Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud

Harju Maakohus jättis 09.10.2015 määrusega XXX hagi XXX ja XXX vastu ühisvara jagamiseks läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Harju Maakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 30.10.2015. XXX esindaja esitas 09.10.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja 2 palub kindlaks määrata menetluskulud summas 1 062,50 eurot, mõista need hagejalt kostja 2 kasuks välja ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulusid kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kostja 2 menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. XXXi vastuväited XXXmenetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Hageja esitas vastuväited kohtule 10.11.2015. Hageja palub rahuldada avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt 1 tunni ulatuses, s.o. määruskaebuse koostamiseks, summas 40-60 eurot. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 30.10.2015. XXXesindaja esitas 09.10.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja 2 palub määrata oma menetluskuludena kindlaks tasu lepingulise esindaja õigusabi eest summas 1 012,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja 2 lepinguline esindaja on teostanud järgmised õigusabitoimingud: • kohtumine kliendiga, olukorra selgitamine positsiooni kujundamine – 1 tund; • andmete kogumine, materjali komplekteerimine, kostjale 2 selgitamine, mis andmeid on vaja täiendavalt, andmete otsimine erinevates registrites – 1 tund; • hagi vastuse koostamine – 3 tundi; • hagi vastuse põhjal määruskaebuse koostamine – 1 tund; • lisade komplekteerimine – 15 minutit; • riigilõivu tasumise korraldamine – 15 minutit; • materjali e-toimikusse sisestamine – 15 minutit. Kokku 6,75 tundi, mis vastab tasule 1 012,50 eurot. Hageja on märkinud, et menetluskulude nimekirjast tulenevalt on kostjal kulunud 2 tundi kohtumiseks kliendiga, olukorra selgitamiseks ja positsiooni kujundamine, samuti andmete kogumiseks, materjali komplekteerimiseks ja kostjale 2 selgitamiseks, mis andmeid on vaja täiendavalt, andmete otsimiseks erinevates registrites. Käesolevas menetluses on nõudeks olnud ainult ühe kinnistu jagamine, seega andmed oli võimalik otsida ainult kinnistusraamatu registris. Seega selles osas õigusabikulu ei ole vajalik ega põhjendatud. Kohtupraktikas on kujunenud

seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses väga lihtsa vaidlusega, mis on seotud põhiliselt ühe tõendiga (26.04.2012 vahetuslepinguga), siis 40 minutit ehk 0,666 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta piisav aeg. Kuna määruskaebus koosneb kahest sisulisest lehest (kolmandala lehel on resolutsioonid), siis põhjendatud ja vajalik kulu on 1,332 tundi. Samas määrusekaebuse koostamiseks on kulunud 1 tund. Seega põhjendatud ja vajalik kulu on 1 tund. Hagiavaldusele esitatud vastusest tulenevalt on määruskaebus koostatud vastuse põhjal. Sisu poolest ka vastus ja määruskaebus ei erine. Seega kui kohus leiab, et vastus hagiavaldusele oli vajalik, siis hageja palub lugeda põhjendatud ja vajalikuks 3 lehte, mille koostamiseks koos dokumentide analüüsimise ja õigusliku positsiooni kujundamise ja kliendiga kohtumisega lugeda 2 tundi. Kuna tegemist on olnud lihtsa ja väga lühikest aega, ehk 2 päeva kestva menetlusega, siis hageja leiab, et tunnitasu õigusabikuludeks summas 150 eurot tunnis ei ole põhjendatud. Hageja leiab, et käesoleval juhul põhjendatud tunnistas summas 40-60 eurot. Riigilõiv määrusekeses esitamiseks on kostjale 2 tagastatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt oli käesolevas menetluses nõudeks ainult ühe kinnistu jagamine, seega oli andmed võimalik otsida ainult kinnistusraamatust. Kohus on seisukohal, et kostjaga 2 kohtumise, õigusliku positsiooni kujundamise, registritest päringute tegemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 1 tund. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja 2 kohtule esitanud 07.10.2015 määruskaebuse ja vastuse hagiavaldusele. Määruskaebuse pikkuseks on 3 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge) ja vastuse pikkuseks on 4 lehekülge (sisuline osa ca 1,5 lehekülge). Mõlemate menetlusdokumentide sisu on identne. Kohtu hinnangul on kõnealuste dokumentide koostamiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi (1 tund/ 1 lehekülg). Samuti on mõlemale menetlusdokumendile lisatud järgmised tõendid: abiellumistunnistus, 29.09.2004 asjaõigusleping ja 26.04.2012 vahetusleping. Kohus on seisukohal, et nimetatud lisade komplekteerimise, riigilõivu tasumise ja materjali e-toimikusse lisamise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku on 0,25 tundi. Võttes arvesse kostja 2 esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust ja käiku on õigusabi kokku 2,75 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja kestvust ja keerukust, ei pea kohus antud kohtuasja puhul kostja 2 esindaja tunnihinda 150 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Kostja 2 lepinguline esindaja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, mis põhjustel tuleb hagejal hüvitada kostjale 2 lepingulise esindaja keskmisest mõnevõrra kõrgem tunnitasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;

lõikele 10 ning kostja 2 kinnitustele on kostjale 2 hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Kostja 2 menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot. Toimikust nähtuvalt on kohus 09.10.2015 määrusega tagastanud kostjale 2 määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Seega tuleb kostja 2 nõue hagejalt riigilõivu väljamõistmiseks summas 50 eurot jätta rahuldamata. Kokku tuleb XXXmõista XXXkasuks välja menetluskulud summas 330 eurot (2,75 tundi x 120 eurot), mis ei sisalda käibemaksu. XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 732,50 eurot (1 062,50 –330). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. XXXesitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.