Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
Osaühing Moonzund2013 hagi LA vastu võla nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.12.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Moonzund2013 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
92 825,09 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
16.11.2015
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Moonzund2013 (registrikood 12619265), esindajad vandeadvokaadid Yulia Klyukach ja Andres Aavik Kostja LA (ik XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus muutmata ja Osaühing Moonzund2013 apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Osaühing Moonzund2013 kanda.
3.Mõista Osaühingult Moonzund2013 välja LA kasuks hüvitis apellatsioonimenetluse kulude katteks summas 360 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Timpani Overseas Trading Ltd (edaspidi Timpani) ja LA (kostja) 08.10.2003 suulise laenulepingu, mille kohaselt Timpani väljastas kostjale laenu summas 100 000 USD-d. Laenusumma 100 000 USD-d kanti kostja arvele Timpani arveldusarvelt 08.10.2003. 28.06.2013 teatas Timpani, et loeb laenu väljastatuks tähtajatult ja laenuleping öeldakse üles ning hagejal tuleb hiljemalt 62 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse kättesaamisest tagastada võlg summa 100 000 USD-d. Teade laenulepingu ülesütlemisest on kostjale kätte toimetatud 12.07.2013 ning laenu tagastamise kohustus saabus hiljemalt 13.09.2013. Timpani loovutas võlanõude kostja vastu terves ulatuses hagejale 08.07.2014. Timpani teatas kostjale 10.08.2014 nõude loovutamisest ning hageja on 01.10.2014 esitanud kostjale teate nõude loovutamise kohta ning nõude võlakohustuste täitmiseks tasuda 30.09.2014 seisuga põhivõlgnevus 100 000 USD-d ja viivised 7 475,87 USD-d seitsme päeva jooksul teade kättesaamise päevast. Kostja vaatamata hageja nõudmistele oma kohustusi täitnud ei ole. Juhul kui kohus leiab, et Timpani ja kostja vahel ei ole 08.10.2003 sõlmitud laenulepingut, siis palub hageja hagi rahuldada alusetult rikastumise sätete alusel, sest kostja ei ole tagastanud tema arveldusarvele laekunud raha. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 80 160,32 eurot ja viivise alates 13.09.2013-26.11.2014 6 899,62 eurot ning lisaks viivise alates 27.11.2014 seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole sõlminud laenulepingut Timpaniga. Firma juhatuse liikme EPM-ga ei ole kostja mitte kunagi suhelnud. Kostja sõlmis kirjaliku laenulepingu 100 000 USA dollari laenamiseks 06.10.2003 oma tolleaegse tööandja AS-ga. Kuivõrd S käsutas sel ajal firma Timpani rahalisi vahendeid, siis kanti S initsiatiivil laenuraha kostjale üle selle firma arveldusarve kaudu. Selle laenu tagastamise üle peetud vaidlus tsiviilasjas nr 2-11-46431 on kohtulahendiga lõppenud ja kostja on laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse AS ees täielikult täitnud. Timpani pidi teada saama asjaolust, et ta on ilma mingi lepingulise aluseta kandnud teisele isiku arvele üle 100 000 USA dollarit 08.10.2003, so raha ülekandmise päeval. Sellest ajast kuni hagi esitamiseni 26.11.2014 on möödunud rohkem kümne aastat. Kohtule esitatud haginõue on aegunud ja kostjal puudub kohustus seda täita. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle, et kostja arveldusarvele on 08.10.2003 laekunud Timpanilt 100 000 USD-d. Kohus tuvastas, et 08.07.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr 01 alusel loovutas Timpani hagejale laenulepingust tuleneva võlanõude 100 000 USD kostja vastu, s. õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Timpani on 10.08.2014 kirjaga teavitanud kostjat nõude loovutamisest ning nõudnud võla tasumist, mida kostja ei ole teinud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ja Timpani oleksid 08.10.2003 sõlminud suulise laenulepingu. Kostja vande all antud seletusest nähtub, et kostja ei ole suhelnud Timpaniga laenulepingu sõlmimise küsimustes, seega ei ole tõendatud, et kostja oleks avaldanud soovi saada Timpanilt laenu. Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks esitanud oma arveldusarve andmed laenu saamiseks Timpanile. Kostja
