Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-9094
Tsiviilasi
RA avaldus LK-K-le lähenemis-keelu kohaldamiseks ja suhtlemise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2015 määrus kompromissi kinnitamise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
LK-K määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Avaldaja RA (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
Puudutatud isik LK-K (IK XXXXXXXXXX, elukoht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 27.08.2015 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta LK-K kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud RA esitas 16.06.2015 Harju Maakohtule avalduse LK-K vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks ja suhtlemise keelamiseks. 26.08.2015 kuulas kohus avaldaja ja puudutatud isiku isiklikult ära. Ärakuulamisel sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik kompromissi, leppides kokku, et kumbki neist teisega ei suuliselt ega kirjalikult ei suhtle ega otsi ka kontakti teiste isikute kaudu ning et kumbki kannab oma menetluskulud ise. 27.08.2015 määrusega kinnitas maakohus poolte vahel sõlmitud kompromissi tingimusel, et RA ja LK-K kohustuvad vastastikku omavahel mitte suhtlema ei suuliselt ega kirjalikult ega ka otsima teineteisega kontakti teiste isikute kaudu. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
Määruskaebus LK-K palub maakohtu määruse tühistada, kuna ta ei ole avaldanud soovi mitte suhelda RA-ga ja võimaldada RA-l rääkida temaga telefoni teel ning vastavalt psühholoogide soovitusele võimaldada RA-l ja tal kohtuda kord nädalas mõnes Tallinna kohvikus. Vastused RA vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebuses esitatud väited ei võimalda maakohtu määrust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb Harju Maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei rikkunud määruse koostamisel menetlusõiguse norme. Kompromissi sõlmimine toimus 26.08.2015 kohtuliku ärakuulamise raames, kus osales ka LK-K. Toimiku materjali põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et puudutatud isik ei saanud aru, mis ärakuulamisel toimus, või et teda mõjutati. Ärakuulamisel puudutatud isik kinnitas, et ta on nõus kinnitama kokkuleppe selliselt, et edaspidi ta avaldajaga ei suhtle suuliselt ega kirjalikult ega otsi kontakti teiste isikute kaudu (tl 54). Seaduse kohaselt on kompromiss oma olemuselt õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel. Asjaolu, et LK-K soovib RA-ga suhelda, ei muuda kompromissi kinnitavat kohtumäärust ebaõigeks. Kohtusse pöördus RA, kes ei soovinud, et LK-K temaga või tema lähedastega kontakteeruks. Kompromissi puhul ongi tegemist kokkuleppelise lahendiga vaidluse lõpetamiseks. LK-K ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust määruse tühistamiseks. Puudutatud isik tugineb kaebuses vaid asjaolule, et ta soovib avaldajaga suhelda. See aga ei võimalda kompromissi kinnitavat ja menetlust lõpetavat kohtumäärust tühistada. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 8 saab kompromissi tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel tühistada ja selle tühisusele tugineda ning kompromissist võlaõigusseaduses nimetatud alustel taganeda või selle üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ü. Jänes
M. Klaar
I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.