Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

OÜ Elektroskandia Baltics kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid M.e hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta istungil lahendamist.

ASJA SISU KIRJELDUS, HAGEJATE VÄITED JA TÕENDID; VAHEOTSUSE ESE Hagejate väited, tõendid ja nõuded, vaheotsuse ese Alljärgnevalt on hagejate seisukohad ja tõendid esitatud neljas osas: I osa käsitleb faktoloogia pinnalt ajaliselt kronoloogilises järjekorras hankelepingute sõlmimise protsessi, Tööde teostamist kuni 2010. aasta aprillini, Konsortsiumi juhtivpartneri vahetuse põhjuseid, Konsortsiumi toimimist alates 2010. aasta maist, KP tööde peatamist, Töövõtulepingute lõpetamist Tellija poolt, Tellija taganemisavalduse tegemist ja Tellija nõudeid Konsortsiumi vastu ning viimaks toimunud arbitraažimenetlust. II osa keskendub Tööde teostamise lepingulise tasunõude selgitamisele. Kohus märgib, et kuigi nimetatud osal ei põhine käesolev vaheotsus, on see selguse huvides samaselt osaotsusega esile toodud. III osa põhjendab täpsemalt garantiisummade väljamaksmisest tulenevat kahjuhüvitamise nõuet ning IV osa selgitab Tellija täiendavatest nõuetest tingitud kahjuhüvitamise nõuet. V osas selgitab kohus käesoleva vaheotsuse eset nii hagejate taotletuna kui kostja seisukohti ja kohtu arvamust esile tuues.

I OSA. Faktoloogia

Konsortsiumilepingute kohaselt kehtisid järgmised põhimõtted: a) tööde jaotus pidi toimuma geograafiliselt, s.o kumbki pool pidi tegema kõik tööd kokkulepitud teelõigus. Teelõikude jaotamisel tuli lähtuda põhimõttest, et lõikude eelduslik rahaline maksumus on võrdne, s.o kumbki pool teeb rahaliselt 50% peatöövõtulepingu järgsetest töödest (Konsortsiumilepingute p 9); b) kumbki pool pidi kandma oma lõigu kõik kulud, sh andma vajalikud tagatised (garantiid ja kindlustused), ja riskid ning teenima vastavalt lõigult võimaliku tulu (Konsortsiumilepingute p 9.2, 9.3); c) kumbki pool pidi vastutama Tellija (Eesti Vabariigi Maanteeamet, edaspidi ka MNT) ees oma töölõigu eest. Tellija nõude korral ühe osapoole vastu teise poole vastutusalas ilmnenud puuduste eest, pidi teine pool hüvitama Tellija ees soorituse teinud isikule kõik vastavad kulud 10 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest (Konsortsiumilepingute p 9.4, 9.5). Hanke võitmise järgselt tuli sõlmida detailsem leping, millega pidi määratletama täpsed töölõigud. Mõlema nimetatud hanke võitmise järgselt tegi KP mitmeid pakkumisi detailsema konsortsiumilepingu sõlmimiseks, mis jäid Bindersi poolse selge vastuseta. Pärast hangete võitmist soovis Tellija sõlmida Töövõtulepinguid ning palus täitmistagatis-nõudegarantiide ning vajalike kindlustuste esitamist. Kuigi Konsortsiumilepingute p-d 6 sätestavad, et iga osapool annab Tellijale oma tegevuse ulatuses vajalikud tagatised (ehk 50% ettemaksugarantiid täitmistagatis-nõudegarantiid ning kindlustused), ei esitanud Binders Tellijale ühtegi nimetatud tagatist, olles juba vahetult pärast Töövõtulepingute sõlmimist oma kohustuste täitmisel äärmiselt passiivne. Hoolimata Bindersi käitumisest asus KP tagama konsortsiumi õiguspärast käitumist suhetes Tellijaga. Selliselt sõlmis KP 22.09.2009 Konsortsiumi nimel MNT-ga ehitustööde töövõtulepingu nr 2/09-00008-014 Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehituseks (I kd tl 56-57 edaspidi Töövõtuleping 1). Konsortsium kohustus Töövõtulepingu 1 alusel teostama Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehitustööd. Lepingu hinnaks oli 11 962 456.58 eurot ilma käibemaksuta, millele lisandus 10% ettenägematute kulude jaoks (1 196 245 eurot, ilma käibemaksuta). Lisaks sõlmis KP 03.11.2009 Konsortsiumi nimel Tellijaga ehitustööde töövõtulepingu nr 1.5-2/09-00008-019 Pärnu ümbersõidu läänepoolse ühendustee ehituseks (I kd tl 58-59, edaspidi Töövõtuleping 2, koos Töövõtuleping 1ga koos nimetatuna Töövõtulepingud). Töövõtulepingu 2 kohaselt kohustus Konsortsium teostama Pärnu ümbersõidu lääne juurdepääsumaantee ehitustööd summas 4 153 044.30 eurot ilma käibemaksuta ning ehitama välja Sauga jõe uue silla summas 839 031.05 eurot ilma käibemaksuta (edaspidi Töövõtulepingu 1 ja Töövõtulepingu 2 kohaselt teostatavad tööd nimetatud Tööd). Bindersi rikkumisest tulenevalt oli KP sunnitud koheselt asuma tegutsema suurema kahju ära hoidmiseks. KP esitas Tellijale järgnevad garantiid: a) ettemaksegarantii kuupäevaga 08.12.2009 nr 09-100657-GF, väljastatud Swedbank AS poolt kogusummas 18 717 177.31 EEK Töövõtulepingust 1 tulenevate kohustuste tagamiseks (I kd tl 60), b) ettemaksegarantii kuupäevaga 07.12.2009 nr 2009031484, väljastatud AS SEB Pank poolt kogusummas 6 498 102 EEK Töövõtulepingust 2 tulenevate kohustuste tagamiseks (I kd tl 61), Lk 3 / 81

c)

d)

täitmistagatis-nõudegarantii kuupäevaga 20.10.2009 nr 2009026453, väljastatud AS SEB Pank poolt kogusummas 18 717 177.31 EEK Töövõtulepingust 1 tulenevate kohustuste tagamiseks (I kd tl 62), täitmistagatis-nõudegarantii kuupäevaga 04.12.2009 nr 2009031335, väljastatud AS SEB Pank poolt kogusummas 6 498 102.30 EEK Töövõtulepingust 2 tulenevate kohustuste tagamiseks (I kd tl 63).

Samuti andis KP Tellijale 23.11.2009 If P&C Insurance AS poolt väljastatud Ehitus- ja Montaažitööde kindlustuse üksikobjekti poliisi nr 2000002787-00 (I kd tl 65-66) ning 08.10.2009 If P&C Insurance AS poolt väljastatud Ehituse Koguriskikindlustuse poliisi nr 2000002753-00 (I kd tl 67-68). Seega esitas KP Tellijale garantiid ning kindlustused Konsortsiumilepingute kohaselt pidanud esitama Binders.

ka

osas,

mida

oleks

Veelgi enam, Töövõtulepingute sõlmimise järgselt pidi KP Tellijale korduvalt tõendama ning selgitama, et Konsortsium soovib, hoolimata Bindersi poolsetest Konsortsiumilepingute rikkumistest, siiski Töövõtulepinguid täita. Nii esitas KP Konsortsiumi nimel näiteks 14.12.2009 Tellijale kirja nr 650/1 (I kd tl 69-70), milles kinnitas Tellija ees võetud kohustuste jätkuvat täitmist ning märkis, et kinnituseks selle kohta, on Tellijale esitatud a) AS SEB Panga poolt väljastatud teostusgarantii (täitmistagatis) ning ollakse esitamas II etapi teostusgarantiid, b) teehoiutööde nõuetele vastava töövõtuprogrammi, c) kvaliteeditagamise plaani, d) tööde teostamise graafikud ja e) nõutavad kindlustuslepingud nii I etapi kui ka II etapi kohta. KP läbis seega ilma Bindersi abita pika hankelepingu sõlmimise protseduuri ning andis enda kuludega kõik täitmistagatis-nõudegarantiid, ettemaksugarantiid ning kindlustused. Samas, kuna nõutud täitmistagatis-nõudegarantii viibis mõnda aega Bindersi Konsortsiumilepingu järgsete täitmiskohustuste rikkumisest tulenevalt, siis keeldus Tellija tegemast koheselt Tööde finantseerimiseks vajalikku ettemakset. Tellijalt laekus ettemakse KP-le seega äärmiselt hilinenult – Töövõtulepingu 1 kohane ettemaks laekus 21.12.2009 summas 18,7 miljonit EEK ja Töövõtulepingu 2 ettemaks laekus kahes osas alles 10.02.2010 1 299 620 EEK ja 16.02.2010 5 198 481 EEK (I kd tl 71-72). Ettemakse hilinemisest tulenevalt pidi KP aga leidma täiendavate kuludega alternatiivseid Töö finantseerimisvõimalusi, mis põhjustas olulist lisafinantskulu.

Lk 4 / 81

VÕS § 581 lg 1 sätestab, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. VÕS § 580 lg-s 1 sätestatule vastavalt lepiti Konsortsiumilepingute p-des 6 kokku, et iga osapool annab Tellijale oma tegevuse ulatuses vajalikud tagatised ning Konsortsiumilepingute p-des 9 lepiti kokku, et Binders teostab Töövõtulepingus 1 määratud kogutöödest 50% ulatuses tööde-materjalide kogutabelist, mis on esitatud Tellijale /.../ ja et vastavad tööd jagatakse Töövõtulepingu kogu Tööst geograafiliselt võrdselt (50% ja 50%). Binders hoidus Tööde teostamise algusjärgus aga mistahes Töid Töövõtulepingute alusel teostamast ega taganud Konsortsiumilepingu kohaselt võtmeisikute olemasolu Tööde teostamisel. Samuti ei andnud Binders oma rikkumiste kohta mingeid selgitusi ega informatsiooni, mis oleks võimaldanud Tööde teostamise algfaasis Konsortsiumi osapoolte vahelist koostööd soodustada. Selliselt jättis Binders 2009.a lõpus mulje, et objekt ei ole selle majandustegevuses enam atraktiivne ning et Binders ei soovi sellel töid teostada. KP tegi Bindersi passiivsusest tulenevalt pakkumuse, et KP on valmis teostama kõik Tööd, kui Binders tagab kasvõi objekti võtmeisikute vajaliku koostöö, ning esitas 22.12.2009 Bindersile pakkumust sisaldava lepinguprojekti. Kuigi Binders lubas lepinguprojekti suhtes tagasisidet, siis KP lepinguprojekti kohta Bindersi seisukohti ei saanudki, mistõttu jäi vastav leping Bindersist tulenevatel asjaoludel allkirjastamata. Reaalsuses asus Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Töid teostama vaid KP, kuna Binders hoidus detailsema konsortsiumilepingu sõlmimisest ning hoidis oma Konsortsiumilepingute p-dest 9 tulenevate täitmiskohustuste teostamisest kõrvale. Sellises olukorras oli KP sunnitud sõlmima suures mahus alltöövõtulepinguid kompenseerimaks Bindersi Tööde teostamise kohustuse rikkumist ning tagamaks Töövõtulepingute täitmist. Selliselt märgib KP näiteks 14.12.2009 kirjas Tellijale nr 650/1 (viidatud ülalpool) et on lepinguliste kohustuste kohaseks täitmiseks sõlminud järgmised alltöövõtulepingud: a) ajutine liikluskorraldus – AS Teede Rev-2 b) talvised teehooldustööd – Pärnu Teed AS c) tunnelite ümberprojekteerimine – OÜ JP I.ibüroo d) sidepaigA.e ehitustööd – OÜ Fooneks e) geodeetilised tööd – OÜ Eomap f) geodeetiliste põhivõrgu märkide ümbertõstmine ja kaitsmine – AS Panserk g) kesk- ja kõrgepingevõrkude ümbertõstmisega seotud tööd – AS Empower. Samuti märkis KP viidatud kirjas, et sõlmimisel on alljärgnevad alltöövõtulepingud: h) tänavavalgustus – OÜ Metrolux i) tunnelite vaialused – AS Savi j) PK 0.00-20.00 mullatööd liivalused ja truupide paigaldus – AS Vändra MP. Tegelik olukord erines seega oluliselt Konsortsiumilepingutes kokkulepitust – kogu tagatise andis Töövõtulepingute järgselt koheselt vaid KP, teostades Töövõtulepingute täitmise esimesel perioodil Töid kogu töölõigul ning tulenevalt Bindersi soovimatusest Töövõtulepinguid täitma asuda sõlmis KP ka vajalikud alltöövõtulepingud. Sellega kooskõlas kinnitavad mõlemad osapooled ka hilisemate 28.05.2010 sõlmitud detailsemate konsortsiumilepingute p-des 17 (I kd tl 73-91 Ehitajate tee osas ja I kd tl 92-109 Lääneühenduse osas), et Binders ei ole täitnud ning ei ole osa võtnud mistahes tööde Lk 5 / 81

teostamisest või mistahes materjalide hankimisest vastavalt Töövõtulepingutele kuni käesoleva Konsortsiumilepingu uue redaktsiooni allkirjastamise kuupäevani (ehk Kokkulepete sõlmimiseni). Ka riigihangete seaduse (RHS) kohaselt oli Bindersil kohustus teostada ühispakkumise raames võidetud hankelepingu järgseid töid. RHS § 12 lg 4 sätestab, et isikud võivad esitada pakkumuse, esialgse pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse ühiselt, kui vastavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigihangete juhise kohaselt ei vasta ühispakkumuse esitamine üksnes eesmärgiga vastata mingile kvalifitseerumise tingimusele (nt käibe nõudele), kui üks ühispakkujatest tegelikult ei osale tulevase hankelepingu täitmises, kõnealuse sätte eesmärgile. Selliselt saab väita, et ühispakkumuse institutsiooni olemusest tulenevalt peavad mõlemad ühispakkujad osalema ka hilisema hankelepingu täitmises. Selliselt on Binders rikkunud M.e ainult Konsortsiumilepinguid, vaid ka RHS-s ühispakkujate täitmiskohustusele sätestatud reegleid. VÕS § 581 lg 4 sätestab, et seltsinglane ei ole kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid. Sellest hoolimata tegutses KP Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Konsortsiumi parimates huvides, täites Tööde teostamise kohustust veelgi rohkem kui Konsortsiumilepingutes kokku lepitud ning vähendades sellega Konsortsiumile tekkinud kahjusid. Nii suurendas KP sisuliselt enda Konsortsiumilepingutega kokkulepitud panust, kuigi polnud seda kohustatud tegema. Konsortsiumilepingute p-d 9.4 sätestavad, et iga osapool tagab enda õigusvastase tegevusega põhjustatud tagajärgede kõrvaldamise, kaasa arvatud kõigi kulude trahvide, kahjude ja teiste negatiivsete materiaalsete tagajärgede hüvitamise. Kuna alltöövõtulepingute sõlmimise vajaduse tingis Bindersi Konsortsiumilepingute p-de 9 otsene rikkumine, siis on alltöövõtulepingute sõlmimisest Konsortsiumile tekkinud kahju tekitamine põhjuslikus seoses Bindersi Konsortsiumilepingute p-dest 9 tuleneva Tööde teostamise kohustuse rikkumisega. Antud juhul ei ole Bindersi poolne Konsortsiumilepingute p-de 9 rikkumine mingil viisil vabandatav, mistõttu vastutab Binders vastava rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 lause 1 kohaselt. Bindersi poolt võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumine Töövõtulepingu 1 lisa g) muud lepingusse kuuluvad dokumendid sisaldab muuhulgas võtmeisikute loetelu, mille kohaselt oli koheselt pärast Töövõtulepingu sõlmimist töövõtja esindajaks ning projektijuhiks A. V., objektijuhiks J. F. ja kvaliteedijuhiks A. P.. Töövõtulepingu 2 lisas g) muud lepingusse kuuluvad dokumendid sisalduv võtmeisikute loetelu nimetab projektijuhiks, objektijuhiks ja kvaliteedijuhiks samad isikud ning sillaehituse objektijuhiks A.B.. Kõik nimetatud isikud olid Bindersi töötajad. Hanke ettevalmistamisel tehtud KP ja Bindersi vahelistest kokkulepetest tulenevalt oli Binders selliselt kohustatud tagama töövõtja esindaja-projektijuhi ja ka ülejäänud võtmeisikud kooskõlas FIDIC Üldtingimuste p-ga 4.3. Reaalselt ei taganud Binders ei töövõtja esindajatprojektijuhti ega muid võtmeisikuid. Siinkohal selgitab kohus, et FIDIC ehk I.konsultantide Rahvusvaheline Föderatsioon on koostanud Ehitustöövõtulepingu tingimused ehitus- ja I.itöödeks tellija antud projektlahenduse alusel. Need on käesoleval juhul aluseks nii KP, Bindersi kui Tellija vahelistele suhetele ja on originaalversioonis inglisekeelsena esitatud VIII kd tl 1-68 ja tõlge asub VIII kd tl 69-149. Puudused projektijuhi töös Lk 6 / 81

Töövõtulepingu 1 c) eritingimuste p 4.3 kohaselt peab töövõtja esindaja-projektijuht vastutama projekti üldise juhtimise eest ja täitma järgmisi põhiülesandeid: a) koordineerima töövõtja projekti organisatsiooni tööd, b) konsulteerima tööde teostamisega seotud küsimustes erinevate ametkondade ning organisatsioonidega, c) olema kättesaadav igal mõistlikul ajal koosolekute ja arutelude pidamiseks I.i, Tellija ning erinevate ametkondade ja organisatsioonidega, d) tutvustama tööde kava ja progressi I.ile Tellijale erinevatele ametkondadele ning organisatsioonidele, e) osalema progressi, objekti- ja tehnilistel koosolekutel ning tutvustama kava ja progressi f) allkirjastama projekti progressi aruandeid, g) lahendama võimalike lepingulisi ja administratiivseid probleeme I.i ja Tellijaga, h) allkirjastama tehtud tööde akte ja tööde muudatusi. Samad kohustused on sätestatud töövõtja esindajale-projektijuhile ka Töövõtuleping 2 c) eritingimuste p-s 4.3. Seejuures sätestavad nimetatud punktid, et töövõtja esindaja-projektijuht ei saa eelpool loetletud ülesandeid ilma Tellija nõusolekuta volitada teistele isikutele. Samuti on vastavas sättes märgitud, et töövõtja ei või asendada lepingu tingimuste alusel kokkulepitud võtmeisikuid, sh töövõtja esindajat-projektijuhti, objektijuhti ja kvaliteedijuhti ilma Tellijat teavitamata, kes võib vaidlustada sellise asendamise Lepingust tulenevalt. Kõnealuste riigihangete dokumentatsioon sätestab projektijuhi kohalolekule seega kõrgemad nõuded võrreldes FIDIC üldtingimustega, samuti on sätestatud täiendavad piirangud projektijuhi ülesannete edasidelegeerimisel. Selliselt ei ole ka FIDIC üldtingimuste p 4.3 kohaselt projektijuhi ülesannete delegeerimine võimalik, kuna FIDIC üldtingimuste p-s 4.3 sätestatud edasidelegeerimisõigusest on Töövõtulepingu 1 c) eritingimuste p 4.3 kohaselt tehtud loetletud ülesannetele erand. Vastavalt hankedokumentidele kooskõlas FIDIC regulatsiooniga on töövõtja esindaja-projektijuht keskse tähtsusega isik – tema kohalolek projekti elluviimisel on üsnagi suures ulatuses vajalik. Bindersi poolt nimetatud töövõtja esindaja-projektijuht A. V., kes on märgitud samuti hankelepingu dokumentides, ei ole aga tegutsenud FIDIC ega Töövõtulepingute nõuetega kooskõlas. Binders ei taganud töövõtja esindaja-projektijuhi kohustuste täitmist ei objektil kohapeal ega ka distantsilt. 22.01.2010 I.i kirjas nr A/2.1/008/11.0/jr märgitakse, et A. V. (projektijuht) ei ole tegelikus tööprotsessis osalenud ja kontakti ei olnud võimalik saada ühegi silla-, teede ehituse objektijuhi ega kvaliteediI.iga, kuigi vajadus selleks on igapäevane (IX kd tl 161). Samuti märgib I. 04.03.2010 teates A/6.1/089/15.1/jr, et senini ei ole Konsortsiumi poolt pakutud võtmemeeskonna ega erialaspetsialistiga (soojatrassi alltöövõtjaga) koostöövõimalust (I kd tl 110). Ka 16.03.2011 esitatud Tellija avalduse nr 1-1/09-01216/212 Töövõtulepingute lõpetamise kohta Lisad 1 ja 2 (I kd tl 111-126, avaldus edaspidi nimetatud ka Tellija taganemisavaldusena) viitavad puudulikule võtmeisikute tööle mõlema Töövõtulepingu raames. Nimetatud Lisa 1 kohaselt on Töövõtulepingu 1 raames projektijuht A. V. perioodil 16.10.2009-01.02.2011 toimunud 32-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 27-l koosolekul. Nimetatud Lisa 2 kohaselt on Töövõtulepingu 2 raames projektijuht A. V. perioodil 20.11.2009-01.02.2011 toimunud 28-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 24-l koosolekul. Lk 7 / 81

Samuti on I. viidanud töövõtja esindaja puudumisele nt 24.03.2010 pöördumises (I kd tl 127). Vastavas pöördumises märgitakse, et I. on palunud Konsortsiumil kaasata teisipäeviti toimuvatele objekti töökoosolekutele projektiga seotud võtmeisikud (A. V., J. F., A. P., I. P), mida pole järgitud. Samuti rõhutas I., et objektil on pidevalt piisavalt probleeme ja tehnilisi küsimusi, mida pole ilma vastavate isikute kohalviibimiseta võimalik arutada. Sellest tulenevalt on tekkinud näiteks olukordi, kus I. on keeldunud menetlemast dokumentide tööversioone, kui neil puudub A. V.’e allkiri. Näiteks viidatakse 15.01.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 2 (I kd tl 129-133), et I. on esitanud Konsortsiumile pretensiooni, et kooskõlastamist vajavatel dokumentidel ei ole endiselt projektijuhi A. V.e allkirju. Samas protokollis tuletab I. meelde, et kogu projekti elluviimise eest vastutab projektijuht, kes peab olema kogu projektis toimuvaga kursis, mistõttu peavad I.ile esitatud taotlused käima läbi projektijuhi. Samuti on esinenud situatsioone, kus Tellija sisuliselt keeldus aktsepteerimast KP kui Konsortsiumi juhtivpartnerit Tellija jaoks Töövõtulepingute partnerina, kuna Tellija koostöö võtmeisikutega pole Konsortsiumi poolt tagatud. 12.03.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 4 (I kd tl 134-138) märgitakse, et hetkel ei osale vastutavad isikud töös. Protokolli kohaselt kardab I., et kuna töösse pole kaasatud lepingujärgsed võtmeisikuid, ei ole tagatud tööde kvaliteetne teostamine ning nõutud kontrollprotseduurid. Sama märgitakse ka 09.04.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 5 (I kd tl 139-141). Lisaks ilmneb vastavast protokollist I.i seisukoht, et kõik taotlused tulevad allkirjastada vastutavate isikute poolt ning seni, kuni võtmeisikuid ei ole ametliku taotlusega asendatud, ei ole põhjust isikute M.eosalemiseks. Koosolekud I.iga on olnud oluliselt takistatud töövõtja esindaja ning teiste võtmeisikute puudumisest tingituna. Näiteks rõhutavad 16.06.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuukoosoleku protokollis nr 6 (I kd tl 142-144) I. ja Tellija, et võtmeisikud jälle ei osale koosolekul. Tellija sõnul peavad Hr. B., Hr. V., Hr. F. ja Hr. P. osalema igapäevases töös. Sama märgitakse ka 02.06.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuukoosoleku protokollis nr 7 (I kd tl 146-150) ja 02.07.2010 Pärnu ümbersõit, Läänepoolse ühenduse ehituse kuukoosoleku protokolli nr 6 (I kd tl 152-156). Vastavates protokollides selgitatakse lisaks: „Olukorda, kus pakkumuses toodud võtmeisikud ei osale reaalselt Töövõtulepingu täitmisel, võib pidada Töövõtulepingu oluliseks rikkumiseks. Tehniliste töökirjelduste p-s 1.1.17 on esitatud nõuded, millele projekti-, objekti- ja kvaliteedijuht peavad vastama. Töövõtja on esitanud võtmeisikute pädevust tõendavad CV-d ning andnud kinnituse, et eelviidatud neli isikut vastavad Tellija esitatud nõuetele. Võtmeisikute pädevus on hanke oluline tingimus, kuna sellest sõltub pakkuja kvalifitseerimine. Hanketingimustega võtmeisikutele nõuete seadmise eesmärgiks on tagada, et hankelepingut täidaks selleks vajalikku tehnilist ja kutsealast pädevust omavad isikud, keda Töövõtja on pakkumuses vastavale positsioonile välja pakkunud. Kui võtmeisikud ei osale töös, satub ohtu kogu hankelepingu eesmärgi saavutamine kuivõrd võtmeisikud ja neile esitatavad kõrgendatud nõudmised on üheks oluliseks töö kvaliteedi tagatiseks.“ Samuti nõudis Tellija juba nimetatud protokollides vastavalt lepingutingimuste täitmist ning hoiatas, et vastasel juhul hakatakse Konsortsiumi suhtes rakendama sanktsioone. Protokollides rõhutatakse, et peamised komplikatsioonid, mis on tekkinud projekti alguskuupäevast, on seotud just nimelt projekti juhtimisest, õigemini selle puudumisest. Protokollides on märgitud, (p 2.2) et projektijuhi ülesannete ringi kuulub muuhulgas töö organiseerimine, juhtimine ja erinevad konsultatsioonid. Küsimusele, millal hakkab A. V. täitma igapäevaseid töökohustusi, ei osanud ta vastata, kuna Bindersi juhtkond alles kujundab omapoolset nägemust olukorrast.

