I Oksana Kutšmei hagi Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes II Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu vastuhagi Oksana Kutšmei vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes III Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu hagi AS-i SEB Pank vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes IV Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu hagi Buffeljags Securities Osaühingu vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes Hagidest III ja IV loobumine, menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Üliõpilaste määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
Selts
Põhjala
Vilistlastekogu
Määruskaebuse esitaja: Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu (registrikood 80097367), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan Vastustaja: Buffeljags Securities Osaühing (registrikood 12043807), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kütt
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-14589 osaliselt p-de 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Eesti
Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogult Buffeljags Securities Osaühingu kasuks välja Buffeljags Securities Osaühingu menetluskulud suuremas summas kui 1755 eurot (st 742 euro 50 sendi osas). Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks Buffeljags Securities Osaühingu menetluskulud 1755 eurot ning mõista Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogult Buffeljags Securities Osaühingu kasuks välja menetluskulud 1755 eurot. Jätta muus osas Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-1914589 muutmata.
2.Rahuldada Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu määruskaebus osaliselt.
3.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu kanda. Määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, puuduvad. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning neid ei hüvitata.
4.Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine:
4.1.Võtta vastu Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu loobumine hagidest AS-i SEB Pank ja Buffeljags Securities Osaühingu vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes ning lõpetada nende nõuete osas tsiviilasja nr 219-14589 menetlus.
4.2.Jätta Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu hagidega AS-i SEB Pank ja Buffeljags Securities Osaühingu vastu seotud menetluskulud Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu kanda.
4.3.Määrata kindlaks Buffeljags Securities Osaühingu maakohtus kantud menetluskulud 1755 eurot.
4.4.Mõista Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogult Buffeljags Securities Osaühingu kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulud 1755 eurot.
4.5.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu kanda. Määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, puuduvad. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda ning neid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tsiviilasjas nr 2-19-14589 olid ühises menetluses Oksana Kutšmei ja Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu (määruskaebuse esitaja, edaspidi Põhjala) vastastikused hagid kinnistu, registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga XXXXXXXXX (vaidlusalune kinnistu), kaasomandi lõpetamise nõudes ning lisaks Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu hagid AS-i SEB Pank (edaspidi SEB) ja Buffeljags Securities Osaühingu (vastustaja, edaspidi Buffeljags) vastu kinnistusraamatus kinnistu registriossa seatud hüpoteekide kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. O. Kutšmei taotles hagiavalduses kinnistu kaasomandi lõpetamist kinnistu tema ainuomandisse jätmisega, pannes temale kohustuse maksta Põhjalale tema osa välja rahas ning kohustada kostjat andma kinnistusraamatus omaniku kannete vastavalt muutmiseks vajalikud tahteavaldused. Põhjala taotles vastuhagiavalduses, et kohus lõpetaks kaasomandi kinnistu korteriomanditeks jagamise