Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-le 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-16862 autoomanikelt. Aga seda raha kogumist oli plaanis alustada pärast lepingu sõlmimist töövõtjaga. Saanud teada, et töövõtjaga sõlmitud leping näeb ette ka avansi 3 000 euro väljamaksmise (3/4 lepingu üldsummast) ja seda, et lepingus on kehtestatud tööde algusetähtaeg - 05. detsember 2017. a, hakkas üks hageja juhatuse liikmetest - A I kategooriliselt vaidlema vastu avansi väljamaksmisele. Ta leidis, et enne parkla uue ehitusprojekti kinnitamist ei tohi töid alustada ja järelikult ei tohi välja maksta avanssi. Avansi summa, nagu ka KÜ Kerese tn 19 kulud parklaehitusele, ei olnud ette nähtud hageja finantsplaaniga ega ühistu juhatuse otsusega. Parkla ehituse lõpetamiseks oli vaja ümber teha ehitusprojekt ja 15(18).10.2018. a esitas kostja 1 selle linnavalitsusse. Kuid antud projekt oli kooskõlastusteta, selles olid puudused ja linnavalitsuse poolsed märkused. Kostja 1 pettis uusi KÜ juhatuse liikmeid, teatades neile, et andis vastava ülesande esialgsele projekteerijale, kuid tegelikult ei hakanud seda tegema. Seepärast mitme kuu möödudes (07.06.2019. a) Narva Linnavalisus ütles üles lepingu KÜ-ga antud maatüki tasuta kasutamise osas. Sellise kostja 1 poolse lohakuse tagajärjel ei olnud võimalik parklat lõpuni ehitada. Töövõtja poolt alustatud tööd jäid lõpetamata uue ehitusprojekti puudumise tõttu, seepärast ei koostatud nende tööde vastuvõtuakti. Killustikuga üle puistatud plats on sisuliselt lõpetamata ehitus. Hageja uus juhatus püüdis pikka aega kooskõlastada uut ehitusprojekti suurendatud parklapindalaga, kuid seda teha ei õnnestunud ja 07.06.2019. a teatas Narva Linnavalitsus linnamaa aadressil P. Kerese tn 17b tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisest. Oma 13.01.2019. a vastuses OÜ Xxx juht mainib isikuna, keda ta hoiatas parkla pindala omavolilise suurendamise riskidest, üksnes korteriühistu esindajat ja ei nimeta teda KÜ esimeheks. Alles 30.12.2020. a e-kirjas täiendab, et antud riskide arutamisel peale KÜ esindaja T oli veel ka KÜ juhatuse esimees. Kostjale 1 (mitte G. Tile) saatis V R 13. detsembril 2017. a kell 17:45 teate parkla kohta, samuti arve avansi tasumiseks summas 3 000 eurot. Väidetavalt KÜ juhatuse liige G T andis detsembris 2017. a korralduse majavalitsejale T Ple tasuda töövõtjale arve summas 3 000 eurot. Kuid milleks G. Til anda selline korraldus, kui tal endal oli täielik võimalus tasuda see arve. Asja materjalidest nähtub, et üksnes kahel isikul KÜ-s oli ligipääs korteriühistu pangakontole koos rahaliste operatsioonide teostamise õigusega - G. Til ja T. Pl. Ja kui G. T tahtnuks seda makset teostada, oleks ta seda teinud ilma T. P vahenduseta. Vaidluse faktiliseks sisuks on kostja 1 (kostja 2 kaudu) tegevusega hagejale materiaalse kahju tekitamine. Kostja 1 poolt parkla mõõtmete omavoliline suurendamine, mis tõi kaasa linnavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti rikkumise (aga mitte lihtsalt ehituse maksumuse suurenemise), on üheks asjaoluks, mis põhjustasid