5.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Alex Klaseri kanda. Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 7 lg 2, § 18 lg 10). Määruskaebust ei saa Riigikohtule esitada osas, mis puudutab võlgniku taotluse alusel usaldusisiku vabastamist (FIMS § 7 lg 2 teine lause, § 55 lg 7). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Alex Klaser (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 16. septembril 2024 maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse ja selle lisade järgi on võlgnikul kohustusi kokku 141 999,93 eurot: 101 999,93 eurot Maksu- ja Tolliameti (MTA) vastutusotsusest tulenev nõue ja 40 000 eurot SIA DAW Baltica käenduslepingust tulenev nõue, mille üle on pooleli vaidlus Harju Maakohtus. Võlgnik töötas 2009–2023 oma äriühingu Ühistuprojekt OÜ juhatajana, netotöötasu 965,92 eurot kuus. Ühistuprojekt OÜ läks 2023. a alguses pankrotti, võlgnik on olnud üle aasta töötu, sissetulek puudub. Võlgnikul on säästud 7000 eurot ja kulud ca 700 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Võlgnik elab praegu laste emast Marju Lauritsast lahus, lapsed elavad koos emaga. Võlgnik on püüdnud leida töötukassa kaudu tööd, käinud kursustel. Vara puudub, pangakonto jääk on 80,04 eurot. Võlgnik võõrandas 2022. a algul XXX Tallinnas asuva garaažiboksi (registriosa nr XXXXXXXX; garaažiboks) oma vanematele, vara väärtus oli 12 000 eurot, aga müügihind hüpoteegi tõttu 6000 eurot. 2023. a sai võlgnik töötukassalt toetusi ca 350 eurot kuus, samuti oli laenutehinguid ja laenude tagastamisi ning mööbli müük hinnaga 30 000 eurot.
2.Maakohus võttis 29. oktoobri 2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks Andrus Õnniku (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Usaldusisik esitas 26. novembril 2024 vara- ja võlanimekirja ning hinnangu, mille järgi on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. MTA algatas 12. mail 2017 vastutusmenetluse Soe Katus OÜ maksuvõla võlgnikult sissenõudmiseks ja mõistis 3. juuli 2018 vastutusotsusega võlgnikult välja 101 999,93 eurot. Maksejõuetuse peamine põhjus on suutmatus täita MTA vastutusotsusest tulenevat kohustust. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2023. a mais, kui Riigikohus jättis tema kaebuse menetlusse võtmata ja jõustus MTA otsus. Alates 2022. a teisest poolaastast on võlgnik töötu. Lisaks avalduses näidatud garaažiboksile, mis kuulus võlgnikule 23. septembrist 2015 kuni
28.veebruarini 2022, on võlgnikule kuulunud mh ka: - 8. oktoobrist 2015 kuni 4. oktoobrini 2017 XXX Tallinnas asuv mitteeluruum (registriosa nr XXXXXXXX; XXX korteriomand), mis võõrandati Aleksandr Lavrentjevile ja on praeguseks kaks korda edasi võõrandatud; - 8. oktoobrist 2015 kuni 9. novembrini 2022 XXX Tallinnas asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX; XXX korteriomand), mis võõrandati sissenõudja Aleksandr Lavrentjevi avalduse alusel alustatud täitemenetluses Marju Lauritsale; - 27. maist 2014 kuni 3. juulini 2023 XXXX Tallinnas asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXX; XXXX korteriomand), mis oli ka võlgniku elukoht, ning võõrandati täitemenetluses sissenõudja Marju Lauritsale. Võlgnikule kuulunud kinnisvarale olid seatud hüpoteegid lähikondsete kasuks, praeguseks on need kustutatud. Marju Lauritsale müüdud korteriomandid on praeguseks edasi võõrandatud. Selge ei ole, kas võlgnik on teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Võlgnikul on olnud seosed mh järgmiste äriühingutega: - Konika Ehitus OÜ (kustutatud 27. detsembril 2022), võlgnik oli ainuosanik 1. novembrini 2017 ja ainuke juhatuse liige 3. novembrini 2017; - Soe Katus OÜ (kustutatud 25. novembril 2022), võlgnik oli ainuosanik ja juhatuse liige
24.märtsini 2017; 2
- Ühistuprojekt OÜ (endine Soojusekspert OÜ; kustutatud 9. oktoobril 2023 ajutise halduri avalduse alusel), võlgnik oli ainuosanik 11. septembrini 2018; - Soojusekspert Ehitus OÜ, võlgnik oli ainuosanik 3. oktoobrini 2017 ja juhatuse liige 28. septembrini 2017; - Fastron Ehitus OÜ, võlgnik oli ainuosanik ja ainuke juhatuse liige 2017. a oktoobrini. Võlgnik võõrandas osalused pärast Soe Katus OÜ (kustutatud) suhtes maksuotsuse tegemist ja enda suhtes vastutusotsuse tegemiseks menetluse algatamist. Võlgnik on alates 27. detsembrist 2021 KLM Kinnisvara OÜ (rg-kood 12704597) juhatuse liige, ühingu asutas 15. augustil 2014 ainuosanik Marju Laurits, põhitegevusala ehituslik insener-tehniline projekteerimine. Viimati deklareeriti käive 2021. a IV kvartalis, 2023. a majandusaasta aruande järgi on vara väärtus 937 218 eurot, kohustised kokku 2106 eurot ja jaotamata kasum 932 556 eurot. Ühingu kontolt on võlgniku kontole tehtud kandeid veel 2022. a augustis (5000 eurot, 5000 eurot, 6995 eurot). Võlgniku kontodelt on näha arvukalt suuremates summades (nt 10 000 eurot) kandeid võlgniku ja temaga seotud äriühingute vahel. Kannetest selgitustega nt „kassa“ ja „ülekanne“ nende tegelik sisu ei nähtu ja seega pole selge, millega on tegemist. Suure osa selliselt saadust võttis võlgnik sularahas välja. Paljud kanded, sh suuremad, kuni 10 000 eurot, on toimunud võlgniku ning tema venna ja isa, samuti Marju Lauritsa vahel. Osadel kannetel on selgituseks „laen“, osadel „ülekanne“ vms. Võlgniku sõnul lähikondsed temalt raha tagasi ei nõua. Teadaolevad kohustused on kolme võlausaldaja ees kokku vähemalt 230 419,29 eurot, sh tingimusliku kohustus 88 445 eurot Luminor Bank AS-i ees.