Lk 8 / 81

29.01.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse objektikoosoleku protokollis nr 7 (I kd tl 158-161) kordab I., et pakkumuses esitatud võtmeisikud ning Konsortsiumi partner Binders peavad osalema töös ning märkis, et nende asendamine on võimalik ainult erandjuhul. Protokolli kohaselt on Tellija nõue, et võtmeisikud, sh töövõtja esindaja, peavad osalema töökoosolekutel ja ka tööde igapäevases korraldamises. Sama kinnitavad I. ja Tellija 29.01.2010 Pärnu ümbersõit, Lääne ühenduse ehituse objektikoosoleku protokollis nr 4 (I kd tl 162-164) ning rõhutavad, et vastavalt hankedokumentidele Tellija eeldas sellele vastutusrikkale objektile kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ning arvestas lepingu sõlmimisel Bindersi laiaulatuslike kogemuste realiseerumisega ja Bindersi poolt kinnitatud isikute aktiivsema osavõtuga projektist. 23.04.2010 Pärnu ümbersõit, Läänepoolse ühendustee objektikoosoleku protokollis nr 6 (I kd tl 165-167) kinnitatakse, et I. peab oluliseks, et rahaliselt ligi 60% lepingu mahtu puudutaval dokumendil võiks olla projektijuhi allkiri, mis näitab, et Töövõtja projektijuht on teadlik sedavõrd olulisest lepingu täitmist puudutavast küsimusest. Sama dokumendi kohaselt on Tellijal ning I.il kahtlus, et projektijuht ei ole teadlik kõigist tema tööülesannete hulka kuuluvate toimetuste asjaoludest. Tellija ja I. on nimetatud objektikoosoleku protokollis seisukohal, et ametlik dokument on vaid see dokument, millele on alla kirjutanud vastutavad lepingulised isikud. Lisaks sellele, et töövõtja esindaja-projektijuht A. V. pole osalenud Tööde teostamiseks vajalikel koosolekutel, pole ta ka sisuliselt esitanud vastuväiteid olukordades, kus Tellija ja I. on oma volituste piire vastavalt FIDIC Üldtingimustele ületanud või kus nende nõuded pole olnud kooskõlas hankelepingu dokumentidega. Kui töövõtja esindaja pidi ajutiselt puuduma, siis oli Bindersi kohustuseks leida kohane asendaja. Puudused kvaliteedijuhi töös Töövõtulepingu 1 Lisa e) Töökirjeldused (Tehnilised Töökirjeldused) p 1.1.17 c kohaselt peab Töövõtjal muuhulgas olema tööde teostamiseks vastavas punktis nimetatud nõuetele vastav kvaliteedijuht. Töövõtulepingu 2 Lisa c) Eritingimused p 6.9 kohaselt peab Töövõtja Töö tegemisel muuhulgas kasutama tema poolt riigihanke hankemenetluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitatud kvaliteedijuhti. Kvaliteedijuhi ülesandeks ning otstarbeks on Konsortsiumi nimel tagada, et teostatavad tööd on kindla kokkulepitud kvaliteediga. Seetõttu on kvaliteedijuhi igapäevatöös oluline konstantne kontrollimine, millega oleks võimalik tagada, et teostatavas Töös ei esine kvaliteedi puudujääke. Tellija taganemisavalduse Lisa 1 kohaselt on Töövõtulepingu 1 raames kvaliteedijuht A. P. perioodil 16.10.2009-01.02.2011 toimunud 32-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud ainult 2-l koosolekul. Tellija taganemisavalduse Lisa 2 kohaselt on Töövõtulepingu 2 raames kvaliteedijuht A. P. perioodil 20.11.2009-01.02.2011 toimunud 28-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud ainult 2-l koosolekul. Tellija ja I. on ka korduvalt viidanud puuduvatele võtmeisikutele ning sellest tulenevatele probleemidele Tööde teostamises. 2009/2010 talvel viitasid Maanteemeti esindajad ja I. korduvalt probleemidele seoses võtmeisikute puudumisega objektil. 12.01.2010 teate kohaselt soovib I. kohtuda kvaliteediI.iga A. P. M.e harvem kui kord kuus (IX kd tl 154-160). Samuti viidatakse 15.01.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 2, et I. sooviks saada vähemalt kord kuus kokku Töövõtja kvaliteedijuhiga, kuna oluline on kontakti loomine I.i kvaliteedijuhi ja Konsortsiumi kvaliteediI.i vahel, kuid viimast ei ole siiani Töövõtja pidanud vajalikuks kaasata. 12.03.2010 Pärnu ümbersõit, Lääne Lk 9 / 81

ühenduse ehituse kuuaruande koosoleku protokollis nr 3 (I kd tl 169-173) märgitakse I.i ettepanekutena, et I. ootab endiselt vastust kirjale võtmeisikute aktiivse osalemise kohta töö protsessis ning kinnitab, et hetkel on tarvilik kvalifikatsiooniga I.i aktiivne osalemine, sh kooskõlastamiseks esitatud materjalide sisulisel läbivaatamisel. Lisaks nõuab 04.06.2010 Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee ehituse objektikoosoleku protokolli nr 12 (I kd tl 174-176) kohaselt I., et töös osaleksid projekti järgsed isikud (Hr B. ja Hr P.). Lisaks kommenteerib I. 23.04.2010 Pärnu ümbersõit, Läänepoolse ühendustee objektikoosoleku protokollis nr 6: „KvaliteediI.i osalemine on endiselt jooksvalt vajalik. Pole põhjust, miks lepinguline kvaliteediI. ei peaks töös osalema. Probleeme on olnud nt muldkeha ehituse, tehnoloogilise tööde järjekorra, materjalide jm.“ Puudused objektijuhi töös Töövõtulepingu 1 e) Töökirjeldused (Tehnilised Töökirjeldused) p 1.1.17 b kohaselt peab Töövõtjal muuhulgas olema tööde teostamiseks vastavas punktis nimetatud nõuetele vastav objektijuht. Töövõtulepingu 2 Lisa c) Eritingimused p 6.9 kohaselt peab Töövõtja Töö tegemisel muuhulgas kasutama tema poolt riigihanke hankemenetluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitatud objektijuhti. Objektijuhi ülesanneteks on korraldada, koordineerida ja kontrollida töid ehitusobjektil, tagada ja kontrollida alltöövõtjate ja Tellijatega sõlmitud lepingute täitmist, ehituskvaliteeti, ehitustehnoloogiat ja tähtaegset tööde täitmist, samuti korraldada dokumentatsiooni koostamist, kogumist ja säilitamist. Tellija taganemisavalduse Lisa 1 kohaselt ilmneb, et Töövõtulepingu 1 raames on objektijuht teede ehituse alal J. F. perioodil 16.10.2009-01.02.2011 toimunud 32-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 14-l koosolekul. Tellija taganemisavalduse Lisa 2 kohaselt on Töövõtulepingu 2 raames objektijuht teede ehituse alal J. F. perioodil 20.11.2009-01.02.2011 toimunud 28-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 12-l koosolekul. Seega ei ole J. F. suutnud täita oma ülesandeid objektijuhina, kuna osaledes isegi vähem kui pooltel kuu- ja objektikoosolekutel ei ole olnud võimalik tagada sujuvat Tööde korraldust ning koordineerimist. Puudused sillaehituse objektijuhi töös Töövõtulepingu 2 Lisa c) Eritingimused p 6.9 kohaselt peab Töövõtja Töö tegemisel muuhulgas kasutama tema poolt riigihanke hankemenetluses pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitatud sillaehituse objektijuhti. Sillaehituse objektijuhi ülesanded on seejuures samad, mis eelnevalt nimetatud objektijuhil, kuid on konkretiseeritud sillaehitusele. Tellija taganemisavalduse Lisa 2 kohaselt on Töövõtulepingu 2 raames objektijuht sillaehituse alal A.B. perioodil 20.11.2009-01.02.2011 toimunud 28-st kuu- ja objektikoosolekust osalenud 8-l koosolekul. 09.04.2010 Pärnu ümbersõit Lääne ühenduse ehituse kuuaruande koosoleku protokolli nr 4 (I kd tl 178-180) kohaselt tõdeb I., et esmakordselt on koosolekul kohal Konsortsiumi poolne ametlik sillaehituse objektijuht A. B.. I. peab oluliseks et nimetatud isik osaleks edaspidi ka sisulises töös. Samas viidatakse 07.06.2010 Pärnu ümbersõit, Läänepoolse ühendustee ehituse objektikoosoleku protokollis nr 7 (I kd tl 181-182) jätkuvalt, et I.i jaoks on probleem, et ei ole Töövõtjapoolset sillatööde spetsialisti. Seetõttu on võimalik asuda seisukohale, et ka sillaehituse objektijuht A. B. pole suutnud sujuvalt korraldada, koordineerida ja kontrollida Töid sillaehituse ehitusobjektil ega tagada ja Lk 10 / 81

kontrollida sillaehituse valdkonna alltöövõtjatega sõlmitud lepingute täitmist, ehituskvaliteeti, ehitustehnoloogiat ja tähtaegset tööde täitmist, kuna on osalenud vähem kui 1/3 kuu- ja objektikoosolekutel. Osaledes niivõrd vähestel koosolekutel, pole olnud võimalik ka korraldada nõuetekohast dokumentatsiooni koostamist, kogumist ja säilitamist. Seetõttu on vajalik rõhutada, et tulenevalt Bindersi kohustuste rikkumisest võtmeisikute korrakohase töö tagamisel tegelikkuses sillaehituse töödega ei alustatudki. Bindersi rikkumiste mõju Kuigi KP üritas hea usu põhimõtet järgides vähendada Konsortsiumile tekkivat Bindersi Konsortsiumilepingute p-de 9 rikkumisest tulenevat kahju, siis on Bindersi poolt Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Tööde teostamisest keeldumine ning võtmeisikute M.e tagamine siiski põhjustanud Konsortsiumile olulisi rahalisi kaotusi. Võtmeisikute puudumisest tingitud viivitus ning puudused Tööde kvaliteedis Olukorras, kus ühispakkujad Binders ja KP on juba sõlminud Tellijaga hankelepingu, moodustavad võtmeisikute suhtes esitatud tingimused hankelepingu osa ja seega kujutavad endast ühispakkujate lepingulist kohustust kasutada hankelepingu täitmiseks just nõutud kvalifikatsiooniga võtmeisikuid. Veelgi enam ei oleks võtmeisikute vahetamine olnud nii või teisiti võimalik, kuivõrd juba ühispakkumuse esitamisel oli nii KP-le kui ka Bindersile selge, et vajalikele kvalifitseerimisnõuetele vastavate spetsialistide kaasamine KP poolt ei ole mõistlikult võimalik. Samas ei ole Binders taganud objekti võtmeisikute vajalikku koostööd, nimetatud isikute viibimine objektil oli ebapiisav. Selliselt tekitas Bindersi kohustuse tagada võtmeisikud objektil rikkumine lisaprobleeme Tööde teostamises, takistas Tööde teostamise kiiret käiku ning põhjustas selliselt viivitusi Tööde valmimises. Võtmeisikute puuduliku osalemise tõttu Töövõtulepingute täitmisel on Konsortsium kaotanud Töövõtulepingute täitmisel ja Tööde teostamisel oluliselt aega. Võtmeisikute puudumisest tingitud tagajärgedele pöörab tähelepanu ka I. oma kirjas KP-le kuupäevaga 10.06.2010 (I kd tl 184-188, see oli vastus 27.04.2010 KP pretensioonile, vt allpool), märkides, et peamine ning olulisim kriitika puudutab Töövõtja lepingujärgse võtmemeeskonna – projektijuht A. V., kvaliteedijuht A. P., teede ehituse objektijuht J. F. ja ka sillaehituse objektijuht A. B. (Läänepoolse ühendustee ehitus) puudumist igapäevase töö korraldamisel, mille tõttu ei vasta tööde organiseerimine ning juhtimine kvaliteedi plaanis kinnitatud struktuurile. Samuti kinnitab I. vastavas kirjas, et nimetatud probleemile on tähelepanu pööratud kõigil progressi koosolekutel. 25.06.2010 edastas Maanteeamet vastuse KP pretensioonile ja omapoolse pretensiooni töövõtja tegevusele, sh märkides, et lepingutega sätestatud vastutavad võtmeisikud ei osale tegelikus tööprotsessis. Pidevalt puuduvad objektilt vastutavad isikud (projektijuht, objektijuht teede ehituse alal, objektijuht silla ehituse alal, kvaliteedijuht), mistõttu ei saa nad täita oma lepingujärgseid ülesandeid. Nt projektijuht A. V. on viibinud igal korralisel objektija kuuaruande koosolekul, kuid kõige kriitilisemas ajapuuduses oleva Sauga silla ehituse objekti juht A. B. viibis esimest korda objekti koosolekul 09.04.2010, ehk alles 4,5 kuud pärast tööde alustamist (IX kd tl 169-175, lk 4 p 1). Lisaks sellele märgib Tellija oma taganemisavalduse Lisa 2 p-s 2.5.1, et üks väga oluline Töö, mis Töövõtulepingu 2 esemeks olevatest Töödest on tänaseni teostamata, on Sauga silla Lk 11 / 81

ehitus. Tellija leiab vastavas punktis, et Töövõtja on Sauga silla ehitustöödega põhjendamatult viivitanud. Tööprogrammi kohaselt pidi Töövõtja alustama Sauga silla ehitustöödega 01.02.2010. Paraku ei ole Töövõtja nende töödega sisuliselt alustanud tänaseni. Teostatud on üksnes ettevalmistustööd vaivundamendi rajamiseks. Sama dokumendi p-s 2.5.2 asub Tellija seisukohale, et Tellija hinnangul on Sauga sillaehitustöödega alustamise niivõrd ulatusliku viibimise tinginud esmalt see, et Töövõtja poolne sillaehituse eest vastutav objektijuht hr B. ei ole piisavalt osalenud Tööde organiseerimisel ja korraldamisel. Tellija viitab, et seda kinnitab muuhulgas hr B.i väga puudulik osalemine asjaomastel koosolekutel. Sealjuures märgib Tellija, et esimest korda osales hr B. objekti koosolekul alles 09.04.2010 ehk peaaegu 5 kuud pärast Lepingu kohast Tööde alustamiskuupäeva ja enam kui 2 kuud pärast tööprogrammikohast sillaehitustööde alguspäeva. Reaalselt alustas hr B. Sauga sillaehitusega seonduvate lepinguliste kohustuste täitmisega aga alles 2010.a augustis, pärast seda, kui Töövõtja oli senise liiderpartneri KP vahetanud Bindersi vastu. Seega alustas hr B. sisulist Sauga sillaga seonduvate lepinguliste kohustuste täitmisele suunatud tegevust alles 7 kuud pärast tööprogrammis ettenähtud sillaehituse algusaega. Asjaolu, et Binders pole suutnud nõuetekohase hoolsusega tagada võtmeisikute olemasolu Tööde teostamise protsessis, on põhjustanud KP-l täiendavaid kulusid ning on kahjustanud Konsortsiumi võimekust täita oma kohustusi nõuetekohaselt. Selliselt on võtmeisikute puudumine põhjustanud otseselt Tööde teostamisel viivitust ning ebakvaliteetset Tööd. KP suuremast tööfrondist tingitud viivitus ja puudused Tööde kvaliteedis Pakkumuse esitamisel lähtuti eeldusest, et Töid teostavad põhiliselt siiski KP ja Binders. Sellega kooskõlas ei sisalda Töövõtulepingu 1 lisasse g) muud lepingusse kuuluvad dokumendid kaasatud alltöövõtjate loetelu ega ka Töövõtulepingu 2 lisasse g) muud lepingusse kuuluvad dokumendid kaasatud alltöövõtjate loetelu ühegi alltöövõtja nimetust. Sellest hoolimata oli KP sunnitud Bindersi Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Tööde teostamise kohustuste rikkumisest tulenevalt sõlmima hulgaliselt alltöövõtulepinguid kompenseerimaks Bindersi kohustuste rikkumist. Alltöövõtulepingute sõlmimisel ei olnud aga tõusvast majandussituatsioonist võimalik saavutada kokkuleppeid niivõrd soodsate lepinguhindadega, mis oleks taganud samaväärse kokkuhoiu võrreldes olukorraga, kus Töid oleksid määravas ulatuses teostanud Binders ja KP. Selliselt ilmnes, et tööde teostamine on mõlemale koostööpartnerile kahjumis. Lisaks sellele märgib I. oma 10.06.2010 kirjas KP-le (I kd tl 184-188), et tööde killustamine erinevate alltöövõtjate vahel on komplitseerinud alltöövõtjate omavahelist kommunikatsiooni ning tekitanud küsimusi tööde teostamise tehnoloogilistes aspektides. Selliselt oli suurem osa Tööde teostamise viivitusest tingitud just alltöövõtjate kasutamisest, mille vajadus on tingitud Bindersi poolsest Tööde teostamise kohustuse rikkumisest. Ka Tellija taganemisavalduse Lisa 2 p-s 2.4.1 märgitakse, et tööprogrammist tekkinud mahajäämuse üheks põhjuseks on olnud Töövõtja rikkumised nõuetekohase kvaliteedi tagamisel nii teostatud Töödes kui ka kasutatud materjalides. Sama dokumendi p-s 2.4.2 märgib Tellija, et Töövõtja vastutavate spetsialistide puudulik osalemine Töövõtulepingu 2 täitmises (eriti täitmise algusfaasis) on negatiivselt mõjutanud nii teostatud Tööde kui ka kasutatavate materjalide kvaliteeti. Töövõtja vastutavate võtmeisikute tegevusetus Töövõtulepingu 2 täitmise juhtimisel ja teostatavate Tööde ning materjalide kvaliteedi kontrollil on toonud kaasa: Lk 12 / 81

a) ebakvaliteetsete Tööde teostamise; b) ebakvaliteetsete materjalide kooskõlastamiseks esitamise koos korrektselt vormistamata ning puuduliku dokumentatsiooniga; c) kasutatavate materjalide M.evastavuse kooskõlastatud materjalide nõuetele. Vastavalt 16.03.2011 Tellija taganemisavaldusele on ka nimetatud puudujäägid oluliseks Tellija poolt Töövõtulepingutest taganemise põhjusteks. Samas märgivad hagejad, et 2010. aasta aprillis oli mahajäämus siiski suhteliselt väike, kuna KP suutis oma heauskse tegevusega oluliselt vähendada Bindersi rikkumistest tingitud viivituste pikkust ning kahjude suurust. KP püüdlused Konsortsiumil tekkivaid kahjusid vähendada KP püüdlused asuda Töövõtulepinguid täitma Konsortsiumilepingute p-d 10 sätestavad konkreetselt, et pooled on kohustatud hanke võitmise järgselt sõlmima Töövõtulepingute täitmise perioodiks detailsema lepingu, mis pidi arvestama Konsortsiumlepingu põhimõtteid ning millega pidi määratletama täpsed töölõigud ning mis pidi kehtima kuni Töövõtulepingute täitmiseni ning Tellija poolt Konsortsiumi lepinguliste kohustuste täitmise aktsepteerimiseni. KP tegi vahetult pärast hanke võitmist ja enne Põhilepingu sõlmimist Bindersile ettepaneku detailsema konsortsiumlepingu sõlmimiseks, sh pakkus välja tööjaotuse, kuid Binders ei aktsepteerinud pakkumist ega esitanud ka omapoolset pakkumist. KP tegi pärast Töövõtulepingute sõlmimise keerukat protsessi Bindersile korduvaid suulisi ettepanekuid sõlmida konkreetsem konsortsiumileping. 2009. aastal toimusid mitmed kohtumised Bindersiga, milles KP väljendas soovi sõlmida detailsem konsortsiumileping. KP tegevdirektor A. K. on kohtunud Bindersi esindajatega. Samuti on A. K., K. M. ja T. K. kohtunud Bindersi esindajatega ning teinud pakkumise sõlmida detailsem konsortsiumileping. Kõik KP pakkumised on jäänud vastuseta. Viimase võimalusena tegi KP 2009.a detsembris Bindersile pakkumise sõlmida konsortsiumileping, mille alusel oleks jäänud enamus Töid KP teostada, et vähendada potentsiaalseid kahjunõudeid, mis tulenevad Bindersi kohustuste rikkumisest. Vastava venekeelse koostöökokkuleppe projekti saatis 22.12.2009 A. K. KP nimel Bindersile. 2010. aasta jaanuaris toimusid KP ning Bindersiga kohtumised ning kohtumistel saadi suuliselt Bindersilt tagasiside, et nende õigusnõustajad analüüsivad kokkuleppe projekti ning et tagasiside antakse 2010. a jaanuariks. Vastavat tagasisidet aga ei tulnudki. Binders pole teinud ühtki püüdlust sõlmida konsortsiumilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks detailsemat konsortsiumilepingut. Tulenevalt sellest, et Binders pole võtnud samme detailsema konsortsiumilepingu sõlmimiseks ega vastanud ka KP vastavatele pakkumustele, on Binders rikkunud Konsortsiumilepingute p 10. See on viinud olukorrani, kus KP pidi täitma enamus Töid, kaasa arvatud sellised tööd, mis Konsortsiumilepingute kohaselt langesid Bindersi vastutusalasse. Samuti on KP igati proovinud Bindersi poolsetest rikkumistest hoolimata leevendada vastavate rikkumiste mõju Tellija ja Konsortsiumi vahelistele suhetele. Selliselt esitas KP Konsortsiumi nimel Tellijale ja I.ile näiteks 29.04.2010 pretensiooni seoses I.i tegevusega Pärnu ümbersõidu objektidel (I kd tl 189-198), millega lootis leevendada Konsortsiumi probleeme I.i ning Tellijaga. Lk 13 / 81

Katsed Bindersiga ühendusse astuda ja võtmeisikud objektile saada KP esindajad on teinud korduvaid katseid võtmeisikute puudumisest tingitud probleemset olukorda lahendada. Näiteks esitas KP Tellijale ja I.ile 27.04.2010 taotluse nõusoleku andmiseks projektijuhi vahetamiseks Pärnu ümbersõidu objektidel, millega palus anda nõusolekud töövõtja esindaja-projektijuhi A. V.’e vahetamiseks P. H. vastu (I kd tl 199-202). Kuigi KP on teinud korduvaid püüdluseid asendada operatiivselt oma kohustusi M.etäitvaid Bindersi võtmeisikuid KP poolsete esindajatega, siis on vastavad katsed olnud edutud, kuna võtmeisikute tegevuse asendamisega pole nõustunud ei Tellija ega I.. Selliselt on KP tegelenud igapäevaselt Bindersi tööde teostamise ning võtmeisikute tagamise kohustuste täitmisega ning seda olukorras, kus Bindersi kaasabi on Töövõtulepingute kohaselt möödapääsmatult vajalik. KP esitas Bindersile 27.04.2010 pretensiooni seoses lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega (lätikeelne I kd tl 203-210, tõlge III kd tl 94-100). Vastavas pretensioonis rõhutas KP, et Bindersi ja KP vahelisi suhteid reguleerivad Konsortsiumilepingud, millest tulenevad kohustused on jätkuvalt kehtivad, ning märkis, et detailsem konsortsiumileping puudub vastaval hetkel pelgalt Bindersi hoolimatusest tulenevatel asjaoludel. Lisaks viitas KP mitmetele Bindersi poolsetele lepingurikkumistele: a) Bindersi keeldumine sõlmida detailsemat konsortsiumilepingut vastavalt Konsortsiumilepingute p-dele 10; b) keeldumine teostada töid 50% ulatuses vastavalt Konsortsiumilepingute p-dele 9; c) võimetus tagada võtmeisikute nõuetekohane tööd; d) hea usu põhimõtte rikkumine. Nimetatud rikkumistest tulenevalt nõudis KP 27.04.2010 esitatud pretensioonis, et Binders sõlmiks KP-ga detailsema konsortsiumilepingu; et Binders alustaks koheselt Tööde teostamisega 50% ulatuses ning et Binders käituks edaspidi heas usus. Samuti märkis KP täpsustavalt, et Binders on kohustatud koordineerima Konsortsiumi seisukohti, kommunikatsiooni ning positsioone seoses Tellijaga. Lisaks selgitas KP täiendavalt Bindersi vastutust Konsortsiumil tekkiva kahju eest pooles ulatuses. KP kinnitas nimetatud pretensioonis, et kui Binders koheselt oma tegevust Konsortsiumilepingust tulenevate kohustustega kooskõlla ei vii, siis on KP sunnitud Konsortsiumi juhtivpartneri positsioonist loobuma ning andma ka kogu Tööde teostamise edaspidi Bindersi täita. Bindersi poolne hea usu põhimõtte rikkumine Vastavalt VÕS §-le 6 tuleb lepingulisi kohustusi täita heas usus. Ka VÕS § 76 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. See tähendab, et KP ja Binders peavad üksteise suhtes oma mistahes kohustusi täites käituma hea usu põhimõtte kohaselt. KP on käitunud igati hea usu põhimõttega kooskõlas, esitades korduvalt Bindersi eest Tellijale lepitavaid vabandusi. KP tegi, nagu varasemalt kirjeldatud, korduvaid püüdlusi sõlmida detailsemat konsortsiumilepingut Bindersiga. Samuti on KP täitnud Bindersi eest Tellija nõude esitada kõik tagatised, kui Binders vastava kohustuse täitmisega Tellija ees viivituses oli. KP on taganud asenduspersonali ehitusobjektil, et püüda vähendada Bindersi võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju, ning alltöövõtjate kaasamise, et vähendada Bindersi Tööde teostamise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju. Lk 14 / 81

Kahjuks ei ole aga Binders käitunud KP suhtes samal määral hea usu põhimõttest lähtuvalt. Binders on ilma eelneva KP-ga konsulteerimiseta ja teavitamiseta Tellija esindajate ees teinud KP otsuseid ning tegevust halvustavaid väiteid, Bindersi esindajad on teinud ka kahjustavaid väiteid KP võimete, kompetentsi ja reputatsiooni kohta. Lisaks on Bindersi esindajad suhelnud I.iga viisil, mis on KP esindajatele vastuvõetamatu, kuna ei võimalda arutelude sisust ning püstitatud küsimuste sisu mõista. Konsortsiumilepingute kohaselt tuleb omavahelised vaidlused lahendada läbirääkimiste käigus. Veelgi enam, Binders oleks pidanud tagama, et avaldatud informatsioon, väited ja kommunikatsioon Tellijaga ja I.iga on KP-ga eelnevalt kooskõlastatud. Seetõttu on KP seisukohal, et kuigi KP on hea usu põhimõtte kohaselt püüdnud Konsortsiumil tekkivaid kahjusid vähendada, siis Binders on korduvalt tegutsenud hea usu põhimõttega vastuolus – on kahjustatud Konsortsiumi ja KP positsiooni Töövõtulepingute täitmisel ning ka üldistes suhetes ja kommunikatsioonis Tellijaga.

