Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

(kolme) kuu jooksul lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Eesti Haigekassa hagi V. S. vastu 995,69 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt nähtub Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 20.05.2015 esitatud teatest ja jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-15-1609, et V. S. 12.07.2014 teo tagajärjel pöördus SA Narva Haigla poole V. E., kellele osutati arstiabi. Kostja tunnistati süüdi KarS § 121 järgi. Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest SA Narva Haigla esitatud raviteenuste arvete alusel järgmiselt: 1) arve seeria EI nr 2004821 15.07.2014 summas 257,74 eurot; 2) arve seeria EI nr 2008260 29.07.2014 summas 737,95 eurot. Haigekassa on võtnud kannatanult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 995,69 eurot. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist. Kannatanu oli kindlustatud. Seega, kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa kahju hüvitamist isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse. Viru Maakohtu kriminaalasja nr 1-15-1609 otsusest nähtub, et kostja tekitas 12.07.2014.a õhtul kannatanule kehavigastusi (kohtuotsus jõustus 15.05.2015.a.). Kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja, kelleks on V. S.. Lähtudes RaKS § 26 lg-st 1 ja ülalnimetatud otsusest vormistas Eesti Haigekassa Viru osakond kostjale 22.05.2015 nõudeavalduse nr 43 summa 995,69 euro hüvitamiseks. Nõue on edastatud kostjale. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kasuks tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 995,69 eurot. 07.08.2015 esitas kostja V. S. kohtule riigi õigusabi taotluse. Kostja soovib riigi õigusabi seoses tema vastu esitatud hagiga, kuna ta ei saanud aru 23.07.2015 määrusest (ei valda eesti keelt). Viru Maakohtu 15. septembri 2015 määrusega jäeti V. S. riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja keelduti V. S.le riigipoolse õigusabi andmisest.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 995,69 eurot. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 kohaselt, ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Sama seaduse § 29 lg 1 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa võtab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Kannatanu oli kindlustatud isik. Seega olid täidetud eeldused lepingu kannatanult tervishoiuteenusest eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Isik oli kindlustatud ning hagejal oli SA-ga Narva Haigla sõlmitud ravi rahastamise leping. RaKS § 26 lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi. Kostja poolt kannatanule kehavigastuste, mis tingisid kannatanu haiglasse pöördumise, tekitamine on tõendatud Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-151609 (tl. 8-9). Hageja poolt kannatanu V. E.`i raviga seotud kulude kandmine on tõendatud hageja poolt kostjale 22.05.2015 esitatud nõudeavaldusega nr. 43 (tl. 11). Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104, seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. Seega puudub poolte vahel vaidlus kahju tekkimise/tekitamise osas. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud RaKS § 26 lg 1, VÕS § 104 alusel ja seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 995,69 eurot.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 12, kohaselt, riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga kuni 995,69 eurolt tasumisele riigilõiv summas 175 eurot. Seega kuulub kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele 175 eurot. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 190 lg 3, § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.