Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
03.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-11735
Tsiviilasi
Koger Projektijuhtimise AS (pankrotis) ja OÜ Elektroskandia Baltics hagi Celu Büves firma SIA „BINDERS“ vastu 9 182 134.10 euro saamiseks Celu Büves firma SIA „BINDERS“ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.08.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Celu Büves firma SIA „BINDERS“ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Koger Projektijuhtimise AS (pankrotis, registrikood 10546208), lepinguline esindaja v/adv Martti Peetsalu Hageja II OÜ Elektroskandia Baltics (registrikood 10326286), lepingulised esindajad v/adv Paul Keres ja adv Iivi Otto Kostja Celu Büves firma SIA „BINDERS“ (registrikood 40003164644) (Celu Büves firma SIA „BINDERS“ Eesti filiaali (registrikood 11979694, likvideerimisel) kaudu), lepingulised esindajad v/adv Anton Sigal ja adv Kristiina Reinson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.08.2015 määrus osas, milles kohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 158,8 töötunni eest 19 296 euro välja mõistmata jätmise osas rahuldamata ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.
Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.04.11.2014 osaotsusega jättis Pärnu Maakohus hagi lepingulise tasu nõude osas rahuldamata. Sama kuupäeva vaheotsusega lõppotsuse tähenduses jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ka kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulud jättis kohus mõlema otsuse kohaselt 99,02% Koger Projektijuhtimise AS (pankrotis) kanda ning 0,98% OÜ Elektroskandia Baltics kanda. Kohtuotsused jõustusid 11.12.2014.
2.12.12.2014 esitas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, näidates kostja poolt kantud menetluskuludena kulud lepingulisele esindajale summas 35 448 eurot ning tõlketeenuste eest 710.10 eurot, tõlkebüroode teenuste eest 482 eurot, äriregistri väljavõtete eest 3 eurot ja bussipiletite eest 14 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele taotles avaldaja menetluskuludest kokku summas 36 657.10 eurot 99,02%, so 36 297.86 euro, väljamõistmist hagejalt I ja 0,98%, so 359.24 euro, väljamõistmist hagejalt II. Avaldusele on lisatud spetsifikatsioon ja tõlkebüroode arved.
3.Avalduse kohaselt osutas Advokaadibüroo (AB) Red kostjale menetluse vältel õigusteenust 295,4 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, käibemaksu ei lisandu. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
4.Vastuseks hageja I vastuväitele märkis kostja järgmist. Menetluskulud jäeti hagejate kanda tervikuna, kuna käesolevas vaidluses lõpetati osa- ja vaheotsusega kogu menetlus ning kohtuvaidluse tervikuna lõppemisel jaotatakse poolte vahel kõik tekkinud menetluskulud. Vastupidise tõlgenduse kohaselt peaks eksisteerima mingid kulud, mida ei ole veel menetlusosaliste vahel jaotatud ja mille jaotamine ei ole ka tulevikus võimalik. Kuna menetluskulusid selliselt jaotamata ei jäeta, tuleb leida, et kulud jäeti tervikuna hagejate kanda. Kohtu TsMS § 169 lõikes 3 sätestatud diskretsiooniõigust tuleb käsitleda eelkõige võimalusena jätta asjakohatute (st heatahtliku menetlusosalise vaatenurgast põhjendamatute ja ebavajalike, nt menetluse venitamisele suunatud) taotluste koostamise ja esitamise kulud taotluste esitaja kanda. Kostja ei pidanud õiglaseks jätta kostja kanda selliste taotluste koostamisega seoses tekkinud kulusid, mille esitamine oli esitamise hetke menetluslikus olukorras põhjendatud ja vajalik ning mis ei olnud ilmselgelt perspektiivitud. Kostja hinnangul olid asjas esitatud taotlused põhjendatud ja vajalikud, sealjuures leidis ka kohus menetluskulude tagatiste taotluste osas (taotluste rahuldamata jätmise määruste põhjendustes) ühemõtteliselt, et tuginedes hageja maksejõuetuse olukorrale on
taotlused põhimõtteliselt põhjendatud ning jättis need rahuldamata vaid tulenevalt asjaolust, et hageja kaotaks tagatise nõudmisel reaalse võimaluse ennast hagimenetluses kaitsta. Põhjendatud ja vajalike taotluste koostamisel tekkinud kulud, mis on jäänud rahuldamata olenemata sellest, et nende esitamise vajadus on ilmne, tuleb kõnealuse taotluse esitanud poole kasuks välja mõista. Hagile vastuste koostamise aega pidas kostja samuti põhjendatuks, eelkõige kuna puudub vaidlus, et tegemist on äärmiselt mahuka asjaga ning kostja huvide maksimaalne kaitse saigi olla tagatud vaid läbi väga suure hulga materjalide tervikliku analüüsi. Ka kohus on 15.10.2014 kirjas leidnud: „/--/ vaatamata ülalmainitud tsiviilasjas vahe- ja osaotsuse kirjutamise alustamisega juba 25.09.2014, on praeguseks /--/ 99% selge, et motiveeritud ja läbikaalutud otsuseid kohus määratud ajaks valmis ei saa. Kuigi kohus jättis viimased kaks nädalat enne otsuseid muud asjad olulisel määral tahaplaanile /--/, on kaks enam kui 100-leheküljelist otsust siiski väga aeganõudvad.“ Seega on kohus jaatanud, et vaidlusaluste küsimuste õiguslik ja faktiline analüüs on ajamahukas töö. Kostja hinnangul kinnitab eeltoodu, et vaidluse all olid tõepoolest põhjalikku analüüsi vajavad küsimused ning kostja ajakulu oli seega põhjendatud ja vajalik. Vastupidiselt hageja väidetele puudub oluline kattuvus praeguse menetluse ning paralleelsete vahekohtumenetluste vahel. Vahekohtumenetlustes vaidleb kostja Maanteeametiga selle üle, kas amet tellijana rikkus töövõtulepinguid ning milline on kostja ja hageja konsortsiumi võimalik ühine vastutus ameti ees. Nimetatud vahekohtumenetluses ei toimu vaidlust selle üle, milline on vastutuse jaotus konsortsiumi sees, st hageja ja kostja vahelistes suhetes.
