Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 21. veebruar 2025
Tsiviilasja number
2-20-16862
Tsiviilasi
XXXX korteriühistu hagi Elamu Teenused Grupp OÜ ja Tatjana Popova vastu solidaarselt kahju hüvitise 3000 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. septembri 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXXX korteriühistu apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (apellant) XXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Kostjad (vastustajad) Elamu Teenused Grupp OÜ (registrikood 11688471) ja Tatjana Popova (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman
Asja läbivvatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Keelduda XXXX korteriühistu poolt Viru Maakohtu 16. septembri 2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud XXXX korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.XXXX korteriühistu (hageja) esitas 16. novembril 2020 Viru Maakohtule Elamu Teenused Grupp OÜ (kostja I) ja Tatjana Popova (kostja II) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise 3000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus 28. septembril 2023 mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 1. jaanuaril 2011 lepingu XXX elamu haldamiseks ja teenindamiseks (leping). Kostja II on kostja I juhatuse liige ja majavalitseja. Hageja üldkoosolek võttis 11. novembril 2017 vastu otsuse ehitada linna maale XXX parkla autovaldajatelt kogutud raha arvel. Kostja II koostas 27. novembril 2017 juhatuse protokolli parkla ehitamiseks töövõtja valimise kohta. Hageja kõik kolm juhatuse liiget valisid töövõtjaks Osaühingu Baltisigma (töövõtja), parkla pindala oli 154 m 2 ja tööde maksumus 3763 eurot 85 senti. Hageja üks juhatuse liige G. Tarasyuk ja kostja II allkirjastasid töövõtjaga töövõtulepingu, mille kohaselt oli töövõtjalt tellitava parkla pindala 170 m2 ja tööde maksumus 4065 eurot 86 senti (töövõtuleping). Töövõtuleping nägi ette töödega alustamise 5. detsembril 2017 ja töövõtjale ettemakse 3000 euro tasumise. Hageja juhatuse liige A. Ivanov vaidles ettemakse tasumisele vastu. Ta leidis, et enne parkla uue ehitusprojekti kinnitamist ei saa töid alustada ja ettemakset tasuda. Ettemakse tasumine ei olnud hageja finantsplaanis ega juhatuse otsuses ette nähtud. Kostja II teadis, et parkla ehitamiseks ei ole uut projekti ning et hageja juhatusel ei olnud töödega alustamise tähtaja ega töövõtjale ettemakse tasumise kohta otsust. Kostja II kandis sellele vaatamata 15. detsembril 2017 hageja pangakontolt töövõtjale 3000 eurot. Töövõtulepingus ei olnud ettemakse tasumise tähtaega. Kostjal II ei olnud seega kohustust töövõtjale ettemakset teha. Töövõtja alustatud tööd jäid lõpetamata, kuna parkla uus projekt jäi kooskõlastamata. Hageja uus juhatus üritas uut projekti kooskõlastada, kuid see ei õnnestunud. Linn ütles 7. juunil 2019 kostja II tõttu linna maa kasutamise lepingu üles. Kostjad väljusid 15. detsembri 2017. a ülekande tegemisega hagejaga sõlmitud lepingu raamidest. Parkla ehitamine ei kuulunud kostjate kohustuste hulka. Kostjad sekkusid omavoliliselt hageja majandustegevusse. Kostjad tekitasid töövõtjale ettemakse ülekandmisega hagejale kahju. Hageja ei saa lõpuni ehitamata parklat kasutada.
2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I nõustus kostja II vastuväidetega. Kostjal I ei olnud huvi hageja õigusi rikkuda. Kostja II tegevust ei saa kostjale I üle kanda. Hagejal tekkis väidetav kahju ta enda tegevuse tõttu.
Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kahju olemasolu ja hüvitamise eeldused on tõendamata. Kostja II tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Hageja juhatuse liige G. Tarasyuk sõlmis töövõtjaga töövõtulepingu. Kostja II ei saanud seda teha, kuna tal ei olnud selleks hageja esindamise õigust. Kostja II allkiri töövõtulepingul tähendab, et see võeti kostja II poolt teadmiseks. Kostja II ei suurendanud hageja tellitud parkla pindala. Hageja üldkoosolek kiitis 12. veebruaril 2018 parkla suurendamise heaks. Narva linn andis 2018. a hagejale tasuta kasutamiseks linna maa 170 m 2. Hageja pangakontolt kanti 15. detsembril 2017 töövõtja kontole 3000 eurot. Seda tehti hageja juhatuse liikme G. Tarasyuki käsundi alusel ja töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. G. Tarasyukil oli hageja esindamise õigus. Hageja juhatuse liikmel A. Ivanovil ei olnud õigust hagejat üksi esindada. Ta sai seda teha ainult koos hageja teiste juhatuse liikmetega. Töövõtjale ettemakse tasumise ajaks olid osad tööd juba teostatud. Narva linn ei öelnud linna maa tasuta kasutamise lepingut kostja II tegevuse tõttu üles. See öeldi üles hageja juhatuse tegevuse tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis 16. septembri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja I sõlmisid lepingu. Kostja I juhatuse liige on kostja II. Hageja üldkoosolek otsustas 11. novembril 2017 ehitada linna maale aadressil XXX parkla. Hageja juhatus otsustas 28. novembril 2017, et töid teostab töövõtja. Hageja (tellija) ja töövõtja sõlmisid 14. detsembril 2017 töövõtulepingu. Töövõtuleping näeb ette, et töövõtja ehitab parkimisplatsi, tööde maksumus on 4065 eurot 86 senti, tellija maksab töövõtjale ettemakse 3000 eurot, tööde algusaeg on 5. detsember 2017 ja lõpp 25. juuni 2018. Hageja nimel allkirjastas töövõtulepingu hageja juhatuse liige G. Tarasyuk ja kostja II. G. Tarasyukil oli õigus esindada hagejat üksi. Pooled ei vaidle, et 15. detsembril 2017 tasuti hageja kontolt arve alusel töövõtjale 3000 eurot. AS TBB pank kinnituselt nähtub, et ülekande tegi kostja II, kellel oli hageja pangakontole juurdepääs. Kostjal II ei olnud hageja esindamise õigust. Kostja II ei soovinud jätta töövõtjale muljet, et ta esindab töövõtulepingu sõlmimisel hagejat. Töövõtulepingu allkirjastas hageja juhatuse liige, kellel oli õigus hagejat üksi esindada. Kostja II allkiri ei muuda töövõtulepingu kehtivust. Töövõtulepingust tuli hagejale kohustus tasuda töövõtjale ettemakse 3000 eurot. Asjaolu, et hageja üldkoosolekul või juhatusel ei olnud ettemakse osas kokkulepet, ei anna alust pidada kostja II poolt töövõtulepingu allkirjastamist volituste ületamiseks. Töövõtulepingu, sh ettemakse kokkuleppe, sõlmis hageja oma juhatuse liikme kaudu. Hageja nõuab kostjatelt kahju lepinguvälisel alusel. Isegi kui jõuda järeldusele, et kostja I ületas kostja II kaudu oma lepingulisi volitusi, ei saa tekkinud kahju pidada deliktiliseks. Kuna hageja arvelt tasuti ettemakse 3000 eurot, kuid töövõtulepingu esemeks olnud parkimisplats ei valminud, on hagejal tekkinud kahju. Samas kostja II tegi ülekande kehtiva töövõtulepingu ja selle alusel väljastatud arve alusel. Kotjale II oli antud hageja nimel ülekannete tegemise õigus. Kostja II tegevus ei ole hagejale kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kahju tekitamist ei saa seetõttu omistada ka kostjale I. Isegi kui kostja II tegevuse ja