4.Maakohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 21. jaanuaril 2025 ning andis võlgnikule võimaluse esitada täiendavaid andmeid, mida arutati 11. veebruari 2025 ärakuulamisel.
5.Usaldusisiku 13. veebruaril 2025 esitatud seisukoha järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata. Võlgnik on esitanud kohtule ja usaldusisikule valeandmeid, varjanud olulist infot, üritanud manipuleerida kohtu ja usaldusisikuga otsese eesmärgiga varjata olulist vara (kinnisasja ilmselget väljakantimist), samuti muutnud korduvalt andmeid muu vara ja võlausaldajate kohta. Võlgnik märkis maksejõuetusavalduses võõrandatud varaks ainult garaažiboksi. Samuti jättis ta märkimata kohustuse Luminor Bank AS-i ees. Panga 31. oktoobri 2024 vastuse järgi on võlgnik laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX käendaja, laenujääk on 30. oktoobri 2024 seisuga 88 445 eurot, käendus on seotud XXXX korteriomandiga. XXXX korteriomand liikus võlgniku varade hulgast välja skeemiga, et see võõrandati täitemenetluses võlgnikuga seotud Marju Lauritsale. Hiljem sai korteriomandi omanikuks TartKraft Invest OÜ, kelle juhatuse liikmel Oleg Laidinenil on võlgnikuga pikaajalised ja põhjalikud majanduslikud seosed. Võlgnik ei vastanud ärakuulamisel ega kirjalikult usaldusisiku küsimustele seoste kohta Oleg Laidineniga. Võlgnik esitas 11. veebruari 2025 ärakuulamisel esmakordselt mitmeid uusi väiteid. Ta teatas, et sugulased on andnud laene, nt 50 000 eurot, aga ta ei tea, kas nad nõuaksid neid pankrotimenetluses sisse. Samuti väitis võlgnik, et tema väljaminekud lastele on ca 1000 eurot kuus ja sularaha on alles 500–550 eurot, varem nimetas ta alles olevaks summaks 354 eurot sentidega.
Võlgnik palus taandada usaldusisiku üleoleva ja ironiseeriva suhtumise tõttu.
Usaldusisik leidis, et on ülesanded täielikult täitnud (koostanud vara- ja võlanimekirja), mistõttu selles funktsioonis usaldusisiku vahetamiseks puudub vajadus. Pankroti
3
väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel on menetluse sujuva läbiviimise huvides põhjendatud nimetada uus pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus jättis 28. veebruari 2025 määrusega võlgniku taotluse usaldusisiku taandamiseks rahuldamata, võlgniku maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata, vabastas Andrus Õnniku usaldusisiku kohustustest, jättis menetluskulud võlgniku kanda ning määras usaldusisiku tasuks 1610,40 eurot (1320 eurot, lisandub käibemaks 290,40 eurot). Maakohus rahuldas usaldusisiku menetlusabi taotluse, andis võlgnikule menetlusabi kohustusega hüvitada usaldusisiku tasu ning määras, et usaldusisiku tasu 1000,40 eurot tuleb hüvitada riigi arvel. Maakohus mõistis võlgnikult välja usaldusisiku tasu 610 eurot ja riigi kasuks menetlusabi kulud 1000,40 eurot. Maakohus tühistas käsutuskeelu ja võlgniku vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamise.
7.1.Alus usaldusisiku taandamiseks puudub. Usaldusisik on oma kohustused täitnud. Võlgniku subjektiivne hinnang usaldusisiku suhtumisse ei mõjuta usaldusisiku tehtud tööd. Kuivõrd kohus jätab maksejõuetusavalduse rahuldamata, puudub vajadus määrata uus usaldusisik.
7.2.Maksejõuetusavaldus, usaldusisiku aruanne ja kogutud tõendid tõendavad, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Kohus ei saa FIMS § 18 lg 3 teise lause kohaselt otsustada ühegi FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, v.a pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning kinnitas, et ei soovi üksnes pankroti väljakuulutamist. Kohtul on kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kaalutlusõigus. Selle teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isikus või tema käitumises esineb FIMS § 45 lg 3 p-des 1–5 sätestatud asjaolusid. FIMS § 2 lg 1 järg on selle seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu mh kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste eesmärk on anda eriti raskes olukorras olevale inimesele võimalus alustada puhtalt lehelt ilma võlgadeta. Sellise võimaluse annab seadus üksnes ausatele ja hoolsatele võlgnikele, kes näitavad, et nad on valmis täitma seaduses sätestatud kohustusi. Maksejõuetusavaldus tuleb jätta FIMS § 45 lg 3 p-de 2, 4 ja 5 alusel rahuldamata. Kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata, sest võlgnik on esitanud ebatäielikke andmeid oma vara ja kohustuste kohta, tema vara omanikeks on paari aasta jooksul enne avalduse esitamist saanud temaga seotud isikud ja tänaseks on vara edasi võõrandatud, võlgniku juhitavad ettevõtted on esitanud maksusoodustuste saamise eesmärgil ebaõigeid andmeid.