5.Vastuseks kohtu taotlusele kulusid tõendavate dokumentide esitamiseks esitas kostja õiendi raamatupidamisest, millest nähtuvad kostjale esitatud arvete numbrid, käesoleva projektiga seoses tekkinud kohustuse summa arve kogusummast ning arve esitamise ja tasumise ajad. Õiendi õigsust kinnitab digiallkirjaga kostjat esindava AB Red juhatuse liige EK, kes ei ole antud menetlusega seotud. Kostja esindaja selgitas, et õiendil kajastuv number ei kattu ehk on suurem, kui menetluskulude taotluses esitatud summa, kuna sisaldab selliseid kulusid, mis ei ole menetluskulud ning mille hüvitamist kostja seetõttu hagejatelt ei nõua. Kostja esindajal ei ole võimalik käesolevas menetluses avalikustada kostjale väljastatud arveid. Kostja esindaja osutab õigusabi lisaks käesolevale vaidlusele veel mitmes teised küsimuses, sh mitmes teises vaidluses. AB esitab kostjale arveid igakuiselt ning need sisaldavad ja kirjeldavad kõiki vastaval kuul osutatud teenuseid. Seega sisaldavad arved advokatuuriseaduse (AdvS) § 45 lõike 1 mõttes konfidentsiaalset informatsiooni. Kostja kinnitas, et avalduses märgitud kulud on reaalselt kantud. Kui kohus soovib, võib kostja lisaks esitada ka kostja ja tema lepingulise esindaja vahel sõlmitud õigusabilepingu ning kostja raamatupidamise õiendi arvete tasumise kohta. Hagejate seisukoht
6.Hageja I vaidles taotlusele vastu ja palus menetluskulusid vähendada mõistliku suuruseni. Hageja II taotlusele vastuväidet ei esitanud.
7.Hageja I vastuväite kohaselt on kostja esitanud kuluaruande exceli tabelina. Hagejal I ei ole võimalik veenduda, et kuluaruandes toodud tööd on tehtud ja tehtud tööde eest on kliendil tekkinud kohustus õigusabi eest tasuda. Seetõttu tegi hageja I kohtule ettepaneku kohustada kostjat esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid (kuni 01.01.2015 kehtinud TsMS § 175 lõige 5).
8.Kostja esitas taotluse menetluse peatamiseks ja kordustaotlused tagatise andmiseks eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus jättis taotlused rahuldamata 26.06.2012, 28.01.2013, 29.10.2013 ja 07.02.2014 määrustega. Hageja I viitas TsMS § 169 lõikele 3, leides, et rahuldamata jäetud taotlustega seotud toimingud ei ole põhjendatud kulu, mille väljamõistmist saaks kostja vastaspoolelt taotleda (taotluste koostamine, seotud kirjavahetused ja kohtumäärustega tutvumised).
9.Kehtiva kohtupraktika järgi ei ole menetlusosaliselt võimalik mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 17; vt kostja tööde kulurida kuupäevaga 26.11.2013).
10.Kostjal on kulunud asja materjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja 26.10.2012 kuupäevaga vastuse koostamiseks hagile kokku 119,5 tundi ning 19.12.2013 vastuse koostamiseks 50,75 tundi, so kahe menetlusdokumendi koostamiseks kokku ca 170 tundi. Kostjal oli samasisuline vaidlus pooleli Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtus. Kostja esitas hagi vahekohtusse 16.03.2011, st enne käesolevas asjas vastuse koostamist. Vahekohtu 04.10.2013 otsusest nähtub mh, et kostja esitas oma sisulised seisukohad 25.09.2012, 07.01.2013, 11.02.2013 ja vahekohus lõpetas asja arutamise 07.03.2013. Kostja oli seega kursis vaidluse asjaoludega. Seetõttu ei ole põhjendatud ca 120 tunni kulutamine kostja vastuse koostamiseks, mis mh sisaldas ka taotlust tagatise andmiseks eeldatavate menetluskulude katteks, ja ca 51 tunni kulutamine 19.12.2013 menetlusdokumendi koostamiseks. Hageja I palus kohtul vähendada menetluskulusid mõistliku suuruseni.
11.Põhjendatud ja vajalikuks kuluks ei ole kuluaruandes märgitud tööd, mis olemuslikult on seotud menetlusdokumendi koostamisega ja peaksid vaidluse asjaolusid arvestades mõistlikult sisalduma menetlusdokumendi koostamise ajakulus (nt telefonikõned, ekirjad, vormistamised, tutvumised, kättesaamiskinnitused, kohtuga suhtlemised jms).
12.Kohus on jätnud menetluskulud hagejate kanda üksnes vahe- ja osaotsuse osas, mitte täies ulatuses. Seetõttu tuleb menetluskulusid vähendada ka lähtuvalt sellest, millises ulatuses on vahe- ja osaotsusega asi lahendatud. Kohus on märkinud 04.11.2014 osaotsuse leheküljel 2, et osaotsus ei põhine III ja IV osas (ja ka suuremalt jaolt I osas) kirjeldatul. Kohus on märkinud 04.11.2014 vaheotsuse leheküljel 2, et vaheotsus ei põhine II osas kirjeldatud asjaoludel. Kostja on osaliselt ka loobunud nõuetest, mistõttu ei ole nende esitamiseks kulutatud aeg põhjendatud (vt osaotsuse lk 71). Hageja I palus arvestada lahendatud nõuete osakaalu ning vastavalt vähendada kostja menetluskulusid pärast seda, kui kohus on kindlaks määranud vajaliku ja mõistliku menetluskulu. Hagejalt I ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmise toimingute eest, mis ei ole seotud vahe- ja osaotsusega. Esimese astme kohtu määrus
13.Pärnu Maakohus rahuldas 19.08.2015 määrusega avalduse osaliselt, määras kindlaks kostja menetluskulud summas 16 866.10 eurot ja mõistis kostjale hagejalt I välja menetluskulud 16 700.81 eurot ja hagejalt II välja menetluskulud 165.29 eurot ning viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras.
14.Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse
asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
15.Kostja on avalduses taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 35 448 eurot (ilma käibemaksuta). Avalduse kohaselt on Advokaadibüroo Red kostjale osutanud menetluse vältel õigusteenust kokku 295,40 tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Avaldusele on lisatud spetsifikatsioon, milles on kuupäevaliselt näidatud esindaja poolt tehtud toimingud ja igale toimingule kulunud aeg. Antud asjas on kostja esindaja koostanud ja esitanud: 07.06.2012 2-leheküljelise sisulise osaga esialgse kostja vastuse ja avalduse menetluse peatamiseks, 26.07.2012 1-leheküljelise sisulise osaga avalduse lisade tõlkimiseks, 22.10.2012 1,5-leheküljelise sisulise osaga taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ja taotluse tõendite kogumiseks, 26.10.2012 14,5-leheküljelise kostja vastuse koos 17 lisaga, 23.11.2012 0,5-leheküljelise kostja seisukoha, 02.08.2013 2-leheküljelise taotluse tähtaja pikendamiseks ja korduva taotluse tagatise nõudmiseks menetluskulude katteks, 11.11.2013 0,5-leheküljelise e-kirja tõendi esitamise kohta, 19.12.2013 16-leheküljelise kostja seisukoha 26 lisaga, 07.01.2014 0,5-leheküljelise sisulise osaga taotluse menetlustähtaegade määramiseks, 20.01.2014 18-leheküljelise kostja seisukoha koos 19.12.2013 seisukohaga ja lisadega, 20.01.2014 1,5-leheküljelise korduva taotluse tagatise nõudmiseks menetluskulude katteks, 24.01.2014 2-lauselise e-kirja tõlke esitamise kohta, 19.02.2014 0,5-leheküljelise kostja seisukoha seoses seaduslike esindajate ülekuulamisega, 17.04.2014 5-leheküljelise sisulise osaga kostja seisukoha seoses uute tõenditega, 16.06.2014 3-leheküljelise kostja seisukoha KP menetlusliku vastuväite suhtes ja kostja seisukoha edasise menetluse korralduse osas, 25.08.2014 0,5-leheküljelise sisulise osaga taotluse menetlustähtaja muutmiseks, 01.09.2014 19-leheküljelise kohtuvaidluse teesid vahe- ja osaotsuse eseme osas koos lisadega, 01.09.2014 21-leheküljelise kostja lõpliku seisukoha (terviktekst koos 19.12.2013 seisukohaga ning 20.01.2014 seisukohaga) ja lisadega. Kostja esindaja osales kahel kohtuistungil Pärnu Maakohtus (26.11.2013 kestusega 2 tundi ja 5 minutit ning 27.03.2014 kestusega 5 tundi ja 37 minutit). Esindaja töö on hõlmanud hagi esmast analüüsi, asja materjalidega tutvumist, korduvat kirjavahetust kliendiga ja menetluse osapooltega ning pankrotihalduriga, menetlusdokumentide koostamist, tõlgete organiseerimist, nõupidamisi kliendiga ja vastaspoolega, menetlusdokumentide analüüsimist, kohtutoimikuga tutvumist, kohtuistungiteks ettevalmistamist, kohtuistungile sõitmist, istungitel osalemist, vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumist ja suhtlemist kohtuga.
