2.Suurendada Viru Maakohtu 28.11.2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-2098 V Rilt (endine H) välja mõistetud elatise suurust ja mõista välja V Rilt elatis poja A Hi kasuks
alates 12.10.2020. a igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuni poja täisealiseks saamiseni.
3.Suurendada Viru Maakohtu 28.11.2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-2098 V Rilt (endine H) välja mõistetud elatise suurust ja mõista välja V Rilt elatis poja A Hi kasuks alates 12.10.2020. a igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuni poja täisealiseks saamiseni.
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
5.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJATE NÕUE
1.A H ja A H esitasid hagi V Ri vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagejad soovivad suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja välja mõista igakuine elatis perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt välja mõistetud elatis summas kokku kahele lapsele 300 eurot kompromissi korras (tsiviilasi nr 2-19-2098). Hagejad märgivad, et elatise väljamõistmisest alates on olukord muutunud, hagejate seaduslik esindaja on 100% töövõimetu ja tööl käia ei saa. Hagejate kulud on ühes kuus ravimistele ca 25 eurot, korterikulud on talvel ca 200 eurot ja suvel 120 eurot. Lastega koos moodustavad telefoni arved ja järelmaks 101 eurot kuus, lisaks internet ja TV 25 eurot kuus. A osaleb fotograafia ringis, ringitasu on 25 eurot, ringis osalemiseks on vajalikud ka tarvikud, et saaks ringis osaleda ja teostada ja jäädvustada oma töid. Selleks et A saaks ringis osaleda, on lapse ema ostnud tarvikud järelmaksuga, mille eest igakuiselt maksab 62,34 eurot. A käib karate trennis, trenni kuutasu on 25 eurot, millele lisandub saali rendi katteks 15 eurot. Treeningu riiete maksumus oli 155 eurot. Igakuiselt kulub Ail hambaarsti vastuvõtul 20 eurot (ortodont).
2.Hagejate esindaja esitas kohtu kompromissi sõlmimise ettepanekule vastuse, milles märgib, et kompromiss on mõistlik, kuid momendil võimatu. Hagejad märgivad, et kostja püüab kohut eksitada, kostjal on osaline töövõimetus mis ei takista kostjal töötamast. Hagejate seaduslik esindaja on täielikult töövõimetu. Kostjal on küll töövõimetu täiskasvanud laps, kuid kostja ise töötab täiskohaga, laps hooldust ei vaja, sest ta on üksi kui kostja tööl on. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et täisealine laps omab ka sissetulekut sotsiaaltoetuste näol. Hagejad on nõus kirjaliku menetlusega.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et ta on 50 % invaliid ning tema sissetulekuks on töötasu 700-820 eurot. Tal on peale hagejate veel kaks täisealist last, kellest üks on 100 % invaliid ja keda kostja peab igapäevaselt toetama. Kostja märgib, et 350 eurot on ülemine piir, mida ta on suuteline hagejatele maksma. Kostja märgib, et tal on samuti vaja maksud maksta. Hagejate seaduslik esindaja on kostjalt võtnud temale kuuluva vara: kaks garaaži ja kaks autot. Üks sõiduk on müüdud, teine seisab, kuna J ei oma juhtimisõigust. Kostja märgib, et kohutumäärusega on talt välja mõistetud elatis summas 300 eurot, kuid ta on kandnud üle rohkem, kui majanduslik olukord on lubanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
6.A H ja A H on V R pojad. Viru Maakohtu 28.11.2019. a kohtuotsusega on V R (Hilt) välja mõistetud hagejate ülalpidamiseks igakuiselt kokku mõlemale lapsele 300 eurot ( tsiviilasi nr 219-2098).
7.Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis paluvad hagejad suurendada väljamõistetud elatist ning mõista V R välja elatise A H ja A H ülalpidamiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
9.TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise lapse kasuks (Riigikohtu 16.01.2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
10.Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused.
11.Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud.
