Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue 22.12.2014.a esitas Aktsiaselts XXX kohtule avalduse XXXvastu maksekäsu kiirmenetluses põhivõlgnevuse summas 167.22 eurot ja viivise perioodi 30.06.2011.a – 22.12.2014.a eest summas 106.18 eurot väljamõistmiseks. 12.01.2015.a on tehtud võlgnikule makseettepanek. XXXesitas 19.01.2015.a nõudele vastuväite, millest nähtuvalt tunnustab nõuet osaliselt, s.o 106.18 euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv 45.00 eurot ja menetluskulu 20.00 eurot, kokku summas 171.18 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus tegi 16.02.2015.a määrusega võlgniku poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu. Maksekäsu kohaselt tuleb võlgnikul tasuda avaldajale kokku 171.18 eurot, millest võlgnevus 106.18 eurot, riigilõiv 45.00 eurot ja menetluskulud 20.00 eurot (tlk 20). Kohtule 03.03.2015.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.11.2010.a lepingu XXX (edaspidi leping), millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Kostja arveid ei tasunud ja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata kokku summas 167.22 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on Aktsiaseltsi XXX Üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Üldtingimuste p 10.1. kohaselt oli poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,05 % tasumata summalt päevas. Hageja on hagiavalduse esitamise seisuga arvestanud viiviseid summas 118.32 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 167.22 eurot ning viivised 118.32 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks mittemuutunud viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel, määraga 0,05 % päevas, alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kuigi kostja soovis võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut, ei ole pooled kompromissi sõlminud. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid pooled 06.11.2010.a lepingu XXX, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed, kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele (tlk 27). Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on Aktsiaseltsi XXX Üldtingimused (tlk 28-40). Hageja on kostjale esitanud osutatud teenuse eest arveid (tlk 41-47), kostja arveid ei tasunud ning kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse ning seadmete kasutamise eest summas 167.22 eurot on õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kuivõrd kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 167.22 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 10.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,05 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et pooled on lepingu sõlmimise ajal sellise viivisemääraga nõustunud, mistõttu puudub kohtul alus pidada viivisemäära põhjendamatuks ning seda vähendada. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist summas 118.32 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel arvestanud viivist perioodi 30.06.2011.a – 22.12.2014.a eest, summas 106.18 eurot. Harju Maakohus tegi 16.02.2015.a määrusega võlgniku poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu. Maksekäsu kohaselt tuleb võlgnikul tasuda avaldajale kokku 171.18 eurot, millest võlgnevus 106.18 eurot, riigilõiv 45.00 eurot ja menetluskulud 20.00 eurot. Kohus on seega viivise summas 106.18 eurot 16.02.2015.a määrusega kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Kuivõrd kohus on juba eelnevalt menetluse käigus viivise summas 106.18 eurot kostjalt välja mõistnud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 12.14 eurot (118.32 eurot 106.18 eurot). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt määraga 0,05 % päevas, alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 234.78 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv kokku 75.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 159.78 eurot). Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45.00 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30.00 eurot, kokku 75.00 eurot (tlk 8, 53). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 314.74 eurot tasumisele riigilõiv 75.00 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kuivõrd kohus on juba eelnevalt, s.o 16.02.2015.a määrusega mõistnud kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 45.00 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 30.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse jne koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 159.78 eurot. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on Julianus Inkasso OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust ning et kohus on juba eelnevalt, s.o 16.02.2015.a määrusega mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 20.00 eurot, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 90.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 120.00 eurot (s.o riigilõiv summas 30.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 90.00 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.