16.Hageja I on oma vastuväites taotlenud kostja poolt menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Kostja esitas kohtule õiendi kostja raamatupidamisest, millest nähtuvad kostjale esitatud arvete numbrid, käesoleva projektiga seoses tekkinud kohustuse summa arve kogusummast ning arve esitamise ja tasumise ajad. Kohus pidas seda piisavaks ja märkis, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
esitamise ajal kehtinud TsMS § 174 lg 5 teise lause kohaselt ei pea pool kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kostja on 16.02.2015 seisukohas – menetluskulude tõendamine – esitanud kohtule vastava õiendi kostja raamatupidamisest. Esitatud menetluskulude nimekirja ja spetsifikatsiooni põhjal on kostja menetluskulud kohtule piisavalt selged ja arusaadavad, välja on toodud tunnitasu, tehtud toimingute kuupäev ja igale toimingule kulunud aeg ning kohus pidas võimalikuks nende alusel menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Kohus nõustus hageja I väitega, et asja materjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja hagile vastuse koostamiseks ei saanud kuluda aega 119,5 tundi ning 19.12.2013 vastuse koostamiseks 50,75 tundi, kuna samasisuline vaidlus oli juba pooleli Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtus. Seoses menetlusega Arbitraažikohtus pidi kostja esindaja olema juba kursis vaidluse asjaoludega. Vajalik ja põhjendatud ajakulu hagi analüüsile, asja materjalidega tutvumisele ja kostja 26.12.2012 esitatud vastuse koostamisele koos 07.06.2012 esitatud esialgse kostja vastusega, 26.07.2012 esitatud avaldusega lisade tõlkimiseks ja 22.10.2012 esitatud taotlusega on kohtu hinnangul 60 tundi. Suur osa faktilistest asjaoludest nii käesolevas kui arbitraažikohtu menetluses olevate asjade puhul olid kattuvad.
18.Kostja esitatud spetsifikatsiooni kohaselt on kostja esindajal kulunud 50,75 tundi 19.12.2013 kostja seisukoha koostamisele ja selle koos lisadega esitamisele. Kohus vähendas ajakulu 30 tunnini, kuna esitatud dokumendi kohaselt ei muuda kostja oma seisukohta (vastuväited hagile jäävad samaks), kostja muudab vaid mõnevõrra nende struktuuri.
19.Järgneva menetluse käigus on kostja esindajal kulunud 20.01.2014 kostja seisukoha (sisaldas 19.12.2013 seisukohta) koostamisele 15 tundi ja 01.09.2014 kostja lõpliku seisukoha koostamisele (sisaldas kostja 19.12.2012 ja 20.01.2014 seisukohta) koos 01.09.2014 kohtuvaidluse teesidega 24,3 tundi – kokku 39,3 tundi. Põhjendatud ja vajalik ajakulu eelnevalt nimetatud kolme dokumendi koostamisele on kohtu hinnangul kokku 20 tundi, arvestades, et iga järgnev dokument on suures osas korranud eelneva menetlusdokumendi sisu, asjaolusid ning tõendeid.
20.Kohus luges põhjendatud ajakuluks 6,5 tundi 17.04.2014 kostja seisukoha esitamiseks seoses uute tõenditega, kuid vähendas ajakulu kostja poolt 16.06.2014 seisukoha koostamisele hageja I menetlusliku vastuväite suhtes ning kostja seisukohale edasise menetluse korralduse osas, lugedes vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks taotletud 5,20 tunni asemel 3 tundi.
21.Kostja on kohtult korduvalt (kolmel korral) taotlenud tagatist eeldatavate menetluskulude katteks, millele hageja I on esitanud vastuväite, kuna kohus on need taotlused jätnud rahuldamata. Kohus leidis, et kuna taotlused olid põhimõtteliselt põhjendatud ja nende rahuldamata jätmine oli tingitud asjaolust, et hageja I oleks kaotanud tagatise nõudmisel reaalse võimaluse ennast hagimenetluses kaitsta, siis tuleb nimetatud taotluste koostamisele kulunud aega lugeda vajalikuks ja põhjendatuks, kuid kohus vähendas nende ajakulu kokku kolmele tunnile, kuivõrd taotluste sisu ja enamik põhjendusi olid samad.
22.Kostja esindajal on spetsifikatsiooni kohaselt kulunud märkimisväärne aeg asja materjalidega tutvumisele, materjalide analüüsimisele, kirjavahetusele kliendiga ja menetluse osapooltega ning pankrotihalduriga, tõlgete organiseerimisele, nõupidamisele kliendiga ja vastaspoolega, kohtutoimikuga tutvumisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja suhtlemisele kohtuga. Nii kõrge tunnihinnaga nagu 120 eurot on põhjendatud menetlusdokumentide koostamine või kohtuistungil osalemine, mitte aga muud eelmainitud tegevused. Üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti analüüsimine, kliendi, kohtu või osapooltega suhtlemine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja muud organiseerimist vajavad toimingud olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohus vähendas kostja esindamisele kulunud aega eelnimetatud toiminguteks ja luges vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele kokku 30 tundi.
23.Kostja on spetsifikatsioonil esindamisega seotud kuluks näidanud ka sõiduaega 3 tundi 26.11.2013 kohtuistungile sõitmiseks Tallinn – Pärnu – Tallinn. Kohus, tuginedes Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-65-13 väljendatule, leidis, et nimetatud kulu puhul ei ole tegemist hüvitatava menetluskuluga.
24.Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja esindaja ajakulu seoses kahel kohtuistungil osalemisega kokku 8 tundi.
25.Eelpool kirjeldatud töömahu alusel on kostja ajakulu esindamisele kokku 160,5 tundi.
