2-15-107580/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista Axxxx Axxxxxxxxx Placet Group OÜ kasuks menetluskulud summas 95 eurot. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Placet Group OÜ esitas 09.04.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 545,41 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 19.08.2015. a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. Hageja esitas 10.09.2015. a kohtule hagiavalduse, milles palus Axxxx Axxxxxxxxt hageja kasuks välja mõista alusetult saadu 318,59 eurot, kahjuhüvitise 44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27,81 eurot ning tulevikus sissenõutava viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 16.09.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 24.09.2015. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks (16.10.2015.a) ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

2-15-107580 Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga 13.02.2014.a SMS-kiirlaenulepingu, mille alusel kostja laenas hagejalt 500 eurot. Laenu tagastamistähtajaks lepiti kokku 12.08.2015.a. Intressidena kohustus kostja tasuma 138 eurot, lisaks lepingutasu 10 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 150,48%. Kostja tagastas hagejale kokku 329,41 eurot, mille hageja luges laekunuks laenu põhiosa katteks. Hageja nõuab kostjalt ülejäänud laenusumma tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel, leides, et laenuleping oli tühine heade kommete vastasuse tõttu. Vastavalt TsÜS § 86 lg 1 on tühine heade kommetega vastuolus olev tehing. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal, 13.02.2014. a kehtinud TsÜS § 86 lg 3 nägi ette, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli veebruaris 2014. a kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 36,64%. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 150,48%. Seega ületas lepingujärgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tulenevalt lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 2. lausest tuleb seega eeldada, et lepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama sätte 1. lause kohaselt eeldatakse sellisel juhul, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus leiab, et seega pidi hageja eeldama, et kostja tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Eeltoodust tulenevalt oli hageja ja kostja vahel 13.02.2014.a sõlmitud laenuleping tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine, on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi lepingu alusel üle antud 500 eurot. Kostja on hagejale juba tagastanud 329,41 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale veel tagastada 170,59 eurot. Hageja on kostjale saatnud võlateatised 04.07 ja 13.08.2014.a (t lk 35-36), millest esimeses palus kogu kohustuse täita hiljemalt 19.07.2014.a. Kohus leiab, et nimetatud tähtajast alates muutus nõue tulenevalt VÕS § 82 lg 7 viimasest alusest ja lg 3 sissenõutavaks, sest nimetatud teatisega sai kostja eeldatavalt teada, et hageja nõuab temalt kogu saadud summa kohest tagastamist. Kohus leiab, et tasumiseks antud tähtaeg on mõistlik (VÕS § 82 lg 3).

2-15-107580 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. Hageja palub välja mõista ka seadusjärgse viivise. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadete (01.07.2014. a, 02.01.2015. a ja 02.07.2015. a) kohaselt oli võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014 - 0,15%, enne 1. jaanuari 2015 – 0,05% ja enne 1. juulit 2015. a – 0,05%. Seega tuleb viiviste arvutamisel lähtuda perioodil 19.07 – 31.12.2014. a viivise määrast 8,15% aastas ning alates 01.01.2015. a viivise määraks 8,05% aastas. Hageja ei ole viiviseid arvestanud korrektselt. Hageja on viivisearvestuse aluseks võtnud võlgnevuse põhisummana 318,59 eurot. Alusetult saaduna tuli kostjal tagastada aga 170,59 eurot, seega tuleb viiviseid arvestada sellelt summalt. Seega on viiviste suuruseks kokku 19.49 eurot (165 päeva x 0,038€ päevas + 348 päeva x 0,038). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 190.08eurot, millest 170,59 eurot moodustab põhivõlg ja 19.49 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 15.12.2015. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõuab ka kahju 44 eurot hüvitamist tuginedes laenulepingule, sellele kohalduvatele üldtingimustele ning teenustasude hinnakirjale, kostjale saadetud kolme meeldetuletuse eest, viidates, et tegemist on võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Kohus leiab, et hageja nõue kahju 44 eurot hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale kolm meeldetuletuskirja, milles palus täita laenulepingust tulenevad kohustused. Kahju suuruse määramisel on hageja aluseks võtnud laenulepingu ja sellele kohalduvate üldtingimuste alusel oma hinnakirja, mille kohaselt esimese ja teise meeldetuletuskirja eest peab laenusaaja tasuma 12 eurot ning kolmanda eest 20 eurot. Kohus leiab, et kahju suuruse määramisel ei saa juhinduda lepingu alusel kohalduvast hinnakirjast, kuivõrd hageja asus seisukohale, et laenuleping oli tühine. Hagiavalduses viitas hageja ka Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-66-05, tuues välja, et

2-15-107580 lahendi kohaselt on inkassoteenuste kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Hageja märkis, et käesoleval juhul on inkassoteenuste kasutamise tinginud kostja tegevusetus, mistõttu kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Samas nähtub hagiavalduses toodud asjaoludest, et kolm meeldetuletuskirja saatis hageja kostjale ise. Inkassoteenuse kasutamise kulusid hageja hagiavalduses näidanud ei ole. Kohus leiab, et põhjendatud on hüvitada hagejale kirjade saatmisega seotud postiteenuse hind. AS Eesti Post hinnakirja kohaselt on alates 01.09.2014.a tavakirja saatmise hinnaks 0.55 eurot. Enne 01.09.2014.a kehtinud hinnakiri ei ole internetist saadav. Kohus leiab, et kiuna tegu on üheleheliste kirjadega, mille kaal ei ületa 50gr ja hageja ei ole tõendanud, et on saatnud kirjad tähituna, on iga kirja eest 0.55 eurot välja mõistmine põhjendatud. Muus osas ei ole hageja kohtu hinnangul on kahju tõendanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 1.65 euro suuruses summas. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud summa maksta hageja esindaja pangakontole. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 191.73 eurot nõutud 390,04 euro asemel. Kohus leiab, et õiglane on jätta võrdselt hageja ja kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel ja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu kokku 100 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 90 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, kuid lähtudes TsMS § 174 lg 1 teisest lausest leiab kohus, et seoses esindamisega võis hagejal tekkida kulud 90 euro suuruses summas. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud kokku 190 eurot. Kohtule ei ole teada, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Kohus jättis poole menetluskuludest kostja kande ja sellest tulenevalt mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 95 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik