Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib hagi lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX , Tallinn (t lk 25-27), kortermaja haldamiseks on loodud hageja (t lk 3-9) ning hageja on kostjale esitanud arveid kommunaalkulude kohta perioodi august 2014 kuni september 2015 eest (t lk 10-24). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse olemasolu ega selle suurust, samuti viivise suurust. Kohtule pole esitatud andmeid võlgnevuse (osalise) tasumise kohta. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 1 144,92 eurot ja viivise 157,96 eurot. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks, mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb, on riigilõiv 200 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind kostja vastu esitatud nõude osas on 1 302,88 eurot, millelt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 200 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 200 eurot ja mõistab selle summa kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.