26.Hageja I on vastuväites märkinud, et kohus on jätnud menetluskulud hagejate kanda üksnes vahe- ja osaotsuse osas, mitte täies ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulusid vähendada ka lähtuvalt sellest, millises ulatuses on vahe- ja osaotsusega asi lahendatud. Kohus nõustus hageja väitega, et kuna 04.11.2014 kohtuotsused ei põhine kogu menetluses käsitletud asjaoludel ja osaliselt on kostja ka nõuetest (tasaarvestusest) loobunud, tuleb kostja esindaja ajalist töömahtu vähendada. Kohus vähendas töömahtu 30 tunni võrra.
27.Eelpool kirjeldatud töömahu alusel luges kohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kostja esindamisele kokku 130,5 tundi summas 15 660 eurot, võttes arvesse vaidluse sisu ja keerukust, asjas käsitletud tõendite mahtu, esindaja tehtud töö mahtu ning menetlusele kulunud aega. Nimetatud õigusabikulu on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud teenuse mahuga.
28.Kohus luges kostja põhjendatud ja vajalikuks kuluks tõlketeenuse kulu 710.10 eurot ja tõlkebüroode teenuseid kolme esitatud arve põhjal summas 482 eurot. Kostja kulud tõlkimisele on kokku 1192.10 eurot.
29.Kostja taotleb sõidukulu 14 eurot bussipiletitele eesmärgiga sõita Tallinnast Pärnusse kohtutoimikutega tutvuma. Kohtutoimikutega tutvumine kostja esindaja volitatud Kaia Utsali poolt 21.03.2014 on tõendatud tsiviilasja toimikute põhjal. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, so transpordikulu (sõidukuluna on käsitletav nt bussipileti või autokütuse maksumus). Eelnimetatud seisukohani on jõudnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-65-13.
30.Kostja kulud seoses väljavõtete tegemisega äriregistrist summas 3 eurot ei ole
põhjendatud ega seostatud kohtu poolt vajalikuks peetud/nõutud dokumentidega.
31.Seega tuleb kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lugeda 15 660 eurot õigusteenusele, 1192.10 eurot tõlkekuludele ja 14 eurot sõidukulule, kokku 16 866.10 eurot.
32.Vastavalt käesolevas asjas Pärnu Maakohtu 04.11.2014 osaotsuses ja 04.11.2014 vaheotsuses lõppotsuse tähenduses olevale menetluskulude jaotusele tuleb hagejalt I kostjale välja mõista menetluskulud 99,02% ulatuses summas 16 700.81 eurot ja hagejalt II kostjale välja mõista menetluskulud 0,98% ulatuses summas 165.29 eurot.
33.Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 2 (TsMS-i kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioon) vastava avalduse ja seega tuleb hagejatel tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
34.03.09.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse osas, milles avaldus jäeti osaliselt so 158,8 töötunni eest 19 296 euro välja mõistmata jätmise osas rahuldamata, ja teha uus määrus, millega määrata kostja menetluskuludeks 35 922.10 eurot ja mõista hagejalt I välja 35 570.06 eurot ja hagejalt II välja 352.04 eurot. Vaidluse all ei ole esindaja istungile sõidule kulunud aja eest kulude välja mõistmata jätmine (3t), 16.06.2014 seisukoha koostamisega seonduv vähendus (2t), tagamise taotluste koostamisega seonduv vähendamine (esimene taotlus 26.10.2012 kostja vastuses, teisele taotlusele 31.07.2013 ja 02.08.2015 kulutatud koos tähtaja pikendamise taotluse koostamisega kokku 4,25 t, so ca 2,1t taotluse kohta; kolmandale taotlusele 20.01.2014 kulutatud 1t; taotluste koostamisega seoses ei ole vaidluse all seega 1,1 t. Kostja loobus seega 6,1 töötunniga seoses tekkinud kulude nõudmisest ja taotles menetluskulude kindlaksmääramist 291,3 töötunni eest. Samuti ei vaidlustanud kostja äriregistri väljavõtetega seotud kulude välja mõistmata jätmist.
35.Maakohtu poolt kostja menetluskulude sedavõrd ulatuslik vähendamine (295,4 tunni asemel 160,5 tundi) ei ole põhjendatud ega ole olemuslikult kooskõlas vaidluse rahalise mahu, keerukuse astme ning tõendite mahu ja iseloomuga.
36.Kohus pidas analüüsi ja dokumentidega tutvumise ajakulu 119,5t asemel põhjendatuks 60t ulatuses. Kostja esindaja kinnitas, et teostas analüüsi parima võimaliku kiirusega ning analüüsile reaalselt kuluski 119,5t. Kostja nõustus kohtuga, et kattuvus vahekohtumenetluse ja kohtumenetluse vahel vähendas kohtumenetluses kulunud aega, kuid see vähenemine juba kajastub analüüsiks kulunud ajas: kui vahekohtumenetlust poleks toimunud, oleks analüüsile kulunud ilmselt mõnisada tundi rohkem. Lisaks eelnevale on kostja juba varasemalt märkinud, et vahekohtumenetlus toimus erinevas vaidlusküsimuses ja suures osas erinevatele tõenditele tuginedes. Seetõttu oli põhjendatud ja vajalik varasemast erineva õigusanalüüsi teostamine. Mõned tõendid ja relevantsed vaidluste asjaolud tõepoolest kattuvad, kuid olukorras, kus õiguslik küsimus, mida tõendite ja asjaolude abil lahendatakse, on varasemast oluliselt erinev, on vajalik analüüsida ka neid tõendeid, millega varasemas menetluses juba kokku oli puututud. Isegi, kui kõnealuste 2012.a toimingute suhtes saaks eeltoodu alusel olla põhjendatud ajakulu vähendamine, ei ole proportsionaalne töötundide vähendamine 50% võrra. Viidetega Riigikohtu
lahenditele nr 3-3-1-55-05 (p 8) ja nr 3-3-1-28-09 (p 13) leidis kostja, et varasem vaidlus ei saa menetluskulude kindlaksmääramist mõjutada.
