõlgnikust abikaasale. Võlausaldaja huve peaks tagama see, et ta saab pöörata sissenõude võlgniku nõudele mittevõlgnikust abikaasa vastu. Võlausaldajate huve kahjustav võib aga olla ühisvara sellisel viisil jagamine juhul, kui võlgnikust abikaasa ei saanud talle ühisvarana kuulunud eseme eest kohast hüvitist või kui hüvitise nõudmine mittevõlgnikust abikaasalt on raskendatud. Kohus on eelnevalt viidanud, et kahe aasta jooksul ei ole kostja I näidanud üles valmidust hüvitada kostja II osa ühisvarast. Miski ei viita ka sellele, et kostjal II oleks selline võimekus olemas.
28.Kohus märgib, et abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt ja kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. Olukorras, kus ühisvara jagamist nõuab täitemenetluses sissenõudja, tuleb ühisvara jagamise viisi valikul lisaks abikaasade huvidele arvestada ka sissenõudja täitmishuviga
(vt RKTKo nr 2-12-49087, p 13). Riigikohus on leidnud, et täitemenetluse käigus sissenõude pööramist võlgniku varale ei saa pidada ebaproportsionaalseks, kuna ka sissenõudja õigused peavad olema kaitstud ja tasakaalustavad võlgniku põhiõigusi (RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-122-15, p 27).
29.Tuginedes eeltoodule ja arvestades, et kostjal I ei ole lahusvara, mille arvelt oleks võimalik hageja nõuet täita, kuid hagejal on täitmishuvi, leiab kohus, et ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse täitemenetluses avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult. Kostjad ei ole esile toonud, et kohtul tuleks kalduda kõrvale poolte võrdsusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul täitemenetluses enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdsetes osades.
30.Kohus selgitab täiendavalt, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Tegemist on kohtuotsuse kui täitedokumendi täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (RKTKo 17.05.2023, nr 2-22-4541, p 9.1).
31.TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus Harju Maakohtu 12.06.2024 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
33.Käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast. Menetluskulude jaotamisele ei kohaldu TsMS § 164 (vt Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-123, p-d 9 ja 10). Kuivõrd TsMS § 164 ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda TsMS §-s 162 toodud üldreeglist, mille lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 järgi, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
34.Kohus andis kostjale I 29.01.2025 määruse alusel riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seetõttu, kuigi lahend tehti kostja I kahjuks, ei nõua kohus TsMS § 190 lg 2 alusel kostjalt I riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist riigi kasuks (RKTKm 3-2-1-152-12, p 23). Kostja I riigi õigusabi korras esindaja tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda.
35.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
36.TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.