11.08.2013, 21.08.2013 ja 22.08.2013 vastustest SP-le ei nähtu, et kostja kinnitaks 08.10.2003 suuliselt sõlmitud laenulepingut või sellisest laenulepingust tulenevaid kohustusi. Tõendamist ei leidnud, et kostja tunnistas laenusuhet Timpaniga ja kinnitaks oma võlgnevust Timpani ees. Kohus loeb kostja vande all antud seletusega tõendatuks, et kostja ei ole saatnud 02.09.2013 meili Timpani esindajale. Asjaolu, et kostja on viidanud tsiviilasja nr 2-11-46431 materjalides Timpani Trading Ltd-ga sõlmitud kirjalikule laenulepingule, ei tõenda, et kostja oleks sõlminud Timpaniga 08.10.2003 suulise laenulepingu. Nõude tunnistamine ei ole tõendatud kassa sissetuleku orderiga. Kuna hageja ei ole tõendanud, et Timpani ja kostja oleksid sõlminud 08.10.2003 laenulepingu, siis ei ole tõendatud, et kostja oleks jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused. Hageja palub hagi rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel. 100 000 USD-d laekusid kostja arveldusarvele 08.10.2003 ilma, et Timpanil oleks olnud kohustus kostjale selline summa tasuda. Seega on kostja alates 08.10.2003 alusetult rikastunud Timpani arvel ja Timpani pidi hiljemalt 08.10.2003 teadma, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu. Seega on hagi esitamise ajaks 10.11.2014 möödunud kolm aastat ajast, mil õigustatud isik pidi teadma, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue ja möödunud on rohkem kui kümme aastat, mil kostja on rikastunud aluseta. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue aegunud. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et kostja on TsÜS § 158 lg 2 mõttes hageja nõuet tunnustanud. Hageja väide, et kostja on 11.03.2015 kinnitanud oma võlgnevust tasudes 1 000 eurot viiviste katteks, mille kohta on hageja koostanud kassa sissetulekuorderi, ei luba kohtul järeldada, et kostja on tunnistanud hageja alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ning kostja sooviks on olnud tagastada hagejale Timpani poolt kostja arveldusarvele kantud raha. Kuna hageja nõue oli ka juba 11.03.2015 aegunud, siis ei tekitaks nõude tunnustamine iseenesest pärast aegumistähtaja möödumist uut aegumist ega kõrvalda juba toimunud aegumist, sest katkeda saab vaid aegumistähtaeg, mis ei oleks võla tunnustamise ajaks möödunud. Kuna kostjal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, sest hageja nõue on aegunud (TsÜS § 142 lg 1), ei ole kostja rikkunud oma kohustust tagastada hagejale põhivõlgnevus summas 80 160.32 eurot ega viivitanud põhikohustuse täitmisega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 350 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus jättis tähelepanuta alljärgnevad hageja poolt esitatud tõendid: Tunnistajate (AS) ütlused; hagejapoolsed taotlused tunnistajate ülekuulamiseks; asjaolu, et kostja on avaldanud laenuandjale informatsiooni oma arveldusarve numbri kohta; kostja vastused SP-le; kostja kiri Timpanile; kostja vastus hagile tsiviilasjas nr 2-11-46431, kus kostja viitab Timpani Trading Ltd-ga sõlmitud laenulepingu olemasolule; kassa sissetuleku order. Poolte kirjavahetusega, sh tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kohtumenetluse eelselt on kostja korduvalt kinnitanud võlgnevuse olemasolu. Tunnistaja AS kinnitas kohtule, et kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-11-46431 on kostja mitu korda kinnitanud, et on saanud laenu ülekandega äriühingult Timpani. Samuti kinnitas tunnistaja kohtule, et Timpani poolt kostjale väljastatud laen ei ole kuidagi seotud laenuga, mida kostja sai sularahas ASilt.
Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et kostja on korduvalt kinnitanud võlgnevuse olemasolu hageja ees. Kostja korduvad e-kirja teel antud lubadused võlgnevus tasuda on apellandi hinnangul samuti käsitletavad täitmise kviitungitena VÕS § 95 mõistes. Otsuse argumentatsioon on rajatud üksnes kostja vande all antud ütlustele. Kostja poolt vande all antud ütlused on ebausaldusväärsed, kuna kostja on oma sõnadest palju kordi taganenud. Asjaolu, et kostja viis kohut eksitusse, tõendab ka kostja kiri Timpanile. Samas kinnitas kostja vastuses hagiavaldusele, et „Timpani juhatuse liikme EP-M-ga ei ole kostja mitte kunagi suhelnud, ei isiklikult ega mingite sidepidamisvahendite kaudu”. Hageja esitas kohtule taotluse tunnistajate SP, AA ja ML ülekuulamiseks, kuid kohus jättis antud taotluse rahuldamata, rahuldades kostjapoolse taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Sellega rikkus kohus asjast osa võtvate isikute võrdsuse printsiipi. Hagejal ei olnud varem teada, et kostja hakkab eitama 1 000 EUR tasumise fakti. Antud juhul üllatati hagejat asjas oluliste uute asjaoludega vahetult enne kohtuvaidlust ja kohtuvaidluses. Kostja tegevuse eesmärgiks oli üllatada vastaspoolt ja võtta hagejalt võimalus esitada põhjendatud vastuväiteid. Seoses asjaoluga, et laenuandjal on teada laenusaaja pangaandmed (mis on üldteada pangasaladus), on tuvastatav ka kostja soov saada Timpanilt laenu. Samuti kinnitab kostja laenu saamise soovi fakt, et Timpanilt laekunud raha hakkas kostja koheselt kasutama, mis nähtub tema pangaväljavõttest. Tegemist on pööratud tõendamiskoormusega TsMS § 230 lg 1 tulenevalt: antud juhul oleks kostja pidanud tõendama, et ta ei ole väljastanud laenuandjale oma pangaandmeid või et laenuandja on antud informatsiooni saanud mujalt. Timpani on 25.04.2013 saatnud kostjale e-kirja võla tasumise meeldetuletusega antud meeldetuletusele ei ole kostja kuidagi reageerinud. Kostjale 12.07.2013 kohtutäituri vahendusel kättetoimetatud avaldusele laenulepingu ülesütlemiseks ei ole kostja samuti reageerinud (ehk pole esitanud vastuväiteid), mis samuti tõendab, et kostja ei eitanud võla olemasolu. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kes eitab võlasuhte olemasolu, ei esita võlausaldaja nõudekirjale vastuväiteid. Kassa sissetuleku order on käsitletav täitmise kviitungitena VÕS § 95 lg 1 mõistes, milliste kohaselt on kostja kinnitanud võla olemasolu. Apellandi hinnangul läks võla osalise tasumisega kostjale üle kohustus tõendada, et võlasuhet ei eksisteeri või see on lõppenud. Kostja neid asjaolusid tõendanud ei ole. Apellant ei nõustu aegumise kohaldamisega. Timpani ja kostja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping ning laenu tagastamise tähtaeg ei olnud poolte vahel kokku lepitud. Võlausaldaja esitas kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse VÕS § 398 tulenevalt ning alles detsembris 2014 sai hageja teada, et kostja vaidleb laenusuhe olemasolule