07.05.2010 toimunud koosolekul Konsortsiumile tähtaja 21.05.2010, millal pidi olema sõlmitud detailsem konsortsiumileping selle kohta, kuidas toimub Konsortsiumi juhtivpartneri vahetus. Pärast 07.05.2010 kokkusaamist oli siiski kogu initsiatiiv detailsema konsortsiumilepingu sõlmimiseks KP käes. KP tegi kõiki võimalikke püüdlusi, et kokkusaamisel suuliselt kokku lepitud lubadusi Bindersi ning Tellija ees täita. Nii edastas KP Bindersile oma esimesed ettepanekud juba 11.05.2010. Binders esitas esimest korda oma sisulised ettepanekud juhtivpartneri rolli ülevõtmise osas 11 päeva pärast nõupidamist, alles 18.05.2010 õhtul, kui kokkulepitud tähtajani oli jäänud 3 tööpäeva. Samal ajal jätkus objektil olukord, kus Bindersi teenistuses olevad võtmeisikud jätkuvalt ei osalenud Töövõtulepingute täitmisel vajalikus mahus. KP ja Binders jõudsid kompromissini ning 28.05.2010 sõlmiti KP ja Bindersi poolt Hankemenetlusest ühise osavõtu ja Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehituslepingu täitmise Konsortsiumilepingu Uus redaktsioon (inglise-venekeelne I kd tl 73-91, tõlge III kd tl 76-84) ja Hankemenetlusest ühise osavõtu ja Pärnu ümbersõidu läänepoolse ühendustee ehituslepingu täitmise Konsortsiumilepingu Uus redaktsioon (inglise-venekeelne I kd tl 92109, tõlge III kd tl 85-93 edaspidi Kokkulepped või Uued Konsortsiumilepingud). Kokkulepete p-de 2 kohaselt pidi Binders võtma endale juhtivpartneri rolli ning alustama kohustuste täitmisega 14.06.2010. 28.05.2010 Kokkulepetega lepiti kokku: a) Edasine suhtlus tellijaga toimub ainult läbi Bindersi, kuid Binders kaasab suhtlusesse KP. Pooltevahelistes suhetes on Binders juhtivpartneriks alates 14.06.2010. Juhtivpartneri rolli saamine oli Bindersi Kokkulepetega nõustumise eeltingimuseks. b) Binders korraldab 2 nädala jooksul (hiljemalt 13.06.2010) KP ettemaksugarantiide andmise asendamise Bindersi ettemaksugarantiidega ning saab vastu KP-lt ettemaksud (Ehitajate tee osa rahas, Lääne ühenduse osa tasaarvestuse teel). Ka ettemaksugarantiide asendamine kaasati Kokkulepetesse Bindersi nõudel. c) Binders korraldab 13.06.2010 KP antud teostusgarantiide osalise 50%-lise asendamise Bindersi teostusgarantiide vastu. d) Pooled mõõdavad üle KP teostatud töö mahu. Kokkulepe tulenes Bindersi nõudest. e) Pooled sõlmivad alltöövõtulepingud. Bindersi soovil fikseeriti konkreetselt KP poolt teostatavad tööd, nende maksumus ning Tellijalt saadavad summad vastavate tööde osas ning seeläbi ka KP poolt kandmisele kuuluv lõplik kahjumiosa Töövõtulepingute täitmisel (Alltöövõtulepingute lisad). f) Kõikide tööde viivitusest tekkinud Tellija nõuded tasuvad pooled vahekorras 50/50. 07.05.2010 koosoleku protokolli kohaselt pärast konsortsiumilepingu ümbertegemist, kui Binders on juhtivaks partneriks nimetatud, on Binders 1-2 nädala jooksul tulemas Pärnusse täisjõus (mobiliseeritakse tehnika ja vastavad töötajad) ning tegelemas ühise tegevuse huvides. Selliselt leppisid KP ja Binders protokolli kohaselt koosolekul kokku, et Konsortsiumilepingu muutmise järgselt, hiljemalt 05.06.2010 alustab Binders täisjõududega töödega. Seni pidid protokolli kohaselt tööd jätkuma KP organiseerimisel, kuid Bindersi vastutavate spetsialistide juhtimisel. Siinjuures sai aga peatselt selgeks, et Binders viivitab põhjendamatult liiderpartneri rolli ülevõtmisega seotud toimingute tegemisega. Hiljem on selgunud, et Binders alustas koheselt pärast 28.05.2010 (reede) lepingute sõlmimist ehk juba 31.05.2010 (esmaspäev) vastavate Lk 16 / 81

kokkulepete rikkumist – esitades Tellijale ebaseaduslikke nõudmisi, KP-d sellest teavitamata ja KP-d kaasamata ning tekitades sellega reaalse ohu põhilepingute ülesütlemiseks Tellija poolt. Pärast 28.05.10 toimunud allkirjastamisi esitas KP aga juba alates 31.05.2010 Bindersile korduvalt päringuid edasise tegevuskava kohta, Tellijaga suhtlemise progressi kohta ning selle kohta, kas KP saab omalt poolt veel midagi Tööde parimaks teostamiseks ära teha (vt nt ekirjad 31.05, 01.06, 03.06. 08.06, 16.06, inglisekeelsetena II kd tl 5-13, tõlked III kd tl 101115). Sisulisi vastuseid seoses teostus- ja ettemaksugarantiidega ning Bindersi juhtivpartneriks vormistamisega Tellija ees ei antud. Kokkuvõtlikult tegeleti juunis tulemuslikult vaid KP teostatud tööde mahu fikseerimisega ning KP ja Bindersi vaheliste alltöövõtulepingutega. Ettemakse-garantiide andmine hilinenult Kokkulepete p-de 8 kohaselt pidi Binders korraldama hiljemalt 13.06.2010 KP ettemaksugarantiide andmise asendamise Bindersi ettemaksugarantiidega ning KP antud teostusgarantiide osalise 50%-lise asendamise Bindersi teostusgarantiidega. Bindersi poolt esitati lõpuks: a)12.08.2010 ehk 60-päevase hilinemisega (vt 28.05.2010 Kokkulepete p 8) ettemaksegarantii nr 01T2023526800, väljastatud Nordea Bank Finland plc poolt kogusummas 1 196 245.66 eurot Töövõtulepingust 1 tulenevate kohustuste tagamiseks (II kd tl 14); b)10.12.2010 ehk 180-päevase hilinemisega (vt 28.05.2010 Kokkulepete p 8) ettemaksegarantii nr 2000/47/OD/GAR/7782, väljastatud Nordea Bank Finland plc poolt kogusummas 303 269.43 eurot Töövõtulepingust 2 tulenevate kohustuste tagamiseks (II kd tl 15-16). Täitmistagatis-nõudegarantii M.eandmine Kokkulepete sõlmimise järgselt jäid Tellijale lisaks ettemaksegarantiidele varemmainitud KP esitatud täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009026453, väljastatud AS SEB Pank poolt kogusummas 1 196 245.66 eurot Töövõtulepingust 1 tulenevate kohustuste tagamiseks ja täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009031335, väljastatud AS SEB Pank poolt kogusummas 415 304.43 eurot Töövõtulepingust 2 tulenevate kohustuste tagamiseks. Bindersi esitatud ning Nordea Bank Finland plc poolt väljastatud garantiid tagasid seejuures Konsortsiumi kohustust tagastada Tellijale see osa Töövõtulepingute alusel saadud ettemaksust, mida ei ole tasaarvestatud Konsortsiumi poolt teostatud Tööde maksumusega. AS-i SEB Pank poolt antud garantiid tagasid Konsortsiumi muid kohustusi. Samas on selge, et Binders ületas ettemaksegarantiide asendamiseks ettenähtud tähtaega (13.06.2010) märgatavalt ning samuti ei suutnud Kokkulepete kohaselt korraldada KP antud teostusgarantiide osalist 50%-list asendamist Bindersi teostusgarantiidega. Kuigi KP poolt enne Kokkulepete sõlmimist antavad täitmisgarantiid tuli Bindersi poolt 13.06.2010 asendada 50% ulatuses, ei täitnud Binders vastavat kohustust. Selliselt tekitas Binders olukorra, kus Töövõtulepingute täitmine ja kehtimajäämine oli ohus otseselt Bindersi tegevuse ja tegevusetuse tulemusena ning Bindersi tegevuse tulemusena loobus KP juhtivpartneri rollist, kuid Tellija võimalikud nõuded rahuldataks vastaval hetkel siiski esmajärjekorras just KP antud täitmistagatiste alusel. Vastav oht ka realiseerus, kuna Tellija sai AS-lt SEB Pank 07.10.2011 väljamakse täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009026453 alusel Lk 17 / 81

(II kd tl 17-18) ja 27.09.2011 väljamakse täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009031335 alusel (II kd tl 19).

täievoliliste esindajatega. RHS § 12 lg 5 tuginevalt eeldatakse, et ühispakkujate volitatud esindaja omab hankemenetluse ja hankelepinguga seoses üldvolitust. VÕS § 583 lg 4 sätestab, et seltsingut juhtima õigustatud seltsinglaste õigustele ja kohustustele teiste seltsinglaste suhtes kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas osas sätestatust ei tulene teisiti. Selliselt andis KP 11.08.2010 Bindersile volituse teha KP nimel Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee ehituse töövõtulepingu täitmisega seotud toiminguid (II kd tl 54) ja volituse tegema KP nimel Pärnu ümbersõidu Läänepoolse ühendustee ehituse töövõtulepingu täitmisega seotud toiminguid (II kd tl 55). Nii lisandus alates 11.08.2010 Bindersi Konsortsiumilepingutest tulenevatele täitmiskohustustele ka Kokkulepetes sisalduvast käsunduslepingulaadsest õigussuhtest tulenevad kohustused. 2010.aasta juuni lõpus jõudis KP-ni informatsioon, et Tellija valmistub Töövõtulepinguid üles ütlema ja põhjuseks on Bindersi esitatud nõudmised, mille Binders on seadnud eeltingimuseks juhtivpartneri rolli ülevõtmiseks. 01.07.2010 edastas Maanteeamet nii KP-le kui Bindersile kirja, milles tehti mitmeid ettepanekuid juhtivpartneri vahetuse osas. Vastav kiri edastati KP esindaja poolt ka otse Bindersi esindajale, milles ta märkis, et tegemist (õnneks) ei ole ülesütlemise teatega (IX kd tl 166, tõlge X kd tl 61). 07.07.2010 on KP esindaja edastanud Bindersi esindajale e-kirja seoses Bindersi poolt esitatud nõudmistega Maanteeametile (eelkõige tööde ajakava muutmine ja I.i väljavahetamine), selgitades, et neid nõudmisi ei saa siduda juhtivpartneri vahetusega ja et I.i vahetamise nõue on väga ärritanud ministeeriumi (inglisekeelne e-kiri IX kd tl 181-182, vt p 3 ja 5, tõlge X kd tl 11-12). 08.07.2010 KP esindaja poolt saadetud e-kirjas N.E.-le ja A.T.-le selgitati, et „Kokkuvõttes on olukord selline, et tellija peab hiljemalt järgmise nädala jooksul otsustama, kas lõpetada leping või M.e – lepingu lõpetamise korral järgmisel nädalal oleks Maanteeamet jõudnud teha uue tellimuse ajutise teekatte paigaldamiseks Ehitajate teele enne talve saabumist. Lepingu M.elõpetamise eelduseks on veendumus, et SIA BINDERS on asunud töid teostama täiel jõul” (e-kiri koos tõlkega IX kd tl 183-186). KP initsiatiivil juuli alguses ministeeriumi tippjuhtkonnaga toimunud nõupidamisel sai kinnitust, et Binders on esitanud Tellijale juhtivpartneri rolli ülevõtmise eeltingimusena nõudmisi, mis ei olnud mitte ainult alusetud, vaid olid lisaks ka sellised, mida Tellija ei saanud täita ilma riigihangete seadust jämedalt rikkumata. Samuti sai kinnitust, et Tellija on teinud põhimõttelise otsuse lepingu ülesütlemiseks ja on saanud sellele ka ministeeriumi aktsepti. A. K.i poolt isiklikult Tellijale antud lubaduste ja kinnituste toel otsustati ülesütlemist veel kaaluda juhul, kui Binders loobub põhjendamatutest ja õigusvastastest nõudmistest. Samuti kinnitati valmisolekut kaaluda tõsiselt lisaraha maksmist, sh kütuseaktsiisi tõusu kompenseerimiseks. Bindersi ja Tellija vahel 08.07.2010 toimunud kohtumise järel jättis Tellija lepingu ülesütlemisavalduse esitamata. VÕS § 586 lg 2 sätestab, et seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane peab teatama teistele seltsinglastele seltsingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja andma nende nõudmisel teavet seltsingu tehingute kohta. Sama kohustuse sätestasid ka 28.05.2010 Kokkulepete p 3c. Siinkohal tuleb rõhutada, et Binders ei vastanud K.i taotlustele informatsiooni saamiseks ministeeriumi tippjuhtkonnaga nõupidamiste jaoks (nt 01.07 inglisekeelne e-kiri, II kd tl 5657, tõlge III kd tl 153-154), sh ei informeerinud oma vastavate eelnevate kohtumiste toimumise ajast ega sisust. Seevastu KP esitas viivitamatult ülevaate arutatust ja selle pinnalt soovitused Bindersi ja Tellija vahelise kohtumise jaoks (vt 01.07.2010 e-kiri). Binders ei informeerinud KP-d sellest, et Binders üldse kavatseb 08.07.2010 Tellijaga kohtuda ega kohtumise järgselt ka sellest, milles kokku lepiti. Kogu informatsiooni kuni 08.07.2010 Lk 19 / 81

toimunu kohta sai KP Tellija käest, mitte Bindersilt. Selliselt on Binders rikkunud oma käsunduslaadsest suhtest tulenevat teavitamiskohustust ning Kokkulepete p-des 3.c sätestatud kohustust kaasata KP mistahes nõupidamistele Tellijaga. Lisaks, tulenevalt sellest, et Binders rikkus oma kohustust tasuda KP tööde teostamise eest tasu, tekkisid tööfrondil mitmed viivitused ning kvaliteedi puudujäägid. KP-l ei olnud ilmselgelt kohest võimalust maksete tegemiseks oma alltöövõtjatele olukorras, kus enamus nimetatud summast oleks KP-le pidanud tasuma Binders, kuid ei teinud seda. See põhjustas aga probleeme alltöövõtjate tööde teostamises. Binders ei suutnud töid kohaselt teostada ega Konsortsiumit ja KP-d Tellija ees kohaselt esindada ka pärast Bindersi poolt Konsortsiumi juhtivpartneri positsiooni omandamist. Lisaks tekitasid ka pärast Kokkulepete sõlmimist probleeme Bindersi kohustuste rikkumise tõttu sõlmitud alltöövõtulepingute omavaheline koordineerimine, mis tekitas raskusi tööfrontide üleandmisel ning viivitusi Tööde teostamises. Mainida tuleb, et ka pärast juhtivpartneri vahetust esinesid endised võtmeisikutega seotud Bindersi poolsed rikkumised. Selliselt ei suutnud ka pärast juhtivpartneri rolli võtmist Binders korrektselt tagada võtmeisikute kohast tööd. 11.02.2011 I.i teates nr A/6.1/086/11.0/jr (II kd tl 59-60) märgitakse: „I. viitab tõsiasjale, et Töövõtja esindaja on küll osalenud objekti koosolekutel, kuid tegelikku tööde protsessi A. V., J. F. ja A. P. ei ole olnud kaasatud. S.t tööde organiseerimine ja juhtimine toimub isikute poolt, kes nii lepingu mõistes kui Töövõtja kvaliteedi tagamise plaani kohaselt otsest vastutuskohustust ega volitust ei oma. I. tõdeb, et hetkeseisuga ei ole saadud kontakti ühegi ülalnimetatud Töövõtja vastutava teede ehituse objektijuhi ega kvaliteediI.iga kuigi vajadus selleks on igapäeva. Töövõtja organisatsioonis on 3 kuud peale liiderpartneri vahetust tekkinud reaalne olukord, kus kõik projekti koordineerimisega (tee ehituse kvaliteediküsimused, alltöövõtjatega suhtlemine) on koondatud Töövõtja objektijuhi abi õlule.“ I. märgib nimetatud teates, et võtmeisikute puudulik osalemine ehituse protsessis on olnud probleemiks alates jaanuarist 2010, millal vastava teemaline kiri edastati (A/2.1/008/11.0/jr), kui antud probleem ei lahene, on I.il õigus FIDIC p 6.9 alusel nõuda Töövõtjalt nimetada ametisse sobivad asendusisikud. Sama märgib I. ka oma 11.02.2011 I.i teates nr B/6.1/048/11.0/jr (II kd tl 61-62) seoses Töövõtulepinguga 2 ning selle projektijuhi A. V.e, kvaliteedijuhi A. P.i, teede ehituse objektijuhi J. F.i ja sillaehituse objektijuhi A. B.iga seoses. Lisaks sellele on märkimisväärne, et isegi alates 2010. aasta juunis-juulis pärast Kokkulepete sõlmimist teostas Binders Töid siiski äärmiselt väikses mahus. Nimelt on tellija tasunud Bindersile alates juhtivpartneri vahetusest tööde eest väärtuses 4 783 479.40 eurot, koos käibemaksuga 5 740 175.28 eurot (miinus ettemaksu tagasimakse ja 10% garantiiraha osa). Täiendavalt on Tellija tasaarvestanud kostja poolt teostatud tööde eest tasumata summa 562 670 eurot oma nõudega (vt Tellija 28.09.2011 nõudekirja, II kd tl 178-186, p 4.4.3 ja 4.5.2). Seega oli kostja tööde koguväärtus umbes 6,2 miljonit eurot. Samas oli kostja tasunõue juuli vahemaksetõendi kohaselt kõigest umbes 0,34 miljonit eurot (ehk umbes 5,4 miljonit krooni, vahemaksetõendites kajastatud töödest on maha arvatud KP tööde osakaal, mis nähtub hagi lisaks olevast võlatunnistusest), millest nähtub, et Binders tegi suvel 2010 töid minimaalses mahus ja tegelik töödega alustamine toimus sügisel 2010. Ka I. selgitas oma 08.07.2010 töövõtulepingute rikkumise teates (IX kd tl 193-195), et kahjuks liidri vahetus on toimunud juba üle kahe kuu ja tänase päevani ei ole ametlikult veel liidrit vahetunud. Samuti märgitakse, et 01.07.2010 toimunud kuukoosolekul väitis projektijuht A. V., et temal puudub Lk 20 / 81

SIA Bindersi pangagarantii puudumiseni volitus anda konkreetseid vastuseid lepingu edasise teostamise ning kvaliteedi tagamise plaani ajakohastamist puudutavate küsimustes. Seetõttu ei täitnud Binders isegi pärast Kokkulepete sõlmimist oma kohustust teostada Töid Töövõtulepingu täitmiseks ning tagada võtmeisikute kohane töö. Objekti koosolekute protokollidega on üheselt tõendatav, et suurim mahajäämus on tekkinud just perioodil mai-september, kusjuures algselt oli selle põhjuseks Bindersi poolt Töövõtulepingute täitmisel mitteosalemine, seejärel ebaselgus, kas ja millal Binders ikkagi reaalselt ehitustegevusega ja juhtivpartneri ülesannete täitmisega alustab ning viimaks Bindersi suutmatus tagada teostatavate tööde vajalikku finantseerimist.

Vaidlust ei ole selles, et teatav mahajäämus K.i töödes esines 2010. aasta mai alguses vastaval hetkel kehtinud ajagraafikuga võrreldes, kuid see oli väheoluline (1-2 nädalat) ning oli üheselt põhjustatud Bindersi poolsete võtmeisikute puudumisest objektil ning sellest, et KP pidi korraldama tööde teostamist Töövõtulepingute täitmiseks kogu frondi ulatuses, kuigi Konsortsiumilepingute järgi oleks KP tööfront pidanud olema vaid 50% Töövõtulepingute mahust. Tööde ajagraafikust mahajäämuse süvenemine on olnud üheselt põhjustatud kuni 08.07.2010 esinenud olukorrast, kus oli ebaselge, kas Binders võtab reaalselt üle aktiivse juhtivpartneri rolli ning asjaolust, et mistahes rahasid ei edastatud KP tööde teostamise eest KP-le. KP alltöövõtjad nõudsid selle tõttu otsemakseid ja lisatagatisi, KP-le on esitanud lepingute ülesütlemise hoiatusi ja Nordecon Betoon esitas pankrotihoiatuse. On ilmne, et ilma rahata on ka alltöövõtu tempo olnud oluliselt pärsitud. Vastav olukord on olnud üks peamisi põhjuseid, mis tingis 2011. aastal KP saneerimismenetluse. Märkimist väärib ka Tellija taganemisavalduse Lisa 1 p-s 2.3.2 nimetatud asjaolu, et enamus alltöövõtjaid peatasid objektil Tööde teostamise just Bindersi juhtimise all. Enamus alltöövõtjad peatasid Tööde teostamise, kuna Binders ei edastanud Tellijalt Tööde teostamise eest saadud tasusid KP-le ning KP ei saanud selliselt alltöövõtukokkulepete kohaselt lepinguhinda alltöövõtjatele tasuda. KP tööde peatamise avaldus Enne 28.05.2010 kokkuleppeid esitas KP detailsed andmed oma võlgnevuste kohta ja Bindersile oli teada, et KP vajab Tellija poolseid makseid nii kiiresti kui võimalik. Sellises olukorras nõudis Binders endale konsortsiumi esindaja rolli ja võttis ka õiguslikult ülesande käituda KP parimates huvides. Paraku kujunes Bindersi käitumine praktikas täpselt vastupidiseks. KP tööde teostamisel sai määravaks see, et Binders pani oma tegevusega KP olukorda, kus KP ei saanud enam mõistliku ettevõtjana Tööde teostamisega jätkata. Esiteks ei taganud Binders vajalikku finantseeringut Tööde teostamise tasu näol, millele KP oli õigustatud Konsortsiumilepingutest, Kokkulepetest ja Alltöövõtulepingutest tulenevalt. Teiseks tekitas Bindersi käitumine pärast 28.05.2010 eelduse, et Binders jätkab rikkumiste toimepanemist ka edaspidi – viivitab maksete tegemisega või keeldub maksete tegemisest mingis ulatuses. KP esitas Bindersi rikkumiste tulemusena 24.09.2010 avalduse (venekeelne II kd tl 143-156, tõlge III kd tl 155-165), milles teatas, et KP peatab KP ja Binders vahel Pärnu ümbersõidu objektidega seoses sõlmitud alltöövõtulepingute täitmise. Samuti peatas vastava avaldusega KP Pärnu ümbersõidu objektide osas KP ja Bindersi vahel 28.05.2010 sõlmitud konsortsiumlepingute redaktsioonid osas, mis reguleerivad KP poolt tööde teostamist ja Bindersi õigust saada konsortsiumi juhtimise eest tasu. Avalduses heitis KP Bindersile rikkumisi ettemakse ülekandmisel, teostusgarantiide andmisel ning hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmisel. Sellest tulenevalt märkis KP, et peatab täies ulatuses oma Alltöövõtulepingutest tulenevate kohustuste täitmise; Kokkulepete p 7, p 12, p 13, p 15, p 19 tulenevate kohustuste täitmise, kuni: a) Binders annab Tellijale 28.05.10 Kokkulepete p 8c kohased teostusgarantiid ja tagab, et KP teostusgarantiid vastavas ulatuses Tellija poolt vabastatakse; b) Binders tasub täielikult KP tööde eest, mis on Tellijale üle antud juuli lõpu seisuga teostatud tööde kohta vormistatud vahemaksetõendites toodud ulatuses.