teel, alternatiivselt erinevatel viisidel, ning kohustaks O. Kutšmeid andma tahteavaldused kinnistu kaasomandi kasutuskorra lõpetamiseks ja kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks, muu hulgas hoonejaotusplaanide kinnitamiseks. Koos vastuhagiga O. Kutšmei vastu esitas Põhjala täiendavalt hagid ka SEB-i ja Buffeljagsi vastu. Põhjala taotles, et kohus kohustaks kinnistu korteriomanditeks jagamisel SEB-i ja Buffeljagsi andma tahteavaldused kinnistusraamatus nende kasuks O. Kutšmei kaasomandi mõttelisele osale seatud hüpoteekide kannete muutmiseks selliselt, et hüpoteegid jäävad koormama O. Kutšmei korteriomandeid. Maakohus võttis O. Kutšmei hagi Põhjala vastu menetlusse 3. oktoobri 2019. a määrusega ja Põhjala vastuhagi O. Kutšmei vastu ning hagid SEB-i ja Buffeljagsi vastu 12. novembri 2020. a määrusega. O. Kutšmei ja Põhjala vahel on vaidlus vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamise viisi üle. Kumbki pool vastaspoole taotletud kaasomandi lõpetamise viisi(de)ga ei nõustu ja vaidleb vastaspoole nõudele vastu. SEB teatas kirjalikus vastuses hagile, et tal puuduvad vastuväited Põhjala poolt tema vastu suunatud nõuete osas. SEB märkis täiendavalt, et nõudeid, mille tagamiseks tema kasuks on kinnistu mõttelisele osale hüpoteegid seatud, enam ei eksisteeri ja tegemist on n-ö tühjade hüpoteekidega. Buffeljags teatas kirjalikus vastuses hagile, et ta Põhjala nõuet ei tunnista ja vaidleb nõudele vastu. Ta saab olla nõus tema kasuks O. Kutšmei kaasomandiosa koormava hüpoteegi muutmisega selliselt, et kinnistu korteriomanditeks jagamisel seatakse ühishüpoteek O. Kutšmei omandisse jäävatele korteriomanditele, üksnes juhul, kui tema kui hüpoteegipidaja olukord sellega ei halvene. Kostja hinnangul aga Põhjala soovitud viisil hüpoteegi muutmisel selliselt, et praegu kinnistu kaasomandiosale seatud hüpoteegi asemel hakkaks ühishüpoteek koormama korteriomandeid, oleks tagatisvara väärtus väiksem, mistõttu ei ole kostja kohustatud ega nõus andma tahteavaldusi hüpoteegi kannete muutmiseks. 14. juuli 2023. a menetlusdokumendis täiendas O. Kutšmei Põhjala vastu esitatud kinnistu kaasomandi lõpetamise nõuet alternatiivse kaasomandi lõpetamise viisiga. O. Kutšmei teatas, et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotleb kinnistu kaasomandi lõpetamist selliselt, et terve kinnistu jäetakse tema ainuomandisse, aga alternatiivselt, kui see ei ole kohtu hinnangul poolte huvisid kaaludes õiglane lahendus, lõpetada kinnistu kaasomand kinnistu avalikul enampakkumisel müümise teel. Muu hulgas märkis O. Kutšmei, et kõik temale kuuluvat kinnistu kaasomandiosa koormanud hüpoteegid on kinnistusraamatust kustutatud.
Maakohus otsustas 19. oktoobri 2023. a määrusega menetleda O. Kutšmei hagi Põhjala vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes täiendatud kujul. Ühtlasi andis kohus Põhjalale tähtaja esitada kirjalik vastus Oksana Kutšmei alternatiivsele nõudele ning samuti oma seisukoht ja taotlused seoses sellega, et SEB-i ja Buffeljagsi kasuks O. Kutšmei kaasomandiosale seatud hüpoteegid on kinnistusraamatust kustutatud.
2.Põhjala esitas 1. detsembril 2023 maakohtule avalduse SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuetest loobumiseks. Vajadus nõuete rahuldamiseks on ära langenud, kuna O. Kutšmei, SEB ja Buffeljags on hüpoteekide kanded menetluse ajal kinnistusraamatust kustutanud. Põhjala palus kohtul SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuetega seotud menetluskulud jätta SEB-i ja Buffeljagsi endi kanda või alternatiivselt O. Kutšmei kanda.
3.SEB teatas, et tal pole vastuväiteid hagist loobumise avaldusele ega menetluskulusid.
4.Buffeljags teatas, et ei oma vastuväited hagist loobumise avaldusele, kuid loobutud nõuete osas menetluse lõpetamisel palus ta jätta menetluskulud Põhjala kanda. Buffeljags esitas menetluskulude nimekirja ja taotluse määrata kindlaks tema menetluskulud 2497 eurot 50 senti ning mõista menetluskulud nimetatud suuruses Põhjalalt tema kasuks välja.