7.2.1.Võlgniku põhiline kohustus 101 974,29 eurot tuleneb MTA vastutusotsusest. MTA tuvastas 18. jaanuari 2017 maksuotsusega (maakohus märkis ekslikult 2018. a), et Soe Katus OÜ kajastas Bauex OÜ, Optimera Estonia AS-i ja OÜ Monolen nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu alusetult sisendkäibemaksu hulgas, täitmata olid sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused; samuti oli kohustus deklareerida ja tasuda tulumaks. MTA kohustas 3. juuli 2018 vastutusotsusega tasuma võlgnikku solidaarselt Soe Katus OÜ maksuvõla; tuvastati, et maksuvõla tekkimine ja tasumata jätmine tulenevad võlgniku kui 4
seadusliku esindaja tahtlikust tegevusest. Kohtud jätsid võlgniku kaebused rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud 26. mail 2023 haldusasjas nr 3-18-1758 kassatsioonkaebust menetlusse. Vaatamata sellele, et võlgniku tahtlik käitumine tehti kindlaks jõustunud kohtulahendiga, leidis ta maksejõuetusmenetluses jätkuvalt, et ei teinud midagi valesti. Kuigi võlgnik ei üritanud saada FIMS § 45 lg 3 p 2 mõistes toetusi ja soodustusi või vältida maksude maksmist mitte enda kui füüsilise isiku, vaid äriühingu kasuks, võtab kohus tema käitumist arvesse koosmõjus muude asjaoludega. Kuigi FIMS § 45 lg 3 p 2 ajaline piir on kolm aastat enne usaldusisiku nimetamist, saab praegu lähtuda otsuse jõustumisest; seadusandja tahe ei saa olla võimaldada võlgnikul vabaneda kohustustest seetõttu, et ta need vaidlustab. Võlgnik on käitunud sarnaselt ka KLM Kinnisvara OÜ ja Ühistuprojekt OÜ juhatuse liikmena. MTA tegi maksuotsused, sest võlgniku juhitavad ettevõtted ei esitanud õigeid andmeid omavaheliste tehingute kohta, üritades saavutada maksude tagastamist; KLM Kinnisvara OÜ on otsused vaidlustanud ning kohtumenetlused on pooleli. Kohus ei jäta võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata mitte üksnes FIMS § 45 lg 3 p 2 alusel, vaid koosmõjus FIMS § 45 lg 3 p-dega 4 ja 5.
7.2.2.Võlgnik võõrandas endaga seotud isikutele kogu oma vara, sh kahe aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist kinnisasjad. Võlgnik müüs XXX garaažiboksi vanematele ning läbi täitemenetluste XXXX korteriomandi sissenõudjaks olnud Marju Lauritsale, kes on tema laste ema, ja XXXX korteriomandi samuti Marju Lauritsale. Marju Lauritsa nõude aluseks oli hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmine.
7.2.3.Võlgnik ei esitanud täielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, tema selgitused ja vastused usaldusisiku ja kohtu küsimustele olid puudulikud, ebatäpsed või vastuolulised. Võlgniku suhtumist menetlusse ilmestab tema tahtmatus vastata osadele küsimustele. Samuti oli võlgnik seisukohal, et Luminor Bank AS-i ees kohustuse puudumise tuvastamisega peab tegelema usaldusisik; enne esimest ärakuulamist ei tekkinud võlgnikul isegi huvi, miks pank sellise info esitas. Võlgnik märkis maksejõuetusavalduses viimase viie aasta jooksul võõrandatud kinnisvaraks ainult garaažiboksi. Kuigi vormi p 8 sõnastus võis tekitada segadust, selgitas kohus ärakuulamisel, et märkida tulnuks ka täituri müüdud vara, eriti arvestades, et selle omanikuks sai võlgniku endine elukaaslane ja laste ema. XXXX korteriomandi omanikuna kanti 30. aprilli 2024 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse Tatkraft Invest OÜ, kelle üheks juhatuse liikmeks on Oleg Laidinen. Oleg Laidinen on võlgnikule kuulunud Fastron Ehitus OÜ praegune ainuosanik ja juhatuse liige. Lisaks on ta olnud osanik ja juhatuse liige võlgnikule kuulunud Soojusekspert Ehitus OÜ-s, kelle praegune osanik ja juhatuse liige on võlgniku vend. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt kandis võlgnik 8. novembril 2021 Oleg Laidinenile kuuluvale Laidinen (maakohtu määruses ekslikult Landinen) Consulting OÜ-le 10 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“. Seega olid usaldusisiku küsimused seose kohta Oleg Laidineniga põhjendatud; küsimused tekitasid võlgnikus pahameelt ning ta ei vastanud nendele. Võlgniku selgitused sularaha seisu, kulutuste, ülalpidamiskohustuse täitmise, sissetulekute ja väljaminekute kohta on vastuolulised. Võlgnikul oli 16. septembri 2024 avalduse kohaselt sularaha ca 7000 eurot, millest iga kuu kulub ca 700 eurot, seega pidanuks raha jätkuma 2025. a juulini. 26. novembri 2024 vara- ja võlanimekirja järgi oli raha novembri alguses 1348 eurot, 21. jaanuaril 2025 ärakuulamisel võlgnik täpset summat ei nimetanud, 5. veebruari 2025 vastuse kohaselt oli võlgnikul 354 eurot ning 11. veebruari 2025 ärakuulamisel avaldatu järgi 500–550 eurot. Kui algses avalduses märkis võlgnik kuludeks 500–700 eurot, siis 11. veebruari 2025 ärakuulamisel kinnitas ta, et ainuüksi laste ülalpidamisele kulub 700–1000 eurot kuus. Kohus arutas võlgnikuga 21. jaanuari 2025 5