hagejale kahju tekkimise vahel oleks olnud põhjuslik seos, ei saanud kostja II ette näha, et töövõtulepingu esemeks olev parkimisplats ei valmi ja ettemakse on hageja kahju. Hageja 12. veebruari 2018. a üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu uus parkla skeem ja otsustati parkla projekt ümber teha. Narva Linnavalitsuse 19. septembri 2018. a korraldusega anti hagejale tasuta kasutamiseks XXX kinnistul asuva maa-ala osa üldpinnaga 170 m 2 majaelanikele parkimisplatsi rajamiseks. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametil tuli sõlmida hagejaga nimetatud maa-ala tasuta kasutusleping. Ühtlasi sõlmiti lepingu nr 1/684-M muutmise kokkulepe. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet ütles 7. juunil 2019 üles 29. oktoobri 2015. a maa-ala osa tasuta kasutamise lepingu nr 1/684-M, millega anti hageja kasutusse XXX asuv maa-ala majaelanikele parkimis- ja jäätmekonteineri platsi rajamiseks. Linn ütles tasuta kasutamise lepingu üles, kuna ehitusprojekt ei olnud kooskõlastatud, puudused ja märkused ei olnud kõrvaldatud. Hageja juhatuse liikmed nõudsid töövõtjalt selgitusi parkla pindala suurendamise kohta. Töövõtja selgitas, et töid teostati hageja esindaja palvel ja töövõtulepingu kohaselt. Töövõtja hoiatas hageja esindajat, et hageja pidanuks parkla suurendamisel täpsustama maakasutusõigust ja tegema ehitusprojektis korrektuurid. Hageja esindaja väitel ei tekkivat probleeme. Kuna kostja II ei saanud hagejat esindada, ei saa ta vastutada parkla pindala suurendamise eest. Kostjatele ei saa ette heita uue suurendatud pindalaga parkla ehitusprojekti puudusi ning maa-ala kasutuslepingu ülesütlemist Narva linna poolt. Hageja juhatus pidi olema teadlik parkla projekti kooskõlastamise avaldusele esitatud vastusest ning puuduste esinemise korral oleks juhatus pidanud tegelema nende kõrvaldamisega. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu järeldus, et kostja II ei soovinud jätta töövõtjale muljet, et kostja II esindab töövõtulepingu sõlmimisel hagejat, on põhjendamata. Kostja II poolt töövõtulepingu allkirjastamisest, töövõtja 13. jaanuari 2019. a kirjast ja 5. märtsi 2018. a aktist tuleneb vastupidine. Kostjatel ei olnud volitusi parkla ehitamisega tegeleda. Maakohus leidis asjatult, et kostja II poolt töövõtulepingu allkirjastamine ei muuda selle kehtivust. Töövõtulepingu kehtivuse üle ei ole vaidlust. Maakohus leidis asjatult, et hageja oleks pidanud töövõtulepingu alusel tasuma töövõtjale ettemakse 3000 eurot. Selle üle ei ole ka vaidlust. Maakohus oleks pidanud hindama hageja 11. novembri 2017. a üldkoosoleku otsust, millega määrati kindlaks, et munitsipaalmaale saab parkla ehitada sõidukiomanikelt kogutud raha eest. Kostja II oli selle üldkoosoleku juhataja. Hageja majanduskavas ei olnud 2017. aastal parkla ehitamise kulusid ja selle ehitamise ettemaksu arvestanud. Hageja juhatuse esimees G. Tarasjuk ei kandnud seetõttu detsembris 2017 hageja pangakontol olevat raha töövõtulepingu alusel üle. Samas tegi seda tema eest kostja II. Hagejal ei olnud detsembris 2017 õigust töövõtjale ettemakset tasuda, kuna selleks ajaks ei olnud hageja kogunud autoomanikelt raha,
et parkla eest tasuda. Hageja plaanis koguda parkla ehitustöödeks makseid 2018. aasta suveks ning seejärel maksta töövõtjale ettemakse ja alustada töödega. Hagejale ei oleks siis kahju tekkinud. Kostjad ei tõendanud, et kostja II kandis ettemakse töövõtjale hageja juhatuse liikme G. Tarasjuki käsul. Maakohus ei viidanud sellekohase järelduse tegemisel tõenditele. Kostja II ei saanud hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust tulenevalt täita ühe juhatuse liikme käske, vaid pidi täitma üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Isegi, kui hageja üks juhatuse liige oleks käskinud kostjal II töövõtjale ettemakse ära tasuda, oleks kostja poolt ettemakse tasumine hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepinguga kostjatele antud volituste ületamine. Hageja osad juhatuse liikmed keelasid kostjal II töövõtjale ettemakset tasuda. Maakohus ei analüüsinud seda. Parkla esialgselt kavandatud suurus oli 154 m2 ja eelarve 3763 eurot 85 senti. Kostja II teatas