5.Põhjala jäi varasemalt esitatud seisukoha juurde, et Buffeljagsi menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Põhjala loobub nõudest Buffeljagsi vastu põhjusel, et Buffeljags ise on pärast hagi menetlusse võtmist hüpoteegi kustutanud. Hüpoteek kaasomandi mõttelisele osale seati pärast käesoleva kohtumenetluse algust ehk Buffeljags teadis suurepäraselt juba hüpoteegi seadmise hetkel, et hüpoteegi seadmisega kaasatakse ta kohtuvaidlusse, mistõttu ei saanud Buffeljagsile olla menetluskulude tekkimine üllatuslik. Kuivõrd Buffeljags ise on aktiivselt mitu aastat Põhjala nõudele vastu vaielnud, siis sellega on ta ise kohtumenetlust pikendanud. Põhjalal on ka kahtlus, et Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteek tagas fiktiivset nõuet, sest vaatamata Põhjala taotlusele ei esitanud O. Kutšmei tõendeid hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu kohta. Kui hüpoteek ei taganud reaalset nõuet, ei olnud Buffeljagsil ka alust Põhjala nõudele vastu vaielda. Seega ei ole ebaõiglane jätta Buffeljagsi menetluskulusid tema enda kanda. Põhjala ei esitanud vastuväiteid menetluskulude suuruse kohta, kuid juhul, kui kohus peaks siiski otsustama jätta Buffeljagsi menetluskulud Põhjala kanda, palus Põhjala kohtul kontrollida Buffeljagsi menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust täies ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus võttis 6. märtsi 2024. a määrusega vastu Põhjala loobumise hagidest SEBi ja Buffeljagsi vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes ning lõpetas nende nõuete osas tsiviilasja nr 2-19-14589 menetluse. Maakohus jättis menetluskulud, mis olid seotud Põhjala hagidega SEB-i ja Buffeljagsi vastu, Põhjala kanda. Maakohus määras kindlaks Buffeljagsi menetluskulud ning mõistis Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja menetluskulud 2497 eurot 50 senti. SEB, Buffeljags ja O. Kutšmei ei ole kaaskostjad TsMS § 207 mõttes. Tegemist on Põhjala eraldi hagidega erinevate kostjate vastu. Põhjala nõuded kinnistusraamatus hüpoteekide kannete kustutamiseks saavad olla suunatud SEB-i ja Buffeljagsi kui asjaõiguste omajate vastu, kes tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 2 p-st 2 on puudutatud isikuks asjaõiguse muutmisel ja kelle nõusolek vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatus on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav. Tegemist on nelja erineva hagiga: hagi I – O. Kutšmei hagi Põhjala vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes; hagi II – Põhjala vastuhagi O. Kutšmei vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes; hagi III – Põhjala hagi SEB-i vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes ning hagi IV – Põhjala hagi Buffeljagsi vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.
Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuete puhul on tegemist iseseisvate hagidega ja TsMS § 429 lg 1 alusel on hagejal õigus neist hagidest loobuda. Maakohus leidis, et ei esine alust jätta nõuetest loobumist vastu võtmata, võttis nõuetest loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse loobutud nõuete osas. Ülejäänud nõuete osas menetlus jätkub. Maakohus selgitas hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuete puhul on tegemist iseseisvate hagidega, milles O. Kutšmei pooleks ei ole. Kuna menetluskulud saab kohus jätta üksnes poolte, s.o kas hageja või kostja kanda, siis ei saa jätta menetluskulusid O. Kutšmei kanda, nagu hageja seda alternatiivselt on taotlenud. Tulenevalt TsMS § 168 sätetest sõltub menetluskulude jaotus menetluse lõpetamise korral sisuliselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 13), et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei esine sellist olukorda, kus saaks öelda, et kostjad on kohtusse pöördumise põhjustanud või pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Arvestades Põhjala hagide asjaolusid, saab järeldada, et SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuded kinnistusraamatus kinnistu kaasomandiosale seatud hüpoteegi kannete muutmiseks olid kantud üldisest eesmärgist jagada kinnistu korteriomanditeks. Hageja taotles kostjate kohustamist andma tahteavaldused, et muuta kinnistusraamatus nende kasuks seatud hüpoteekide kandeid selliselt, et kinnistu korteriomanditeks jagamisel jääksid hüpoteegid koormama senise kinnistu kaasomandiosa asemel korteriomandeid. Pärast hagide esitamist on SEB-i ja Buffeljagsi kasuks kinnistu registriossa kantud hüpoteegid küll kustutatud, kuid sellega ei ole hageja hagidega taotletud üldist eesmärki saavutanud ega saa öelda, et kostjad on hageja nõuded rahuldanud. Maakohus leidis, et asjas ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et ei ole tõendatud Buffeljagsi nõude olemasolu, mille tagamiseks hüpoteek oli kinnistusraamatusse kantud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu ning kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Buffeljagsi kasuks kanti kinnistusraamatusse hüpoteek eesmärgil takistada kinnistu korteriomanditeks jagamist. Põhjendatud on kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 2 üldreeglit ja jätta Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud hagidega seotud menetluskulud hageja (Põhjala) kanda. Maakohus määras kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. SEB-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Buffeljagsi menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulud kokku 2497 eurot 50 senti. Kostjat on esindanud menetluses lepingulise esindajana advokaat Ivo Kütt. Esindaja tegi toiminguid kokku 18,5 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) asja materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga ning 10. detsembril 2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamine – 5,5 tundi; 2) hageja 22. jaanuaril 2021 esitatud vastuhagi nõuete täpsustustega tutvumine ning 12. märtsil 2021 kohtule esitatud menetlusdokumendi
koostamine – 4,5 tundi; 3) menetlusdokumentidega tutvumine ja kliendiga nõupidamised perioodil 13. märts 2021 – 8. detsember 2023 – 8,5 tundi. Kostja lepinguline esindaja on arvestanud tasu tasumääraga 135 eurot tund ilma käibemaksuta (18,5 x 135=2497,50). Maakohus leidis, et arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud Buffeljagsi lepingulise esindaja toimingud ja ka ajakulu neile vajalikuks ja põhjendatuks. Suur osa lepingulise esindaja toimingutest on seotud menetlusdokumentidega tutvumisega ja esindatava poole nõustamisega. Vastavad toimingud on poole esindamiseks vajalikud ja esindaja ajakulu märgitud ulatuses ei saa lugeda ülemääraseks. Põhjala on oma nõudeid korduvalt täiendanud ja asja materjalid on keskmisest mahukamad. Eeldatavalt pidi esindaja seisukoha kujundamiseks ja vastuste koostamiseks ka kõigi nende materjalidega tutvuma. Neid asjaolusid arvestades on Buffeljagsi esindaja