vastu. Kohtueelses menetluses kinnitas kostja võla olemasolu. Aegumise tähtaja alguseks tuleb antud juhul lugeda detsember 2014, mil hageja sai teada, et kostja ei kavatse oma kohustusi täita. Kohus on eksinud TsÜS § 158 lg 1 kohaldamisel, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega Hageja on kohtule toonud asjaolud, millest saab järeldada, et kostja on TsÜS § 158 lg 2 mõttes hageja nõuet tunnustanud. Kohus pidanuks analüüsima, mis oli laenu väljastamise tähtaeg, kas tegemist oli tähtajatu laenuga. Antud asjaolud omavad tähtsust aegumise kohaldamise seisukohalt. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega asja lahendamisel, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Põhjendamatu on apellandi etteheide maakohtule, et maakohus tugines üksnes kostja vande all antud seletustele ja ei arvestanud muude tõenditega, mh kostja 11.08.2013, 22.08.2013 ja 02.09.2013 e-kirjades (I kd, tl 151-157) väljendatud seisukohtadega, milles kostja tunnistas laenusuhet hagejaga. Kohus on vastavat kirjavahetust hinnanud ja selle kohta seisukoha võtnud (otsuse lk 4 III lõik). Kostja on väitnud, et ta ei ole 02.09.2013 kirja EPM-le kirjutanud ja ainsaks tõendiks selle kohta on kostja vande all antud ütlused. Kostja vande all antud seletusega ei ole aga usaldusväärselt tõendatud, et kirja ei saadetud kostja mailiaadressilt. Siiski ei tõendaks kiri ka selle kirjutamisel kostja poolt laenusuhet hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole käesolevas ega sellele eelnenud menetluses tsiviilasjas 2-11-46431 eitanud ühe laenulepingu sõlmimist 2003 aastal, kuid on tuginenud oma vastuses vaidluses AS-iga asjaolule, et sõlmis lepingu 100 000 USD laenamiseks Timpani Trading Ltd-ga, 01.10.2003 sõlmiti kirjalik laenuleping ja 08.10.2003 laekus hageja kontole Timpanilt kui Timpani Trading Ltd-ga seotud ettevõttelt 100 000 USD-d. Timpani poolt 100 000 USD ülekandmine kostjale on tõendatud nii pangakonto väljavõttega (I kd, tl 27) kui ka panga kinnitusega (I kd, tl 98).
8.02.09.2013 e-kirjast järeldub, et kostja leidis pärast esimest maakohtu otsust tsiviilasjas vaidluses AS-ga, et tal on laenusuhe mitte AS-ga, vaid hagejaga. Hilisemalt nimetatud otsus tühistati ja asja uuel arutamisel maakohtus mõisteti kostjalt 25.10.2013 maakohtu otsusega AS kasuks välja 47 672,13 eurot. Eeltoodust tulenevalt võib kostja võla tunnistamine 02.09.2013 e-kirjas olla seotud asjaoluga, et ka kostjale endale ei olnud selge, kas ta sõlmis laenulepingu AS-ga või hagejaga. Kostja 11.08.2013 ja 22.08.2013 e-kirjades ei väljendu laenulepingu sõlmimise tunnistamine hagejaga. Ekirjade põhjal on raske tuvastada, millistele küsimustele kostja vastab, sest puuduvad esialgse kirja saatja küsimused või väited, millele kostja on reageerinud. 11.08.2013 e-kirjast võib välja lugeda, et kostja informeerib kirja saatjat vaidluses AS-ga tehtud maakohtu otsusest (asja esmakordsel lahendamisel maakohtus), millega AS hagi kostja vastu jäeti rahuldamata.