ärakuulamisel pangakontolt nähtuvaid laekumisi ja ülekandeid – nt vennalt laekus 14. oktoobril 2022 laen 9000 eurot ning Marju Lauritsalt 17. ja 20. oktoobril 2022 vastavalt 3000 eurot ja 22 500 eurot, raha kanti kohe edasi võlgnikule või selgitusega „laenu tagastus“ tema isale; 1. novembril 2023 laekus vennalt laen 1380 eurot, mille võlgnik võttis kohe sularahas välja; Marju Lauritsalt laekus 6. ja 8. mail 2024 laen vastavalt 2000 eurot ja 600 eurot; Aleksei Merkulovilt laekus 30. juulil 2024 laen 2250 eurot, mis kanti kohe edasi võlgniku isale. Tegemist ei ole tavapärase finantskäitumisega. Võlgniku jaoks ei olnud imelik, et kui inimesel ei ole raha, siis ta laenab. Samuti on ebaselge, kuidas saab võlgnik toetada lapsi 1000 euroga kuus olukorras, kus tal igasugune sissetulek puudub. Võlgnik on rikkunud FIMS § 15 lg-st 11 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 3 p-st 1 tulenevaid kohustusi, jättes nõutud teabe esitamata. Maksejõuetusmenetluses on koostöö usaldusisikuga äärmiselt oluline. Olukorras, kus võlgnik ei ole huvitatud oma maksevõime hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamisest, on ta rikkunud oma kohustusi; puudulikud andmed ei võimalda maksejõuetusavalduse sisulist ja nõuetekohast menetlust.
7.2.4.Ainuüksi töötukassa kaudu koolituste läbimine ei anna alust algatada kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku väitel tegeleb ta järjepidevalt ja aktiivset töö otsimisega, kuid ühtegi tõendit kandideerimise kohta ei ole ta esitanud. Võlgnik soovis uuesti tegeleda ettevõtlusega ega olnud nõus, et oli varem ettevõtluses ebaõnnestunud.
7.3.Usaldusisiku taotletud tasu on põhjendatud. Seadus ei näe ette usaldusisiku tasu hüvitamist riigi vahenditest olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb rahuldamata, kuid usaldusisik on ülesanded täitnud ja võlgnikul puudub tasu hüvitamiseks vara. Analoogia alusel PankrS § 23 lg-ga 4 tuleb usaldusisiku taotluse alusel hüvitada tema tasust riigi vahenditest 1000,40 eurot. Seda ületav osa 610 eurot (sh käibemaks) tuleb mõista välja võlgnikult. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama kohustustest vabastamise korral. Kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatada, tuleb võlgnikul menetlusabikulud hüvitada ning seetõttu mõista temalt riigi kasuks välja 1000,40 eurot (TsMS § 179 lg 1).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Võlgnik esitas 16. märtsil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 28. veebruari 2025 määruse ja rahuldada oma maksejõuetusavalduse, samuti taandada usaldusisik ning määrata uus, kes on neutraalne ja objektiivne.
8.1.Maakohus ja usaldusisik ei analüüsinud taandust sisuliselt. Usaldusisik on esitanud üleolevad ja võlgniku õigustesse halvustavalt suhtuvad väited. Kohus ja usaldusisik ei käitunud hoolivalt.
8.2.Võlgnik on füüsiline isik, Soe Katus OÜ, KLM Kinnisvara OÜ ja Ühistuprojekt OÜ aga juriidilised isikud, neid ei saa käsitada FIMS § 45 lg 3 p 2 mõttes sama isikuna. Samuti jääb Soe Katus OÜ maksumenetluses tehtud otsuste ja usaldusisiku nimetamise vahele üle viie aasta. Lisaks räägib FIMS § 45 lg 3 p 2 konkreetselt võlgniku poolt andmete esitamisest, antud juhul aastaid enne maksuotsust/vastutusotsust toimunud tehingutest. Otsuste vaidlustamine on põhiseadusest tulenev põhiõigus. Võlgnikule ei saa seda ette heita, kui ta tunneb, et vastutusotsus on tema suhtes ebaõiglane. KLM Kinnisvara OÜ-d puudutavad vaidlused on pooleli. Ühistuprojekt OÜ maksuvaidlus ei saanud lõplikku tulemust äriregistrist kustutamise tõttu.