ajakulu olnud mõistlikult vajalik. Eeltoodut arvestades luges maakohus põhjendatuks Buffeljagsi menetluskulud lepingulise esindaja tasu näol 2497 eurot 50 senti ning mõistis need Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Põhjala esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis Buffeljagsi menetluskulud Põhjala kanda, määras kindlaks Buffeljagsi menetluskulud 2497 eurot 50 senti ning mõistis need Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja. Põhjala palub teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda. Määruskaebemenetluse kulud palub Põhjala jätta Buffeljagsi kanda. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 4. Vastuolulised on kohtu selgitused hagide olemuse osas ja põhjendused, miks kohus jättis menetluskulud vastuhageja kanda. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, mis oli vastuhageja eesmärk Buffeljagsi vastu nõuet esitades. Eeltoodust tulenevalt on maakohus teinud menetluskulude jaotamisel vea ning jätnud vääralt Buffeljagsi menetluskulud Põhjala kanda. Kui lähtuda kohtu seisukohast, et käesolevas tsiviilasjas on tegemist nelja eraldi hagiga, ei ole asjakohane hinnata Põhjala nõuet laialivalguvast „hagide üldisest eesmärgist“ lähtuvalt. Vaadelda tuleks Põhjala nõuet Buffeljagsi vastu spetsiifiliselt. Vastuhageja eesmärk Buffeljagsi vastu nõuet esitades oli sisuliselt see, et Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteek, läbi hüpoteegi kannete muutmiseks nõusoleku andmise, ei takistaks korteriomandite moodustamist. Käesoleva seisuga on Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteek, mis nõude esitamise tingis, kustutatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa Buffeljags enam vastu vaielda kaasomandi lõpetamisel korteriomanditeks jagamise teel, ehk Buffeljagsi nõusolekut ei ole enam vaja, mis tingis ka Põhjala poolt hagist loobumise Buffeljagsi vastu. Põhjala nõue Buffeljagsi vastu on TsMS § 168 lg 4 mõistes rahuldatud – Põhjala on saavutanud enda soovitu ning seda läbi Buffeljagsi hagijärgse käitumise. Eeltoodust tulenevalt tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel tema enda kanda. Kui Põhjala nõuete rahuldamist hinnates tuleb arvestada „hagi üldist eesmärki,“ siis ka eelneva puhul on Buffeljagsi poolt hüpoteegi kustutamine Põhjala nõude rahuldamine TsMS § 168 lg 4 ja 5 mõttes. Vastuhageja ei saa saavutada „vastuhagi üldist eesmärki“, ehk kaasomandit lõpetada korteriomanditeks jagamise teel, nõudega ainuüksi Buffeljagsi vastu. Samas pidi vastuhageja KRS § 341 lg 2 p-st 2 tulenevalt Buffeljagsi vastu nõude esitama, et kaasomandit oleks võimalik lõpetada viisil, et moodustatakse korteriomandid. Vastuhageja „hagi üldise eesmärgi“ mõistes ei ole vahet, kas Buffeljags oleks andnud nõusoleku muuta hüpoteegi kandeid vastavalt vastuhagis soovitule või kustutas hüpoteegi üldse. „Vastuhagi
üldist eesmärki“ silmas pidades ning arvestades spetsiifilist Buffeljagsi vastu esitatud nõuet, on hüpoteegi kustutamisega vastuhageja nõue rahuldatud – Buffeljags ei vaidle enam vastu korteriomandite moodustamisele ning kaasomandi lõpetamiseks viisil, et moodustatakse korteriomandid ja eemaldati tõke Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi näol. Eeltoodust tulenevalt tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel tema enda kanda. Maakohtu tõlgenduse jõusse jäämisel tekiks Põhjala jaoks ebaõiglane olukord. Väär on ka maakohtu tõlgendus, et Buffeljags pole kohtusse pöördumist põhjustanud. Vaidlusalune hüpoteek kanti kinnistusraamatusse pärast kohtumenetluse algust 28. aprillil 2020 (pärast seda, kui 13. jaanuaril 2020 Põhjala esitas vastuhagi). Arvestades KRS § 34 1 lg 2 p 2, pidi Buffeljags teadma, et Buffeljags kaasatakse käimasolevasse kohtuvaidlusse. Hüpoteegipidajaks hakkamisega kohtuvaidluse ajal põhjustas Buffeljags enda vastu kohtusse pöördumise. Põhjala ei saanud tõendada asjaolu, et hüpoteek on seatud takistamaks kaasomandit lõpetama korteriomanditeks jagamise teel. Hüpoteegi võib kokku leppida ka tagatava nõudeta, kuid kui tagatavat nõuet ei