ITM Inkasso OÜ hagi Alari Kupri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2047,81 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ITM Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041), esindaja Merike Lätt
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): Alari Kupri, esindaja vandeadvokaat Rene Varul
1.Jätta Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus ITM Inkasso OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.ITM Inkasso OÜ (hageja) esitas 29. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi Alari Kupri (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 2561,40 eurot, intressi 122,49 eurot ning 29. oktoobri 2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 96,99 eurot ning viivise põhinõudelt alates 30. oktoobrist 2014 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses märgitu kohaselt on Placet Group OÜ loovutanud hagejale oma nõude kostja vastu. Placet Group OÜ ja kostja vahel on 30.10.2013 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis Placet Group OÜ kostjale laenu summas 3000 eurot. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 20.10.2015. Kostja ei tagastanud laenu nõuetekohaselt. Kostja tasus perioodil 11.12.2013 kuni 28.03.2014 kokku 894 eurot, millest 438,60 eurot luges hageja laekunuks laenu põhiosa katteks ja 455,40 eurot intresside katteks. Placet Group OÜ andis kostjale 29.04.2014 võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni 13.05.2014 ja teatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu erakorraliselt üles ning nõuab kogu võlgnevuse tasumist. Placet Group OÜ ütles lepingu 13.05.2014 üles. Hageja nõueteks on põhinõue 2561,40 eurot, intress 122,49 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 96,99 eurot. Pärast kostja vastusega tutvumist märkis hageja, et kostjale on teatised võlgnevuse ja laenulepingu ülesütlemise kohta edastatud aadressil, mis on toodud laenutaotluses ning isikusamasuse tuvastamise ankeedis. Laenulepingu allkirjastamisega on kostja vastavalt p-le 16.8 kinnitanud, et tema esitatud andmed on tõesed.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagimaterjalidest ei nähtu, et laenuandja oleks toimetanud kostjale kätte laenulepingu lõpetamise teatist, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et laenuleping on endiselt kehtiv ja hagi on esitatud ennatlikult. Küsitav on ka hageja võlaarvestus. Kostja viitas VÕS § 415 lg-le 2.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 27. märtsi 2015 otsusega hagi osaliselt, mõistis A. Kuprilt ITM Inkasso OÜ kasuks välja 941,82 eurot (põhinõue 778,5 eurot + intress 112,49 eurot + viivis 50,83 eurot), jättis poolte menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 137,5 eurot.
Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja järginud VÕS § 416 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 3 nõudeid ning ülesütlemisavaldus on jäetud kostjale kätte toimetamata. Samas ei takista lepingu ülesütlemise tühisus otsuse tegemist nõuete osas, mis on sissenõutavaks muutunud. Maakohus leidis, et hageja on kostja poolt tasutud summade laekumise arvestamisel arvanud need õigesti viie põhiosa osamakse ning nelja intressimakse tasuna ning osaliselt ka viienda intressiosamakse katteks. Kostja poolt tasutud summade laekumise ajaks (kuni 28.03.2014) olid sissenõutavaks muutnud neli esimest osamakset. Seega ei saanud hageja ka tasutud summasid suuremas osas põhiosa katteks arvestada. Eelnevalt tulenevalt on kostjal tasumata viie osamakse intress summas 36 eurot (90,42 – 54,42) ning 6 kuni 17 osamakse koos intresside ja viivistega (tasumata põhiosa 778,5 eurot ning tasumata intress 1489,5 eurot). Hageja on palunud mõista kostjalt välja põhiosa summas 2561,40 eurot, kuid maakohus leidis, et põhjendatud on mõista kostjalt välja laenu põhiosa summas 778,5 eurot, sest ülejäänud maksed ei ole eeltoodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud. Maakohtu hinnangul on hageja intressinõue summas 122,49 eurot põhjendatud, kuna käesolevaks hetkeks on sissenõutavaks muutnud intressinõue 1489,5 eurot. TsMS §-st 439 tulenevalt ei saa kohus sissenõutavaks muutunud intressinõuet täies ulatuses kostjalt välja mõista. Maakohus leidis, et hageja viivise arvestus tuleb ümber arvestada, sest hageja on selles lähtunud lepingu ülesütlemise kuupäevast ning ei ole kohaldanud asjakohaseid VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavaid intressimäärasid. Viivisenõue kuulub rahuldamisele 50,83 euro ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.ITM Inkasso OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palus jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Otsus on apellandi jaoks üllatav. Kohus ei andnud apellandi võimalust oma nõuet täpsustada ja põhjendada (sh viivise arvestus, laenulepingu ülesütlemisega seonduvad asjaolud); 2) ei ole maakohus hinnanud piisavalt, objektiivselt ja põhjalikult hageja poolt esitatud tõendeid (sh 29.04.2014 teade laenulepingu ülesütlemise kohta, 27.05.2014 teade nõude menetlemise kohta, 27.05.2014 nõude loovutamise akt, väljavõte süsteemist tasumiste kohta ja laenulepingu üldtingimuste lisa 1); 3) on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 416 lg-t 1 ja TsÜS § 69 lg-t 3. Kummastav on kohtu poolt tuvastatud asjaolu, mille kohaselt ei ole kostjale ülesütlemisavaldust kätte toimetatud. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus nõude loovutamise üle, saab eeldada, et kostja on saanud kätte mitte ainult nõude loovutamise teate, vaid ka teate laenulepingu ülesütlemise kohta, sest 27.05.2014 nõude menetlemise teatest nähtuvalt on sissenõutavaks muutunud ülejäänud selleks ajaks tasumata laenusumma (2680,02 eurot), mitte tasumata 3 kuu osamaksed. Apellant viitab laenulepingu üldtingimustele p-le 9.3.3. Laenuleping on kostja poolt allkirjastatud ja seega täitmiseks kohustuslik; 4) jääb apellandile selgusetuks, millest lähtudes on maakohus muutnud osamaksete tasumise kuupäevi. Kuivõrd kohtu poolt lk 5 ja 6 toodud osamaksete sissenõutavaks muutumise arvestus on ebaõige, on ebaõige ka kohtu poolt tehtud viivise arvestus.