12.Tsiviilasjas nr 2-19-2098 kohtuistungil hagejate esindaja juba selgitas, et ta on 80 % töövõimetu, märkides, et ta sissetulek on 500 eurot ilma elatise rahata. Laste ülalpidamisekuludeks oli märgitud 531 ühe lapse kulud kuus ja teise lapse kuludeks oli 491 eurot.
13.Käesolevas tsiviilasjas on hagejate seadusliku esindaja (pangakonto kohaselt) sissetulekuks ilma elatise rahata 607,87 eurot ja avalduses märgib laste kuludeks 653,34 eurot ilma toiduta.
16.06.2020. a TVH otsuse kohaselt on hagejate seaduslikul esindajal puuduv töövõime ning tema töövõime 4 aasta (28.05.2020. a - 27.05.2024. a) jooksul on tõenäoliselt vähe muutuv.
14.Tsiviilasjas nr 2-19-2098 on hagejate seaduslik esindaja märkinud kulutused toidule lapse kohta 100 eurot kuus. Kohus leiab, et arvestades lapse kohta käesoleval ajal 150 eurot kuus toidule ei ole see ülepaisutatud. Järelikult saab arvestada, et hagejatele kulub käesoleval ajal kuus 953 eurot ~ 1 000 eurot.
15.Kohus möönab, et laste vanuse suurenedes, suurenevad eelduslikult ka nende vajadused ja ülalpidamiskulud. A H on xx. aastane ja A H saab xxx. a xxx. aastaseks ning elatis 150 eurot kuus selgelt ebapiisav.
16.Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 2020. aastast on 584 eurot ning elatise miinimummäär on 292 eurot.
17.Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuna hageja nõuab elatist seaduses toodud miinimummääras, ei ole lapse igakuiste vajaduste tõendamine vajalik.
18.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102).
19.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
20.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-1,3 p 12).
21.Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
22.Kostjal on määratud 50 % töövõimetust. Kostja 6 kuu keskmine töötasu on 900 eurot (neto). Kostja saab Sotsiaalkindlustusametilt pensioni 177 eurot. Kostja märgib, et tal on täisealine poeg invaliid ja ta toetab ka oma invaliidist poega. Kostja märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda suuremat summat maksta ülalpidamiseks kui 28.11.2019. a kohtuotsusega on välja
mõistetud. Samas kostja on alati võimalusel tasunud elatist suuremas summas, kui kohtuotsusega on välja mõistetud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on 2020. aasta jaanuaris maksnud elatist 300 eurot, ülejäänud aasta on kostja iga kuu maksnud elatist suuremas summas kui kohtuotsusega on välja mõistetud.
23.Arvestades kostja ülalpidamisvõimet (kohtu käsutuses olevate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal) leiab kohus, et elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 toodud määras (292 eurot ühe lapse kohta) on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav, asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).
24.Olukorras, kus kostja igakuine sissetulek on vahemikus 700 - 1 000 eurot ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul elatise väljamõistmine hagiavalduses nõutud suuruses ehk seadusjärgses miinimummääras põhjendamatu.
25.Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt valmis lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 13-17 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot kuus, ühe vanema kohta ca 206 eurot.
26.Kostja on käesoleval ajal täitnud ülalpidamiskohustuse suuremas summas kui on 2019. aasta kohtuotsusega välja mõistetud. Kohus on seisukohal, et kostja sissetulek ja varaline seisund võimaldavad tasuda elatist igakuiselt 400 eurot kuus (2 x 200). Kohus arvestab lahendit tehes kostja sissetulekut, osalist töövõimetust, vanema ülalpidamiskohustust alaealiste laste ees, aga ka seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi ulatuses, milles kostja on asjaolusid arvestades võimeline otsust täitma.
27.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. 2020. aasta oktoobris, novembris ja detsembris on kostja maksnud hagejatele elatist 370 eurot kuus.
Menetluskulude jaotus
28.Kohus märgib, et hageja on menetluses endale palganud esindaja ning hagejate esindaja ei ole pidanud vajalikuks taotleda õigusabi riigi arvel, arvestades väidetavat rasket majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei ole kostja põhjustanud menetlust. Kostja pole rikkunud ülalpidamiskohustust ning on andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
30.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.