eksisteeri, ei saa seda ka realiseerida, st sellel ei ole iseseisvat tagatisväärtust. Kui hüpoteek ei taganud reaalselt eksisteerivat nõuet, siis ei saanud ka Buffeljagsi olukord hüpoteegipidajana halveneda ja kogu Buffeljagsi poolne vastuhagile vastuvaidlemine oli sisutühi ning kantud menetluskulud olid põhjendamatud. Asjas omab tähtsust seega nõude tegelik olemasolu ning Põhjala oli maksimaalselt põhistanud kahtlust nõude tegeliku olemasolu osas juba 2,5 aastat enne käesolevat määruskaebust ning palunud kohtul olukorda kontrollida. Kui kohus ei jäta Buffeljagsi menetluskulusid Buffeljagsi kanda TsMS § 168 lg 4 alusel, palub Põhjala jätta Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda määruskaebuse p 2.1.6, 2.2 ja 2.3 arvestades TsMS § 162 lg 4 alusel. Buffeljagsi menetluskulud on ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nimekirjas on märgitud: „asja materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga ning 10.12.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamine – 5,5 tundi“. Buffeljagsi 10. detsembri 2020. a menetlusdokumenti ei koostanud ega esitanud Buffeljagsi lepinguline esindaja, vaid nimetatud dokumendi on koostanud ja esitanud Buffeljagsi seaduslik esindaja Leino Schnur. Arvestades kohtupraktikat ei tohiks eeltoodu tõttu ülalnimetatud mahus Buffeljagsi menetluskulusid kindlaks määrata, sest 10. detsembri 2020. a menetlusdokumenti ei ole koostanud ega esitanud Buffeljagsi lepinguline esindaja.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.Buffeljags vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Määruskaebuses esitatud etteheited ja põhjendused on alusetud ja põhjendamatud. Maakohus on õigesti jätnud Põhjala hagiga seotud menetluskulud Põhjala kanda ning mõistnud välja menetluskulud 2497 eurot 50 senti. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda, kus saaks öelda, et kostjad on kohtusse pöördumise põhjustanud või pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Meelevaldne ja põhjendamatu on Põhjala väide, et Buffeljags ise on põhjustanud tema vastu kohtusse pöördumise. Määruskaebusest järeldub, nagu eeldaks Põhjala, et kui mingi kinnisasjaga seonduvalt on käimas kohtumenetlus seoses kaasomandi lõpetamise nõudega, siis sellise kinnisasja tagatiseks võtmine oleks taunitav või suisa lubamatu ning et sellist kinnistut koormava hüpoteegi hüpoteegipidaja peaks igal juhul kandma kõik sellise hüpoteegi muutmiseks või kustutamiseks hüpoteegipidaja nõusoleku saamiseks esitatava hagiavaldusega seotud menetluskulud. Midagi sellist seadusest ei tulene. Sellise Põhjala
esitatud käsitluse puhul oleks näiteks kaasomandi lõpetamisega kaasnevate teistele kaasomanikele nende omandiosa eest väljamõistetavate hüvitiste maksmiseks kinnisvara tagatisel krediidi võtmine oluliselt piiratud või lausa välistatud, kuigi Riigikohtu praktikas on selliseid krediidi võtmisi peetud põhjendatuks. Buffeljags ei ole teinud ühtki toimingut või tehingut selleks, et põhjustada tema vastu kellegi kohtusse pöördumist. Põhjala ei ole kohtueelselt teinud ühtki toimingut saamaks Buffeljagsilt Põhjala soovitud nõusolekut hüpoteegiga seotud kannete muutmiseks. Sellises olukorras on Põhjala väide, et Buffeljags ise põhjustas tema vastu Põhjala kohtusse pöördumise, mitte üksnes ebaõige, vaid Buffeljagsi hinnangul ka lausa pahauskne. Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine ei ole mingilgi moel seotud vastuhagiga. Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine ei ole toimunud Buffeljagsi vastu esitatud Põhjala nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei ole käesolev olukord sarnane TsMS § 168 lg-s 4 kirjeldatud situatsiooniga (mis eeldab, et nõue on rahuldatud peale hagi esitamist). Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et arvestades Põhjala esitatud hagide asjaolusid, saab järeldada, et SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuded kinnistusraamatus kinnistu kaasomandiosale seatud hüpoteegi kannete muutmiseks olid kantud üldisest eesmärgist jagada kinnistu korteriomanditeks. Praeguse hetke seisuga ei ole Põhjala soovitud korteriomandeid moodustatud ja tegelikult ei ole üldse teada, kas selliseid korteriomandeid moodustataksegi. Maakohus on õigesti märkinud, et AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Hüpoteek Buffeljagsi kasuks ei ole kantud kinnistusraamatusse eesmärgil takistada kinnistu korteriomanditeks jagamist. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti märkinud, et kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Buffeljagsi kasuks kanti kinnistusraamatusse hüpoteek eesmärgil takistada kinnistu korteriomanditeks jagamist. Ühtki sellist alust, mistõttu tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud tema enda kanda, Buffeljagsi hinnangul ei esine. Buffeljags leiab, et antud juhul oleks Buffeljagsi suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta Buffeljagsi menetluskulud tema enda kanda. Maakohus on arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, sh asja keerukust ja mahtu, vaidlustatud määruses õigesti lugenud Buffeljagsi lepingulise esindaja toimingud ja ka ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Ebaõige ja meelevaldne on Põhjala vastuväide, et Buffeljagsi 10. detsembri 2020. a menetlusdokumenti ei ole koostanud Buffeljagsi lepinguline esindaja. See vastuväide tuleks jätta ka tähelepanuta, kuna see esitati hilinenult.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada p-de 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja Buffeljagsi menetluskulud suuremas summas kui 1755 eurot (ehk 742 euro 50 sendi osas). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega määrata kindlaks Buffeljagsi menetluskulud 1755 eurot ning mõista Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja menetluskulud 1755 eurot. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Praegusel juhul on Põhjala vaidlustanud maakohtu määruse Buffeljagsi menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hagidest loobumise vastuvõtmist pole vaidlustatud.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult menetluskulud Põhjala kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele menetluskulude jaotust puudutavas osas märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjala on tuginenud määruskaebuses sellele, et maakohtu lahend on vastuoluline, leides, et esitatud on eraldi hagid, samas asudes menetluskulude jaotamisel lähtuma hagide üldisest eesmärgist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juhtinud tähelepanu, et tegemist on erinevate hagidega, selles kontekstis, et SEB, O. Kutšmei ja Buffeljags pole kaaskostjad TsMS § 207 tähenduses, samuti viidanud, et TsMS § 429 lg 1 alusel on hagejal seega õigus hagidest SEB-i ja Buffeljagsi vastu loobuda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eraldi hagidele viidates ka õigesti leidnud, et seetõttu pole põhjendatud jätta praeguste hagide loobumise järel kulusid O. Kutšmei kanda, mida Põhjala taotles, kuna O. Kutšmei pole SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud hagide pooleks. Selleks, et hinnata, kelle kanda tuleb jätta loobutud hagidega seotud menetluskulud, hindas aga maakohus põhjendatult seda, kas hüpoteekide kustutamisega on Põhjala saavutanud hagide esitamisega taotletava eesmärgi. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et praegusel juhul ei esine sellist olukorda, kus saaks öelda, et Buffeljags on kohtusse pöördumise põhjustanud või pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Hageja taotles kostjate kohustamist andma tahteavaldused, et muuta kinnistusraamatus nende kasuks seatud hüpoteekide kandeid selliselt, et kinnistu korteriomanditeks jagamisel jääksid hüpoteegid koormama senise kinnistu kaasomandiosa asemel korteriomandeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pärast hagide esitamist on SEB-i ja Buffeljagsi kasuks kinnistu registriossa kantud hüpoteegid küll kustutatud, kuid sellega ei ole hageja hagidega taotletud üldist eesmärki saavutanud ega saa ka öelda, et Buffeljags on hageja nõude rahuldanud. Asjaolu, et Buffeljags sai hüpoteegipidajaks