Lk 22 / 81

Avalduses toodud eeldusi tööde jätkamiseks (mh Bindersi kohustuste täitmine nii võlgnetava tasu maksmise kui Tellijale täitmistagatiste andmise osas) ei täidetud ning seetõttu jäi KP tööde peatamise juurde.

täidetud lepingu ühepoolse lõpetamise ei materiaalseid ega ka formaalseid eelduseid. Tellija 25.02.2011 esitatud vastuse p-st 1.3.4.1 ja p-st 2 ilmneb selgelt, et ei esinenud Tellija lepinguliste kohustuste olulist rikkumist. Samuti esitas Binders taganemiseteate ilma Üldtingimuste p 16.2 sätestatud 14 päevase etteteatamise perioodita. VÕS § 620 lg 1 kohane lojaalsus tähendab ustavust, truudust, seega ei tohi käsundisaaja lojaalsuskohustust järgides kellegi teise isiku huve, sh enda isiklikke huve käsundiandja huvidest tähtsamaks pidada, ta peab tegutsema käsundiandja jaoks parima kasuga (viimane on ühtlasi ka hoolsuskohustuse sisuks). Tellija käitumisega kaasnesid Tellijapoolsed leppetrahvi ning kahjuhüvitiste nõuded, mistõttu tegutses Binders oluliselt oma K.i suhtes olevate käsunduslepingu laadsest õigussuhtest tulenevaid kohustusi rikkudes, kuna ei käitunud KP parimates huvides.

b) puudused Töö kvaliteedis, c) viivitused Tööde teostamises. Tulenevalt Bindersi poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkudes esitatud taganemisavaldusele luges Tellija Bindersi poolt tehtud taganemisavalduse õigusvastaseks. Tellija poolt sellele 25.02.2011 esitatud vastuses hoiatas Tellija Töövõtjat, et juhul, kui Töövõtja vastuse kuupäevast 7-päevase tähtaja jooksul ei esita selgesõnalist ja üheselt mõistetavat kirjalikku kinnitust selle kohta, et Töövõtja soovib Töövõtulepingute nõuetekohasele täitmisele asuda ning lubatud Tööd teostada ja lõpule viia, esitab Tellija Töövõtjale omapoolse Lepingute lõpetamise avalduse ning nõuab sisse kõik Töövõtja rikkumisega põhjustatud kahjud ning Lepingutest tulenevad leppetrahvid. Eelnimetatud Tellija pöördumistele vastas Binders aga Konsortsiumi nimel teatega, milles Konsortsium ilma ette teatamiseta teavitas Tellijat kohesest Lepingute lõpetamisest (VÕS kohaselt taganemisest). Selliselt põhjustas Binders Tellija poolse Töövõtulepingutest taganemise esmalt oma käsunduslepingu laadsest õigussuhtest tulenevaid hoolsus- ja lojaalsuskohustusi eirates, keeldudes formaalselt Tellijale esitatud kirjas Tööde teostamisest ning rikkudes selliselt Töövõtulepinguid. Nagu varasemalt põhjendatud, on ka just Bindersi Tööde teostamise kohustuse rikkumine Tööde teostamise algusfaasis, mille tõttu oli KP sunnitud kasutama alltöövõtjaid, ning Bindersi võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumine põhjusteks, miks Tööde teostamisel esinesid olulised kvaliteedipuudused ning viivitused. Selliselt kinnitab ka I. oma 28.04.2011 juhises (A/6.1/104/10.0/jr, B6.1/063/10.0/jr) (II kd tl 175-176), et Töövõtja ja Tellija vahelised Töövõtulepingud on alates 30.03.2011 lõppenud Tellija poolse taganemise tõttu, mille on põhjustanud Töövõtja rikkumised. Märkimist väärib asjaolu, et kuigi KP esitas Tellijale 03.03.2011 teate taganemisavaldusega nõustumise kohta (II kd tl 177), siis vastav taganemisavaldusega nõustumine oli tingitud pelgalt sellest, et KP sai taganemisest teada vahetult enne Bindersi poolt taganemisavalduse esitamist, mistõttu puudus KP-l sisuline võimalus takistada Bindersi õigusvastast tegevust. Selliselt oli KP sunnitud siiski säilitama Bindersiga ühtse seisukoha vähemalt suhtluses Tellijaga, et võimalikult vähendada Konsortsiumile tekkinud kahjusid. KP tahe oli üheselt leida nii Konsortsiumile kui ka Tellijale kõiki osapooli rahuldav lahendus (VI kd tl 177-178). Seega ei välista Bindersi taganemise õigusvastasust ning sellega KP-le kahju tekitamist ka asjaolu, et KP formaalselt nõustus Tellija ees taganemisavaldusega, kuna fakt on see, et KP sai Bindersi taganemisavaldusest teada vahetult enne selle esitamist. KP ühines kostja taganemisavaldusega ja arbitraažimenetluses esitatud hagiga (vt ka allpool) Tellija vastu, tuginedes üksnes kostjalt saadud andmetele ning kostja ettevalmistatud taganemisavalduse ja hagi projektidele – kui seejärel Tellijaga otse suheldes said ilmsiks kõik Tellijaga sõlmitud lepingute täitmise asjaolud, pidas KP ise Tellijaga läbirääkimisi ning selle raames jõudis kohtuvälise kompromissini, mille üheks osaks oli Tellija kahjunõude tunnustamine ja arbitraažimenetluses hagist loobumine. Pärast faktiliste asjaolude ja Tellija nõuete põhjalikku analüüsi, mis toimus hilinenult kostja poolse KP teavitamis- ja hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena, nõustus KP 25.02.2011 esitatud Tellija Maanteeameti vastusega töövõtulepingute lõpetamise teatele (vt allpool IV osa). Pealegi ei oma KP 03.03.2011 teade käesolevas asjas õiguslikku tähendust, sest kuna (tehingust) taganemise avaldusele ei ole seaduses ette nähtud vorminõuet, võib see olla ka järelduslik. KP jõudis järelduseni kostja taganemisavalduse tühisuse ja põhjendamatuse kohta alles pärast olukorraga põhjalikumalt tutvumist, mh ei olnud KP kursis kostja taganemisavalduses Lk 25 / 81

esitatud väidete põhjendatusega, ning KP kui Konsortsiumi ühe osapoole ilmne soov enne Konsortsiumi siseste vaidluste lahendamiseni oli jõuda lõplike lahendusteni vaidluses Tellijaga. Kostja esitatud 17.02.2011 kirjas (IV kd tl 109) selgitab KP esindaja üheselt, et „selge [on] see, et omavahel me ei saagi midagi ära lahendada enne, kui MNT osas pilt selgemaks saab /---/ Kuivõrd oleme seda alati tahtnud, aga Binders pole kunagi seda teinud ja on käinud ise asju ajamas, siis hetkel on meie poolt vaadates siin ka mõningane usaldusekriis Bindersi suhtes, aga kui Sa ütled, et muudate nüüd lähenemist ja soovite positsioone enne kooskõlastada, siis meile see sobiks hästi.“ Eeltoodust järeldub üheselt, et Binders konsortsiumi juhtivpartnerina ei olnud kaasanud KP-d suhtlusesse Tellijaga, rikkudes sellega muuhulgas aruandlus ja teabe andmise kohustust (VÕS § 586) ja teavitamiskohustust, missuguste rikkumiste tulemusel nõustus KP kostja taganemisavaldusega. KP märgib, et juba oma 24.09.2010 lepingute peatamise avalduse p-s 43 oli ta tagasi võtnud Bindersile antud volitused KP esindamiseks suhetes Tellijaga TsÜS § 126 alusel, kuna kostja ei järginud kooskõlas VÕS §-ga 621 üheselt käsundiandja juhiseid. Binders rikkus VÕS § 587 lg-s 1 sätestatud kohustust saavutada seltsingu igapäevaste tegevuste raamest väljuvate tehingute tegemiseks seltsinglaste otsus. Olukorras, kus KP poolt olid Tellijale antud garantiisid rohkem kui 3 miljoni euro ulatuses, oli teavitamiskohustuse täitmise vajalikkus ilmselge. Kostja taganemisavaldusega ajutine nõustumus ei välista ega piira kuidagi kostja seltsingusuhtest tulenevat vastutust KP ees. Seega on Binders eelnevatele argumentidele tuginedes korduvalt tegutsenud Kokkulepete pdest 2 ning VÕS § 620 lg-st 1 tulenevaid kohustusi rikkudes, kuna on tegutsenud KP suhtes hoolimatult ning ebalojaalselt, ei ole Konsortsiumi igapäeva tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks saanud kõigi seltsinglaste eelnevat otsust, ei ole järginud KP kui käsundiandja legitiimseid juhiseid ega pole andnud KP-le kui seltsingupartnerile teada Konsortsiumi puudutavatest olulistest asjaoludest. Seejuures väärib märkimist, et kuigi Kokkulepete p-de 15 kohaselt kohustus KP tasuma Bindersile projekti juhtimise eest tasu 2% Tööde hinnast, siis jääb KP juba oma 24.09.2010 avalduses ja 03.03.2012 nõudekirjas esitatud seisukohale, et Binders ei ole õigustatud vastavat projektijuhtimise tasu saama, kuivõrd Binders ei ole osutanud vastavat nõuetekohast juhtimisteenust, mille eest vastav tasu oli ettenähtud. KP jääb siinkohal juba 24.09.2010 avalduses toodud põhjenduste juurde ning täiendava põhjendusena tugineb käesolevas hagiavalduses käsitletud Bindersi rikkumistele, mis on toimunud pärast 24.09.2010 avalduse esitamist ning mis viisid lõppastmes Tellija poolt Töövõtulepingutest taganemiseni Konsortsiumi rikkumiste tõttu (alusetu Töövõtulepingutest alusetu taganemine; taganemine protseduurireegleid rikkudes, jätkuv maksete mitteteostamine ka pärast 24.09.2010 ning Töövõtulepingute järgsete tööde mitteteostamine, mis tõi kaasa ka KP vastutuse Tellija solidaarnõude tõttu). Selliselt on KP seisukohal, et kõik Tellija poolt välja toodud taganemisavalduse alused on põhjustatud just Bindersi poolt. Selliselt vastutab Binders Tellija taganemisega kaasnevate tagajärgede eest ning Binders on kohustatud KP-le hüvitama ka muud kaudsed Tellija taganemisega põhjustatud kulud. On iseäranis taunitav, et Binders tekitas reaalse Töövõtulepingute ülesütlemise ohu ja hiljem ka selle realiseerumise Tellijalt sisuliselt õigusrikkumiste toimepanemist nõudes olukorras, kus KP poolt olid Tellijale antud garantiisid rohkem kui 3 miljoni euro ulatuses, Binders oli juba rikkunud oma kohustusi vastavate garantiide väljavahetamiseks ning seejuures Binders ei informeerinud KP teavitamiskohustust ning hoolsuskohustust rikkudes oma sammudest. Lk 26 / 81

Arbitraažimenetlus

Bindersi ettepanekul ja Bindersi poolt ettevalmistatuna esitas Konsortsium 16.03.2011 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse hagiavalduse (arbitraažiasi nr 04-2-1/2011) Tellija vastu Töövõtulepingute ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks ning Töövõtulepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses taotles Konsortsium hagi tagamise raames keelata Nordea Bank Findland Plc-l ja AS-il SEB Pank kostja suhtes pangagarantiidest tulenevate kohustuste täitmine. 13.04.2011 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas 2-11-16370 kohtumääruse (II kd tl 188-193), milles rahuldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu poolt edastatud Konsortsiumi hagi tagamise taotluse, millega keelas Nordea Bank Finland Plc-l ja AS-il SEB Pank Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) suhtes ettemaksegarantiist nr 01T2023526800, ettemaksegarantiist nr 2000/47/OD/GAR/7782, täitmisnõudegarantiist nr 2009026453 ja täitmisnõudegarantiist nr 2009031335 tulenevate kohustuste täitmine kuni asjas lahendi jõustumiseni. 19.05.2011 tühistas Tallinna Ringkonnakohus määrusega Harju Maakohtu 13. aprilli 2011.a nimetatud määruse, 12.09.2011 tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtumääruse tsiviilasjas 3-7-1-2-417 (II kd tl 194-195), milles jättis Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata. Arbitraažikohtu 04.04.2013 otsusega (VI kd tl 67-109) on käesolevaks hetkeks tuvastatud, et SIA Bindersil puudus alus lepingute lõpetamiseks, mistõttu ei omanud töövõtja Lepingute lõpetamise tahteavaldus õigustmuutvat jõudu ja lepingud sellel alusel ei lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei tunnistanud Tellija põhjendatult 17.02.2011 esitatud konsortsiumi taganemisavaldust, pidades seda tühiseks ning nõudes jätkuvalt Töövõtulepingute täitmist. Kuna KP jõudis järelduseni Tellija nõude põhjendatusest juba 2011. aastal, saavutas ta Tellijaga kokkuleppe ning esitas arbitraažimenetluses loobumisavalduse, millega KP tunnistas Tellija kahjunõuet. KP nõustus Tellijaga, et Konsortsiumi taganemisavaldus on tühine, kuna rikutud oli nii taganemise materiaalseid kui ka formaalseid eelduseid. Seda sama tuvastas ka Arbitraažikohus ja vastavalt on tänaseks õiguslikult vaieldamatuks muutunud fakt, et SIA Binders poolt lepingute lõpetamine (ja sellest tulenevalt ka tööde mitteteostamine) oli põhjendamatu.

Lk 27 / 81

•

KP ja ELB nõudeavaldus Bindersile

03.02.2012 esitasid KP ja ELB Bindersile nõudeavalduse (II kd tl 196-239), milles põhjendasid oma nõudeid ning palusid võlgnetavad summad hiljemalt 13.02.2012 kanda KP ja ELB vastavatele pangakontodele. Binders aga vastavaks tähtajaks KP-le ega ELB-le võlgnetavaid summasid ei tasunud. Selle asemel teatas 13.02.2012 Binders e-kirjaga (II kd tl 240), et ei kavatse võlgnetavaid summasid tasuda.

II OSA. Hagejate nõuded lepingulisel alusel (töövõtu tasu nõue) •

KP tööde teostamise tasunõue

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Samuti sätestab FIDIC Üldtingimuste p 5.3, et tellija maksab määratud alltöövõtjale summad, mida I. kinnitab olevat kooskõlas alltöövõtukokkuleppega. Konsortsiumilepingute p-de 7 kohaselt tehakse kõik hankelepingu sõlmimise järgselt põhilepingu täitmisest tulenevad maksed läbi KP arveldusarve. Seejuures on Konsortsiumilepingute p-ide 9.3 kohaselt mõlemal koostööpartneril õigus enda poolt teostatud töö proportsioonis Töövõtulepingute täitmisest saadud kasule. KP ja Bindersi vahel puudub vaidlus selles, kui palju on KP töid teostanud ja kui palju Tellija selle eest raha maksab. KP teostas Alltöövõtulepingu 1 raames töid 2010 aasta maist-juulini 6 152 112.14 EEK (vahemaksetõend tööde loeteluga V kd tl 51-88) väärtuses ning augustis kokku 7 334 866.04 EEK väärtuses (vahemaksetõend tööde loeteluga V kd tl 89-119). Alltöövõtulepingu 2 raames teostas KP töid 2010 aasta maist-juulini 4 273 615.91 EEK väärtuses (vahemaksetõend tööde loeteluga V kd tl 123-137) ning augustis kokku 1 586 114.50 EEK väärtuses (vahemaksetõend tööde loeteluga V kd tl 138-151). Lisaks teostas KP 2010 septembris lisatöid seoses reostunud pinnase eemaldamisega Alltöövõtulepingu 2 alusel 1 439 075 EEK ehk 91 973.66 EUR väärtuses (II kd tl 52-53). Tööde teostamine sellises mahus on lisaks nimetatud vahemaksetõenditele tõendatud: a) Bindersi võlatunnistusega (II kd tl 51) ning alltöövõtja Epler ja Lorenz akti ja arvega (II kd tl 52-53) ja b) Tööde üleandmisega Bindersi poolt Tellijale ja Tellija poolt vastavate tööde eest Bindersile maksmisega. Kokkuvõtvalt oli KP õigustatud saama Bindersilt tasu teostatud tööde eest 1 117 545.17 EUR, millest KP arvab maha 6 498 102.30 EEK vastavalt allviidatud Lääne Ühenduse ettemaksu osale. Bindersi kohustuse jääk on seega 702 240.74 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Tellija KP poolt teostatud (sh KP alltöövõtjate poolt teostatud) Tööd täiel määral FIDIC p 14.6 kohaselt aktsepteerinud, mida kinnitavad Tellija poolt allkirjastanud tööde vastuvõtu-üleandmisaktid ehk kaetud tööde aktid ning nende alusel Tellija, Bindersi kui ka I.i poolt allkirjastatud vahemaksetõendid. Tellija on teinud Bindersile KP tööde eest väljamaksed. Sellega on tõendatud KP poolt tööde teostamine ja üleandmine, mis on käesolevas hagis esitatud tasunõude aluseks. •

KP tasunõude eeldused olid täidetud Lk 28 / 81

Kokkulepete p-de 9 kohaselt lepiti kokku, et Tellija tasub 2010. aasta veebruari, märtsi ja aprilli kuu eest KP arveldusarvele. Alates 01.05.2010 pidi Kokkulepete p-de 9 kohaselt kehtima Tellija poolt Töövõtulepingute teostamise eest tasu maksmise muudetud põhimõtteid, mille kohaselt tasus Tellija edaspidi Töövõtulepingute järgse tasu summad Bindersi arveldusarvele. Kokkulepete p-de 9 kohaselt saab KP seejuures Bindersi käest tasu nõuetekohaselt teostatud KP Tööde eest ainult pärast (i) teostatud KP Tööde, osutatud teenuste ja hangitud materjalide kinnitamist Bindersi ja Tellija poolt ja (ii) pärast vastava makse saamist Bindersi poolt Tellijalt. Binders teostab vastava makse 5 (viie) tööpäeva jooksul päevast, mil vastav makse saadi Tellijalt. Samuti selgitavad Alltöövõtulepingud Bindersi kohustust edastada Tellija poolt tasutud summad KP poolt teostatud Tööde eest. Alltöövõtulepingute p-d 7.1 sätestavad, et KP kohustub esitama vaheakti jooksval kuul teostatud KP Tööde kohta jooksva kuu 25. (kahekümne viiendaks) kuupäevaks ning Binders kohustub esitatud vaheakti aktsepteerima või toimima Lepingu p-des 7.2. ja 7.3. sätestatud korras. KP Töid loetakse vastava sätte kohaselt vastuvõetuks, kui neid on kinnitanud nii Binders kui Tellija. Alltöövõtulepingute p-d 7.6 sätestavad, et KP-l on õigus väljastada Bindersile arve üksnes Binders ja Tellija poolt aktsepteeritud KP Tööde eest tasumiseks, milline arve tuleb Bindersil tasuda 5 (viie) päeva jooksul vastava makse saamisest Tellija poolt. VÕS § 637 lg 4 sätestab samas, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 lause 2 sätestab aga, et töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Antud juhul on Tellija KP poolt teostatud (ka KP alltöövõtjate poolt teostatud) Tööd täiel määral aktsepteerinud, väljastanud ning allkirjastanud nende kohta vastuvõtu-üleandmisaktid. Samuti on nii Tellija, Bindersi kui ka I.i poolt allkirjastatud Töövõtulepingu 1 vahemaksetõendid väljastamise kuupäevadega 25.05.2010, 06.08.2010, 24.09.2010 (II kd tl 241-246 ja 248-250) ning Töövõtulepingu 2 vahemaksetõend väljastamise kuupäevaga 06.08.2010 (II kd tl 251-253). Vastavad vahemaksetõendid tõendavad ka seda, et Tellija on kohaselt tasunud Bindersile KP poolt teostatud tööde eest ning seetõttu on Tellija kinnitanud makse sooritamist Töövõtuleping 1 alusel kuupäevadel 08.06.2010, 17.08.2010, 06.10.2010 ning Töövõtuleping 2 alusel kuupäeval 19.08.2010. Seetõttu, kuigi Binders ei ole allkirjastanud KP tööde Alltöövõtulepingute vastuvõtuüleandmise akte, siis tuleks vastavalt VÕS § 638 lausele 2 lugeda KP poolt teostatud tööd vastuvõetuks, kuna Bindersil ei saa olla aluseid KP poolt teostatud tööde mitteaktsepteerimiseks. Selliselt asub KP seisukohale, et Kokkulepete p-s 9 toodud esimene Tellija poolt Bindersile tasutud summade edastamise eeldus on täidetud. •

Bindersi tegevus takistas Tellijalt lepingujärgse tasu saamist

Hagejad leiavad, et on üheselt tõendatav, et A. V.e hoidumine tööde Tellijale akteerimiseks vajaliku dokumentatsiooni allkirjastamisest on läbivalt takistanud KP-l oma tööde eest tasu saamist ka enne juhtivpartneri vahetumist. Nt andis ta allkirja aprilli vahemaksetõendile alles 28.05.2010 Kokkulepete sõlmimisel. Allkirja andmise viibimine oli alusetu ning samas takistas see üheselt Tellijalt raha saamist KP poolt teostatud tööde eest ning selle edasimaksmist alltöövõtjatele.

