Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. jaanuar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-3034
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks 1314 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
B.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: B.B. (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Žanna Rozova
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Eesti Töötukassa hindas hageja töövõimet, millest nähtub, et hagejal on osaline töövõime alates 18.05.2017 ja uus töövõime hindamise tähtpäev on 18.05.2020. Töövõimetoetuse päevamäär on kuni 01.04.2020 7,86 eurot ja alates 01.04.2020 8,48 eurot. Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukaasa andmetel pikendati hageja töövõimetust kuni 17.05.2023. Töölepingu kohaselt on hageja asunud 04.04.2017 tööle ettevõttes AS Magma keevitajana täistööajaga ning tema igakuine töötasu on X eurot, millele lisandub lisatasu, preemia, vastavalt tööosavõtu koefitsiendile. Tööandja AS Magma 17.02.2020 tõendi kohaselt on hageja viimase seitsme kuu töötasu X eurot, kusjuures kahel kuul viibis hageja töövõimetuslehel. Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 01.03.20219 kuni 29.02.2020 makstud hagejale töötasu X eurot, tööandja on maksnud haigushüvitist X eurot ning Haigekassa X eurot. Kokku moodustas hageja tulu X eurot (dtl 131-135). Konto väljavõttest nähtub (dtl 143-162), et hageja arvele laekub regulaarselt töötasu, mis on suurem kui X eurot, Narva Linnavalitsuselt saab hageja hüvitist keskmiselt X eurot ja hageja tasub elatist keskmiselt 270 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja tasu kuus X eurot. Eesti Töötukassa vastusest nähtub, et töövõimetushüvitist makstakse kuni 01.04.2020 keskmiselt X eurot ja alates 01.04.2020 keskmiselt X eurot. Lisaks saab hageja Sotsiaalkindlustusametilt hüvitist X eurot kuus. Eeltoodu alusel on hageja kuu sissetulek ca X eurot kuus. Hageja omandisse kuulub Maanteeameti andmetel sõiduauto Ford Mondeo (1988). Kostjaga koos elava vanema (ema) töötasu on X eurot kuus. Kohtule esitatud tõendid tõendavad pigem, et pärast kohtu poolt välja mõistetud elatist ei ole kostja sissetulekud vähenenud, samas on miinimumpalga tõusu tõttu suurenenud elatise maksed. Elatise väljamõistmisel ei saanud ega pidanudki hageja eeldama sellise kiire elatise kasvuga. Riigikohus on tõdenud, et antud hetkel on tänu miinimumtöötasu kiirele tõusule tõusnud ka hüppeliselt elatise miinimummäär, mis reaalselt ei arvesta lapse vajadustega. Käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors tehtud lapse ülalpidamiskulude uuring (uuringu lk 40), mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 206 eurot kuus, kokku 412 eurot kuus. Seega on seitsme aasta jooksul kulud suurenenud läbi elukalliduse tõusu. Lapse igapäevased kulud võivad olla ülepaisutatud. Lapse ema igakuine sissetulek on miinimummääras ning ei ole eluliselt usutav, et ta kulutab oma töötasu terves ulatuses lapse kulutuste peale. Seega tekiks küsimus, millest tehakse kulutused enda vajalike kulutuste katteks.
Lähtudes asjaolust, et hageja sissetulekud ei ole 2016. aastast muutunud, kuid talle on määratud töövõimetus, mis toob hagejale lisakulutusi, esineb elatise vähendamiseks alus. Värske uuringu kohaselt moodustavad 13-17 aastaste laste igakuised kulutused 412 eurot, seega ühe vanema kulud moodustavad 206 eurot.
kohaselt ei hinda kohtutäitur sisulisi asjaolusid. Seega ei saa kohtutäitur ise hinnata otsuse täitmisel, kas vanema varaline seisund on muutunud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.