kohtuvaidluse ajal, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust järelduseks, et sellega põhjustas Buffeljags enda vastu kohtusse pöördumise. Kuigi Põhjala ei saanud tõendada oma väiteid, et hüpoteek on seatud takistamaks kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel, ei ole Põhjala toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks Põhjala soovitud järelduse teha. Põhjala väited selle kohta, et vastuhagile vastuvaidlemine võis olla sisutühi, kuna hüpoteek ei pruukinud tagada reaalselt eksisteerivat nõuet, on oletuslikud. Põhjala väidete alusel ei saa järeldada, justkui oleks Buffeljags ise põhjustanud selle, et Põhjala pidi tema vastu kohtusse pöörduma. Põhjala pöördus kohtusse, kuna soovis kaasomandit lõpetada korteriomanditeks jagamise teel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (vt RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15; RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 9). Alternatiivselt on Põhjala palunud jätta Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Nimetatud sätte järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Põhjala esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks menetluskulude jätmine Põhjala kanda olukorras, kus ta hagist Buffeljagsi vastu loobus, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Eeltoodud arvestades on maakohus jaganud põhjendatult menetluskulud selliselt, et on jätnud need Põhjala kanda.
14.Kuigi menetluskulude jaotuse osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul Põhjala määruskaebus põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et osaliselt tuleb tühistada maakohtu lahend menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Põhjala on tuginenud sellele, et Buffeljagsi menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud, kuna nimekirjas märgitud 5,5 tundi sisaldab 10. detsembri 2020. a kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamist, kuigi selle on allkirjastanud ja esitanud Buffeljagsi seaduslik esindaja L. Schnur. Buffeljags on leidnud, et see on ebaõige ning lisaks on Põhjala selle väitega hilinenud. Ringkonnakohus Buffeljagsi väitega ei nõustu. Asjas esitatud Põhjala 29. jaanuari 2024. a seisukohas on Põhjala mh märkinud, et „Juhul kui kohus peaks siiski otsustama jätta kostja menetluskulud vastuhageja kanda, palub vastuhageja kohtul kontrollida kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust täies ulatuses.“ (dtl 1992). Seega on Põhjala palunud maakohtul hinnata menetluskulude põhjendatust täies ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidega on kooskõlas see, et 10. detsembri 2020. a dokumendi on allkirjastanud ja kohtule esitanud L. Schnur (vt dtl 628–633). Seega ei saa järeldada, et nimetatud dokumendi koostamise ja esitamise kulu kuuluks Buffeljagsile hüvitamisele lepingulise esindaja õigusabikuluna. Seega ei ole nimekirjas märgitud 5,5 tundi põhjendatud ajakulu. Ülejäänud ajakulu, mis seondub muude nimekirjas märgitud toimingutega, pole Põhjala vaidlustanud ja ringkonnakohtu hinnangul võib nimetatud toiminguid ja ajakulu pidada ka põhjendatuks. Kokku on seega maakohtus kantud ajakulu põhjendatud 13 tunni ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot (käibemaksuta), mida võib pidada põhjendatuks, on seega menetluskulude kindlaksmääramine põhjendatud 1755 euro ulatuses (135 eurot * 13 tundi = 1755 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulud 1755 eurot (käibemaksuta).
15.Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas küll tühistada ning määruskaebus osaliselt rahuldada, kuid määruskaebuse menetlemisega seotud kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, tuleb jätta Põhjala kanda (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-20-5019/50, p-d 11–12). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata ning need tuleb jätta poolte endi kanda.
16.Kuivõrd Buffeljags pole esitanud määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud menetluskulude kohta nimekirja, siis hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.