Lk 29 / 81

Samuti väärib osundamist, et ka 28.05.2010 kokkulepped ei andnud kohest võimalust Bindersile ülekannete tegemiseks, kuna Bindersi muud viivitused ja rikkumised jätkusid – nii ei olnud Binders veel astunud samme filiaali registreerimiseks Eestis ja seejärel filiaali käibemaksukohuslaseks registreerimiseks, mis oli vajalik Bindersi poolt Tellijatele arvete väljastamiseks. KP osundab siinkohal tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 110 ja § 104 lg 1 kohaselt on saabunud Bindersi kohustus tasuda KP-le alltöövõtulepingute järgset tasu ka siis, kui pole täidetud sellised eeltingimused, mille saabumist on Binders ise takistanud (nt põhjendamatu viivitus Tellijale arve esitamisel, samuti filiaali registreerimine alles 17.08.2010 (II kd tl 254); Bindersi poolt KP tööde vastuvõtu akti allkirjastamisest hoidumine ning viivitamine, kuigi Tellija on vahemaksetõendi väljastanud). Vaidlus puudub KP ning Bindersi vahel selles, et Tellija tasus Bindersile kõigi KP poolt teostatud tööde osas esitatud arvete kohaselt. Seega on Tellija teinud Bindersile KP tööde eest väljamaksed. Selliselt on selge, et sisuliselt on täidetud mõlemad Kokkulepete p-des 9 toodud KP-le Tellija poolt Bindersile tasutud summade edastamise eeldused. Hoolimata sellest, et nimetatud perioodil olid kõik KP tasu maksmise nõude eeldused täidetud, ei teostanud Binders KP-le nõuetekohaseid makseid. Alltöövõtjatele tasumata jätmine ja sellest tingitud Tööde teostamise peatamine on olnud üheks peamiseks põhjuseks, miks Konsortsium lõpetas Töövõtulepingute kohase Tööde teostamise, mis päädis Tellija poolt Töövõtulepingute ülesütlemisega. Selliselt on Bindersi poolne KP-le tasumise kohustuse rikkumine omakorda pikemas perspektiivis kaasa toonud ka Tellija poolt taganemisavalduse esitamise, AS SEB Pank poolt garantiisummade väljamaksmise ja 28.09.2011 esitatud nõudekirjas nr 17-1/09-01216/276 leppetrahvi nõude esitamise. Tellija juhtis juba 06.10.2010 kirjas (V kd tl 121) tähelepanu alltöövõtjate maksmata arvetele, mis takistasid tööde teostamist, selgitades, et „Jälgides lepingu täitmise progressi viimase poole aasta jooksul, on Maanteeamet tõsiselt mures lepingu eesmärkide saavutamise pärast. Mais alustatud liiderpartneri vahetus sai lõplikult vormistatud alles augustis. Kuigi SIA BINDERS`i juhtimisel alustati jõuliselt teetöid suvekuudel, on tänaseks kõikide kommunikatsioonide rajamiste tööd praktiliselt peatunud ja see omakorda takistab ka teedeehituslike tööde jätkamist ning viib väga tõsisesse ohtu lepingute täimise. Meile teadaolevalt on alltöövõtjatele Empower AS, Nordecon Betoon OÜ, SIA JUKAD, Metrolux OÜ, Fooneks OÜ, Nurme Teedeehitus OÜ, Taltsi Talu OÜ ja Vändra MP OÜ alltöövõtulepingute raames tasumata suured summad, mistõttu on nad ehitusobjektil tööd peatanud. Sellest on teavitatud peatöövõtjaid ja ka Maanteeametit. Maanteeamet on seni püüdnud kaasa aidata poolte lepitamisele ja minimaalselt kasutanud lepingu õigust sanktsioneerida tööde progressist kinnipidamist. Oleme seni olnud kannatlikud, kuid kannatus hakkab katkema“. •

Võlatunnistus

KP Tööde teostamisest tekkinud Alltöövõtulepingute järgset tasunõuet täpsustab Bindersi poolt 04.10.2010 allkirjastatud võlatunnistus (II kd tl 51). Hagejad on seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega Binders on kinnitanud olemasolevat kohustust ning loobunud võimalikest vastuväidetest võlale. Võlatunnistusega pöörati ümber tavapärane tõendamiskoormus, nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise koormus lasub seega täielikult kostjal, sh võimalike negatiivsete asjaolude osas. Võlatunnistuse kohaselt võlgnes Binders KP-le Alltöövõtulepingu 1 raames tööde teostamise eest 2010 aasta maist-juulini 6 152 112.14 EEK ning augustis kokku 7 334 866.04 EEK. Alltöövõtulepingu 1 täitmise raames on võlatunnistuses märgituna lepingujärgsest tasust maha arvestatud ümbertehtud tööd Lk 30 / 81

summas 1 869 977 EEK, garantiitagatis summas 1 348 697.82 EEK ja 1% lepingumaksumusest 2 246 061.28 EEK (KP nõustub seejuures mahaarvamisega vaid ümbertehtud tööde osas). Võlatunnistuse kohaselt võlgnes Alltöövõtulepingu 2 raames Binders KP-le tööde teostamise eest 2010 aasta maist-juulini 4 273 615.91 EEK ning augustis kokku 1 586 114.50 EEK. Alltöövõtulepingu 2 täitmise raames on võlatunnistuses märgituna lepingujärgsest tasust maha arvestatud ümbertehtud tööd summas 1 430 024.28 EEK, garantiitagatis summas 585 973.04 EEK, 1% lepingumaksumusest 779 772.28 EEK ja ettemaks 6 498 102.30 EEK (KP nõustub seejuures mahaarvamisega vaid ümbertehtud tööde ja ettemaksule vastava summa osas). Bindersi nimel 04.10.2010 N.L. poolt allkirjastatud võlatunnistuses kinnitab Binders selliselt kokkuvõttes, et võlgneb Töövõtulepingutest tulenevalt KP-le selle poolt 2010. aasta mais kuni augustis teostatud tööde eest pärast mahaarvamiste tegemist 4 588 100.59 EEK ehk 293 169.37 eurot. Juhtimistasuga seotud mahaarvamise alusetus 1% lepingumaksumusest, mis on lõplikust Bindersi võlast maha arvestatud, on Bindersi tasu juhtivpartneri projektijuhtimise eest. Antud juhul oli Binders käsunduslepingulaadse õigussuhte alusel kohustatud kohaseks täitmiseks tegutsema KP-d esindades hoolsus- ja lojaalsuskohustusi järgides. Eelnevale argumentatsioonile tuginedes on aga selge, et Binders ei ole kohaselt oma vastavaid kohustusi täitnud ning on tekitanud KP-le sellega seoses märgatavat kahju. Bindersi vastava tasu saamise eeldused ei ole täidetud, sest nõuetekohast juhtimisteenust ei ole mingiski mahus osutatud. Garantiitagatise mahaarvamise alusetus KP ei aktsepteeri mahaarvamist garantiiaegse tagatise 10% osas – Tellija poolt Lepingutest taganemise tõttu on Binders õigustatud vastava garantiiaegse tagatise Tellijalt tagasi küsima (või tasaarvestama Tellija nõuetega Konsortsiumi vastu), mistõttu ei ole Binders õigustatud vastavat tagatise osa suhtes KP’ga enam kinni hoidma. Ettemaksule vastava osa mahaarvamisest Binders ei korraldanud koos Töövõtulepingu 1 järgse ettemaksu ümbervormistamisega ka Töövõtulepingu 2 osas ettemaksu ümbervormistamist. Vastavad esmased projektid edastas Binders alles 16.08.2010 ning seejuures eirasid need üheselt Töövõtulepingut 2 puudutava 28.05.2010 Kokkulepete regulatsiooni, mille järgi Töövõtulepingute 2 osas ettemaksu rahalist ülekandmist ei toimunud ning ette oli nähtud tasaarvestus. KP edastas oma vastavad parandused 19.08.2010. Seejärel esitas Tellija 23.08.2010 Bindersile järelpärimise Töövõtulepingu 2 ettemaksu ümbervormistamise kohta, millele Binders vastas samal päeval, et Töövõtulepingu 2 ettemaksu küsimusega saab edasi minna siis, kui Töövõtulepingu 1 ettemaksuküsimused on lahendatud. Samas pärast Töövõtulepingu 1 ettemaksu küsimuste lõplikku lahendamist 30.08.2010 ja ettemaksu reaalset laekumist Bindersile samal päeval, ei astunud Binders enam ühtegi sammu Töövõtulepingu 2 ettemaksu ümbervormistamiseks. 13.09.2010 teatas Tellija, et Binders on kinnitanud, et Töövõtulepingu 2 ettemaksu ümbermaksmist ei toimu. Binders andis reaalselt Töövõtulepingu 2 kohaselt ettemaksu-garantii alles siis, kui KP poolt seni Tellijale antud ettemaksegarantii oli kehtivuse kaotanud – 10.12.2010. Lk 31 / 81

KP siiski aktsepteerib mahaarvamist Lääne Ühenduse ettemaksu (vt 28.05.2010 Lääne Ühenduse Kokkuleppe p 11) 6 498 102.30 EEK vastavas osas. Kuigi vastavalt eeltoodule ei olnud võlatunnistuse andmisel Binders täitnud KP-lt vastava makse saamise tingimust, siis hilisemalt, 10.12.2010, Binders siiski andis Tellijale vastava ettemaksu garantii ja oleks olnud õigustatud KP-lt vastava ettemaksu osa saama juhul, kui poleks esinenud muid Bindersi poolseid olulisi Kokkulepete ja Alltöövõtulepingute rikkumisi, mis oleks andnud aluse vastava KP 6 498 102.30 EEK makse peatamiseks või tasaarvestamiseks. Arvestades siia juurde siiski, et Töövõtulepingud on tänaseks Tellija poolse taganemise tõttu lõppenud, on KP hinnangul kohane Bindersi võlgnevuse suuruse hindamisel vastava KP poolt Tellija käest saadud ettemaksusumma 6 498 102.30 EEK Bindersi võlgnevusest KP ees maha arvata. Seetõttu ei ole projektijuhtimise tasu ulatuses õigustatud Bindersi võla vähendamine, mistõttu on 04.10.2010 võlatunnistuse alusel Bindersi koguvõlaks siiski 9 548 605.01 EEK ehk 610 267.09 eurot. KP kogunõudele lisandub septembris teostatud lisatööde tasu 91 973.66 EUR vastavalt ülalviidatule.

III OSA. Garantiisummade väljamaksmisest tulenev tasunõue •

Leppetrahvist tulenev nõue

02.06.2011 esitas Tellija Konsortsiumile kirjas nr 17-1/09-01216/240 nõude nr 3 – Pärnu ümbersõidu Läänepoolse ühendustee ehituse töövõtulepingu nr 1.5-5.2/09-00008-019 alusel leppetrahvi tasumiseks (II kd tl 255-258). Konsortsiumi viivitustest tulenevalt nõudis Tellija oma nimetatud kirjas Konsortsiumilt leppetrahvi 419 758.37 eurot. Tellija märkis, et Töövõtulepingu 2 osaks oleva b) Pakkumuslisa kohaselt oli Üldtingimuste alapunkti 1.1.3.3. kohaseks Tööde Täitmisajaks 334 päeva (11 kuud) – sellest tulenevalt pidid kõik Tööd olema Üldtingimuste punkti 8.2. tähenduses teostatud hiljemalt 15.10.2010. Tellija leidis, et kuna nimetatud kuupäevaks ei olnud Konsortsium Töid teostanud, saatis Tellija Konsortsiumile juba 19.10.2010 vastavasisulise kirjaliku nõude rikkumiste lõpetamise kohta. Tellija asus seisukohale, et kõnealune nõue sisaldas ka selgitust rikkumisega kaasneva leppetrahvi tasumise kohustuse kohta. Tellija märkis, et hoolimata eeltoodust jätkas Konsortsium rikkumisi, mis viisid Töövõtulepingu 2 lõpetamiseni. Seega, kuna nagu varasemalt põhjendatud, on viivituse põhjustanud justnimelt Bindersi täitmiskohustuse rikkumine, mille tõttu oli KP sunnitud kaasama alltöövõtjad, ning võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumine, mis põhjustas kvaliteedi alanemise ning olulisi takistusi Töö teostamises, siis vastutab Binders ka nimetatud Tellijapoolse leppetrahvi nõudest põhjustatud kahjude hüvitamise eest täies ulatuses. Tellija juhtis ka nimetatud kirjas tähelepanu, et AS SEB Pank poolt 04.12.2009 Tellijale väljastatud täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009031335 summas EEK 6 498 102.30 EEK tagab muuhulgas ka leppetrahvinõude tasumist. Seetõttu märkis Tellija, et juhul, kui Töövõtja ei täida leppetrahvi tasumise kohustust hiljemalt 16.06.2011, esitab Tellija eelnimetatud garantii alusel nõude garandi vastu. Tellija poolt Konsortsiumile 28.09.2011 esitatud nõudekirjas nr 17-1/09-01216/276 täpsustas Tellija leppetrahvi nõuet summale 431 222.97 eurot. Samuti kinnitas Tellija nõudekirja p-s Lk 32 / 81

4.3.1, et 415 304.43 eurot on Tellija saanud rahuldatud AS SEB Pank poolt 04.12.2009 väljastatud täitmistagatis-nõudegarantii nr 2009031335 realiseerimise kaudu. Vastav makse laekus garandilt 27.09.2011. Ülejäänud 15 918.54 EUR ulatuses kavatses Tellija pöörduda vastavasisulise hagiavaldusega Töövõtja vastu kohtusse. Nimetatud garantiisumma väljamaksmisega tekkis selliselt KP-le otsest kahju 415 304.43 eurot, mille tekkimise eest vastutab Binders täies ulatuses tulenevalt oma Tööde teostamise kohustuse rikkumisest ja tulenevalt võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumisest. 04.10.2011 sai KP teate AS-lt SEB Pank garantiikirja nr 2009026453 garantiisumma väljamaksmisest (II kd tl 17-18) milles märgiti, et 03.10.2011 esitas Maanteeamet AS-le SEB Pank garantiinõude ning palus teostada garantiikirjast tuleneva väljamakse summas 1 196 245.66 eurot. AS SEB Pank teatas ka, et on vastavalt garantiikirja ja garantiilepingu tingimustele kohustatud Maanteeameti poolt nõutava garantiisumma välja maksma ning, et teostavad nimetatud makse 07.10.2011. Selliselt on hagi esitamise ajaks realiseeritud mõlemad KP poolt Konsortsiumi kohustuste täitmiseks antud täitmistagatis-nõudegarantiid, millega on AS-l SEB Pank tekkinud nõue KP vastu kogusummas 1 611 550.09 eurot. Sellest tulenevalt on KP-l tekkinud Bindersi vastu VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue samas summas ehk 1 611 550.09 eurot. •

Saneerimine ning majandusraskused

AS-il SEB Pank tekkis täitmistagatis-nõudegarantiide Tellijale väljamaksete tegemisega KP suhtes märkimisväärne nõue, mis takistas oluliselt KP majandustegevust, põhjustades raskusi lisafinantseeringute saamisel ning usalduslike suhete hoidmisel oma partneritega. Garantiisummade väljamaksmine oli aga peamiseks põhjuseks, miks KP-l tekkisid majandusraskused ning miks KP oli sunnitud läbi mitmete raskuste algatama saneerimismenetlust ning tänaseks on see viinud KP pankrotistumiseni. Seega on Binders vastutav M.e pelgalt konkreetsete otseste varaliste kahjude tekitamise eest KP-le, vaid Binders on oma õigusvastase tegevusega põhjustanud KP majandustegevuse tervikliku allakäigu, mille mõjud on märksa suuremad kui vaid Bindersi, KP ning Tellija vahelised suhted. Kuna Binders on otseselt vastutav KP saneerimismenetluse vajaduse põhjustamise eest, siis on Binders põhjustanud ka üleüldised probleemid KP edasises äritegevuses – suhtluses finantseerimisasutustega, alltöövõtjatega ning koostööpartneritega, kelle silmis on KP maine oluliselt langenud. IV OSA. Tellija täiendav kahjunõue Vastavalt 25.02.2011 esitatud Tellija vastusele töövõtulepingute lõpetamise teatele p-dele 1.3.3.1, 1.3.3.2, 1.3.3.3 tekkis Bindersi õigusvastasest taganemisest tulenevalt Tellijale oluline kahju: kulutused uute hankemenetluste läbiviimiseks, kulutused seoses uute hankelepingute hinnakallinemisega, kulutused olemasoleva olukorra säilitamiseks ja teehooldaja leidmiseks ning teehooldustööde tegemiseks enne asendustöövõtjate leidmist. Sellest tulenevalt esitas 28.09.2011 Tellija Konsortsiumile nõudekirja nr 17-1/09-01216/276, milles leidis, et Töövõtulepingust 1 tulenev kahju hüvitamise nõue on 6 378 797.65 eurot käibemaksuta ehk 7 654 557.18 eurot käibemaksuga. Töövõtulepingust 2 tulenev kahju hüvitamise nõue on Tellija nõude kohaselt 1 856 264.72 eurot käibemaksuta ehk 2 227 517.66 eurot käibemaksuga ning Töövõtulepingutest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida ei ole Lk 33 / 81

võimalik Töövõtulepingu 1 ja Töövõtulepingu 2 vahel eristada, on 251 660.17 eurot käibemaksuta ehk 301 992.20 eurot käibemaksuga. Nagu varasemalt mainitud, sai Tellija 1 611 550.09 eurot oma kahjuhüvitamise nõudest rahuldatud AS-lt SEB Pank poolt garantiikirjade nr 2009031335 ja garantiikirja nr 2009026453 alusel teostatud garantiisummade väljamaksmise kaudu. Seetõttu märgib Tellija eelnimetatud kirjas, et pärast pangagarantiide realiseerimist, Konsortsiumile tasumisele kuuluvatelt summadelt teostatud kinnipidamist ning Konsortsiumile tasumisele kuuluva töötasu tasaarveldamist on Töövõtulepingute rikkumisest tulenev Tellija kogunõue Konsortsiumi vastu 7 403 517.46 eurot (käibemaksuga). Lisaks märkis Tellija kavatsust esitada Konsortsiumi vastu ka viivisenõuded nii ettemaksete tagastamisega viivitamiselt, leppetrahvi tasumisega viivitamiselt kui ka kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamiselt. Kuna tööde teostamise viivituse eest ning Tööde kvaliteedi puuduste eest on vastutav Binders, on ta põhjustanud ka Tellija poolt 28.09.2011 Konsortsiumile esitatud nõudekirjas Tellijal tekkinud kahjud. Kuna Tellija on aga esitanud vastava nõudekirja muuhulgas KP-le, siis tuleb märkida, et vastava KP-l tekkinud kahju (Tellija nõude KP vastu) hüvitamise kohustus on Bindersil. Harju Maakohtu 02.09.2011 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-11-16052) alusel algatati K. Projektijuhtimise AS-i, registrikood: 10546208 (endise ärinimega K. & Partnerid AS) saneerimismenetlus ning määrati saneerimisnõustajaks Toomas Saarma (II kd tl 259-262). Harju Maakohtu 24.11.2011 kohtumäärusega (II kd tl 263-272) kinnitati KP suhtes saneerimiskava (III kd tl 178-193). KP suhtes saneerimismenetluses kinnitatud saneerimiskava kohaselt liigitati Tellija nõuded samasse gruppi koos tagatud nõuetega. Vastavalt saneerimiskavale on võlausaldajatel, kelle nõue on pandi või muu tagatisega tagatud, õigus nõude rahuldamisele tagatise realiseerimise läbi saadu ulatuses. Kui tagatise realiseerimise tulem ei kata kogu võlausaldaja põhinõuet, rahuldatakse tagatise realiseerimisjärgne võlausaldaja nõue põhinõude osas 10% ulatuses, s.t pandiga tagamata põhinõude osa vähendatakse saneerimiskava alusel 90% ulatuses. Tagatud nõuete osas ajatatakse saneerimiskava alusel üksnes nõude jääk pärast tagatise realiseerimist ning vastav jääk kuulub tasumisele kahe võrdse osamaksena vastavalt 30.06.2014 ja 31.12.2014. Siiski kuulub ka olemasolev nõue, mille tasumise kohustus tekib tulevikus, tekkinud otsese varalise kahju mõiste hulka. Selliselt on Binders tekitanud Tellija olemasoleva nõude näol KP-le lisaks kahju 10% esialgsest tellija nõudest ehk 740 351.746 eurot. Kuna menetluse ajal (29.05.2013) KP pankrotistus, tühistati saneerimiskava ning Tellija nõue on taastunud endisel kujul ehk summas 7 403 517.46 eurot. Selles summas on MNT KP pankrotimenetluses ka nõudeavalduse (VI kd tl 146) esitanud. Seetõttu on KP-l tekkinud VÕS § 115 lg 1 alusel Bindersi põhjustatud Tellija poolt 28.09.2011 Konsortsiumile nõudekirja nr 17-1/09-01216/276 esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue kogusummas 7 403 517.46 eurot. •

Tasaarvestusavaldus

Empower AS ja Binders sõlmisid 26.10.2010 nõude loovutamise ja alltöövõtulepingu lõpetamise lepingu (II kd tl 273-278), mille kohaselt omab Empower AS nõuet KP vastu. Nõue tekkis 14.12.2009 Empower AS ja KP vahel sõlmitud alltöövõtulepingu nr 917/1 Empower alusel. Vastava nõude loovutamise lepingu alusel loovutas Empower AS tervikuna Bindersile oma nõude KP vastu summas 8 100 283 EEK ehk 517 702.44 eurot.

Lk 34 / 81

Selliselt omas Binders KP suhtes KP nõudega samaliigilist nõuet. Seetõttu esitas KP 03.02.2012 nõudeavalduses ka tasaarvestusavalduse, millega luges Bindersi nimetatud nõude summas 517 702.44 eurot tasaarvestatuks oma vastavas nõudekirjas põhjendatud nõudega. Käesoleva menetluse käigus on KP nimetatud nõude tasaarvestanud oma lepingulise tasu nõudega (vt allpool). •

Nõude osaline pantimine Elektroskandia Baltic’ule

Hagi on esitatud KP ja ELB poolt ühiselt Bindersi vastu seetõttu, et KP nõue on osaliselt arestitud ELB kasuks. ELB esitas 07.04.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse KP vastu 61 522 EUR ja viiviste väljamõistmiseks. ELB nõue tuleneb KP ja ELB vahel 05.12.2007 sõlmitud elektri- ja ehituskaupade müügi raamlepingust. Kohus rahuldas määrusega ELB taotluse ning arestis KP rahalised vahendid kõigis Eesti Vabariigi krediidiasutustes 123 045.30 euro ulatuses ELB kasuks (II kd tl 279-282). Pooled jõudsid vastavas kohtuasjas siiski kokkuleppele, mistõttu lepiti kokku KP üleüldiste rahaliste vahendite aresti asendamine konkreetse nõude arestiga. Kohus lõpetas oma 08.06.2011 määrusega menetluse nimetatud tsiviilasjas ning kinnitas poolte kompromissi, mille kohaselt KP kohustus tasuma ELB-le kokku 63 919.33 eurot (II kd tl 283-285). Sama määrusega asendas kohus vastavalt poolte kokkuleppele hagi tagamise abinõu, millega arestiti KP rahalised vahendid kõigis Eesti Vabariigi krediidiasutustes summas 123 945.30 eurot, hagi tagamise abinõuga, milleks on KP nõudeõiguse arestimine summas 90 000 eurot OÜ ELB kasuks Binders vastu, mis tuleneb KP ja Bindersi vahel 16.07.2010 sõlmitud alltöövõtulepingust ning mille kohta on Binders väljastanud 04.10.2010 võlatunnistuse. Eelnevast tulenevalt on pandilepingu ning Bindersile saadetud panditeate kohaselt ELB-l õigus oma nõude (summas 90 000 EUR) rahuldamisele Bindersi võla arvelt, mis tuleneb KP ja Bindersi vahelisest alltöövõtulepingust.

V OSA. Vaheotsuse ese Hagejad leiavad oma 07.04.2014 ühises taotluses (IX kd tl 123-129), et asjaolu, et ei KP ega kostja ole Maanteeameti kahjunõude osas (mille esitamisest tulenevalt on hagejad esitanud Lk 35 / 81

käesolevas asjas vastava nõude Bindersi vastu) reaalselt veel makseid teinud, ei mõjuta hagejate nõuete sissenõutavust ega takista hagejate nõude sisulist lahendamist. Hagejad ei nõustu kostja seisukohaga, et Uute Konsortsiumlepingute ja Alltöövõtulepingute rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Käesoleval juhul on KP-le tekkinud kahju hüvitamise nõue Bindersi vastu seoses Maanteeameti poolt nõude esitamisega K.ile, mis esialgu saneerimiskava kinnitamise näol oli 740 351.746 eurot ja 29.05.2013 pankroti väljakuulutamise järgselt taastus esialgsel kujul, s.o 7 403 517.46 eurot. Samuti on Tellija oma nõude realiseerinud osaliselt KP pangagarantiide arvelt ning AS SEB Pank on esitanud nõudeavalduse KP pankrotimenetluses, millega on AS-l SEB Pank tekkinud nõue KP vastu kogusummas 1 611 550.09 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Tellija nõue muutunud sissenõutavaks ja sealt tulenevalt on sissenõutavaks muutunud ka KP kahjunõue Bindersi vastu. Õiguslik alus hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub ning kohus saab vastava Kostja väite põhjendatuse kohta anda hinnangu vaheotsuses. Hagejad on seisukohal, et Maanteeameti kahjunõudest tuleneva kahjunõude osas on vaheotsuse tegemine võimalik – sisuliselt saaks ja peaks lahendama kohus küsimuse, milline on KP ja kostja vaheline vastutuse jaotus solidaarvõlgnike sisesuhtes, s.o kas ja millises ulatuses kostja vastutab tekitatud kahju eest. Kahjunõude enda suuruse määrab ära Maanteeameti nõude tunnustamise vaidlus tsiviilasja nr 2-14-8987. Vastavalt paluvad hagejad teha nimetatud kahjunõude osas vaheotsuse ja tuvastada, et kostja vastutab KP ja kostja vahelises sisesuhtes 100% ulatuses Maanteeameti kahjunõude eest. Vaheotsuse tegemise järgselt paluvad hagejad peatada kahju hüvitamise nõudes osas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-14-8987 tehtava lahendi jõustumiseni. Hagejate lepingulise nõude (167 066.55 eurot) ja pangagarantiide realiseerimisest tuleneva nõude (1 611 550.09 eurot) osas paluvad hagejad teha osaotsuse. Kostja märgib oma 16.06.2014 seisukohas (X kd tl 70-72) vaheotsusesse puutuvalt, et KP kahjunõue koosneb Tellija nõudest KP pankrotimenetluses (7 403 517.46 eurot, tunnustamata) ning pangagarantiide realiseerimisest tekkinud AS-i SEB Pank nõudest KP pankrotimenetluses (1 611 550.09 eurot, tunnustatud). Kuigi KP leiab, et AS-i SEB Pank nõue on lahendamiseks valmis ja seega peaks kuuluma ühte gruppi KP tasunõudega ning lahenema osaotsusega, ei oleks see õige. AS SEB Pank maksis Tellijale raha kahjunõuete katteks. Nende Tellija kahjunõuete üle käib vaidlus EKTK arbitraažiasjas 04-1-2/2014. Kui arbitraažikohus peaks leidma, et Tellijal ei ole Konsortsiumi vastu nõudeid Tellija väidetud suuruses, võib juhtuda, et AS SEB Pank tegi Tellijale põhjendamatu väljamakse. Sellisel juhul saab KP nõuda Tellijalt saadu tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel ning seetõttu langeb ära ka KP kahju (kuna SEB nõuet kompenseerib sama suur nõue Tellija vastu). Seega sõltub nii Tellija nõude kui ka SEB nõude saatus käesolevas menetluses sellest, kuidas lõpeb arbitraažiasi 04-1-2/2014. Sõltumata arbitraažiasja lõpptulemusest saab kohus aga juba täna otsustada, kas KP kahjunõue on põhimõtteliselt põhjendatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449). KP kahjunõue põhineb täielikult eeldusel, et KP ja kostja omavahelises suhtes vastutab Töövõtulepingute lõppemise ja sellest tuleneva kahju eest kostja ainuisikuliselt. Selle eelduse osas on pooled esitanud kõik oma väited ja tõendid ning kohus saab otsustada, kas see peab paika. Kui kohus peaks leidma, et kostja ainuisikulise vastutuse kohaldamiseks ei ole alust, jääb kogu kahjunõue paratamatult rahuldamata. TsMS § 449 võimaldab teha vaheotsust nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta „kui nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas“. Antud juhul on nõude suuruse tõendamine kulukas ja keerukas vähemalt sel põhjusel, et selleks tuleb läbida arbitraažimenetlus ning seejärel vaielda käesolevas menetluses nt selle üle, milliseid kulusid Lk 36 / 81