8.3.Maakohus viitas vara võõrandamisele, kuid puudus analüüs ja etteheide, kas ja miks annab see FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi alust jätta menetlus algatamata. Korteriomandite müük ei olnud mitte võlgniku, vaid sissenõudjate kontrolli all, MTA kui samuti hüpoteeke omanud üks 6
sissenõudjatest/võlausaldajatest ei vaidlustanud müüke. Garaažiboksi müük toimus turutingimustel, võlgniku pangakontole laekus 6000 eurot ja garaažiboksi jäi koormama MTA kasuks seatud hüpoteek. Usaldusisik kinnitas vara ja võlgade nimekirjas, et tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud ja see tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus, seega arvas ka usaldusisik, et tehingutest ei tulene FIMS § 45 lg 3 p-s 4 sätestatud alust.
8.4.Võlgnikule ei pruugi olla arusaadav, kuidas üks või teine küsimus on menetlusega seotud ja mida vastuseks oodatakse, tal on õigus arusaamatuid küsimusi täpsustada. Suhete kohta Oleg Laidineniga võlgnik vastas, aga omapoolse küsimusega, et usaldusisik selgitaks oma väga üldiste küsimuste seost menetlusega. Võlgnik luges huvipakkuvatest tehingutest ja asjaoludest alles määrusest. Võlgniku soovi ja õigust saada küsimustest aru ei saa käsitada pahameelena, küsimustele vastamata jätmisena ning FIMS § 45 lg 3 p 5 rikkumisena. Võlgnik sai aru, et 11. veebruari 2025 ärakuulamisel Oleg Laidineniga seotud teema lahenes. Võlgnik ei saa aru, kas maakohtu viited avalduse vormi p 8 sõnastuse ja võlgniku avaldatud andmete kohta on etteheide. Võlgnik esitas vastavalt kohtu ja usaldusisiku soovile müügiga tegelenud kohtutäiturite nimed. Võlgnikul puudus soov või põhjus andmeid varjata, kõik on kinnistusraamatust näha. Luminor Bank AS-i käendusega seonduv ei ole võlgnikule etteheidetav. Võlgnik ei märkinud seda maksejõuetusavalduses, sest ei mäletanud nii vana asja. Pärast usaldusisiku arvamuse saamist selgitas võlgnik kohtule käendusega seonduvat ja lisas ka 2011. a käenduslepingu, mille oli lõpuks pangast kätte saanud. Võlgnik sai alles 10. märtsil 2025 teada, et pank oli esitanud usaldusisikule ekslikku infot, mida usaldusisik kasutas ära 13. veebruari 2025 arvamuses, kus seostas käendust süüdistavalt XXXXXXXXXX korteriomandiga. Võlgnik ei varjanud midagi seoses sularaha ja laste ülalpidamiskuludega tahtlikult või raskest hooletusest. Usaldusisik ja kohus ei selgitanud, et võlgniku märgitud sularahajääkide väike erinevus on vastuolu, mida kasutatakse tema vastu kui suurt eksimust. Ülalpidamiskulude kohta selgitas võlgnik istungil, et igakuine mõistlik ja vajalik ülalpidamiskulu on 700–1000 eurot kuus, mis kulus varem, ning see oleks reaalne vaid siis, kui ta leiaks mõistliku sissetulekuga töö. Võlgnik tunnistas, et tegi kooliaasta alguse puhul laste jaoks säästudest suurema makse, tundus, et kohus sai sellest aru ja see polnud probleem.
8.5.Võlgnik ei mõista, kuidas on tööle kandideerimine seotud tema maksevõime hindamisega. Töötukassas arvelolek ja koostöö on piisav, et näidata tööotsimist ja soovi teha tööd. Kui kohus oleks selgitanud, et alguses peab minema tööle kas või 1000 või 1500 euro suuruse palga eest, oleks võlgnik saanud sellega arvestada.
8.6.Võlgnik nõustub maakohtuga, et on püsivalt maksejõuetu. Õige ja õiglane ei ole karistada võlgnikku avalduse esitamise eest menetluskuludega, võlgnik palub jätta need riigi kanda.