37.Kohus pidas kostja põhjendatud ajakuluks 160,5t, mida vähendas veel 30t võrra leides, et 04.11.2014 kohtuotsused ei põhine kogu menetluses käsitletud asjaoludel ja osaliselt on kostja nõuetest (tasaarvestusega) loobunud. Kostja hinnangul menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole oluline, millele kohus oma otsuse lõppkokkuvõttes rajas. Kohus ei ole ka leidnud, et otsuses arvestamata jäänud argumentide või tõendite esitamine oleks nende esitamise ajal olnud asjakohatu. Ülaltoodud käsitlust toetab ka seadus. TsMS § 169 lg 3 mõte on kostja hinnangul reguleerida menetluskulude jaotust olukorras, kus menetluskulud on jäänud ühe poole kanda, kuid teine pool on oma menetluslikke õigusi kasutanud pahas usus. Vastupidise tõlgenduse korral oleks esindajal väga raske esitada esindatava kaitseks ammendavalt kõik võimalikud argumendid ja tõendid. Seega tuleks arvestamata jäänud vastuväidetega seoses tekkinud menetluskulud kooskõlas seaduse mõttega jätta väite esitanud menetlusosalise kanda vaid juhul, kui sellise väite esitamine oli menetluslikku olukorda arvestades kohatu. Olukorras, kus kostja on vastuväited esitanud kohaselt ning need on langenud ära seoses menetlusliku olukorra hilisema muutumisega, ei ole menetluskulude vähendamine 30t võrra seaduse mõttega kooskõlas. Pooltevaheline nõuete tasaarvestus ei ole käsitletav nõuetest loobumisena. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-87-13 (punktid 15-17) leidnud, et TsMS § 163 järgi menetluskulude jaotusel on oluline nö õigluse kriteerium ning pidanud kohaseks menetluskulude jaotamisel lähtuda hagi rahuldamise proportsioonist. Selle põhimõtte kohaldamine on õiglane ka käesolevas asjas – väike tasaarvestus ei tohiks omada märkimisväärselt suurt mõju menetluskulude kindlaksmääramisele. Tasaarvestatud summa oli 167 066.55 eurot. Hagejate nõue oli 9 015 067.55 eurot. Kuna tasaarvestatud summa oli hagejate nõudega võrdluses ebaoluliselt väike (1,9%), ei ole kulude jätmine kostja kanda põhjendatud. Igal juhul ei ole proportsionaalne ajakulu vähendamine 160 tunnilt 130-le (so 18,8% võrra).
38.Kohus on hilisemate (2013–2014.a esitatud) seisukohtade koostamisele kulunud põhjendatud ajakulu vähendamist motiveerinud sellega, et täiendavad seisukohad sisaldasid suures osas varasemaid seisukohti, asjaolusid ja tõendeid. Kostja esitas oma positsiooni tõepoolest läbivalt koondtekstina, kuid kostja arvates oli selline lähenemine menetluse iseloomust tulenevalt mõistlik ning tagas parema ülevaate kostja positsioonist. Koondseisukoha koostamine eeldab olemuslikult rohkem tööd võrreldes uute väidete ja tõendite esitamisega eraldi dokumentidena. Hagejad esitasid menetluse vältel rohkelt mahukaid seisukohtasid ning tulenevalt menetluse evolutsioonist avaldusid hagejate dokumentides ühest küljest uued asjaolud ning teisest küljest muutusid irrelevantseks mitmed esialgsed väited ja seisukohad, st kostja pidi vaidlusest tervikliku pildi andmiseks analüüsima iga uue seisukoha koostamisel esmalt hageja seisukohta ja seejärel tegema tööd enda varasemate seisukohtadega (tuvastamaks, millised väited on muutunud asjakohatuks ja milliseid uusi väiteid, tõendeid jm on vajalik esitada). Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul kogu teostatud töö olnud vajalik kostja huvide maksimaalseks kaitseks ning 2013–2014.a esitatud dokumentide koostamisega seoses tekkinud ajakulu on tervikuna põhjendatud.
