Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

1(5)

2-14-36621 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AS Narva Vesi esitas 26.11.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Ventklapp vastu. Pärnu Maakohtu 19.01.2015 määrusega anti hageja nõue kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, seoses OÜ Ventklapp poolt esitatud vastuväitega. Hageja esitas 6.3.2015 hagiavalduse kostja vastu. Viru Maakohus 10.3.2015 määrusega võttis hagi menetlusse. Kostja esitas 28.7.2015 teate hageja nõude rahuldamise kohta. Kohus 28.9.2015 kohtunõudega küsis hageja seisukohta menetluse jätkamise osas. Hageja esitas 27.10.2015 esitas avalduse, milles teatab, et kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, siis loobub hageja hagist ning palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja 30.11.2015 esitatud kirjalikus seisukohas teatas, et ei ole tal vastuväiteid menetluse lõpetamise osas. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 11.11.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas avaldas kostja, et kostja oli enne hagiavalduse kohtule esitamist täitnud hageja nõuet osaliselt. Seega kohtule esitatud hagi kuulub vaid osalisele rahuldamisele. Kuivõrd haginõue on vaid ca 90% põhjendatud, siis tuleb jätta poolte menetluskuludest 10% hageja ja 90% kostja kanda. Pooled kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

2(5)

2-14-36621 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist, sest hagist on loobutud põhjusel, et kostja on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses nimetatud võlgnevuse tasunud peale hagiavalduse esitamist kohtule. Kostja vaidleb taotlusele vastu. Hageja esitas 6.3.2015 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduses nõuab hageja mh täielikult arvete nr 217047 ja 218498 tasumist, vaatamata sellele, et kostja on 3.2.2015 tasunud arve nr 217047 täielikult ja arve nr 218498 osaliselt. Seega haginõue on osaliselt põhjendatud ja nõuab kostja osa oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja leiab, et menetluskuludest tuleb 10% jätta hageja kanda ning 90% kostja kanda. Kostja märgib, et käesolevas asjas nõudis hageja võlgnevust maksekäsu kiirmenetluses, seejärel esitas hagi sama võlgnevuse väljamõistmiseks, mis oli hagiavalduse esitamisel osaliselt juba makstud. Kui hageja oleks kontrollitud hagi esitamisel oma nõudeid kostja vastu, siis hageja menetluskulud oleksid väiksemad, samuti kostja ei kannaks kulusid seoses tõendamisega, et kostja on osaliselt juba täitnud hageja nõuded. Eelnimetatud olukorras on äärmiselt ebaõiglane kui kostja peaks kandma kõik hageja ja enda menetluskulud. Seetõttu kostja vaidleb hageja nõudele vastu, et jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 168 lg 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega loetakse, et hagi on kohtule esitatud 26.11.2014. Lähtuvalt TsMS § 487 lg 1 hagimenetluse alustamisel kohustab kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Maksekäsu kiirmenetluses oli esitatud nõue summas 416,61 eurot ning sama nõude osas vormistaski hageja hagiavalduse ning esitas kohtule.

3(5)

2-14-36621 Kostja on hageja nõuet rahuldanud peale hagi kohtusse esitamist, s.t peale 26.11.2014, seega tulenevalt TsMS § 168 lg 4 tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud summas 420 eurot. Sellest 100 eurot on riigilõiv ning 320 eurot on lepingulise esindaja kulud (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik hageja kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et hageja on käibemaksukohustuslane. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt esindaja ajakulu õigusabi osutamisel kogu menetluse kestel oli 4 tunni ulatuses. Sellest: - asja materjalidega tutvumine, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 1 tund; - asja materjalidega tutvumine, kliendiga konsulteerimine, õigusliku positsiooni loomine ning hagiavalduse koos lisadega ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 3 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Tulenevalt TsMS § 4842 on põhjendatud hüvitada maksekäsu kiirmenetluses hageja kantud lepingulise esindaja kulud summas 20 eurot. Hagimenetluses kantud lepingulise esindaja kulude osas leiab kohus, et arvestades asja keerukust ja mahukust ei ole lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses põhjendatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase keerukusega tsiviilasjaga, arvestab kohus 40 minutit menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Hagiavalduse maht on 1,5 lehekülgi. Seega põhjendatud on lepingulise esindaja kulud 1 tunni eest summas 80 eurot. Riigilõivu osas on põhjendatud hüvitada hagejale pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist ning selles osas ei kuulu riigilõiv hüvitamisele kostja poolt. 4(5)

2-14-36621 Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määrab kostjalt hagejale hüvitamiseks menetluskulud summas 150 eurot: riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 20 eurot ja hagimenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 80 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.