9.Käesolevas asjas väidab hageja, et sõlmis kostjaga suulise tähtajalise laenulepingu 08.10.2003 ja kandis üle kostja arveldusarvele 100 000 USD-d (I kd, tl 98). Laen anti hagiavalduse kohaselt kostjale kinnistu XXXXX XXXX X Tallinn ostmiseks. Kostja tugineb asjaolule, et 08.10.2003 tema pangakontole kantud laekumine 100 000 USD-d (I kd, tl 98) toimus AS-ga toimunud lepingu täitmiseks. Kostja on võtnud tsiviilasja 2-11-46431 menetluses õigeks laenulepingu sõlmimise AS-ga. Samas on kostja väitnud, et 06.10.2003 laenulepingu alusel raha üleandmise kohustuse täitis AS eest Timpani. Maakohtu otsuse p-st 24 tsiviilasjas 2-11-46431 (I kd, tl 80-96) järeldub, et kostja tugines selles menetluses esialgu asjaolule, et laenuleping sõlmiti tema ja Timpani Trading Ltd-ga, kuid loobus nendest vastuväidetest ja võttis omaks asjaolu, et laenuleping sõlmiti tema ja AS vahel. Ka nimetatu kinnitab kostja ebaselgust selles, kellega ta laenulepingu sõlmis. Tunnistaja AS ütlused (II kd, tl 63) kostja seisukoha kohta tsiviilasjas 2-11-46431 laenulepingu sõlmimise kohta hagejaga ei ole seetõttu usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kostja laenulepingu hagejaga sõlmis. Seoses kostja omaksvõtuga tsiviilasjas 2-11-46431 luges kohus laenulepingu sõlmimise AS-ga kui asjaolu tõendatuks ega hinnanud laenulepingu rahatuse küsimust. Kohus ei ole tsiviilasjas 2-11-46431
tuvastanud ka asjaolu, kuidas laen AS-ilt kostjale anti. Seega ei ole võimalik käesolevas asjas väita, et tegemist oli kahe erineva laenukohustusega.
10.Apellant heidab ette, et maakohus ei arvestanud AS ütlustega. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus AS ütlused ja kostja vande all antud seletus olid vastuolulised, tuli hinnata ka teisi tõendeid. Sellises olukorras ei olnud võimalik tugineda tunnistaja AS ütlustele, kes on eelduslikult huvitatud asja lahendamisest kostja kahjuks. Nimetatu nähtub AS kirjast kostjale (II kd, tl 45-46 ). AS ütlused on vastuolus ka teiste asjas kogutud tõenditega. Tsiviilasjas nr 2-11-46431 väitis hageja AS maakohtu otsuse kohaselt, et laenas 06.10.2003 kostjale kirjaliku laenulepingu aluse 100 000 USD-d, laenusummad „edastati“ kostjale 08.10.2002 ja laen tuli tagasi maksta igakuiste maksetega alates 2003 novembrist. Sõna „edastama“ viitab pigem sellele, et tegemist ei olnud laenu andmisega sularahas, sest sellisel juhul oleks AS seda niimoodi sõnastanud. Nimetatud asjaolu on vastuolus AS käesolevas asjas antud ütlustega (II kd, tl 63), mille kohaselt andis ta raha sularahas tunnistajate juuresolekul kostjale. Eelpoolnimetatu muudab AS ütlused käesolevas tsiviilasjas ebausaldusväärseks ja maakohus jättis põhjendatult nendega arvestamata. Asjaolust, et kostja ei reageerinud hageja meeldetuletustele võla tasumiseks või et hageja laenulepingu ülesütlemise teade toimetati kostjale kätte kohtutäituri vahendusel, ei saa järeldada laenulepingu sõlmimist poolte vahel.
11.Off-shore firmade (Timpani ja Timpani Trading Ltd) seotust ja seda, millised füüsilised isikud tegelikult nende kaudu tegutsesid, ei ole hageja soovinud esile tuua. Asjaolust, et hageja oli teadlik kostja nimest ja arveldusarve numbrist, ei saa käesoleva juhtumi asjaolude alusel teha järeldust, et hageja ja kostja vahel oli laenuleping. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliste isikute kaudu nimetatud andmed temani jõudsid. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et tegemist on ümberpööratud tõendamiskoormusega ja kostja pidi tõendama, et ta ei ole väljastanud laenuandjale oma pangaandmeid või on laenuandja saanud antud informatsiooni mujalt. Laenu kasutusele võtmine kostja poolt on seletatav kostja positsiooniga, et AS-ga sõlmitud laenulepingu täitis kolmanda isikuna Timpani. Nimetatust ei saa teha järeldust, et hageja ja kostja vahel laenuleping sõlmiti.