KP säästis Töövõtulepingute lõppemise tõttu (VÕS § 127 lg 5), et jõuda õige lõpliku nõude suuruseni. Kostja jääb selle juurde, et KP kahjunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna KP ei maksnud ja ilmselgelt ka ei maksa AS-ile SEB Pank või Tellijale nende nõutavaid summasid. Kuigi pooled on seni tinglikult nimetanud KP nõuet „kahjunõudeks“, saab tegelikkuses olla tegemist vaid nõudega VÕS § 69 lg 2 alusel. Kuna Töövõtulepingute täitmise eest vastutavad KP ja kostja solidaarselt, siis Töövõtulepingute alusel tekkinud kohustused, sh kohustus hüvitada Tellijale Töövõtulepingute rikkumisest tekkinud kahju, on KP ja kostja ühised kohustused. Kui KP süüdistab kostjat sellest, et ühised kohustused suurenesid seetõttu, et kostja rikkus solidaarvõlgnike sisesuhte (Konsortsiumi) lepingutingimusi, siis on KP-l õigus VÕS § 69 lg 1 alusel nõuda, et selliseid suurenenud kohustusi täidab kostja või VÕS § 69 lg 2 nõuda, et kostja hüvitab KP-le KP poolt tasutu. KP ei või aga esitada lisaks ka kahjunõuet solidaarkohustuse abstraktse suurenemise fakti tõttu. Seega oleks KP pidanud esitama tuvastushagi VÕS § 69 lg 1 ja 2 alusel, et määrata kindlaks Konsortsiumi liikmete omavaheline vastutuse jaotus ning luua alus solidaarvõlgniku tagasinõude esitamiseks juhul, kui KP on sunnitud täitma Tellija nõudeid ise. KP aga valis teistsuguse tee ning nõuab kogu solidaarkohustuse suurusele vastava summa tasumist temale. Hagi rahuldamine KP soovitud viisil ei ole kostja hinnangul üldse võimalik. Kui kohus peaks siiski leidma, et hagi rahuldamine KP soovitud viisil on põhimõtteliselt võimalik, tuleks ühtlasi määrata kindlaks ka otsuse täitmise kord TsMS § 445 alusel, et vältida olukorda, kus kostja peab tasuma topelt nii KP-le (millest ainult osa rahast liiguks KP pankrotipesa kaudu Tellijale ja SEB-le) kui ka Tellijale endale. Kohtu 20.06.2014 määruses asuti kostjaga samale seisukohale ning otsustati rahuldada hagejate taotlus osaliselt. Kohus määras, et käesolevas asjas tuleb teha osaotsus hagejate nõude osas lepingulisel alusel (summas 167 066.55 eurot) ning samal päeval tuleb teha vaheotsus hagejate muude nõuete (kahju hüvitamine) osas, tuvastamaks, kas kostja vastutab hageja KP ees nendevahelises sisesuhtes täielikult Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) esitatud kahjunõude eest. Kohus märkis, et arbitraaživaidluses võib selguda sootuks tellija nõuete põhjendamatus, millest johtuvalt ei olnud ka AS-l SEB Pank kohustust väljamakseid teostada ning kuivõrd KP ei vaidlusta asjaolu, et tegelikult ta ei ole AS-le SEB Pank kostjalt nõutavat summat tasunud, ei ole õige selles osas kostjalt enne arbitraaživaidluse lahenemist mingeid summasid välja mõista. Vaheotsuse tegemise sisu osas ei ole poolte vahel kohtu hinnangul vaidlust, tasaarvestuse reservatsioonid ja kohtuotsuse täitmise kord ning menetluse võimalik peatamine on määratavad kohtulahendites. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hagejate seisukohad kostja vastuväidete osas (kaldkirjas) Kostja Celu Büves firma SIA „BINDERS“ (Celu Büves firma SIA „BINDERS“ Eesti filiaali kaudu) ei tunnista oma kirjalikus vastuses (IV kd tl 3-17), teistes menetlusdokumentides (III kd tl 26-28, VII kd tl 2-18, 157-175, IX kd tl 59, X kd tl 19-24 ja kohtuistungeil hagi järgmistel põhjendustel. Hagejatel puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu, kuna KP on rahuldanud Tellija põhjendamatud nõuded. KP ja kostja on kohustatud solidaarvõlgnikena võlausaldaja nõude täitma omavahelises suhtes võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1). VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle langevas Lk 37 / 81

osas. Juhul kui solidaarvõlgnik on võlausaldajale tasunud solidaarvõlgnike sisesuhte alusel teisele solidaarvõlgnikule langeva osa, võib ta teise solidaarvõlgniku vastu esitada talle mittelangeva osa tagasinõudmiseks tagasinõude või VÕS § 69 lg 5 alusel kulutuste hüvitamise nõude. Lisaks eelnevatele võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik esitada teise solidaarvõlgniku vastu kahju hüvitamise nõude, mille sisuks on tema poolt enam tasutud osa hüvitamise nõudmine. Juhul kui aga solidaarvõlgnik on täitnud võlausaldaja alusetu nõude, ei teki tal teise solidaarvõlgniku vastu tagasi-, kulutuste või kahju hüvitamise nõuet, mis tal nõude põhjendatuse korral vastavalt sisesuhtele tekiks: kui solidaarvõlgnik ei esita võlausaldaja nõudele vastuväidet, mille oleks võinud esitada iga solidaarvõlgnik, ei ole tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigust osas, milles solidaarkohustus oleks vähenenud vastuväite esitamise korral, välja arvatud juhul, kui ta vastuväite aluseks olevat asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma (VÕS § 67 lg 3). Seega kui üldjuhul peab solidaarvõlgniku tagasinõude arvestamiseks analüüsima solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevat vastutuse jaotamist, siis võlausaldaja alusetu nõude rahuldamise korral vastutab selle eest täies mahus alusetu kohustuse täitnud solidaarvõlgnik. Tellija esitas Konsortsiumile 02.06.2011 ja 28.09.2011 hagis viidatud nõudekirjad, milles väitis, et Tellijal on Konsortsiumi vastu kahju hüvitamise nõue summas 10 184 067 eurot, ettemakse tagastamise nõue summas 970 742 eurot ja leppetrahvi nõue summas 431 223 eurot. Tellija põhjendab nõuete esitamise õiguse tekkimist 28.09.2011 saadetud nõudekirjas asjaoluga, et Tellija taganes 30.03.2011 Töövõtulepingutest Konsortsiumi oluliste lepingurikkumiste tõttu. Seega esitas Tellija Konsortsiumi vastu ettemaksete tagastamise ja kahju hüvitamise nõuded Töövõtulepingutest taganemise tõttu. FIDIC üldtingimused kasutavad mõistet „lõpetamine“ (termination), mis ei ole VÕS-i mõttes ei taganemine ega ülesütlemine. Mugavuse mõttes kasutab kostja Töövõtulepingute lõpetamisele viidates läbivalt mõistet „taganemine“. Tellija selgitas leppetrahvi nõude tekkimist 02.06.2011 saadetud nõudekirjas sellega, et Konsortsium hilines Töövõtulepingute järgsete tööde teostamisega. Siiski tekkis Tellijal leppetrahvi esitamise kavatsus üksnes Töövõtulepingutest taganemise tõttu. Seda näitab asjaolu, et Tellija ja Konsortsium olid pikema perioodi jooksul vaielnud tööde teostamise hilinemise asjaolude üle ja ka selle üle, kas hilinemine tulenes Tellijast või Konsortsiumist. 14.02.2011 (IV kd tl 18-30) ja 16.02.2011 (IV kd tl 31-42) saatis Tellija Konsortsiumile kirjad, milles nõustub Konsortsiumi esitatud põhjenduste tõttu teatud tingimustel leppetrahvi nõude aluseks olevate tööde teostamise ajagraafiku pikendamisega. Seega oli Tellijapoolse leppetrahvi esitamise õigus Konsortsiumi poolt vaidlustatud ja Tellija oli nõus tööde teostamise ajagraafikut muutma. Kuna aga Konsortsium esitas 17.02.2011 taganemisavalduse ja lõpetas tööde teostamise, katkesid ka ajapikenduse läbirääkimised. Seega ei olnud Tellijal enne taganemist kavatsust esitada leppetrahvi nõuet. Seda kinnitab ka Tellija enne 16.03.2011 taganemisavalduse saatmist 25.02.2011 Konsortsiumile saadetud kiri (lisatud hagile, II kd tl 163-174): „juhul kui Tellija poolt antud kõnealuse viimaste täiendava 7-päevase tähtaja jooksul ei esita Töövõtja selgesõnalist ja üheselt mõistetavat kinnitust selle kohta, et ta soovib Lepingute nõuetekohasele täitmisele asuda ning lubatud Tööd teostada ja lõpule viia, esitab Tellija Töövõtjale omapoolse Lepingutest taganemise avalduse ning nõuab sisse kõik Töövõtja rikkumisega põhjustatud kahju ning Lepingutes tulenevad leppetrahvid“. Seega esitas Tellija Konsortsiumi vastu ka leppetrahvi nõude Töövõtulepingutest taganemise tagajärjel.

Lk 38 / 81

KP saab ja peab Tellija nõuetele vastu vaidlema. Tellija nõuete summa tänane jääk tuleneb Tellija 28.09.2011 nõudekirjast ning selleks on 7 403 517.46 eurot (nõuete algne summa oli 11 154 808.53 eurot, millest Tellija on tänaseks kätte saanud 4 182 515 eurot). Suurim osa Tellija nõudest tuleneb sellest, et Tellija sõlmis tööde lõpuleviimiseks lepingu L. Eesti AS’iga, mis osutus Tellija väitel Töövõtulepingutest 9 606 232.32 eurot kallimaks. Konsortsium peab Tellija nõuetele vastu vaidlema vähemalt järgmistel lihtsatel põhjustel: 1) Tellija nõue on tõendamata ja ebausutav. Tellija ei ole siiani kuidagi tõendanud seda, et Töövõtulepingute lõpuni täitmine kallines 9,6 miljoni euro võrra ehk ca 93% (Töövõtulepingute alusel jäi tegemata töid 10 250 961.08 euro eest). Tööde selline kallinemine ei ole ka kuidagi eluliselt usutav, kuna ehitushinnad tõusid Töövõtulepingute sõlmimise ajaga võrreldes ainult 2,3% (Statistikaameti andmed VII kd tl 19). Kui Tellija tõepoolest sõlmis tööde lõpetamiseks 2 korda kallima lepingu, siis on palju erinevaid aluseid vastuväidete esitamiseks Tellija kahjunõudele: nt ei olnud sedavõrd suure kahju tekkimine Konsortsiumile kindlasti ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Samuti tunnistab ka Tellija ise oma 28.09.2011 nõudekirjas, et L.’iga sõlmitud töövõtuleping sisaldas ka selliseid töid, mida Töövõtulepingud ei sisaldanud, väites nende maksumuseks 818 757.66 eurot. Kostja andmetel sisaldas see aga oluliselt rohkem uusi töid ning juhul, kui Tellija esitab oma rahalises nõudes hagi, kavatseb kostja nõuda vastava ekspertiisi läbiviimist. Kahe suure ehituslepingu maksumuse viimiseks võrdsele alusele tuleks kindlasti võrrelda vähemalt järgmist, kusjuures tegemist on ainult illustreeriva loeteluga: (i) millised lõpetamata tööd sisaldusid uues lepingus, millised tööd jäid ära ja millised tulid juurde; (ii) kas uues lepingud on nõutud võrreldavaid ehitusmaterjale ja töömeetodeid; (iii) mis oli tööde teostamise periood ehk kas tööde teostamise kiirus oli võrreldav; (iv) kas tööde teostamise kalendriperiood oli võrreldav (kuna ehitustööde teostamine suvel ja talvel on erineva hinnaga); (v) milline oli töövõtja valimise protsess (kas riigihanke tingimuste järgi võis kvalifitseeruda rohkem või vähem pakkujaid) ja palju muud. 2) Tellija nõue kuulub vähendamisele VÕS § 139-140 alusel. Vahekohtumenetluses (otsus VI kd tl 67-109) selgus, et Konsortsiumi taganemise näol oli tegemist ülereageerimisega, kuid osa süüst on Tellijal ja omanikujärelevalve teostajal (I.il). Nimelt analüüsis vahekohus kostja etteheiteid Tellija käitumisele Töövõtulepingute täitmisel ning nõustus paljudega neist, sh järgmistega: - puudused Tellija antud projektis: nt drenaaži projektilahendus, otsuse p 78-79, mahasõitude projektilahendus, p 84-86, soojustrasside projektilahendus, p 87-89, vee- ja kanalisatsiooni projektilahendus, p 90-93, vee äravool Oja tn piirkonnast, p 94-96, Lihula mnt projektilahendus, p 97-99, sidelahenduste projektilahendus, p 103-105, Ristiku tn elektrivarustuse projektilahendus, p 109-111; - lepingurikkumised seoses vastamisega ajapikenduse taotlustele (p 120); vastamisega täiendava tasu taotlustele (p 121); alltöövõtjate kooskõlastamisega (p 126); kindlustuse kooskõlastamisega (p 128); müratõkkeseinte kooskõlastamisega (p 132-134); liikluskeemi kooskõlastamisega (p 135-137); ehitusmaterjalide kooskõlastamisega (p 138-140); muude kooskõlastuste andmisega (p 142-144); - lepingurikkumised seoses juhiste andmisega Tellija poolt (p 145-146, 149) ja erinevate töövõtjate vahelise koostöö koordineerimise kohustusega (p 173). Vahekohus tegi tuvastatud rikkumistest järgmise järelduse (p 177): „Arbitraažikohtu arvates ei ole tuvastatud rikkumised ja ebakõlad I.i ja [Tellija] käitumises kogumis siiski sellised, mis Lk 39 / 81

õigustaks Lepingute lõpetamist ... Koostöökohustuse rikkumine on küll aset esinenud, kuid seejuures võib näha esmajoones I.i tegevuse kohatist ebarahuldavat korraldust. Ka ei ole tuvastatud asjaolud tee-ehituse eripära ja mahtu arvestades sellised, mis oleksid täiesti erakorralised ja ootamatud. Hageja ei ole Arbitraažikohut veenda suutnud, et Töövõtja koostöö jätkumine [Tellijaga] oli varasemate rikkumiste tõttu mõistlikult välistatud nagu eeldab ÜT p 16.2 lit d. Lepingute lõpetamine on äärmuslik õiguskaitsevahend, ultima ratio ka ÜT tähenduses, mida peaks saama rakendada juhul, kui muud õiguskaitsevahendid ei ole tulemust andnud.“ Arvestades eeltoodut, ei saa Tellijal olla õigust kogu tekkinud kahju hüvitamiseks. Kuigi Konsortsium eksis Töövõtulepingutest taganemisega, ei olnud taganemise otsus siiski täielikult alusetu ning selle tõid kaasa Tellija lepingurikkumised, mis leidsid vahekohtus kinnitust. Vahekohus ei pidanud rikkumisi küll piisavalt tõsiseks, et õigustada äärmusliku õiguskaitsevahendi kasutamist, kuid nentis, et Konsortsiumi ülereageerimisele eelnes Tellija ja I.i poolne provokatsioon. Seetõttu kavatseb kostja nõuda nõude vähendamist VÕS § 139-140 alusel (kahju osas) ning VÕS § 162 lg 1 alusel (leppetrahvi osas). Vahekohtu otsus vähendab oluliselt ka nende Tellija süüdistuste ja etteheidete usaldusväärsust, millele KP tugineb ja mis sisalduvad hagile lisatud kirjavahetuses. Vahekohtumenetluse käigus ilmnes, et poolte vahel esines Töövõtulepingute täitmise käigus hulgaliselt erimeelsusi, mille eest vähemalt osaliselt vastutab Tellija tänu tema ja I.i puudulikule töökorraldusele ja kohati vastuolulisele käitumisele. 3) Uue hanke kallinemine seondus bituumeni kallinemisega, mida Tellija oleks pidanud kompenseerima ka Konsortsiumile. Perioodil alates 2009 kuni 2011 toimus bituumeni hinna hüppeline kallinemine (Statistikaameti andmetel maksis bituumen 2009 keskmiselt 0,286 eur/kg, 2011 aga juba 0,456 eur/kg ehk 59% rohkem, VII kd tl 20). Bituumeni hind aga moodustab väga suure osa teedeehituse kuludest. Põhilise ehitusmaterjali sedavõrd ulatuslik hinnatõus oleks andnud Konsortsiumile õiguse Töövõtulepingute muutmiseks VÕS § 97 lg 1 alusel (lepinguliste kohustuste vahekorra oluline muutumine). Bituumeni hinnatõusu kompenseerimine on olnud teedeehituses vaadeldaval perioodil teravalt päevakorras ning hinnatõusu kompenseerimise võimalikkust on põhimõtteliselt tunnistanud nii Maanteeamet (Tellija) kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (illustreeriv artikkel – VII kd tl 21-25). Kostja kavatseb Tellija nõudele vastu vaielda põhjusel, et ka Töövõtulepingute lõpuni täitmisel oleks Tellija niikuinii pidanud tasuma Konsortsiumile suurema tasu bituumeni hinnatõusu kompenseerimiseks. Seega ei tuleks asendustehingu hinda võrrelda M.e Töövõtulepingute algse hinnaga, vaid bituumeni hinnatõusuga korrigeeritud hinnaga. 4) Tellija nõue sisaldab põhjendamatult käibemaksu. Tellija kogu nõue (11 154 808.53 eurot) sisaldab käibemaksu. Arvestades, et Tellija näol on nii juriidiliselt kui sisuliselt tegemist Eesti Vabariigiga, ei ole Tellija poolt L.’ile tasutud käibemaks Tellija jaoks kulu, kuna L. maksab sama käibemaksu koheselt riigile tagasi. Ainuüksi see vähendab Tellija kahjunõuet veel ca 2 miljoni euro võrra. Ülaltoodust tuleneb, et Konsortsiumil on tõsiseid ja perspektiivikaid vastuväiteid Tellija rahalistele nõuetele. Ühe töövõtja asendamine teisega ei pruugi alati tähendada tellijale kahju – ei ole välistatud, et Tellija sai Töövõtulepingute lõpetamisest hoopis kasu – seda juhul, kui uus töövõtja tegi uuel riigihankel kõiki asjaolusid arvestades soodsama pakkumuse, kui oleks maksma läinud Töövõtulepingute jätkamine. Hetkel ei ole Tellija nõue üldse tõendatud ning kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks selle suurust peale Tellija nõudekirja, mis on ilmselgelt ebapiisav. Seega peab KP Tellija nõuetele vastu vaidlema ja Tellija (aga ka panga) nõue ongi KP pankrotimenetluses tunnustamata. Mõlema kohta puudub lõplik kohtuotsus või täitedokument. Sellises olukorras ei saa väita, et KP-l on tekkinud kohustus vastavaid nõudeid täita ehk et tema vara on vähenenud. Kostja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kohus mõistaks kostjalt välja KP nõutava kahju ainuüksi põhjusel, et Lk 40 / 81

kolmandad isikud väidavad KP pankrotimenetluses, et neil on KP vastu nõudeid, kuid need nõuded on tunnustamata ning rahuldamata. Hagejad märgivad, et KP pankrotimenetluses 31.01.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidlustanud kostja ühe võlausaldajana Tellija nõuet, pidades seega ise Tellija nõuet konsortsiumi vastu põhjendatuks. Kuna aga Maanteeameti nõude vaidlustas siiski teine võlausaldaja, on Maanteeametil õigus esitada hagi kohtusse nõude tunnustamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib tekkida erA.eisev vaidlus Maanteeameti nõude osas. Tellija esitatud nõuded Konsortsiumi vastu on alusetud, sest need põhinevad Tellija tühisel 16.03.2011 esitatud taganemisavaldusel. Nimelt saatis kostja Konsortsiumit esindades juba 17.02.2011 Tellijale taganemisavalduse (viidatud hagis), milles teavitas Tellijat Töövõtulepingutest taganemisest, kuna Tellija oli olnud pikemat aega olulises rikkumises. Tellija ei tunnistanud esitatud taganemisavaldust ja pidas seda tühiseks, mistõttu nõudis jätkuvalt Töövõtulepingute täitmist. Kuna Konsortsium töid ei jätkanud, saatis Tellija 16.03.2011 Konsortsiumile taganemisavalduse, milles taganeb Töövõtulepingutest alates 30.03.2011. Kuna Konsortsium oli juba Töövõtulepingutest taganenud, oli Tellija poolt 16.03.2011 taganemisavaldus tühine ja järelikult on sellest tulenevad nõuded õigusliku aluseta. KP ja kostja on 16.03.2011 esitanud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraažikohtusse Tellija vastu ka hagi, milles taotlevad 17.02.2011 esitatud taganemisavalduse kehtivuse tunnustamist (IV kd tl 43-53). 25.09.2012 on esitatud hagiavalduse täiendatud terviktekst (IV kd tl 54-65) ja põhjalik Tellija rikkumiste koondülevaade (IV kd tl 66-103). Vaatamata sellele, et Tellija 16.03.2011 taganemisavaldus oli tühine, millist seisukohta KP kinnitas ka arbitraažikohtusse hagi esitamisega, aktsepteeris KP hiljem kõiki Tellija nõuded tingimusteta ja ühtegi vastuväidet esitamata. Nimelt sõlmisid KP ja Tellija 27.10.2011 kokkuleppe (IV kd tl 104-107), mille kohaselt võttis KP omaks kõik Tellija nõuded tingimusel, et Tellija ei esita avaldust 24.10.2011 võlausaldajate koosolekul vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Lisaks leppisid pooled kokku, et neil puuduvad teineteise suhtes muud võlasuhted, nõuded ja pretensioonid, v.a nõuded ja kohustused, mis tulenevad käesolevast kokkuleppest ning Pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. Seega nõustus KP vabatahtlikult kõigi Tellija alusetute nõuetega ja ei kasutanud võimalust neid vaidlustada. Sellest tulenevalt ei ole hagejatel VÕS § 67 lg 3 alusel enam õigust esitada kostjale kahju hüvitamise nõuet ulatuses, milles KP aktsepteeris Tellija põhjendamatuid nõudeid. KP kinnitab, et nõustus Tellijaga Konsortsiumi taganemisavalduse tühisuse osas seetõttu, et rikutud oli nii taganemise materiaalseid kui ka formaalseid eelduseid. Tellija 25.02.2011 esitatud vastuse p-st 1.3.4.1 ja p-st 2 ilmneb üheselt, et ei esinenud Tellija lepinguliste kohustuste olulist rikkumist (VÕS § 116 lg 2). Samuti esitas Binders taganemiseteate ilma Üldtingimuste p 16.2 ja VÕS § 116 lg 4 sätestatud 14 päevase etteteatamise perioodita. Väär on kostja väide, et Konsortsiumi taganemisõiguse tõttu rahuldas KP Tellija nõuded põhjendamatult. Kuna arbitraažiasjas nr 04-2-1/2011 oli vaidlusaluseks küsimuseks Konsortsiumi ülesütlemise kehtivus, leidis arbitraažikohtu otsusega lahendamist ka kostja väite – Tellija nõuete põhjendamatu rahuldamine KP poolt – asjakohasus VÕS § 67 lg 3 tähenduses. Asjaolu, kas ja millistel tingimustel on KP Tellijaga saavutanud kokkuleppe Töövõtulepingute rikkumisest ja nende lõpetamisest tulenevalt, ei ole seotud vaidluse esemega ega käsitletav