13.detsembril 2017 hagejal juhatuse liikmele A. Ivanovile parkla suurendamisest 170 m2-ni. Hageja juhatus oli parkla suurendamisele vastu. See hageja esindaja, kellele töövõtja selgitas parkla suurendamisega seotud riske, oligi kostja II. Hageja uus juhatus üritas aastatel 2018 kuni 2019 kooskõlastada Narva linnavalitsusega parkla uut skeemi, kuid linnavalitsus jättis kooskõlastuse andmata. Parklat ei saanud seetõttu edasi ehitada. Hageja liikmed keeldusid parkla ehitamiseks raha kogumast. Hagejale tekkis selle tõttu 3000 eurot kahju.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.
7.Tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (TsMS § 6). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hagihind hagis esitatud nõuetelt ei ületa TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei andnud TsMS § 637 lg 2 1 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Maakohus ei kohaldanud otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nii lepingulise kui ka lepinguvälise kahju hüvitamine eeldab VÕS § 127 lg 4 järgi, et lepingu rikkumise või etteheidetava teo ning kahju vahel on põhjuslik seos. Tegevuse korral on põhjuslik seos olemas, kui lepingu rikkumise või etteheidetava teo äramõtlemise korral oleks kahju ära langenud. Tegevusetuse korral on põhjuslik seos olemas, kui nõutava tegevuse korral oleks kahju ära langenud.
Maakohus on menetlusõiguse norme rikkumata tuvastanud, et hageja sõlmis töövõtjaga töövõtulepingu, mille alusel töövõtja kohustus alustama töödega 5. detsembril 2017 ja lõpetama need 25. juuniks 2018 ning hageja kohustus maksma töövõtjale ettemakse 3000 eurot. Neid kohtu järeldusi ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka vaidlustanud. Hageja heidab kostjale II ette seda, et kostja II maksis 15. detsembril 2017 hageja pangakontolt töövõtjale töövõtulepingus nimetatud ettemakse 3000 eurot. Kui kostja II ei oleks ettemakset tasunud, oleks hagejal töövõtulepingust tulenev täitmata kohustus töövõtja ees summas 3000 eurot. Hageja varaline seis ei vähenenud seega kostja II poolt tehtud makse tulemusena. Kostja poolt
15.detsembril 2017 hageja pangakontolt töövõtjale töövõtulepingus nimetatud ettemakse 3000 eurot tasumise ja hagejal kahju 3000 eurot tekkimisel vahel ei ole seega põhjuslikku seost. Lisaks heidab hageja kostjale II ette seda, et kostja II omavoliliselt suurendas kavandatava parkla pindala. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et juhul, kui kostja II ei oleks kavandatava parkla pindala suurendanud, oleks hagejal kahju 3000 eurot ära langenud. Hageja oleks ka siis, kui kostja II oleks kavandatava parkla pindala suurendanud, pidanud täitma enda töövõtulepingust tulenevad kohustused, sh maksma töövõtjale ettemakse 3000 eurot. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud väited ei anna samuti alust muuta maakohtu otsust.
9.Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 21 alusel seega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
10.Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust kostjatele kätte. Kaebus tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjatel ei ole apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, on hagejal õigus taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele soovitakse riigilõivu tagastamist, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.