kahju tekitamise hagejale. Linnavalitsus ei kooskõlastanud kostja 1 poolt omavoliliselt muudetud uut ehitusprojekti. Parkla ehitus peatati, möödus ehituse tähtaeg, misjärel linnavalitsus lõpetas seaduslikel alustel KÜ-ga linnamaa rendilepingu. Aga kostja 1 poolt omavoliliselt ehitusfirmale ülekantud avanss summas 3 000 eurot osutus korteriühistu mõttetuks kulutuseks. G Ti volitusi keegi ei vaidlusta. Kuid reaalne materiaalne kahju hagejale on tekitatud mitte selle lepingu allkirjastamisega, vaid avansi viivitamata ülekandmisega kostja 1 poolt töövõtjale — ilma volitusteta juhatuselt, ilma juhatuse otsuseta, ilma raha eelneva kogumiseta autovaldajatelt. G. T omas õigust esindada hagejat kolmandate isikute ees, aga mitte juhatust (kui KÜ alaliselt tegutsevat haldusorganit). Nimelt juhatus tervikuna pidanuks otsustama küsimusi parkla suurust ja ehitusprojekti muutmisest, tasu suurusest töövõtulepingu järgi, avansi maksmisest jne. Just juhatus kinnitas nii parkla suuruse ja ehituse eelarve summas 3 763,85 eurot. Teised kaks juhatuse liiget (A. I ja 1. Ia) ei andnud nõusolekut parkla suurendamiseks ja avansi tasumises, G T ei hakanud tasuma mainitud avanssi summas 3 000 eurot. Seepärast KÜ juhatuse liikme A. Ii kirjavahetus kostjaga 1 tõendab, et kostja tegutses omavoliliselt, ilma juhatuse korralduseta. Juhatuse liige A I, protestides kostja 1 tegevuse vastu, ei omanud õigust vaidlustada neid toiminguid kohtu korras, kuna ei võinud ainuisikuliselt esindada KÜ-t. Materiaalset kahju tekitas kostja 1 mitte A. Iile, vaid KÜ-le tervikuna. Antud arve oli saadetud T P firma aadressil ja kostja poolt isiklikult tasutud. Poolte vahel ei ole vaidlust 04.12.2017. a lepingu õiguspärasuse üle ja keegi pole rääkinud 3 000 euro ekslikust ülekandmisest hageja poolt. Mingit tööd pole KÜ Kerese tn 19 töövõtjalt vastu võtnud.

2-20-16862 Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid see jätta rahuldamata. Kostja 2 oli hageja esindaja 04.12.2017. a töövõtulepingu sõlmimisel OÜ-ga Xxx. Viidatud lepingu sõlmimiseks puudus kostjal 2 hageja esindusõigus ning hageja esindajaks oli ainult G T (KÜ Kerese 19 Narva juhatuse esimees). Kostja 2 allkiri lepingu all vaid fikseerib, et leping võeti tema poolt teadmiseks. Kostja 2 ei ole OÜ-lt Xxx tellitava parkla pindala suurendanud. 3 000 eurot kanti 15.12.2017. a üle OÜ-le Xxx hageja ja OÜ Xxx vahel 04.12.2017. a sõlmitud lepingu täitmiseks, hageja juhatuse liikme G Ti käsundil, kellel oli hageja ainuisikuline esindusõigus. A I 13.12.2017. a kirjas leidis, OÜ Xxx arvet (s.o avansi tasumiseks) ei tule tasuda põhjusel, et töö ei ole lõpuni tehtud. Narva Linnavalitsuse poolt maa-ala osa tasuta kasutamise lepingu ülesütlemine on hageja juhatuse tegevusetuse tagajärg. Hageja nõuab kahju hüvitamist õigusvastase kahju tekitamise sätete järgi. Seetõttu ei ole haginõue seotud hageja ja OÜ Elamu Teenused Grupp lepingulise suhtega. Isegi kui kostja 1 tegi 15.12.2017. a hageja pangakontolt OÜ-le Xxx ülekande summas 3 000 eurot, samuti pani oma allkirja hageja juhatuse liikme G Ti poolt OÜ-ga Xxx 04.12.2017. a