9.Usaldusisiku hinnangul tuleb jätta määruskaebus täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Võlgniku põhjendused on emotsionaalsed ja paljasõnalised. Olukorras, kus kohus ei kuulutanud välja võlgniku pankrotti ja kohustustest vabastamise menetlust ei järgnenud, puudus alus usaldusisiku taandamiseks, ning piisas usaldusisiku kohustustest vabastamisest seoses tema ülesannete täitmise lõppemisega. Täitemenetluses võõrandati kaks korteriomandit võlgniku lähikondsele Marju Lauritsale, kes vähemalt ühel juhul oli ka sissenõudja. Üks korteriomand on praeguseks edasi võõrandatud OÜ-le Tatkraft, mille juhatuse liige on võlgnikuga varasemaltki ärialaselt seotud Oleg Laidinen. Garaažiboksi võõrandas võlgnik vanematele. Kõik võõrandamised toimusid pärast
21.jaanuari 2022, kui Tallinna Halduskohus jättis rahuldamata võlgniku kaebuse MTA 3. 7
juuli 2018 vastutusotsuse peale. Seega on võlgnik viie aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist oma vara võõrandamisega tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik esitas võlanimekirjas ebatäielikke andmeid. Ta kajastas maksejõuetusavalduses viimase viie aasta jooksul võõrandatud varana vaid garaažiboksi. Avalduses küsiti infot sel perioodil võõrandatud vara, mitte vara võõrandamise aluse ja viisi kohta. Lisaks ei olnud võlgnik usaldusisiku ega kohtuga piisavalt koostööaldis, mis on kohustustest vabastamise menetluse eduka läbiviimise eelduseks. Ta jättis usaldusisiku küsimustele vastamata või andis mittepiisavaid vastuseid ebausutava selgitusega, et ei saa aru küsimustest või sellest, miks küsiti. Arvestades võlgniku aastatepikkust kogemust maksuvaidlustes, samuti määruskaebuse sõnastust, ei ole usutav, et võlgnik ei saa aru nt küsimustest, milline on väärtust omav või hinnaline vara ja millistel asjaoludel sai Oleg Laidinen tema äriühingu juhatuse liikmeks. Samuti eksitas võlgnik sellega, et muutis korduvalt andmeid nt sularahajäägi ja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Eluliselt usutav ei ole, et ilma sissetulekuta isik ei mäleta kuus päeva pärast raha ülelugemist selle jääki. Igal mõistlikul inimesel on ülevaade oma väga vähesest rahast, sest ta peab arvestama äärmiselt pingelise eelarvega. Luminor Bank AS andis usaldusisikule eksitavat infot laenulepingu tagatiseks oleva hüpoteegi objekti kohta. Samas ei oma see sisulist tähtsust. Oluline on, et võlgnikul on panga ees käenduslepingust tulenev kehtiv kohustus. Võlgnikku ei karistatud avalduse esitamise eest menetluskuludega, menetluskuludega seonduv tuleneb FIMS § 54 lg-test 1, 2 ja PankrS § 23 lg-st 4.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 1, § 659). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde võlgniku määruskaebusele lisatud tõendi – Luminor Bank AS-i 10. märtsi 2025 kinnituskirja (dtl 793–794). Samuti võtab ringkonnakohus TsMS § 230 lg 3 ja FIMS § 4 lg 2 alusel omal algatusel asja materjalide juurde e-kinnistusraamatust väljavõtted XXXX ja XXXX korteriomandite kohta. Maakohus tugines määruses nimetatud korteromanditega seonduvale ja viitas ka kinnistusraamatu andmetele, kuid toimikus kinnistusraamatu väljavõtteid ei ole.
13.Maakohus jättis võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata, leides, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid esinevad FIMS § 45 lg 3 p-dest 2, 4 ja 5 tulenevad alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata; üksnes pankroti väljakuulutamist võlgnik ei soovinud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1, § 659). Võlgnik ei vaidlusta maakohtu hinnangut oma püsiva maksejõuetuse kohta. Võlgnik ei nõustu sellega, et esinevad alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Ringkonnakohus leiab, et FIMS § 45 lg 3 p-s 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alus puudub, kuid ülejäänud maakohtu viidatud alused on olemas ning 8
lõpptulemusena jättis maakohus õigesti maksejõuetusavalduse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta ja täiendada.
13.1.Kohus võib jätta FIMS § 45 lg 3 p 2 kohaselt kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Maakohus ei heida võlgnikule seoses maksudega ette mitte tema enda majandusliku olukorra ebaõigete andmete avaldamist, vaid võlgniku tegevust äriühingute juhatuse liikmena ja äriühingute huvides. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et sellised asjaolud ei anna alust jätta kohustustest vabastamise menetlust FIMS § 45 lg 3 p 2 järgi algatamata, ning jätab maakohtu põhjendustest selle aluse välja.
13.2.Kohus võib jätta FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maakohus tugines FIMS § 45 lg 3 p 4 juures sellele, et võlgnik võõrandas enne maksejõuetusavalduse esitamist ise või läbi täitemenetluste oma kinnisasjad endaga seotud isikutele – vanematele ja laste emale. Kuigi maakohtu määruses ei ole toodud põhjalikku ja seostatud analüüsi, saab sellest järeldada, et maakohtu arvates takistas võlgnik nii võlausaldajate nõuete rahuldamist, ning ringkonnakohus nõustub sellega. Ringkonnakohus lisab, et kronoloogia ja müükide asjaolud viitavad piisavalt selgelt eesmärgile takistada võlausaldajate nõuete, eelkõige MTA vastutusotsusest tuleneva nõude rahuldamist, sealjuures tegutses võlgnik vähemalt raskelt hooletult kui mitte tahtlikult. Võlgniku avaldustest tuleneb, et ta ei pea MTA vastutusotsust jätkuvalt õigeks, kuigi kohtuvaidlus otsuse üle on lõppenud (dtl 548, 700, 705). Maakohus nimetas võlgnikule usaldusisiku 29. oktoobril 2024. Kolme (mitte maakohtu märgitud kahe) aasta jooksul enne seda ning vastutusotsuse üle toimuva vaidluse ajal müüdi kogu võlgniku kinnisvara tema lähikondsetele. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et korteriomandite müük oli sissenõudjate kontrolli all. Samas ongi sellest tulenevalt võimalik, et võlgnikuga seotud hüpoteegipidajate ja sissenõudjate puhul saab täitemenetluse läbi viia ka olukorras, kus selleks reaalne omavahelisest suhetest tulenev vajadus tegelikult puudub. Marju Laurits on võlgniku laste ema, kellest võlgnik praegu elab lahus, aga suhtleb siiani normaalselt (dtl 5), ning kes tegi võlgniku kontole ülekandeid mh ka ajal, mil tema avalduse alusel toimus võlgniku suhtes täitemenetlus, samuti vahetult enne ja pärast (dtl 44–47). Korteriomandid omandas täitemenetlustes Marju Laurits, kes võõrandas need omakorda edasi. Sealjuures sai XXXX korteriomandi omanikuks Tatkraft Invest OÜ, kelle juhatuse liikme Oleg Laidineniga on võlgnikul pikaajalised seosed, mida ta ei ole menetluses usaldusisiku ja kohtu küsimustele vaatamata lähemalt selgitanud. See, et usaldusisik märkis esialgses hinnangus, et ei tuvastanud tagasivõitmise asjaolusid, ei oma tähtsust. Edasises menetluses seostas usaldusisik kinnisasjade müüki võlgniku eesmärgiga muuta end varatuks (dtl 696, 699). Võlgnik ei ole ei maakohtus ega ka määruskaebuses pidanud vajalikuks selgitada lähemalt müükide tagamaid ja vajalikkust, vaid 9
on veendunud, et piisav on viide müügile turutingimustel või täitemenetluses, ignoreerides kahtlusteks alust andnud asjaolu, et omandajateks olid temaga seotud isikud.
