Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 480 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 158,20 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 36 eurot.

ASJAOLUD

23.10.2014 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja menetlusabi saamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid. 07.11.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus XXX ́u menetlusabi taotluse ja vabastas avaldaja pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest 10 euro ulatuses. 07.11.2014 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pilden ́i. Ajutine haldur esitas 21.11.2014 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 25 856,06 eurot, vara puudub. Võlgnikul puudub igakuine sissetulek. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek, et katta olemasolevaid kohustusi (25 856,06 eurot), leiab haldur, et on tekkinud pankrotiolukord, ning see ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnik ei suuda olemasolevaid kohustusi lähimas tulevikus täita. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on toime pannud KarS § 199, § 414 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsjatasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks. Seega võlgniku kohustusteks on kriminaal- ning väärteomenetlusest tulenevad riigi ning kannatanute nõuded. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole võlgnikul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. Pankrotihaldur Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks. 02.07.2015 kohtumäärusega lõpetas kohus XXX ́u pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus leidis, et antud asjas esineb kaks põhjust, miks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole õigustatud. Esiteks on pankrotiavalduse

menetlemise käigus ajutise halduri poolt tuvastatud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik toime pannud KarS § 199, § 414 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsjatasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks. Seega võlgniku kohustusteks on kriminaal- ning väärteomenetlusest tulenevad riigi ning kannatanute nõuded. PankrS § 176 lg 2 järgi ei ole käesolevas menetluses võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda, mistõttu ei ole kohtu hinnangul õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning seega ka pankrotimenetluse läbiviimine. Teiseks ei ole võlgnikul kohtu hinnangul võimalik täita PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole võlgnikul kohtu hinnangul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning veel vähem võimalik sellist tegevust otsida. 13.07.2015 esitas XXX 02.07.2015 kohtumäärusele määruskaebuse. 21.10.2015 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.07.2015 määruse osas, millega lõpetati XXX pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu ning mõisteti XXXvälja ajutisele pankrotihaldurile määratud tasu ja hüvitatavad kulud (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4), tsiviilasi saadeti tagasi samale maakohtule XXX pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Maakohtu 02.07.2014 määrus jäeti muutmata resolutsiooni p 2 osas, millega määrati ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pilden ajutise halduri tasuks 480 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 158.40 eurot ja ajutise halduri hüvitatavateks kuludeks 36 eurot ja resolutsiooni p 3 osas, millega määrati ajutise pankrotihalduri Svetlana Pilden tasu ja hüvitatavad kulutused summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitamisele riigi vahenditest. Halduri tasust 361 euro (sh. sotsiaalmaks) suurune osa tasuda riigi vahenditest Svetlana Pilden`i arveldusarvele 10022098287007 SEB Pangas ja hüvitatavad kulutused summas 36 eurot tasuda Business Law Firm OÜ arveldusarvele 10220061434016 SEB Pangas. 03.12.2015 jagati tsiviilasi maakohtus uueks lahendamiseks kohtunik Marget Henrikseni ́ile.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas 21.11.2014 välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 25 856,06 eurot, vara ja sissetulek puuduvad. Kohustused koosnevad kriminaalasjas nr 1-12-8320 avaldajalt väljamõistetud kahjuhüvitistest AS XXX kasuks summas 2517,73 eurot, OÜ XXX kasuks summas 402 eurot, AS XXX kasuks summas 3600 eurot, OÜ XXX kasuks summas 138 eurot ning muude kannatanute kasuks summas 1814 eurot. Otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8320 mõisteti avaldajalt riigieelarve tuludesse sundraha summas 800 eurot, ekspertiisitasu summas 16 126,50 eurot ja kaitsjatasu summas 192,50 eurot. Võlgniku kohustuste hulka kuuluvad ka Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2010 trahviotsus summas 196,28 eurot ning kohtutäituri Hille Kudu täitemenetluse nr 035/2011/2892 kulud summas 69,55 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustusteks on kriminaal- ning väärteomenetlusest tulenevad riigi ning kannatanute nõuded. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi

vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole võlgnikul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et kui võlgniku käitumises pole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 05.06.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt koosnevad pankrotivõlgniku kohustused vaid osaliselt sellistest kohustustest, millest vabanemine pole PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgadest vabastamise menetluse tulemusena võimalik. Avaldaja kohustuste hulka kuulub lisaks õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuhüviste nõuetele ka riigieelarve tuludesse mõistetud sundraha, ekspertiisitasud, kaitsjatasu, Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2010 trahviotsus ja kohtutäituri Hille Kudu täitemenetluse nr 035/2011/2892 kulud. Kohtu hinnangul pole nimetatud kohustused käsitletavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetena, millest vabastamine poleks PankrS § 176 lg 2 kohaselt lubatud. Võlausaldajate nõuete lõplik struktuur selgub alles nõuete kaitsmise tulemusena. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist, seega tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 21.12.2015 kell 15:00. Pankrotihaldur Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamisega käesolevas tsiviilasjas. Svetlana Pilden vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Svetlana Pilden ́i pankrotihalduriks.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Harju Maakohtu 02.07.2014 määrusega määrati ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pilden ajutise halduri tasuks 480 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 158.40 eurot ja ajutise halduri hüvitatavateks kuludeks 36 eurot. Kohus mõistab ajutise halduri kulutuste hüvitise ja tasu välja pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.