sõlmitud lepingule, ei tõenda see tema käitumise õigusvastasust. Kostjatel ei saanud olla kontrolli selle üle, et hageja ainuisikulise esindusõigusega juhatuse liikme poolt väljendatud tahtevaldused ja käsundid, oleks kooskõlas teise juhatuse liikme arvamusega, kellel puudub hageja ainuisikuline esindusõigus. Juriidilise isiku tahet väljendab juhatus oma liikmete kaudu, arvestades registripidaja vahendusel kolmandate isikute suhtes kehtivaid esinduspiiranguid. Hageja puhul oli hageja tahe sõlmida leping OÜ-ga Xxx ja tasuda selle lepinguga seotud arve, väljendatud G Ti kaudu. Hagi kostja 2 suhtes ei kuulu rahuldamisele ka sel põhjusel, et kostjal 2 ei olnud huvi käituda hageja õigusi rikkudes, mistõttu ei saa kostja 2 juhatuse liikme, kostjale 1, omistatav tegevus ja sellega seotud vastutust üle kanda kostjale 2. Puudub õiguslik alus selleks, et lugeda kostja 1 allkirja 04.12.2017. a lepingul hageja tahteavaldusena. Samuti ei ole hageja poolt esitatud ühtegi arusaadavat põhjendust, et tõlgendada kostja 1 allkirja lepingul kostja 1 poolt volituse ületamisena. Kostja 1 oli hageja esindaja 04.12.2017. a töövõtulepingu sõlmimisel. Seetõttu kostjate esindaja vastas, et viidatud lepingu sõlmimisel kostja 1 ei esindanud hagejat ning hageja esindajaks oli ainult G T. Hageja ei tee vahet hageja juhatuse liikmete ja kostja 1 vahel. Kostjale 1 ei ole omistav otsuse vastuvõtmine küsimuses, milles otsus on tehtud hageja juhatuse liikme poolt. Seetõttu ei saa kostjale omistada hageja menetlusdokumendis väidetavaid tegusid. Hageja tegevuse 05.03.2018. a kontrollakt ei tõenda hageja etteheiteid kostjale 1. Etteheited ettemaksu ülekandmise osas ei ole asjakohased arvestades, et hageja tahe tasuda ettemaks OÜ-le Xxx oli väljendatud hageja juhatuse liikme poolt. Kostja esitab hageja 12.02.2018. a üldkoosoleku protokolli, mis tõendab asjaolu, et parkla suurendamine oli heaks kiidetud hageja üldkoosoleku poolt. Kostja esitab Narva Linnavalitsuse 19.09.2018. a korralduse ja hageja kokkuleppe Narva Linnavalitsusega, mis tõendavad, et Narva Linnavalitsus andis 2018. a hagejale tasuta kasutusse maa-ala osa, aadressil P. Kerese 17b Narva kinnistu, üldpinnaga 170 m2. 04.12.2017. a OÜ-ga Xxx lepingu sõlmimisel oli hageja esindajaks tema juhatuse liige G T, kellel seisuga 04.12.2017. a oli õigus esindada korteriühistu ainuisikuliselt, ülejäänud juhatuse liikmed esindavad kahe kaupa. Seega 04.12.2017. a leping on sõlmitud G Ti poolt lepingu allakirjutamisega. Seetõttu puudub õiguslik alus selleks, et lugeda kostja 1 allkirja 04.12.2017. a lepingul hageja tahteavaldusena. 04.12.2017. a lepingu sõlmimiseks ei olnud vaja kostja 1 allkirja lepingul. Kostja 1 allkiri lepingu all vaid fikseerib, et leping võeti tema poolt teadmiseks. On tõendamata, et allkirjastades ebaseaduslikult mainitud lepingu lahtris „Tellija“ ta tekitas tahtlikult töövõtjal mulje, et ta on hageja esindaja. Hageja juhatuse liikme sõlmitud on 04.12.2017. a leping, mis näeb ette 170 m2 parkimiskoha rajamist summa 4 065,86 eurot eest. Ei ole õigusvastane lepingu täitmiseks kostja 1 kirjavahetuses viitamine pinnale 170 m2. On vale ja tõendamata väide, et OÜ Xxx juht V.R arutas parkla ehituse riske vaid kostjaga 1. Esiteks ei ole tõenditest nähtav, et on juttu kostjast 1. Teiseks, esitatud kirjavahetusest on näha, et juhatuse esimees G T oli teadlik võimalike riskide kohta. 