Lk 41 / 81

õiguslikku tähendust omava tahteavaldusena. KP-l puudub kohustus oma huvide vastaselt kostja lepingurikkumiste tulemusena nõustuda kostja põhjendamatute seisukohtadega. Hagejatel puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue ka siis, kui KP on rahuldanud Tellija põhjendatud nõuded. Isegi juhul, kui Tellija oleks Konsortsiumi vastu esitanud nõuded põhjendatult ja KP oleks need rahuldanud, ei omaks hagejad kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Nagu eelnevalt märgitud, võiks KP-l olla kostja vastu kahju hüvitamise nõue üksnes juhul, kui KP on Tellija ees täitnud kohustuse osas, milles oleks selle vastavalt sisesuhtele pidanud täitma hoopis kostja. Tellija esitatud nõuete solidaarvõlgnike vahel jagunemiseks peab eelkõige lähtuma VÕS § 69 lõikest 1, mille kohaselt peavad solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõuded täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Lisaks sätestab VÕS § 137 lg 2, et solidaarvõlgnikud peavad omavahelises suhtes jagama vastutuse, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Kuna KP ja kostja esitasid taganemisavalduse ja lõpetasid tööde teostamise koos, peavad nad vastavalt VÕS § 69 lg-le 1 ja VÕS § 137 lg-le 2 kandma ka sellest tulenevad Tellija nõuded võrdselt. Vastutuse jagamise osas viitab kostja ka asjaolule, et juba 2010.a aprillis (I kd tl 189-198) ähvardas KP ise Tellijat lepingu lõpetamisega, millele viitab ka MNT kui rikkumisele KP tegevuse suhtes. Hagejad väitsid, et kostjal puudus Konsortsiumi nimel (s.t ka KP-d esindades) õigus taganemisavalduse esitamiseks ja seda tehes rikkus kostja VÕS § 587 lõikest 1 tulenevat kohustust saavutada seltsingu igapäevaste tegevuste raamest väljuvate tehingute tegemiseks seltsinglaste otsus. Selline väide on alusetu, sest kostja esitas taganemisavalduse KP-d ja kostjat esindava Konsortsiumi nimel ning omas selleks KP eelnevat nõusolekut. Nimelt arutasid KP juhatuse liige A. K. ja kostja juhatuse liige N.L. avalduse sisu läbi enne selle esitamist ning KP nõustus avalduse esitamise vajadusega. Järelikult esitas Kostja avalduse Konsortsiumi nimel ning KP teadmisel ja loal. Isegi kui KP ja kostja ei oleks enne taganemisavalduse esitamist seda kooskõlastanud, tulenes selle esitamise õigus ka Uutest Konsortsiumlepingutest, mille alapunkt 3a sätestab: „Juhtivpartneril on õigus ainuisikuliselt esindada Konsortsiumi ja selle liik meid suhetes Maanteeametiga /.../. “. Alapunkt 3b sätestas: „Juhtivpartner on volitatud tegutsema Konsortsiumi ja selle liikmete nimel kõikides Projekti realiseerimisse puutuvates küsimustes ja /.../“. Seega oli kostjal taganemisavalduse esitamiseks KP erakorraliselt antud nõusolek ja isegi kui seda ei oleks antud, sai kostja Konsortsiumi nimel esitada taganemisavalduse vastavalt Uutele Konsortsiumlepingutele. Lisaks eelnevale volitusele saatis KP ka pärast taganemisavalduse esitamist 03.03.2011 Tellijale kirja pealkirjaga „teade taganemisavaldusega nõustumise kohta“, milles avaldas, et „kiidab heaks ja nõustub SIA Binders poolt 17.02.2011 esitatud peatöövõtulepingute ülesütlemisavaldusega“ (II kd tl 177). Lisaks ülalviidatud kirjale kiitis KP taganemisavalduse otseselt heaks ka 16.03.2011 hagi esitamisega EKTK arbitraažikohtusse, milles palus tunnustada taganemisavalduse seaduspärasust. Seega isegi kui kostjal ei olnud Konsortsiumi nimel õigus taganemisavaldust esitada, kiitis KP selle otseste tahteavaldustega heaks. Heakskiidu andmisel kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest (TsÜS § 113 lg 1) ja loetakse, et esindaja tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks vastava tehingu teinud esindatav ise (TsÜS § 115 lg 1). Järelikult loetakse ka hilisema heakskiidu korral taganemisavaldus esitatuks ja kehtivaks alates selle esitamise päevast ehk antud juhul 17.02.2011. Pärast tehingu tegemist (antud juhul taganemisavalduse esitamine) on võimalik tehingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi lõpetada üksnes tehingust Lk 42 / 81

taganedes või üles öeldes VÕS-i kohaselt või tehingu tühistamise tagajärjel vastavalt TsÜS-i

ühiselt (VII kd tl 31). KP osales ka järgmisel kohtumisel Tellijaga (02.03.2011) ning Tellija taganemisavaldusest (I kd tl 112) nähtub, et KP kinnitas seal, et ei kavatse Töövõtulepingute täitmist jätkata. Isegi kui nõustuda KP etteheidetega Konsortsiumi sisesele infovahetusele enne 17.02.2011, näitavad tõendid, et vähemalt taganemise küsimuses oli KP täielikult informeeritud ja kaasatud. Seega vastutavad kostja ja KP taganemise tagajärgede eest ühiselt ja omavahel võrdselt. KP muutis kardinaalselt enda seisukohta alles 27.10.2011 ehk 8 kuud pärast Töövõtulepingutest taganemist ja väitis, et Töövõtulepingute lõpetamine oli õigusvastane ja seega tühine. Sellest veelgi hiljem, alles 08.03.2012 hagiavalduse esitamisega, jõudis KP arusaamale, et tema heakskiit oli antud üksnes sundolukorras ja kostja teavitamiskohustuse rikkumise tulemusena. KP seisukoha muutumise põhjusteks olid majanduslikud argumendid. Nimelt sõlmisid KP ja Tellija 27.10.2011 kokkuleppe, mille kohaselt Tellija ei esita avaldust 24.10.2011 võlausaldajate koosolekul vastuvõetud KP saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Avalduse esitamata jätmisega nõustus Tellija saneerimiskavaga, mille kohaselt ta loobub 90% ulatuses kostjalt 7 403 517 euro sisse nõudmisest ja 10% ulatuses kohustuks KP makseid tegema võrdsetes osades alles 30.06.2014 ja 31.12.2014 (saneerimiskava esitatud ka hagejate poolt, kostja poolt esitatuna IV kd tl 110-125). Nõude 90%-lise vähendamise ja pikkade maksetähtaegade eest aga kohustus KP kinnitama, et Konsortsium on Töövõtulepinguid rikkunud ning 17.02.2011 esitatud Töövõtulepingutest taganemise avaldus on tühine. Seega, KP otsustas majanduslikke riske kaaludes tunnustada Tellija seisukohtasid ja taganeda enda omadest, võtta uus positsioon taganemisavalduse esitamise kohta, saades selle eest vastutasuks 90% vähendatud nõude ja pikad maksetähtajad. Kuigi KP majanduslik otsus on kostjale arusaadav, ei saa kuidagi nõustuda sellega, et KP puhtmajandusliku otsusega kaasnevat kahju peaks kandma kostja. Vastavalt VÕS § 6 lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõte on rikutud muuhulgas juhul, kui isik käitub vastuoluliselt ja tugineb õigustele ebalojaalse hilinemise tõttu. Käesoleval juhul on KP jätnud enda otseste ja kaudsete tahteavaldustega ja igasuguste vastuväidete esitamata jätmistega mulje, et taganemine on toimunud tema tahte kohaselt ja M.e kostja teavitamiskohustuse järgimata jätmise tulemusena. Vastavalt TsÜS § 75 lõikele 1 tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kuna KP ei ole tõendanud, et kostja teadis või oleks pidanud teadma KP heakskiidu andmisest üksnes seetõttu, et ta oli sundolukorras kostja poolt teavitamiskohustuse rikkumise tulemusena, tuleb KP tahteavaldusi tõlgendada vastavalt TsÜS § 75 lg 1 2. lause kohaselt: kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult oli kostja õigustatud lähtuma sellest, mida KP enda käitumisega pika perioodi jooksul väljendas ehk et KP taganemine toimus tema kaalutletud otsuse tulemusena ja mitte kostja väidetava teavitamiskohustuse rikkumise tõttu. On hea usu vastane, kui KP annab enne taganemisavalduse esitamist selleks volituse, kiidab selle hiljem otsese ja kaudse tahteavaldusega heaks, 8 kuu jooksul ei väljenda kordagi, et ta nõustus taganemisega üksnes kostja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu ja seejärel väidab, et tal ei olnud algusest peale taganemise tahet (tegelikkuses muutes seisukohta üksnes puhtmajanduslikel põhjustel) ja kõikide tagajärgede eest vastutab kostja üksinda. Kuna selline käitumine on hea usu vastane, ei ole KP-l õigus tugineda enda esitatud väidetele kostja teavitamiskohustuse rikkumise ja enda tahte puudumise kohta 17.02.2011 taganemisavalduse esitamisel. Kostja märgib, et perioodil kuni hagi esitamiseni arbitraažikohtusse ning Tellija taganemiseni (mõlema kuupäev 16.03.2011) ei pöördunud KP kordagi kostja poole, et küsida täiendavat informatsiooni, ja ei Lk 44 / 81

väljendanud kordagi, et soovib aktsepteerida Tellija pakutud kompromissi ning naasta ehitusplatsile.

KP ei nõustu sellise käsitlusega hea usu põhimõtte rikkumisest. Kostjal ei ole õiguslikku alust nõuda KP-lt oma positsioonidega nõustumust, sh KP huvide vastaselt. KP on tunnustanud Tellija kahjunõuet, pidades seda põhjendatuks. KP on käitunud igati hea usu põhimõttega kooskõlas, esitades korduvalt Bindersi eest Tellijale lepingute jätkamise soovi näitavaid kinnitusi. Samuti KP tegi korduvaid püüdlusi sõlmida detailsemat Konsortsiumilepingut Bindersiga. KP on täitnud Bindersi eest Tellija nõude esitada kõik tagatised, kui Binders vastava kohustuse täitmisega Tellija ees viivituses oli. KP on taganud asenduspersonali ehitusobjektil, et püüda vähendada Bindersi võtmeisikute tagamise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju, ning alltöövõtjate kaasamise, et vähendada Bindersi Tööde teostamise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju. Binders on ilma eelneva KP-ga konsulteerimiseta ja teavitamiseta Tellija esindajate ees teinud KP otsuseid ning tegevust halvustavaid väiteid, sh KP võimete, kompetentsi ja reputatsiooni kohta. Binders on korduvalt tegutsenud hea usu põhimõttega vastuolus, kahjustades Konsortsiumi ja KP positsiooni Töövõtulepingute täitmisel ning ka üldistes suhetes ja kommunikatsioonis Tellijaga. Kuna aga vastavalt ülaltoodule oli kostjal nii KP volitus kui ka kehtiv heakskiit, ei saa kostja olla rikkunud lojaalsus- ja koostöökohustust. Teiseks, hagejad ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis näitaksid, et 17.02.2011 avalduse esitamine ei olnud KP huvides. Hagejad üksnes märkisid, et kuna Töövõtulepingute lõppemise tõttu esitas Tellija Konsortsiumi vastu nõuded, on kostja rikkunud KP parimates huvides tegutsemise kohustust. Hagejad ei ole aga tõendanud, miks ei olnud Töövõtulepingute lõpetamine KP huvides ja miks oleks olnud Töövõtulepingutest taganemata jätmine rohkem KP huvides. Saneerimismenetluse käigus vähendati Tellija (ja tõenäoliselt ka AS-i SEB Pank) nõudeid KP vastu 90% võrra ning selle tulemusena vabanes KP 17.02.2011 taganemise tulemusena nii Töövõtulepingute täitmise kohustusest kui ka 90% ulatuses vastutusest Tellija ees. Arvestades, et Töövõtulepingud sõlmiti tõusvate ehitushindadega turul, oleks Töövõtulepingute lõpuni täitmine KP-le tõenäoliselt oluliselt kallim, kui 10% hüvitamine Tellija nõudest (isegi kui viimane oleks põhjendatud). Kui võrrelda Alltöövõtulepingute lisasid summadega, mida KP pidi samade tööde eest Tellijalt saama (VII kd tl 42-43) selgub, et KP pidi tasuma oma alltöövõtjatele Ehitajate tee osas vähemalt 612 754.32 eurot rohkem, kui ta pidi saama Tellijalt. Lääneühenduse osas oli see kahjum vähemalt 34 538.11 eurot. Ka KP oma tööd (mida sai olla ainult Lääneühendusel ning maksimaalselt 118 359.26 euro ulatuses) olid kahjumlikud, kuna KP ei vaidlusta, et Töövõtulepingud sõlmiti alapakkumise tulemusena tõusvate hindade turul ning kinnitab ise, et tööde teostamine pidi temale tooma kahjumit. See nähtub ka kostja 21.10.2010 kirjast (VI kd tl 165), kus kostja esindaja kirjutab KP-le mh: „Võib eksisteerida mitu (vastavalt K.i poolt antud infole – 2) K.i alltöövõtja lepingut, kus alltöövõtja poolt pakutud hind oli madalam, kui K.i pakkumine Maanteeametile ... K. mainis, et hetkel oleks Bindersi jaoks raske või isegi võimatu saada alltöövõtjalt sama hinnapakkumise ...“. Seega ei saa olla vaidlust, et ainult kaks alltöövõtulepingut olid kasumlikud ning kokkuvõttes säästis KP sisuliselt iga euro pealt, mille eest ta ei pidanud töid tegema või vahendama. Sellest tulenevalt oli taganemine KP parimates huvides ning see seletab ka asjaolu, miks KP nõustus taganemisega ning aitas sellele aktiivselt kaasa. Kuna KP sai Töövõtulepingute lõppemisest kasu, tuleks selline kasu haginõudest maha arvata. Olukorras, kus kasu tekkimine on ilmselge kuid selle suurus ebaselge, on selle arvutamise kohustus hagejatel – vastasel juhul ei saa haginõuet lugeda piisavalt tõendatuks.

Lk 45 / 81

Ülaltoodust järeldub, et KP ja kostja esitasid 17.02.2011 taganemisavalduse ühiselt ja juhul kui Tellijale tekkisid sellest Konsortsiumi vastu nõuded, vastutavad KP ja kostja nende täitmise eest võrdselt (kumbki solidaarvõlgnik kannab 50% esitatud nõudest) vastavalt VÕS § 69 lg-le 1 ja VÕS § 137 lg-le 2. Tellija kogunõue Konsortsiumi vastu on 11 244 809 eurot, millest on käesolevaks hetkeks täidetud 4 182 515 eurot, mis jaguneb järgmiselt: (1) ettemaksegarantiide alusel saadud 970 742 eurot (väljastatud kostja panga poolt); (2) täitmisgarantiide alusel saadud 1 611 550 eurot (väljastatud KP panga poolt); (3) teostatud tööde eest kostjale tasumata summaga tasaarvestatud 562 670 eurot; (4) teostatud tööde eest tasumisel maksetest kinni peetud garantiisummast tasaarvestatud 606 330 eurot. Viimane positsioon jaguneb kostja ja KP vahel vastavalt sellele, kelle esitatud arvetest vastav garantiisumma algselt kinni peeti. Kui Uute Konsortsiumilepingute sõlmimiseni sai Töövõtulepingute järgi makseid KP ning pärast seda kostja. KP-le tehtud maksetest peeti kinni garantiiraha Töövõtulepingu 1 alusel summas 1 428 649.95 krooni (91 307.37 eurot) ning Töövõtulepingu 2 alusel summas 573 677.69 krooni (36 664.69 eurot), kokku 127 972.06 eurot. Ülejäänud garantiiraha (606 330 – 127 972.06 = 478 357.94 eurot) peeti kinni kostjale tehtud maksetest. Seega tasus kostja Tellijale juba 2 011 769.94 eurot (970 742 + 562 670 + 478 357.94), KP aga maksimaalselt 1 739 522.06 eurot (1 611 550 + 127 972.06). Kuna kostja on Tellija esitatud nõudest üle 50% täitnud, puudub hagejatel kostja vastu sisesuhtest tulenev kahju hüvitamise nõue. Seega, kui eeldada, et pooled peavad kandma vastutust Tellija ees sisesuhtes võrdsetes osades, on kostjal tekkinud õigus nõuda KP käest vähemalt 351 735.44 eurot (4 182 515 / 2 – 1 739 522.06), et Konsortsiumi panused Tellija nõude rahuldamiseks oleksid võrdsed. Kostjale tuleb sellise nõude esitamise õigus VÕS § 69 lg-st 2: solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja märgivad, et kuivõrd Tellija on esitanud Konsortsiumi vastu nõuded Konsortsiumilepingust tulenevate kostja kohustuste rikkumise tulemusena, ei ole põhjendatud kostja väide tellija nõuete võrdsest kandmisest VÕS § 69 lg 1 ja VÕS § 137 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu ka kostja väide, et ta on täitnud solidaarkohustuse KP-st suuremal määral. Kostja vastutab kõigi Tellija taganemisega kaasnevate tagajärgede eest ning on kohustatud KP-le hüvitama ka muud kaudsed Tellija taganemisega põhjustatud kulud (Tellija 28.09.2011 nõudekiri). Hagejad järeldavad, et kui Tellija poolt on Bindersile tasutud summadest kinni peetud garantiirahana 478 357,94 eurot (s.o 10% tööde koguväärtusest), siis on Tellija võtnud Bindersilt alates maist 2010 töid vastu 4 783 479.4 euro eest, koos käibemaksuga 5 740 175.28 eurot, s.o 89 814 226.54 EEK ja tellija on selle eest reaalselt rahaliselt tasunud (v.a ettemaksu tagasimakse ja 10% garantiiraha osa). KP on tasu saanud kõigest Ehitajate tee aktis 1 ja 2 ning Lääneühenduse aktis 1 (s.o tööd enne maid 2010) kajastatud tööde eest tellija käest otse, mis on nähtav ka võlatunnistuses ning alates maist 2010 tehtud tööde eest on tasu saanud vaid Binders, kes ei ole KP-le teinud edasimakseid mistahes ulatuses. KP rõhutab, et Binders kinnitas 20.09.2010 kohtumisel suuliselt üheselt, et ei kavatsegi KP-le mistahes tasusid maksta, sh Tellija poolt juba vastuvõetud ja Bindersile makstud tööde eest, kusjuures Binders ei esitanud oma vastava seisukoha osas sisulisi põhjendusi.

Hagejatel puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue ka siis, kui Tellija esitas nõuded muude Konsortsiumi rikkumiste tõttu. Lk 46 / 81

Hagejad väidavad, et kostja peaks hüvitama hagejatele Tellija nõuetest hagejatele tekkinud kahju ka seetõttu, et Tellija esitas oma nõuded enda Töövõtulepingutest taganemise tõttu, mille iseseisvaks põhjuseks lisaks Konsortsiumi poolt tööde lõpetamisele olid ka kostja muud olulised rikkumised. Hagejad esitavad mahuka käsitluse rikkumistest, mida kostja pani väidetavalt toime Töövõtulepingute, Konsortsiumilepingute ning Alltöövõtulepingute täitmisel, ning mis KP väitel olid samuti Tellija poolt taganemise aluseks. Tellija tugineb 16.03.2011 saadetud taganemisavalduses sellele, et Konsortsium keeldus Töövõtulepingute täitmisest ega kinnitanud vaatamata Tellija nõudele, et ta jätkab tööde teostamist. Lisaks sellele on Tellija välja toonud ka muud Konsortsiumi rikkumised, mille tõttu on tema arvamusel tekkinud õigus taganemiseks. Kuigi hagejad on seisukohal, et need rikkumised olid Tellija jaoks iseseisvaks aluseks Töövõtulepingutest taganemisele, ei oleks Tellija üksnes nende rikkumiste tõttu seda teinud. Enne taganemist 25.02.2011 saadetud kirjaga nõuab Tellija kinnitust, et Konsortsium asub hoolimata 17.02.2011 avaldusest Töövõtulepinguid täitma, millisel juhul ei oleks Tellija Töövõtulepingutest taganenud: „juhul kui Tellija poolt antud kõnealuse viimaste täiendava 7-päevase tähtaja jooksul ei esita Töövõtja selgesõnalist ja üheselt mõistetavat kinnitust selle kohta, et ta soovib Lepingute nõuetekohasele täitmisele asuda ning lubatud Tööd teostada ja lõpule viia, esitab Tellija Töövõtjale omapoolse Lepingutest taganemise avalduse ning nõuab sisse kõik Töövõtja rikkumisega põhjustatud kahju ning Lepingutes tulenevad leppetrahvid“. Seega saatis Tellija taganemisavalduse üksnes Konsortsiumi poolt tööde teostamise lõpetamise tõttu. Asjaolu, et Tellija viitas oma taganemisavalduses nii tööde katkestamisele kui ka muudele väidetavatele rikkumistele, ei tähenda, et Tellija taganemine (ja sellest tulenevad nõuded) on põhjuslikult seotud selliste muude rikkumistega. Tellija taganemisavalduse õiguslikud põhjendused (kus 16.03.2011 taganemisavalduses mainitakse lisaks 17.02.2011 avaldusele igaks juhuks ka muid väidetavaid rikkumisi) ei ole asjakohased hindamaks, mis põhjustas reaalses elus taganemisavalduse esitamise. Põhjuslik seos on faktiline kontseptsioon ning selle tuvastamisel tuleks hinnata seda, kas sama tagajärg oleks saabunud, kui aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud (condition sine qua non põhimõte). Tellija pakkus veel 25.02.2011 võimalust töid jätkata ning on selge, et kui Konsortsium ei oleks 17.02.2011 avaldust esitanud või oleks selle tagasi võtnud, ei oleks Tellija Töövõtulepingutest taganenud. Seda, et Tellija oli väga huvitatud Töövõtulepingute jätkamisest, kinnitab ka 28.02.2011 kostjale ning KP-le (sh isiklikult A. K.ile) saadetud kokkuvõte Tellija juures aset leidnud kohtumisest (VII kd tl 26-30), kus kostja esindaja märkis muuhulgas järgmist: „Lõpetamise õiguspärasuse küsimus. Amet loomulikult arvab, et lõpetamiseks puuduvad piisavad alused. Üldjoontes nad ei eita, et I. võis kohati liiga range olla, ent usuvad, et üldiselt ei ole lepingute edasiseks täitmiseks olulisi takistusi, eriti Ehitajate tee osas, kus nende kinnitusel liigub kõik praegu graafikukohaselt ja ilma märkimisväärsete probleemideta“, ning seoses tööde jätkamise võimalusega: „Võimalik kompromiss. Et nad on ilmselgelt huvitatud Ehitajate tee ehituse lõpetamisest, andsid nad praktiliselt lahtise tekstiga mõista, et on valmis loobuma kõigist pretensioonidest läänepoolse ümbersõidu osas, kui Binders Ehitajate tee ehituse lõpule viib. Tegelikult nad isegi palusid teha pakkumine, millistel tingimustel (st milliste tähtaegade ja kulutuste korral) oleks Binders valmis seda kaaluma. Nende projektijuht mainis muuhulgas ka ettenägematuteks kulutusteks ette nähtud reservsummat. Neile avaldas sügavat muljet, kui nad sügisel nägid, milliste jõududega Binders teid ehitab, ja nad on kindlad, et Binders võiks Ehitajate tee õigeks ajaks valmis ehitada.“. Kuigi Tellija viitas 16.03.2011 taganemisavalduses mh ka muudele rikkumistele, on taganemisavaldusest selge, et taganemise eluliseks põhjuseks on Konsortsiumi 17.02.2011 avaldus. Samas on Tellija taganemisavaldusest nähtuv, et iga esiletoodud rikkumise korral Lk 47 / 81

oleks nad lepingud lõpetanud, sest lepingute lõpetamise alused on esitatud alternatiivseina. KP ei esita nimetatud väidetavate rikkumiste alusel mingeid kahjunõudeid peale nende, mis tulenesid Tellija taganemisest. Järgnevalt põhjendab kostja, et hagejate nimetatud rikkumised ei põhjustanud Tellija taganemist. Hagejate väitel rikkus kostja Konsortsiumi liikmete sisesuhtes järgnevaid kohustusi, mis tõid omakorda kaasa Konsortsiumi kohustuste rikkumise Tellija ees: (1) tööde teostamise kohustus 50% ulatuses; (2) garantiide väljastamise kohustus Töövõtulepingu sõlmimisel; (3) võtmeisikute olemasolu tagamise kohustus; (4) detailsema konsortsiumlepingu sõlmimise kohustus; (5) ettemaksugarantii ning täitmis-nõudegarantii asendamise kohustus pärast Uute Konsortsiumilepingute sõlmimist; (6) KP-le tasu maksmise kohustus. Need rikkumised põhjustasid KP hinnangul viivituse Töövõtulepingute täitmises, mis omakorda tõi kaasa Tellija poolse taganemise Töövõtulepingutest. Lisaks väidab KP, et kostja vastutab sisesuhtes kogu tekkinud kahju eest, sest kostja rikkus KP suhtes hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

