lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-59616/37

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-59616/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1921
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 171 lg 11, 2PankrS § 175 lg 1, 2KarS § 199VargusPankrS § 173PankrS § 176 lg 2PankrS § 29 lg 1PankrS § 5 lg 1TsMS § 180 lg 1Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseksTsMS § 33 lg 4Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-59616/41Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja21.12.20152-14-59616/65Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-14-59616

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-14-59616

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

AJ avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.07.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse AJ määruskaebused liik esitaja (võlgnik): AJ Menetlusosalised ja nende Avalduse

XXXXXXXXXXX)

esindajad Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden Menetluse liik

(isikukood

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 02.07.2015 määrus tühistada osas, millega lõpetati AJ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, ning mõisteti AJ-lt välja ajutisele pankrotihaldurile määratud tasu ja hüvitatavad kulud (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4) ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule AJ pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Muus osas jätta maakohtu 02.07.2014 määrus muutmata.
2.AJ 13.07.2015 määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 661 lg 2Määruskaebuse esitamine
TsMS § 664 lg 2Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
AJ 21.07.2015 määruskaebus jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti nr 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-14-59616 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Muus osas pole määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamine lubatud. Asjaolud

1.23.10.2014 esitas AJ (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ning menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma rahalisi kohustusi täita ja palub kuulutada välja tema pankrot.
2.07.11.2014 määrusega võttis maakohus avaldaja pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. 21.11.2014 esitas ajutine pankrotihaldur maakohtule aruande, milles märkis, et võlgnikul puudub vara ja stabiilne sissetulek. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas ca 25 856,06 eurot. Kohustused koosnevad kriminaalasjas nr X-XX-XXXX avaldajalt väljamõistetud kahjuhüvitistest AS A kasuks summas 2517,73 eurot, OÜ K kasuks summas 402 eurot, AS R kasuks summas 3600 eurot, OÜ H kasuks summas 138 eurot ning muude kannatanute kasuks summas 1814 eurot. Otsusega kriminaalasjas nr XXX-XXXX mõisteti avaldajalt riigieelarve tuludesse sundraha summas 800 eurot, ekspertiisitasu summas 16 126,50 eurot ja kaitsjatasu summas 192,50 eurot. Võlgniku kohustuste hulka kuuluvad ka Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2010 trahviotsus summas 196,28 eurot ning kohtutäituri Hille Kudu täitemenetluse nr 035/2011/2892 kulud summas 69,55 eurot. Ajutine pankrotihaldur märkis, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks ning tegi maakohtule ettepaneku pankrotimenetluse vältimiseks pankrotimenetluseks vajalike kulude katteks kohtu deposiidi määramiseks.
3.16.04.2015 määras maakohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1500 eurot. Maakohtu määrus
4.02.07.2015 kohtumäärusega lõpetas maakohus avaldaja pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
5.Maakohtu hinnangul on kindlaks tehtud, et avaldaja majandusraskused pole ajutise iseloomuga ja avaldaja püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Avaldajal puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kohustusi on summas 25 856,06 eurot ja kohustused ületavad oluliselt avaldaja vara. Võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti tasumiseks määratud summat pole tasutud. Kuivõrd puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, esineb pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 sätestatud alus pankrotimenetluse raugemiseks.
6.Maakohus ei pidanud õigustatuks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotiavalduse menetlemise käigus on ajutise halduri poolt tuvastatud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on toime pannud KarS § 199, § 414 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsjatasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks. Seega on pankrotivõlgniku kohustusteks kriminaal- ning väärteomenetlusest tulenevad riigi ning kannatanute nõuded. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega pole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-14-59616 kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, pole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Seetõttu pole õigustatud ka pankrotimenetluse läbiviimine. Samuti pole võlgnikul maakohtu hinnangul võimalik täita PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Määruskaebus

7.Maakohtu määrusele esitas avaldaja 13.07.2015 ja 21.07.2015 määruskaebused, milles palub maakohtu määrus tühistada.
8.Avaldaja ei nõustu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks määratud 1500 euro suuruse deposiidi tasumise nõudega ning märgib, et tal pole võimalik sellist summat maksta. Avaldaja on invaliidsusel alates 2010. aastast ega ole võimeline ka pärast vanglast vabanemist tasuma 25 856,06 eurot. Avaldaja on kahel korral taotlenud kohtulahendite tõlkeid vene keelde, kuid maakohus pole avaldajale määrusi tõlkinud. Menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega lõpetati avaldaja pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, ning mõisteti avaldajalt välja ajutisele pankrotihaldurile määratud tasu ja hüvitatavad kulud. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule avaldaja pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Avaldaja 13.07.2015 määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, 21.07.2015 määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
11.Maakohus on pankrotiavalduse menetlemisel tuvastanud, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks, mis võib PankrS § 29 lg 1 järgi olla aluseks pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 171 lg-ga 11 on kehtestatud PankrS § 29 lg 1 suhtes erikord, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankrot välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Käesoleval juhul oli avaldaja esitanud koos pankrotiavaldusega maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seega on maakohus iseenesest korrektselt nimetatud sättele viidanud ja analüüsinud, kas PankrS § 171 lg 11 mõttes esinevad alused avaldaja pankroti väljakuulutamisest ja võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks.