39.Kohus luges nö organisatoorsete tegevuste (materjalidega tutvumine ja analüüsimine, kliendiga suhtlemine, kohtuistungiks ettevalmistumine jne) põhjendatud ajakuluks kogu menetluse vältel 30t, jättes viitamata, milliseid spetsifikatsioonis nimetatud
toiminguid ja millises ulatuses põhjendamatuks peetakse. Sellisel moel kulude vähendamine ei ole kooskõlas lahendi põhjendamise kohustusega. Kohus on märkinud, et nimetatud toimingute väljund peab olema kohtule esitatav dokument. Kostja selgitas, et kõik toimingud ongi teostatud menetlusdokumentide koostamise või istungiks valmistumise eesmärgil. Toimingud on spetsifikatsioonis eraldi nimetatud (mitte ei sisaldu dokumentide koostamise kui üldnimetaja all), kuna detailse spetsifikatsiooni esitamist on varasemas kohtupraktikas nõutud; alternatiiv oleks olnud kajastada nimetatud kulusid dokumendi koostamise nimetaja all, mis aga vähendaks spetsifikatsiooni detailsuse astet ja kontrollitavust. Kõik kõnealused toimingud on kliendi huvide kaitseks olnud vajalikud. Seega leidis kostja, et kaevatav määrus on ülalkirjeldatud menetluskulude vähendamise osas ebapiisavalt põhjendatud. Ka vähendamise maht on ebaproportsionaalne – kohtu hinnangul on üle 3 aasta kestnud, mahuka ja rahaliselt suure väärtusega vaidluse vältel põhjendatud kokku vaid 30tunnine (so alla 10t aastas) ajakulu osapoolte, kohtu ja kliendiga suhtlemiseks, materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks, istungiteks valmistumiseks (mis sisaldab tunnistajatega seonduvat tööd) ja vajalike tõlgete jm organisatoorse tegevuse tarvis.
40.Keskmisest suurem aja- ja menetluskulu on antud vaidluses põhjendatud ka tulenevalt vaidluse ebatavaliselt suurest nõudesummast (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-11, p 13), vaidluse mahust ja kestvusest, millele maakohus oma põhjendustes ei viita. Menetluse kestvusest tingituna oli iga seisukoha koostamisel põhjendatud asjaolude ja varasemalt esitatud seisukohtade ülevaatamine. Hagi esitati 21.03.2012. Ei ole mõeldav, et esindajatel oleks enam kui aasta pärast dokumentidega tutvumist nende sisu meeles sellise detailsusega, et mõistlikus ulatuses dokumentide ülevaatamist ja analüüsi vaja ei läheks. Seega tuleb kostja hinnangul 2013–2014.a esitatud seisukohtade osas koostamiseks põhjendatud ajakulu hindamisel arvesse võtta ka menetluse kestvust ja lugeda seisukohtade koostamisega seoses tekkinud menetluskulud põhjendatuks kogu kulunud aja (so 39,3 t) eest. Põhjendatud ajakulu hindamisel pidi kohus arvestama ka menetluse erilist mahtu. Olukorras, kus vaidlusküsimuste mahust ja hulgast tulenevalt kulub õigusanalüüsi läbiviimiseks ja seisukoha võtmiseks tavapärasest kordades pikem aeg kohtul (kostja viitas juba esialgses vastuväites kohtu 15.10.2014 kirjale), on samas olukorras ka pooled. Menetluse tegi keerukamaks ka see, et paljud vaidlusküsimused eeldasid tehniliselt keerulist ja ajamahukat analüüsi – mh on kostja esindaja pidanud analüüsima erinevaid teostatud tööde akte, ehitusala lepinguid, nende alusel väljastatud arveid, analüüsima tööde kallinemist või odavnemist erinevate alltöövõtjate kaasamisel või kaasamata jätmisel, hindama teostatud tööde proportsioone kogumahust jne. Kostja juhtis täiendavalt tähelepanu, et tänaseks kehtetu (kuid hagi esitamise ajal kehtinud) lepingulise esindaja kulude piirmäärade määruse kohaselt oleks ca 9 miljoni eurose nõude puhul piirmäär ca 465 000 eurot (mis Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud töötunni hinnaga 120 eurot tähendaks 3875 tundi tööd). Eeltoodust nähtub, et kostja (alla 300t jääv) töötundide arv on vaidluse hinda arvestades väga mõõdukas. Vastustajate seisukoht
41.Hageja I vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja II ei ole määruskaebusele seisukohta esitanud. Edasine menetluse käik
42.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
43.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 19.08.2015 määrus tuleb vaidlustatud osas, so osas, milles kohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19 296 euro (158,8 töötunni eest) välja mõistmata jätmise osas rahuldamata, tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi TsMS § 667 lõike 2 teise lause alusel saata tagasi maakohtule kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, milles tema avaldus jäi rahuldamata 6,1 töötunni eest hüvitise väljamõistmiseks.
44.Kostja taotles käesolevas asjas menetluskuluna lepingulise esindaja kulude hüvitamist 295,4 töötunni eest. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 130,5 töötunni ulatuses, vähendades seega kostja lepingulise esindaja kulusid 164,9 töötunni eest ehk enam kui poole võrra. Määruskaebuses on kostja vaidlustanud määruse osaliselt, so osas, milles maakohus on jätnud kostja kulud 158,8 töötunni eest välja mõistmata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel ületanud diskretsioonipiire, st kohtu diskretsiooniotsus ei ole jälgitav. Maakohus ei ole oma vastavat otsustust TsMS § 465 lõike 2 punktiga 8 kooskõlas põhjendanud ning osaliselt ei ole põhjendused ka kohased. Kohtu poolt sedavõrd suures ulatuses lepingulise esindaja kulude vähendamisel peavad määrusest nähtuma põhjalikud ja kaalukad argumendid. Antud juhul on määrus selles osas puudulik.