13.3.Kohus võib jätta FIMS § 45 lg 3 p 5 järgi kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma FIMS-is sätestatud kohustusi. Võlgnikul on juba maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapis kohustus võtta osa menetlusest, osutada usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel ning anda usaldusisikule ja kohtule teavet, mis on vajalik seoses menetlusega, sh vastata küsimustele, mis aitavad saada ülevaadet tema majanduslikust olukorrast ja ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise põhjendatusest (FIMS § 10, § 15 lg 1, § 17, PankrS § 22 lg 2 ja lg 3 p 1, § 85, § 87). Määrusest ei ole selgelt aru saada, kas maakohus peab maksejõuetusavalduses täitemenetluses müüdud vara kohta andmete avaldamata jätmist üheks asjaoluks, mille tõttu jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Ringkonnakohus märgib, et usaldusisiku koostatud nimekirjas olid andmed täitemenetluses müüdud korteriomandite kohta kajastatud ning ainuüksi maksejõuetusavalduses nende välja toomata jätmine ei ole praegu määrava tähtsusega. Lõppkokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et esineb FIMS § 45 lg 2 p 5 alus jätta menetlus algatamata. Võlgnik ei esitanud menetluse kestel täielikke andmeid majandusliku olukorraga seonduva kohta, selgitused sissetulekute ja väljaminekute, sularaha seisu ja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta olid vastuolulised, vastused kohtu ja usaldusisiku teatud küsimustele puudulikud ning ta ei teinud piisavalt koostööd. Ringkonnakohtu arvates oli võlgnik sealjuures raskelt hooletu.
13.3.1.Luminor Bank AS-i 10. märtsi 2025 kinnituskirjast (dtl 794) nähtuvalt teatas pank usaldusisikule 31. oktoobril 2024 ekslikult, et võlgniku käenduslepinguga seotud laenulepingu tagatiseks on XXXX korteriomand. Ringkonnakohus nõustub usaldusisikuga, et see ei muuda asjaolu, et võlgnikul on käenduslepingust tulenev kehtiv kohustus Luminor Bank AS-i ees. Panga 23. jaanuari 2025 vastusest võlgnikule (dtl 496) ei saa teha piisavaid järeldusi võlgniku koostöö kohta, mh ei ole teada, mida võlgnik pangalt üldse küsis. Võlgnik esitas käenduslepingu alles 27. veebruaril 2025, sellest nähtuvalt käendab ta Marju Lauritsa ja Evi Lauritsa ning panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist (dtl 712).
13.3.2.Usaldusisik ja maakohus esitasid võlgnikule küsimusi tema seoste kohta Oleg Laidineniga, kuid võlgnik vastas sellele vaid omapoolsete küsimustega (dtl 497–498, 699– 700). Usaldusisik selgitas päringute põhjust nii 11. veebruari 2025 ärakuulamisel kui ka 13. veebruari 2025 seisukohas. Ärakuulamisel ütles võlgnik, et tegemist on investori ja kolmanda isikuga, kellega võlgnikul praegu seosed puuduvad. Ka määruskaebuses ei esita võlgnik ühtegi täiendavat selgitust.
13.3.3.Maakohus tõi välja asjakohaselt näiteid võlgniku suhtumisest ka muudes küsimustes – nt väitis võlgnik, et ei saa aru küsimusest väärtust omava vara (nt maalid, väärismetallist ehted jms) kohta (dtl 497).
13.3.4.Võlgniku väitel on ta alates 2022. a teisest poolest töötu, käib töötukassa pakutavatel kursustel, elab koos vanematega, elatub sularahasäästudest, mille suuruse kohta on ta andnud erinevaid andmeid (dtl 5–6, 8, 211, 214, 478–479, 497). 11. veebruari 2025 ärakuulamisel teatas võlgnik, et sularaha jääk on 500–550 eurot (dtl 704) ning lastele maksab nii palju, kui saab, ca 700–1000 eurot kuus (dtl 700). Usaldusisik märkis õigesti, et eluliselt usutav ei ole, 10
et ilma sissetulekuta ja väga pingelise eelarvega inimene ei omaks ülevaadet oma rahast ja väljaminekutest.