5.A. Kupri vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. Maakohus on jätnud õigustatult rahuldamata hageja nõude osas, millel ei olnud alust. Tegemist on nö inkassolaadse nõudega, mille puhul üritatakse saavutada maksimaalset rahalist tulemust nii põhi- kui kõrvalnõuete osas; 2) on maakohus põhjendatult teinud ümberarvestused, tulenevalt mh asjaolust, et hageja ei tõendanud laenulepingu ülesütlemise tahteavalduse kättetoimetamist, seda enam, et tegemist oli tarbijakrediidilepinguga. Apellatsiooniastmes ei saa apellant seda asjaolu enam tõendada. Apellatsioonkaebusele lisatud materjalid tuleb apellandile tagastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna Tartu Maakohtu 27. märtsi 2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Ebaõige on apellandi väide maakohtu poolt selgitamiskohustuse rikkumise kohta. Hagejal oli menetluse kestel maakohtus võimalik oma nõuet täpsustada ja põhjendada ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu. Asjakohatu on apellandi viide TsMS § 405 lg-le 1, sest käesolev tsiviilasi ei ole lihtmenetluse asi ning maakohus ei ole seda ka sellisena menetlenud. Maakohus on lahendanud asja kirjalikus menetluses, määranud pooltele avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva ning hagejal oli võimalik kohtu poolt määratud tähtaja kestel oma nõuet täpsustada ja põhjendada. Kohtu poolt vastava määruse tegemise ajaks oli hageja kätte saanud kostja kirjaliku vastuse hagile (tl 57-59) ja sellele ka kirjalikult vastanud. Kostja on oma kirjalikus vastuses hagile vastu vaielnud muuhulgas põhjusel, et ta ei ole Placet Group OÜ poolte väidetavalt talle saadetud laenulepingu ülesütlemise teadet kätte saanud. Kuna hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et laenuleping kostjaga on Placet Group OÜ poolt üles öeldud, siis pidi hageja aru saama, et kuna kostja vaidleb lepingu ülesütlemise teate kättesaamisele vastu (ja seeläbi ka lepingu lõppemisele seoses ülesütlemisega), peab hageja hagi aluseks oleva asjaoluna tõendama, et kostja on saanud kätte laenulepingu ülesütlemise teate ning, et seetõttu on leping lõppenud seoses ülesütlemisega. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Placet Group OÜ poolt väidetavalt kostjale saadetud laenulepingu ülesütlemise teate kättetoimetamist ei tõenda ainuüksi toimikus olev teade (tl 49), sest kostja eitab nimetatud teate saamist ning asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et teade oleks üldse kostjale saadetud (kas siis lihtkirjana või tähitult).
8.Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 416 lg-t 1 ja TsÜS § 69 lg-t 3 ning apellandi vastupidine väide on alusetu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Antud juhul on Placet Group OÜ krediidiandjana toimikus oleva kirjaliku teate kohaselt andnud kostjale tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb tähtaja jooksul
tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles, kuid kuna ei ole tõendatud kostja poolt vastava tahteavalduse kättesaamine, siis on õige maakohtu seisukoht, et Placet Group OÜ ei ole kehtivalt lepingut üles öelnud ning leping kehtib. Asjakohatu on apellandi väide, et kostja pidi 27.05.2014 nõude menetlemise teate saamisel saama aru, et laenuleping on üles öeldud ning kogu tagastamata laenusumma on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Apellandi poolt viidatud teade (tl 41) ei ole krediidiandja avalduseks VÕS § 416 lg 1 mõttes ning samuti ei ole ka selle kättesaamine kostja poolt (või üldse teate saatmine kostjale) asja materjalidega tõendatud.
9.Apellandi väite kohaselt jääb talle selgusetuks, millest lähtudes on maakohus muutnud osamaksete tasumise kuupäevi. Apellant ei ole siinkohal eristanud kohustuse täitmise tähtpäeva ja kohustuse sissenõutavaks muutumist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenu tagastamise maksegraafikust (tl 32) nähtub kohustuse täitmise (osamakse tasumise) tähtpäev. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Maakohtu vaidlustatud otsuse lk-del 5 ja 6 on esitatud arvestus lähtudes osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevast. Kuivõrd maakohus on õigesti lähtunud viivise arvestuses osamaksete sissenõutavaks muutumise kuupäevast, siis on põhjendamatu apellandi seisukoht, et maakohtu poolt tehtud viivise arvestus on ebaõige.
10.Apellant on apellatsioonkaebusele lisanud laenulepingu üldtingimused (3-l lehel), laenu tagastamise maksegraafiku ja laenu tagastamise tähtaja pikendamise tasud (1-l lehel). Kuna nimetatud tõendid on juba toimikus (tl 26-33), siis ringkonnakohus jätab need tähelepanuta ja tagastab apellandile.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ei ole apellatsiooniastmes esitanud taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks (ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.