12.Kassa sissetuleku order ei ole usaldusväärne tõend poolte laenusuhte tõendamiseks, kui teised tõendid sellist laenusuhet ei kinnita. Ei ole eluliselt usutav, et kostja, eitades käesolevas menetluses hageja nõuet, tasub menetluse kestel 11.03.2015 hagejale hagejaga sõlmitud laenulepingu katteks 1000 eurot. Kostja juhiloa numbri kajastamine orderil ei tõenda kostja poolt raha maksmist ja on kaudne tõend, millele maakohus ei saanud otsust rajada, kui antud asjaolu ei kinnitanud teised asjas kogutud usaldusväärsed tõendid.
13.Kostja vande all antud seletused on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega, mistõttu pole võimalik maakohtule ette heita, et kohus tugines ka kostja vande all antud seletustele.
14.Mis puudutab hageja taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks maakohtus ja nende rahuldamata jätmist maakohtu poolt, siis selle kohta on ringkonnakohus andnud hinnangu 16.09.2015 määruses. Maakohu ei ole nimetatud osas menetlusnorme rikkunud. Kuivõrd kostja vaidlustas laenulepingu sõlmimise hagejaga, ei saanud hagejale tulla üllatusena, et kostja nõude tunnistamist omaks ei võta. Kohus saab otsuse rajada üksnes poolte esile toodud asjaoludele. Hageja tugines lõppkokkuvõttes asjaolule, et laenuleping oli tähtajatu. Seetõttu pidi kohus ka nimetatud asjaolust lähtuma ega pidanud analüüsima laenulepingu tähtajalisust.
15.Maakohus kohaldas hageja alusetu rikastumise nõude suhtes põhjendatult aegumist. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kunagi tunnistanud laenu saamist Timpanilt. Maakohtu otsuse kohaselt tsiviilasjas 2-11-46431 p 16 väitis kostja nimetatud menetluses algselt, et sai laenu Timapni
Trading Ltd, mitte Timapnilt, kuid laenu väljastamise kohustuse täitis Timpani. 02.09.2013 kirjas on kostja tunnistanud võlga hageja ees, mis võib tulla eksitusest kahe äriühingu nimes. Samas tuleb arvestada käesolevas menetluses tuvastatud asjaoluga, et kostja väitel nõudis laenulepingu alusel võlga ka AS. Nagu ringkonnakohus varem järeldas, saadeti 02.09.2013 e-kiri kostja mailiaadressilt olukorras, kus kostjale endale ei olnud selge, kas ta sõlmis laenulepingu AS-ga või hagejaga. Isegi kui käsitleda 02.09.2013 kostja e-posti aadressilt saadetud kirja hageja ees võla tunnistamisena, siis selliselt saadud võla tunnistamisele ei saa hea usu põhimõtte järgi tugineda (TsÜS § 158 lg 2, VÕS § 6 lg 1).
16.Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
17.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks kostja poolt ringkonnakohtus kantud ja talle hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Kostja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, paludes hagejalt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 360 eurot. Kostjale osutati tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuga) järgnevaid õigusabiteenuseid: apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine ja koostamine ning kohtuistungiks valmistumine ja osalemine kohtuistungil. Hageja vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele ei esitanud. Ringkonnakohus, tutvunud kostja õigusabitoimingutega, leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust, mahtu, asjas peetud istungit ning kostja esindaja poolt tehtud toiminguid tuleb kostja esindaja toimingud hinnata põhjendatuteks ja vajalikeks. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulu apellatsioonimenetluses kokku 360 eurot ning vastavalt jaotusele kuulub see hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.