13.3.5.Maakohus tõi välja ka selle, et võlgniku pangakontodelt nähtuvad erinevad, sh suurtes summades laekumised ja ülekanded, kuid võlgnik ei näinud selles midagi erilist ega pidanud vajalikuks asjaolusid selgitada (dtl 479–480). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vara- ja võlanimekirjast ning sellele lisatud pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgniku ning tema vanemate, venna ja laste ema vahel tehtud ülekannete puhul märgitud selgituseks laen, laenu tagastus või ülekanne (nt dtl 285, 319–334, 342–376, 391, 430). Vara- ja võlanimekirja järgi lähikondsed raha tagasi ei nõua (dtl 215). Hiljem teatas võlgnik, et isa ja venna antud laenud on peresisesed asjad, tagasimaksmise kohustus on, aga raha nad tagasi ei küsi (dtl 477). Samas selgus, et vend mõtleb siiski veel selle üle ning Marju Lauritsa puhul on tagasimaksekohustus kunagi tulevikus, sõltub omavahelisest suhetest ja elatise maksmisest; venna nõue on vähemalt 50 000 eurot ja Marju Lauritsa antud summad on kuskil kirjas (dtl 478, 689–690, 701). Seega puudub sisuliselt ülevaade sellest, millised on võimalikud kohustused lähikondsete ees.
13.3.6.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et võlgnik ei pea oluliseks esitada menetluses õigeid ja täielikke andmeid. Kohustustest vabastamise menetlus on vabatahtlik menetlus, mis on mõeldud eriti raskesse olukorda sattunud ausatele võlgnikele. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada heas usus käituval võlgnikul võlgadest vabaneda ja anda talle uus võimalus majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks, kuid see ei ole ette nähtud võlgnikule, kes näitab oma avaldustega, et ei ole huvitatud kohustuste nõuetekohaselt ja võimalikult suures ulatuses täitmisest. FIMS § 47 lg 2 järgi peab võlgnik hiljem ka menetluse kestel mh mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik ei soovi või suuda isegi enda initsiatiivil algatatud menetluse esimeses etapis teha usaldusisiku ja kohtuga koostööd, anda selget ja piisavat teavet, suhtub andmete avaldamisse pealiskaudselt ning vastab küsimustele valikuliselt, ei ole põhjendatud anda talle võimalust kohustustest vabastamise menetluse läbimiseks. Võlgnik on majandusalase kõrgharidusega, olnud aastaid äriühingute juhatuse liige ning osalenud ja osaleb mh maksuasju puudutatavates kohtumenetlustes. Võlgniku avalduste põhjal ei jää muljet, et puudused esitatud andmetes oleksid tingitud sellest, et tal ei ole ülevaadet oma majanduslikust olukorrast või et ta ei suudaks seda vajadusel saada või et ta ei saa aru, mida ja miks küsitakse. Arvestades võlgniku senist suhtumist, ei ole põhjust uskuda, et kohustustest vabastamise menetluses käituks ta senisega võrreldes teisiti. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu viidatud tööle kandideerimiste andmetest saab teha järeldusi mh selle kohta, kuidas võlgnik võiks täita oma kohustusi võimalikus edasises menetluses. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik FIMS § 47 lg 1 alusel kohustatud tegelema mõislikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik väitis, et on tööle kandideerinud ja võib esitada ka tõendid (dtl 479), kuid ei teinud seda. Maakohus selgitas võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetlus ei tähenda seda, et võlgnik ei tee midagi, vaid ta peab täitma oma kohustused võimalikult suures ulatuses; võlgnik teatas, et see pole võimalik (dtl 700).
14.Võlgnik palub taandada usaldusisiku. Seadus ei näe ette usaldusisiku taandamist, kuid FIMS § 55 lg-st 1 tulenevad alused usaldusisiku vabastamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et usaldusisiku vabastamiseks võlgniku märgitud asjaoludel ei ole põhjust. Usaldusisik on täitnud oma ülesanded nõuetekohaselt, koostanud ja esitanud vara- ja 11
võlanimekirja ning hinnangu võlgniku olukorra ja edasise menetluse kohta (FIMS § 17). Asjaolu, et võlgnik ei nõustu usaldusisiku seisukohtade, väidete ja kõneviisiga, ei anna alust usaldusisiku ametist vabastamiseks. Praegusel juhul tuli usaldusisik vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel – seetõttu, et kohus otsustas jätta maksejõuetusavalduse FIMS § 18 lg 2 alusel rahuldamata.
15.Võlgnik ei vaidlusta usaldusisiku tasu suurust ega selle osaliselt riigi arvel hüvitamist, kuid leiab, et kõik menetluskulud tulnuks jätta riigi kanda. Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu. FIMS-is, sh FIMS §-s 8, ei ole reguleeritud menetluskulude kandmist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jäetakse rahuldamata. Seega tuleb FIMS § 4 lg 1 alusel kohaldada TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut. Kuna menetluse võis algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jäi rahuldamata, tuli menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku kui avaldaja kanda. Maakohus ei põhjendanud menetluskulude jaotust, ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määrust. Ringkonnakohus leiab, et riigi vahenditest usaldusisiku tasu ja kulude hüvitamine on oma olemuselt menetlusabi, mida menetluskulusid kandma kohustatud isik võib erinormi puudumisel taotleda kohtult ka üldises TsMS § 180 jj sätestatud korras (vt ka TrtRnKm 21. veebruar 2025 nr 2-24-422/43, p 12). Kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigi tuludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4 esimene lause). Kohus võib mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7). Ringkonnakohus leiab, et mõjuv põhjus võlgniku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustustest vabastamiseks puudub.
16.Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.
17.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 15 ja 8 alusel tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Võlgnik maksis 70 eurot. Võlgnikul on õigus taotleda määruskaebuselt enam tasutud riigilõivu 60 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.