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-14-59616

12.Sellegipoolest ei nõustu kolleegium maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tuleb jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata, sest on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et kui võlgniku käitumises pole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 05.06.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5. Juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt Riigikohtu 27.02.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-1-13, p 11). Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt (tl 27-29) koosnevad pankrotivõlgniku kohustused vaid osaliselt sellistest kohustustest, millest vabanemine pole PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgadest vabastamise menetluse tulemusena võimalik. Avaldaja kohustuste hulka kuulub lisaks õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuhüviste nõuetele ka riigieelarve tuludesse mõistetud sundraha, ekspertiisitasud, kaitsjatasu, Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2010 trahviotsus ja kohtutäituri Hille Kudu täitemenetluse nr 035/2011/2892 kulud. Kolleegiumi hinnangul pole nimetatud kohustused käsitletavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetena, millest vabastamine poleks PankrS § 176 lg 2 kohaselt lubatud. Seega pole korrektne maakohtu järeldus, et PankrS § 171 lg 11 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise ning kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral poleks võlgnikul võimalik kohustustest vabastamise menetlusega oma kohustustest vabaneda, kuivõrd võlgniku kohustused koosnevad 100% ulatuses PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud kohustustest. Maakohus pole ka põhjendanud, millest tulenevalt on ta sellisele üldistavale seisukohale asunud. Lisaks selguks võlausaldajate nõuete lõplik struktuur alles nõuete kaitsmise tulemusena.
13.PankrS § 171 lg 11 alusel pankroti väljakuulutamise ega võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise aluseks ei saa olla ka ainuüksi asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses. PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 2 p 2). See, et avaldaja viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel, kuid kinnipidamisasutuses viibimine iseenesest ei anna alust järelduseks, et võlgnik rikub PankrS §-s 173 sätestatud kohustust süüliselt (vt Riigikohtu 27.02.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-113, p 10). Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine pole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Seetõttu isegi juhul, kui võlgnik on kinnipeetav, on tal siiski kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kui kohus peab õigustatuks keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel, tuleb kohtul selgitada välja ja põhjendada, milles seisneb PankrS §-s 173 sätestatud kohustuse süüline rikkumine. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ei saa PankrS § 175 lg 2 alusel siiski keelduda, kuivõrd sellist alust sättest ei tulene. Otsustuse võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta teeb kohus PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest arvates, mitte pankroti väljakuulutamisel PankrS § 171 lg 11 alusel. Pankroti väljakuulutamise hetke seisuga

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-14-59616 pole ka võimalik hinnata PankrS §-s 173 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, sest PankrS § 173 reguleerib võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kui kohtumenetluses tuvastatakse, et võlgnik pole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline täitma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, tuleb kohtul PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgadest vabastamisest keeldumisel põhjendada, millest tulenevalt on selline rikkumine kohtu hinnangul süüline.

14.Tulenevalt eespool märgitust tuleb maakohtu 02.07.2015 määrus PankrS § 171 lg 11, PankrS § 176 lg 2 ja § 175 lg 2 p 2 väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule PankrS § 171 lg 11 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele. Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maakohtul tuleb seejuures arvestada, et võlgnikult riigieelarve tuludesse mõistetud sundraha, ekspertiisitasud, kaitsjatasu, Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2010 trahviotsus ja kohtutäituri Hille Kudu täitemenetluse nr 035/2011/2892 kulud ei ole käsitletavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuhüviste nõuetena PankrS § 176 lg 2 mõttes, millest vabastamine oleks võlgadest vabastamise menetluse tulemusena õiguslikult välistatud. Pankrotimenetluse kulude väljamõistmise võlgnikult peab maakohus otsustama sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest, juhindudes PankrS §-s 150 sätestatust.
15.Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ette ka maakohtu määruste avaldajale tõlkimata jätmist. Avaldaja on esitanud maakohtule 08.06.2015 (tl 84) ja 08.07.2015 (tl 92) taotlused kohtumääruste tõlkimiseks vene keelde. TsMS § 33 lg 4 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. TsMS § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi taotleja avalduse alusel määrata, et isik vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pole maakohus nimetatud taotlusi lahendanud. Tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul avaldaja taotlused tõlkeabi saamiseks lahendada ning vajadusel selgitada avaldajale menetlusabi saamise tingimusi ja korda.
16.Avaldaja 21.07.2015 määruskaebuse on maakohus võtnud ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on esitatud TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, kuivõrd avaldaja sai maakohtu määruse kätte 03.07.2015 (tl 91).
17.Seoses määruskaebustes esitatud väidetega lisab kolleegium, et PankrS § 5 lg 1 järgi võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse üksnes samas seaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadusest ei tulene võimalust vaidlustada maakohtu 16.04.2015 määrust deposiiti makstava summa määramise kohta. Maakohus on 15.05.2015 määrusega seega põhjendatult keeldunud 16.04.2015 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest.
18.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-14-59616

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval