Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-12525

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (edaspidi hageja) hagi V H (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas kohtule avaldusese, mille kohaselt ta loobub hagist omal soovil. Kostja on nõus hageja loobumise avalduse rahuldamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kostja on nõus hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

2(5)

2-23-12525 Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub kohtul jätta menetluskulud poolte endi või kostja kanda. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et puudub seadusega sätestatud alus menetluskulude poolte endi või kostja kanda jätmiseks. Kostja ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, hageja loobus hagist omal algatusel. Seega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: kliendi konsulteerimine 1 tund; päringute tegemine/kostja vastuse koostamine/materjalide komplekteerimine ja kohtule edastamine 4 tundi; hageja täiendava seisukohaga tutvumine/vestlus kliendiga 2 tundi 30 min; hageja avaldusega tutvumine/vestlus kliendiga/menetluskulude nimekirja koostamine 30 min; Kokku: 8 tundi x 120 = 960 eurot. Tunnihind 120 eurot. Kostja palub hageja poolt välja mõistetud kulud üle kanda E Õ arveldusarvele nr XXX. Kostja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja kohtumenetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 960 eurot ning välja mõista hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja vaidleb vastu kostja poolt esitatud õigusabi kuludele leides, et need on ebamõistlikult suured. Hageja peab mõistlikuks kostja esindaja tunnitasu määra hinnaga 120 eurot, kuid menetlusele kulutatud aeg ei ole mingil juhul vastavuses asja keerukusega ega esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidega. Hageja on seisukohal, et mainitud ajakulu 8 tundi ei ole reaalne ega põhjendatud ning hageja hinnangul kulutas kostja esindaja nimetatud toimingule maksimaalselt 4 tundi. Kostja on märkinud enda menetluskulude nimekirjas, et esindajal on kulunud kostja konsulteerimiseks 1 tund. Hageja leiab, et tegemist on ülepaisutatud mahuga. Hageja hinnangul mõistlik aeg nimetatud toimingule on maksimaalselt 30 minutit. Kostja esindaja on märkinud enda menetluskulude nimekirjas, et esindajal on kulunud "Päringute tegemine/kostja vastuse koostamine/materjalide komplekteerimine ja kohtule edastamine" toimingutele 4 tundi. Hageja peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks 2 tundi. Kostja esindaja on märkinud enda menetluskulude nimekirjas, et ajakulu hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks/vestluseks kliendiga on 2 tundi 30 minutit. Hageja arvates ei ole antud ajakulu põhjendatud. Seisukohaga tutvumine võtab maksimaalselt 30 minutit ja vestus kliendiga antud teemal ei tohiks olla üldiselt pikem kui 30 minutit. Seega põhjendatud ajakulu on 1 tund. Lähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjast peab hageja reaalseks ja mõistlikuks ajakuluks kuni 4 tundi.

3(5)

2-23-12525 Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda, kuid juhul, kui kohus jätab menetluskulud hageja kanda, siis palub hageja kohtul mõista kostja menetluskulud välja mõistlikus ulatuses, võttes arvesse hageja põhistusi. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

4(5)

2-23-12525 Kostja taotles viivise väljamõistmist kostja menetluskuludelt, seega tuleb hagejalt välja mõista ka viivis kostja menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras. Kostja palub hageja poolt välja mõistetud kulud üle kanda E Õ arveldusarvele nr XXX. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 ja § 463 lg 2 määrab kohus kostja taotlusel kindlaks kohtumääruse täitmise viis ja korra ning kohustab hagejat maksma menetluskulud kostja poolt määratud arveldusarvele. Riigilõivu tagastamine Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega. TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et hagiavalduse esitamisel on hageja 01. septembril 2023 tasunud riigilõivu 1050 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o summas 525 eurot. Hagejale tagastatav summa tuleb kanda tema poolt määratud arveldusarvetele NAP-i (Nõuete Arvestamise Programm) vahendusel. Edasikaebamine TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.