Muud

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 179 lg 3 ja § 191 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MAAKOHTU MÄÄRUS

tema suhtes TsMS § 428 lg 1p 3 ja § 429 lg 1 alusel maksejõuetusavalduse menetluse ja tühistas maksejõuetusavalduse tagamise abinõud määruse jõustumisel. Maakohus kuulutas välja võlgniku V.V. pankroti ja algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 54 lg 2 esimese lause järgi tuleb usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuda ajutise halduri tasu sätetest. Maakohus hindas usaldusisiku tasutaotlust FiMS § 54 lg-te 2 ja 4 ja PankrS § 23 lg-te 1–6 alusel. Kohus luges võlgniku ja tema abikaasa menetluste mahtu arvestades usaldusisiku põhjendatud ajakuluks kokku 16 tundi. Tunnitasu 130 eurot on põhjendatud 5 tunni eest (2 tundi abikaasade majandusliku olukorra määratlemisele, seadusandluse analüüsile ja hinnangu andmiseks, 3 tundi vara- ja võlanimekirja koostamisele), kokku tasu 650 eurot. Muus osas on põhjendatud kohaldada justiitsministri 1. veebruari 2021 määrusega nr 2 kehtestatud tasumäära, st 33 eurot pooltunni eest, kokku 726 (22x33) eurot. Maakohus märkis, et maksejõuetusmenetluses kohalduvad ka TsMS-i sätteid (FiMS § 4 lg 1). Kuivõrd võlgniku abikaasa loobus ühisest maksejõuetusavaldusest, kohaldas maakohus TsMS § 172 lg 1 ja 7 sätteid ja jättis usaldusisiku tasu osaliselt ehk 6 tunni osas võlgniku abikaasa kanda. Maakohus võttis usaldusisiku ajakulu (16 tundi) jagunemise aluseks abikaasadest võlgnike vahel võlausaldajate arvu, aga ka kummagi võlgniku varaesemete hulga ja sellega seotud tegevused. Maakohus luges menetluse mahtu ja keerukust arvestades usaldusisiku põhjendatud ajakuluks 16 tundi, millest 5 tundi tunnitasuga 130 eurot ehk kokku 650 eurot ja 11 tundi pooltunni tasuga 33 eurot, kokku 726 eurot. Kõik kokku 1376 eurot (650+726). Kohus mõistis usaldusisiku tasu PankrS § 23 lg-te 4 ja 5 1 alusel 12 pooltunni eest kokku 396 eurot välja võlgniku abikaasalt, kes esitas põhjendamatu avalduse, kuid määras selle hüvitamise riigi vahenditest. Võlgniku abikaasal tuleb tasuda temalt välja mõistetud usaldusisiku tasu riigi tuludesse TsMS § 179 lg-te 1, 21, 5, 6, 9 alusel. Kohus jättis usaldusisiku tasu osaliselt 650 euro ulatuses võlgniku kanda ja mõistis temalt selle tasu välja Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le pankrotivara arvel. Kohus pidas põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu osaline hüvitamine ehk 10 pooltunni eest riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 51 nimetatud määras ja hüvitada riigi vahenditest 330 (10x33) eurot. Kohus kontrollis, et Lillemäe Õigusbüroo OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei lisandu tasule käibemaksu. Kohus määras tasu väljamaksmise vastavalt taotlusele PankrS § 23 lg 6 alusel usaldusisiku büroo kontole.

MÄÄRUSKAEBUS

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

hüvitamisel lähtuda pankrotiseaduse sätetest. Pankrotiseadus ega ka füüsilise isiku maksejõuetuse seadus ei näe ette, et kohus võib määrata maksejõuetusavaldusest loobunud isikult välja mõistetud usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest. Ringkonnakohus märgib, et riigi vahenditest usaldusisiku tasu ja kulude hüvitamine on oma olemuselt menetlusabi, mida menetluskulusid kandma kohustatud isik võib erinormi puudumisel taotleda kohtult ka üldises TsMS § 180 jj sätestatud korras. Asja materjalide kohaselt küsitles maakohus H.H. kahel korral põhjalikult tema varalise olukorra kohta. Usaldusisik toetas tema pankroti välja kuulutamist ja taotles ka menetlusabi andmist. Ringkonnakohus leiab, et asjas olid täidetud H.H.le menetlusabi andmise tingimused TsMS § 181 lg 1 p 1 järgi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.