12.02.2018. a hageja üldkoosolek võttis vastu otsuse parkimise uue skeemi osas ja Narva Linnavalitsus suurendas parkla pindala 170 m2-ni. Hageja registriandmete kohaselt alates 26.10.2018. a korteriühistu juhatuse esimehena registrisse on kantud L T. Hageja ja kostja 2 vaheline leping oli lõpetatud hageja juhatuse esemehe L T otsusega alates 11.10.2018. a. Seega 07.06.2019. a seisuga, kui Narva Linnavalitsus ütles

2-20-16862 29.10.2015. a tasuta kasutamise lepingu üles, kostja 2 ei olnud osutanud hagejale teenuseid juba 8 kuu jooksul. Kostja vaidleb hageja väitele vastu, et kostja 1 esitas 15.10.2018. a Narva Linnavalitsusele ehitusprojekti, et kostja 1 pettis uusi korteriühistu liikmed, teatades neile, et ta andis ülesande esialgsele projekteerijale. Nimetatud väited on alusetud ja tõendamata. Hageja uue juhatuse esimees L T alates tema valimisest 2018. a ei tegutsenud parkla ehitusprojektiga, mille tagajärjel korteriühistu kaotas maa kasutamise õiguse. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et parkat ei ole võimalik ehitada edasi kostjast 2 sõltuvate asjaolude tõttu. Kostja esitab kohtule hageja juhatuse liikme A Ii 04.06.2019. a kirja Narva Linnavalitsusele, milles ta teatab, et 31.05.2019. a üldkoosolekul hageja liikmed otsustasid ehitada parkla linnamaal vastavalt 29.10.2015. a maa-ala osa tasuta kasutamise lepingule ning seetõttu ta palub Narva Linnavalitsusel peatada otsust vastava lepingu lõpetamise kohta. A I kirjutab, et temal puudub kindlustunne, et L T teatab Narva Linnavalitsusele 31.05.2019. a üldkoosolekul otsustatud kohta. Sellest ja OÜ Xxx 13.01.2019. a kirjast on tuvastatav, et korteriühistu liikmed soovisid välja ehitada parka, samuti OÜ Xxx OÜ oli valmis seda tegema. Vaid korteriühistu uus juhatus, sh L T, ei tegutsenud parkla ehitamiseks. Hageja poolt ei ole esitatud midagi, millest oleks näha hageja uue juhatuse toimingud alates 26.10.2018. a parkla linnamaal väljaehitamise eesmärgi saavutamiseks. Kindlasti oli võimalik lõpuni välja ehitada parkla nagu seda tegi hiljem samal maatükil Kerese 19 Parkla MTÜ. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millel võiks kostjate vastutus põhineda. Juhul, kui hagejal on kahju seoses raha kulumisega parkla ehitamisele maatükile, mille kasutusõiguse hageja hiljem kaotas, siis seda on hageja vana ja uue juhatuste tegevuse või tegevusetuse tagajärg.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-20-16862

2-20-16862 ning selle alusel väljastatud arve, mis hagejal tulnuks tasuda ka juhul, kui kostja 1 seda ülekannet teinud poleks. Kohus leiab, et kostja 1 tegevus ei ole hagejal kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Seetõttu ei saa kahju tekitamist omistada ka kostjale 2.

2-20-16862

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.