45.Asja materjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja hagile vastuse koostamiseks kulunud aega 119,5 tundi on kohus vähendanud 59,5 tunni võrra. Kaevatavast määrusest ei nähtu, miks on maakohus pidanud nimetatud toimingutele põhjendatud ajakuluks just 60 töötundi ehk vähendanud kõnealust ajakulu sisuliselt pooles ulatuses. Kohtu vastava otsustuse kujunemist ei muuda jälgitavaks ühelauseline põhjendus, et suur osa faktilistest asjaoludest nii käesolevas kui arbitraažikohtu menetluses olevate asjade puhul olid kattuvad.
46.Kostja 19.12.2013, 20.01.2014 ja 01.09.2014 seisukohtade koostamise ajakulu kokku 90,05 tundi on kohus vähendanud 40,05 tunni võrra. Ringkonnakohut ei veena seejuures maakohtu põhjendus, et 19.12.2013 dokumendis ei muuda kostja oma seisukohta ehk vastuväiteid hagile ning et järgnevad dokumendid on suures osas korranud eelneva menetlusdokumendi sisu, asjaolusid ja tõendeid. Maakohtu määrusest ei ole jälgitav, millise konkreetse toimingu osas on kohus ajakulu vähendanud, kui kohus on lugenud kostja 20.01.2014 ja 01.09.2014 dokumentide koostamiseks põhjendatud ajakuluks kokku 20 tundi. Lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb kohtul hinnata iga konkreetse õigusabitoimingu ja sellele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust.
47.Maakohus leidis määruses, et kostja esindajal on spetsifikatsiooni kohaselt kulunud märkimisväärne aeg asja materjalidega tutvumisele, materjalide analüüsimisele, kirjavahetusele kliendiga ja menetluse osapooltega ning pankrotihalduriga, tõlgete organiseerimisele, nõupidamisele kliendiga ja vastaspoolega, kohtutoimikuga tutvumisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja suhtlemisele kohtuga. Edasi
märkis kohus, et nii kõrge tunnihinnaga nagu 120 eurot on põhjendatud menetlusdokumentide koostamine või kohtuistungil osalemine, mitte aga muud eelmainitud tegevused. Kohus vähendas eelnimetatud toiminguteks kulunud aega, lugedes neile vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 30 tundi. Selliselt ei ole kaevatavast määrusest üldse aru saada, milliseid konkreetseid (st mis kuupäeval tehtud jne) toiminguid kohus üldse kõnealuses lõigus silmas pidas, sh millised toimingud ja mis ulatuses luges põhjendamatuks. Nagu määruskaebuses on õigesti leitud, ei ole sellisel moel kulude vähendamine kooskõlas lahendi põhjendamise kohustusega (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-47-08). Kolleegium ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et 120-eurose tunnihinna puhul ei ole põhjendatud lõigu alguses mainitud toimingutele aega kulutada. Esiteks ei saa nõustuda maakohtuga, et 120 eurot oleks kuidagi keskmisest kõrgem tunnihind, tegemist on täiesti tavapärase ja Riigikohtu poolt juba 2013.a lahendites (nt lahend nr 3-2-1-93-13) aktsepteeritava keskmise tunnihinnaga. Kuivõrd tegemist ei ole keskmisest kõrgema tunnitasumääraga, ei ole põhjendatud ka kohtu seisukoht, et sellise tasu puhul ei ole lõigu alguses märgitud tegevustele aja kulutamine põhjendatud. Kaebuses on õigesti märgitud, et kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kooskõlas kohtupraktikaga näidanud ära detailse kulude koosseisu, et võimaldada kohtul iga toimingu põhjendatust hinnata. Sellisel kujul kulude esitamist ei tohiks kohus seega kostjale ette heita. Arusaadav on ka kostja põhjendus, et vastasel juhul tulnuks tal kõnealuste nö konkreetse dokumendi koostamist abistavate/ettevalmistavate toimingute (nt õiguslik analüüs, suhtlemine esindatavaga) ajakulu arvestada sisse dokumendi koostamise ajakulusse, kuid selliselt kulude esitamine hoopis vähendab spetsifikatsiooni kontrollitavust. Lisaks eeltoodule on vaieldamatult kohtupraktikaga kooskõlas esindaja kulude hüvitamine kohtuistungiks ettevalmistamise aja eest, millist ajakulu ei saa arvestada kohtuistungil osalemise ajakulu (mida maakohus on põhjendatuks pidanud) hulka.
48.Kolleegium ei nõustu ka maakohtu poolt kostja põhjendatuks peetud menetluskulude summas 160 eurot veelkordse vähendamisega 30 esindaja töötunni kulu võrra põhjendusel, et asjas tehtud kohtuotsused ei põhine kogu menetluses esitatud asjaoludel ja osaliselt on kostja ka nõuetest (tasaarvestusest) loobunud. Määrusest ei selgu, miks on kohus vähendanud ajakulu just 30 tunni võrra ning milliste asjaolude ja väidetega seoses tuleb kostja esindaja töömahtu vähendada.
49.Kuivõrd maakohtu diskretsiooniotsus menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole suures osas jälgitav, mistõttu ei saa ringkonnakohus selle otsustuse õigsust kontrollida, tuleb saata asi vaidlustatud ulatuses tagasi maakohtule kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks.
50.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.