Kostja väidab, et ta ei pidanud täitma Töövõtulepinguid enne 28.05.2010. Kostjal ei olnud kohustust teostada töid, esitada pangagarantiisid või tagada võtmeisikute olemasolu enne Uute Konsortsiumilepingute sõlmimist, sest algsete Konsortsiumilepingute kohaselt pidi KP täitma Töövõtulepinguid ainuisikuliselt. Kostja on Läti juhtiv teedeehitusfirma. 2009.a kevadel pöördus kostja poole KP, kes soovis laiendada oma majandustegevust teedeehitusele ning osaleda selleks Maanteeameti riigihankel Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimiseks. KP kinnitas, et kavatseb töövõtulepinguid ise sõlmida ja täita, kuid soovib kostja abi riigihanke pakkuja kvalifitseerimisnõuete täitmiseks, kuna KP-l ei ole kvalifitseerimistingimustele vastavaid spetsialiste ning varasemaid töid teedeehituse valdkonnas. KP tegi kostjale ettepaneku, et kostja osaleb riigihankel kvalifitseerimistingimuste täitmiseks ühispakkujana koos KP-ga ning et kostja spetsialistid aitavad KP-d edaspidi lepingute täitmiseks vajalike konsultatsioonidega. Nimetatud koostöö eest pakkus KP kostjale tasu, mille suuruseks oli 1% lepingute mahust. Pooled allkirjastasid Konsortsiumilepingud ning esitasid riigihanke raames ühispakkumuse, mis osutus edukaks. Hagejate viide kokkulepete vastuolule riigihangete seadusega ei oma kostja hinnangul tähtsust. RHS § 41 lg 6 võimaldab tugineda kolmanda isiku kogemusele ilma teda hankelepingu täitmisse kaasamata. Algusest peale lepiti kokku, et Töövõtulepingute täitmise eest vastutab pooltevahelises suhtes KP. Konsortsiumilepingute alusel määrati KP Konsortsiumi juhtivpartneriks ning Konsortsiumi esindajaks Tellija ees. Konsortsiumilepingud nägid ette, et pooled teostavad töid võrdsetes osades (p 9), kuid poolte kokkuleppe kohaselt oli kostjal õigus, kuid M.e kohustus, osaleda Töövõtulepingute täitmises. Nimetatud kokkulepe nähtub selgelt ja ühemõtteliselt KP 10.12.2009 kirjast (venekeelne koos tõlkega IV kd tl 126-129), millega KP informeeris kostjat Töövõtulepingute täitmise hetkeseisust ning märkis muuhulgas: „Vastavalt 13.08.2009 AS K. & Partnerid ja SIA Binders vahel sõlmitud kokkuleppele, aktsiaselts SIA Binders võib, soovi korral, ise teostada 50% kokkulepitud töö mahust, tulenevalt territoriaalsuse põhimõttest. Pärast lepingu sõlmimist, tulenevalt kohtumistest ja töökoosolekutest SIA Binders esindajatega, meil on tekkinud mulje, et SIA Binders ei ole huvitatud ehitustööde teostamisest oma jõududega ning et kõik üüri - ja allhankelepingud, Lk 48 / 81

samuti töövõtu- ja alltöövõtulepingud, mida on vaja Tellijaga sõlmitud lepingute täitmiseks, sõlmitakse aktsiaseltsi K. & Partnerid poolt, kes võtab enda peale kõik finantsriskid ning kohustused nii allhankijate kui Tellija ees, tingimusel, et lepingutest tulenevate kohustuste täitmine ei too SIA-le Binders finantskohustusi. Samuti ei pretendeeri me projekti võimaliku kahjumi kompenseerimisele SIA Binders poolt. Kõik kulud, mis on seotud projekti võimalike tõrgetega, kannab AS K. & Partnerid. Lisaks eeltoodule, leppisime me teiega suuliselt kokku varasemalt peetud läbirääkimiste käigus, ning vastavad kokkulepped on siiani jõus, et me tasume Teile selle eest, et me kasutame SIA Binders poolt varasemalt teostatud tööde nimekirja, rahasumma, mis võrdub 1%-iga lepinguliste tööde kogumahust (arvestamata käibemaksu) ning täiendavalt katame SIA Binders nende töötajate otsesed kulud, kes osalesid projektimeeskonna töös.“ Kirjast järeldub üheselt, et kostjal ei olnud kohustust töid teostada ning et kostja osales Konsortsiumis alguses üksnes nõustajana ning riigihanke kvalifitseerimistingimuste täitmiseks. Tegelike läbirääkimiste ning sõlmitud kokkulepete (nii Uute kui Vanade Konsortsiumilepingute) sisu tõendamiseks ja nende vastavusele 10.12.2009 kirjale on kostja taotlusel kohtuistungil vande all üle kuulatud ka kostja seaduslikud esindajad A.T. ja N.L.. Hagejad märgivad, et kostja poolt kohtule esitatud 10.12.2009 kiri ei tõenda asjaolu, et kostja ei pidanudki Konsortsiumilepinguid enne 28.05.2010 täitma. Kostja väide 10.12.2009 kirja osas on kontekstist välja rebitud ega kajasta adekvaatset tegelikku olukorda peale Töövõtulepingute sõlmimist. Hagejad selgitavad, et kuna Binders rikkus juba hankemenetluste võitmise järgselt oma kohustust sõlmida detailsem konsortsiumileping ning anda vajalikud täitmistagatis-nõudegarantiid ning kindlustused, asus KP tagama Konsortsiumi õiguspärast käitumist suhetes Tellijaga, sh korduvalt avaldades soovi sõlmida detailsem Konsortsiumleping. Kuna Tellija heitis juba Töövõtulepingute alguses Konsortsiumile ette võtmeisikute puudumist teede ehitusprotsessis, kinnitas KP Bindersile soovi jätkata Töövõtulepingute täitmist ning palus tagada võtmeisikute kohalolu objektil. Hagejad selgitavad veelkord, et KP tegi viimase võimalusena 2009.a detsembris Bindersile pakkumise sõlmida Konsortsiumileping, mille alusel oleks jäänud enamus Töid KP teostada, et vähendada potentsiaalseid kahjunõudeid, mis tulenevad Bindersi kohustuste rikkumisest. Lõpliku venekeelse koostöökokkuleppe projekti saatis 22.12.2009 A. K. KP nimel Bindersile. Sellele ei reageeritud. KP kiri, milles üritatakse leida kompromissi osapoolte vahel, et tagada vähemalt võtmeisikute kohalviibimine objektil, ei piira Konsortsiumlepingust tulenevat kostja kohustust ega vastutust rikkumise eest. Bindersi ja KP vahelisi suhteid reguleerivad Konsortsiumilepingud. Kostja poolt esitatud 10.12.2009 kiri ei muuda ega saagi muuta Konsortsiumi poolte Konsortsiumilepingus tulenevaid kohustusi. Vastavalt poolte kokkuleppele sõlmis KP Konsortsiumi nimel 2009.a lõpus Töövõtulepingud ning asus neid iseseisvalt täitma. Juba kevadeks 2010 oli ilmne, et KP kogemus ja ressursid ei võimalda sedavõrd mahuka töö teostamist ning Konsortsiumil tekkisid mahajäämused tööde graafikust ning kvaliteediprobleemid. Seetõttu tegi kostja (kes vastutas Töövõtulepingute täitmise eest solidaarselt KP-ga) 2010.a kevadel ettepaneku, et võtab üle Konsortsiumi juhtivpartneri rolli ning asub Töövõtulepinguid ise täitma. KP-le pidi ettepaneku kohaselt jääma kostja alltöövõtja roll. Pärast mitut kohtumist ning läbirääkimisi kostja, KP ja Tellija vahel jõudsid pooled kokkuleppele ning allkirjastasid 28.05.2010 uued konsortsiumilepingud. Uute Konsortsiumilepingute kohaselt asus kostja ise Konsortsiumit juhtima ja töid teostama. Selleks ajaks oli selge, et tööd ei liigu, midagi ei vasta kokkulepitule ning nõudeid võidakse hakata esitama mõlema konsortsiumipartneri vastu. Kostja selgitab, et alltöövõtulepingute sõlmimine KP poolt ei tõenda sugugi seda, et KP püüdis asendada kostjat. Alltöövõtulepingud on sõlmitud selliste tööde teostamiseks, milleks Lk 49 / 81

ei kostja ega KP ei olnud pädevad (nt kesk- ja kõrgpinge elektriliinide rajamiseks, milleks KP sõlmis alltöövõtulepingu sellele spetsialiseerunud ehitusfirmaga Empower AS, fooride paigaldamine – IB Foor OÜ). Kostja juhib tähelepanu sellele, et ühtki alltöövõtulepingut nende tööde tegemiseks, mida KP kostjalt ootas – teede ehitus – KP ei sõlminud. Hagejad aga kinnitavad, et pärast juhtivpartneri vahetust tekkisid tööfrondil mitmed viivitused ning kvaliteedi puudujäägid. Enne juhtivpartneri vahetust oli tööde mahajäämus kehtinud ajagraafikuga võrreldes väheoluline (1-2 nädalat) ning oli üheselt põhjustatud Bindersi poolsete võtmeisikute puudumisest objektil ning sellest, et KP pidi korraldama tööde teostamist Töövõtulepingute täitmiseks kogu frondi ulatuses, kuigi Konsortsiumilepingute järgi oleks KP tööfront pidanud olema vaid 50% Töövõtulepingute mahust. KP alltöövõtjad nõudsid selle tõttu otsemakseid ja lisatagatisi, KP-le on esitatud lepingute ülesütlemise hoiatusi ja ka pankrotihoiatus. On ilmne, et ilma rahata on ka alltöövõtu tempo olnud oluliselt pärsitud. Samuti ei andnud Binders mistahes selgitusi selle kohta, kas, millal ja milliseid summasid KP-le makstakse. Binders ei ole ka käesolevas vaidluses esitanud keeldumise põhjuseid. Eeltoodud rikkumised viisid KP poolt Tööde peatamiseni 24.09.2010 avaldusega. Binders ei ole esitanud mistahes vastuväited avaldusele ega täitnud avalduses toodud eeldusi tööde jätkamiseks (mh Bindersi kohustuste täitmine nii võlgnetava tasu maksmise kui Tellijale täitmistagatiste andmise osas), mistõttu jäi KP tööde peatamise juurde. Vaatamata sellele, et juba 2010.a aprillis asus KP eitama poolte kokkuleppe tegelikku sisu, viitavad Uued Konsortsiumilepingud selgelt sellele, et nende sõlmimise aja seisuga (s.t 28.05.2010) ei olnud KP-l mingit alust süüdistada kostjat projekti senistes raskustes. Uute Konsortsiumilepingute sõnastus ja sisu kinnitavad, et 28.05.2010 seisuga oli just KP see pool, kes sattus oma kohustuste täitmisega raskustesse ning pidi tunnistama oma vastutust. Lepingute p 2 kohaselt asendas kostja KP-d Konsortsiumi juhtivpartnerina. Siinkohal märgib kostja, et KP on ainuvastutav kõige eest, mis toimus enne 21.06.2010. Uued Konsortsiumilepingud panevad täpselt paika poolte vastutuse jaotuse enne ja pärast Uute Konsortsiumilepingute sõlmimist. Lepingutest tuleneb, et KP ei või esitada kostja vastu mis tahes nõudeid sündmuste alusel, mis eelnesid kostja asumisele Konsortsiumi juhtivpartneri kohale (ja vastupidi, kostja saab esitada vastavaid nõudeid KP vastu). Kostja asus Konsortsiumi juhtivpartneri kohale alles 21.06.2010 (Uute Konsortsiumilepingute p 2 kohaselt pidi see juhtuma 14.06.2010, kuid seda kuupäeva muudeti – VII kd tl 34). Suuremad tööd objektil algasid juulis 2010. KP selgitab, et 14.06.2010 kiri saadeti otse KP ettevõttesse (M.e lepingulisele esindajale, nagu seni tavapäraselt lepinguprojektidega seoses oli toimitud) ning paluti KP-l dokument allkirjastada. Uute Konsortsiumilepingute p 12 (a) kõlab: „[KP] kannab ainuisikulist vastutust täidetud Tööde ja Ehitusplatsil ettevõetud toimingute eest (vastavalt Põhilepingus sätestatule): (i) kolmandate poolte nõudmised Tööde või Ehitusplatsi suhtes (vastavalt Põhilepingus sätestatule), (ii) täidetud Tööde mittevastavus kvaliteedile ja (iii) Tööde mittetäitmine nõuetekohaselt, mis on toimunud enne päeva, kui [kostja] võttis endale Juhtivpartneri rolli, ja on kohustatud kompenseerima mistahes otsesed ja kaudsed, olemasolevad või tulevikus tekkivad kahju, kulutused, trahvid ja muud negatiivsed materiaalsed tagajärjed, mis tulenevad ülalmainitud [KP] tegevusest või tegevusetusest.“ Lepingute p 13 kohaselt vastutab KP mis tahes kahju eest, mis tekib tema poolt sõlmitud alltöövõtulepingute ühikhindade hinnavahest Töövõtulepingute ühikhindadega. Lepingute p 15 kohaselt kohustub KP tasuma kostjale projektijuhtimistasu 2% Töövõtulepingute Lk 50 / 81

kogumaksumusest (seega suurendati tasu senisest 1%-st kahekordseks). Lepingute p 17 kohaselt kinnitavad pooled, et kostja ei osalenud enne 28.05.2010 Töövõtulepingute täitmises. Kui KP-l oleks kostja suhtes 28.05.2010 seisuga olnud mis tahes etteheiteid või nõudeid tulenevalt vanade Konsortsiumilepingute täitmisest, ei oleks KP Uusi Konsortsiumilepinguid ülalviidatud tingimustel sõlminud. Käesolevas asjas on KP asunud silmakirjalikult väitma, et ootas kostjalt Töövõtulepingute täitmist 50% ulatuses kohe pärast nende sõlmimist, samuti pangagarantiide esitamist ja võtmeisikute tagamist. KP valetab. 10.12.2009 kiri tõendab ühemõtteliselt, et KP ei olnud vähimatki õigust nõuda kostjalt tööde teostamist ning KP oli täiesti teadlik sellest, et kostjal puudub huvi tööde teostamise vastu. Kuna kostjal ei olnud tööde teostamise kohustust, ei saanud tal olla ka pangagarantiide väljastamise kohustust: Konsortsiumlepingute p 6 kohaselt „Põhilepingu võimaliku täitmise korral annavad kõik Pooled vajalikud garantiid oma tegevus- ja vastutusala piires.“ Kuna kostja ja KP vahel oli kokkulepe, et Töövõtulepinguid täidab üksnes KP, puudus kostjal tegevus- ja vastutusala punkt 6 kohaselt ning seetõttu ka kohustus garantiisid väljastada. Samal põhjusel ei viibinud ka kostja võtmeisikud pidevalt objektil enne Uute Konsortsiumilepingute sõlmimist. Kostja on möönnud, et mingil määral pidi tema võtmeisikud osalema projekti juhtimises ning et nad osalesid selles kuni Uute Konsortsiumilepingute sõlmimiseni ebapiisaval määral. Samas leiab kostja, et see ei toonud kaasa mingeid reaalseid tagajärgi ja ka KP kinnitusel oli sügisel 2009 kõik veel hästi. Võtmetöötajate ülesandeid täitsid enne 28.05.2010 KP määratud isikud. KP poolt määrati võtmetöötajate ülesannetesse ning Töövõtulepinguid täitma T.K., hiljem K. K. (kohalik projektijuht), O.E. (objektijuht), M.R. (koordinaator), A.S. (eritööde projekteerija), P. P. (projektijuhi abi), I.D. (elektriI.). KP määratud isikud osalesid enne Uute Konsortsiumlepingute sõlmimist enamikel Töövõtulepingute kuukoosolekutel ja olid toimuvaga täielikult kursis. Pärast juhtivpartneri rolli ülevõtmist tagas kostja aga võtmeisikute kohalolu objektidel ning võtmeisikud täitsid enda kohustusi korrektselt. Mis puutub alltöövõtjate ülevõtmisse, siis märgib kostja, et tal ei olnud Uute Konsortsiumilepingute p 16 kohaselt sellist kohustust ning kostja oli sunnitud seda tegema ainult seetõttu, et KP katkestas ühepoolselt Alltöövõtulepingute täitmise. Kõigi alltöövõtjate ülevõtmine ei olnud Töövõtulepingute teostamiseks vajalik; olulisemad alltöövõtjad (AS Empower, SIA Jukad) võttis kostja aga kiiresti üle. Olukord ilmestab kostja 12.10.2010 kiri KP-le (VIII kd tl 176-181, tõlge samas tl 182-184), milles kostja selgitab:„K.i alltöövõtjad – see on K.i enda pärusmaa, M.e Bindersi oma. See tuleneb samuti ka konsortsiumilepingutest. Binders ei ole kunagi soovinud K.i alltöövõtjaid üle võtta ... Arvestades konsortsiumis tekkinud olukorda ning seda fakti, et K. ning selle alltöövõtjad on oluliselt rikkunud tööde teostamise tähtaegu, ei jää Bindersil muud üle, kui esitada ettepanek K.i alltöövõtjate lõpetamata tööde ülevõtmiseks, kuna ainult alltöövõtjate viibimine objektidel tagab tööde kohase ja tähtaegse teostamise ... See fakt, et K. peatas tööd „päeva pealt“ sunnib Bindersit võtma kõiki vajalikke meetmeid ja tegema toiminguid, et tagada tööde kohane täitmine ning objektide lõpuleviimine. Seega, K.i alltöövõtjate lõpetamata tööde ülevõtmine – see oli Bindersi jaoks force majeur’i küsimus, M.e aga Bindersi enda soovi küsimus.“ KP ei tõenda ega selgita, kuidas mõjutas (ja milliste) alltöövõtjate ülevõtmata jätmine tööde teostamist. Kostja jätkas koostööd kõigi nende alltöövõtjatega, kes olid tööde teostamise seisukohast vajalikud. Nii näiteks puudub vaidlus selles, et kostja võttis üle KP kohustused kõige suurema alltöövõtja – AS-i Empower – ees koguni 518 tuhande euro eest ning see alltöövõtja jätkas tööd kostja alltöövõtjana. Samuti puudub vaidlus selles, et tööd jätkas ka alltöövõtja SIA Jukad (seda alltöövõtjat KP isegi ei maini). AS-i Empower ja SIA Jukad Lk 51 / 81

alltöövõtulepingute mahud moodustasid 54,7% kõigi alltöövõtjate tööde mahust (19,6 ja 19,2 miljonit krooni 71 miljonist) mõlema Alltöövõtulepingu alusel. Need alltöövõtjad töötasid objektidel täie kiirusega juba oktoobris 2010 ehk vahetult pärast seda, kui KP katkestas ühepoolselt Alltöövõtulepingute täitmist (vt 12.10.2010 kostja kiri, kus kostja kirjutab „AS Empower juba tuli objektidele tagasi ja jätkab tööd. Samuti SIA Jukad taasalustas töid objektidel“). Tööd jätkasid ka suuruselt kolmas ja neljas alltöövõtja IB Foor OÜ ning Metrolux OÜ (kokku veel 19,3% kõigi alltöövõtjate tööde mahust ehk vastavalt 6,8 ja 6,9 miljonit krooni). Töövõtulepingutest taganemise ajaks olid likvideeritud tõsisemad mahajäämused tööde teostamise graafikust, mis tekkisid KP juhtivpartneriks olemise ajal. Seda kinnitab ka 28.02.2011 kohtumise kokkuvõte, kus on märgitud, et Tellija usub, et üldiselt ei ole lepingute edasiseks täitmiseks olulisi takistusi, eriti Ehitajate tee osas, kus nende kinnitusel liigub kõik praegu graafikukohaselt ja ilma märkimisväärsete probleemideta“. KP osales samuti nimetatud kohtumisel ega ole siiani vaidlustanud kokkuvõtte õigsust. Ülejäänud alltöövõtjate ülevõtmine viibis, kuna KP ja kostja ei suutnud omavahel kokku leppida. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub selgelt, et KP ja kostja vahel olid olulised erimeelsused selles, millistel tingimustel alltöövõtjate lepinguid üle võtta, kuidas jaguneb rahaline vastutus alltöövõtjate ees, kuidas toimub KP võlgnevuse likvideerimine ning millised õigused ja kohustused võetakse üle. Selle tõendamiseks viitab kostja nt ülalviidatud 12.10.2010 kirjale, kirjavahetusele oktoobris – novembris 2010 (VIII kd tl 185-188) ning 16.12.2010 kirjale kostja advokaadile (VIII kd tl 189-191, koos tõlkega) – kusjuures viimasest nähtub, et erimeelsused olid lahendamata ka detsembriks 2010. Viidatud kirjavahetus ühes KP enda tõenditega näitab, et pooltel olid ehtsad erimeelsused selle üle, kuidas alltöövõtjate ülevõtmine toimuma peaks ning kumbki pool ei olnud selles küsimuses enda arvates pahatahtlik. Samas ei ole kostja hinnangul alltöövõtjate ülevõtmine oluline, kuna sellel puudub põhjuslik seos Töövõtulepingute lõppemisega. Lisaks kostja olematutele kohustustele viitavad hagejad ka sellistele kostja kohustustele, mis olid küll olemas, kuid mille mõju Töövõtulepingute täitmisele kas puudus või on tõendamata. Nendeks on 1) detailsema konsortsiumlepingu sõlmimise kohustus; 2) ettemaksugarantii ning täitmis-nõudegarantii asendamise kohustus pärast Uute Konsortsiumilepingute sõlmimist; 3) KP-le tasu maksmise kohustus ning 4) võtmeisikute objektil viibimise tagamise kohustus. Nimetatud kohustuste osas selgitab kostja (numeratsioon sama), et 1) Pooltel puudus vajadus algsete Konsortsiumilepingute muutmiseks või uute sõlmimiseks, kuna KP soovis Töövõtulepinguid ise täita ning tegigi seda enne 28.05.2010. Nimetatud kuupäeval sõlmiti Uued Konsortsiumilepingud ning kostja võttis projektijuhtimise üle. Hagejad ei näita kuidagi, milline on põhjuslik seos algsete Konsortsiumilepingute muutmata jätmise ja Tellija taganemise vahel; 2) Ei ole vaidlust, et kostja asendas KP ettemaksugarantii hiljem, kui nägid ette Uued Konsortsiumilepingud ning ei asendanud täitmis-nõudegarantiid. Siiski ei ole hagejad kuidagi tõendanud, et nimetatud rikkumine Uute Konsortsiumlepingute alusel tõi KP-le kahjuliku tagajärje. Tellija nõudis Konsortsiumilt ettemaksugarantii ja täitmis-nõudegarantii Lk 52 / 81

väljastamist ning Konsortsium seda ka tegi KP väljastatud garantiide näol, mida KP on oma hagiavalduses tunnistanud. Tellijale ei olnud oluline, milline Konsortsiumi liige garantiid väljastab, kuna Töövõtulepingute täitmiseks oli oluline üksnes garantiide väljastamine kui selline. Tellijale oli teada Konsortsiumi juhtivpartneri muutumine ja ta võis alati garantiid küsida, kuid seda ei tehtud. Kostja keeldus muuhulgas garantiisid varasemalt asendamast KPpoolsete rikkumiste tõttu Alltöövõtulepingute alusel (mh kvaliteedipuudused, mida KP ise tunnistab), millele kostja viitas oma 04.10.2010 kirjas KP-le (VII kd tl 35-41, tõlge IX kd tl 12-17), millega kostja vastas KP teatele tööde peatamise kohta Alltöövõtulepingute alusel; KP toob esile, et pangagarantiide asendamise küsimuses toimus 2010 suvi-sügis ulatuslik kirjavahetus nii KP ja Bindersi kui ka Tellija vahel, millest tuleneb üheselt, et Binders sai aru pangagarantiide asendamise kohustusest ja ka sellega seotud korralduslikest küsimustest. Tellija ei saanud enne Bindersi poolt pangagarantiide andmist vabastada KP antud pangagarantiisid ja vastavast asjaolust oli Binders teadlik. KP rõhutab, et alltoodud kirjavahetus on kõigest osa kuude pikkusest läbirääkimisest Bindersiga: * K. alustas koheselt pärast Uute Konsortsiumlepingute sõlmimist ettevalmistuste tegemisega pangagarantiide asendamiseks (M. T. 01.06.2010 e-kiri N. L.ja A. T. seoses garantiidega II kd tl 8, tõlge III kd tl 106). Samuti selgitas M. T. oma 26.05.2010 e-kirjas Bindersi esindajale, et „kui KP garantii Tellija ees jääb jõusse, siis ei ole KP-l võimalik anda täitmisgarantiid Binders'le (ettepaneku p 8d). Eksisteerib üksnes 2 võimalikku valikut – kas Binders'i 100% garantii Tellija ees ja KP garantii Binders'i ees või KP ja Binders'i osalised garantiid Tellija ees ja KP Binders'le garantiid ei anna (vt II kd tl 5-7, tõlge III kd tl 102-105). Samuti selgitas KP esindaja oma 08.06.2010 kirjavahetuses Bindersi esindajaga, et üks tähtsamaid küsimusi on just see, et pangagarantiid antakse osaliselt Bindersi poolt, see on vajalik kokku leppida mitmepoolse lepinguga ning tegi ettepanekuid tehniliste lahenduste osas (inglisekeelne ekirjavahetus IX kd tl 163-165, vt kirja p 4, tõlge X kd tl 8-10). * Maanteeamet on oma 01.07.2010 kirjas (IX kd tl 176-180, p 8, tõlge X kd tl 55-60), nõustunud pangagarantiide asendamisega etteantud tingimustel. Tellija ei aktsepteerinud solidaarvastutuse põhimõtte lõpetamist ja hankelepingu järgsete garantiitingimuste muutmist, sh ei saanud tekkida olukorda, kus garantiisid ei ole antud või oleks antud ainult osaliselt. * Alles 21.07.2010 pöördus KP esindajate poole Bindersi uus esindaja (Advokaadibüroo Aavik ja Partnerid) seoses pangagarantiide asendamisega. KP esindaja selgitas, et „ettemaksusummad kokkulepitud proportsioonis on võimalik maksta siis, kui Binders on Maanteeametile väljastanud nõuetekohased ettemaksugarantiid. Praegusel ajal on kogu ettemakse tagatud K. & Partnerite garantiiga. Vastasel korral tekiks olukord, kus KP tagab Bindersi arvel olevat ettemaksu oma garantiiga. Sellega seoses on esimene samm vajalike pangagarantiide saamine Bindersi poolt, milles on ka kokkulepitud (sh Maanteeameti ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga). Oleme valmis igakülgseks koostööks ettemaksugarantiide ümbervormistamisel“ (IX kd tl 167). 3) Hagejad väidavad paljasõnaliselt, et kostja on rikkunud KP-le tasu maksmise kohustust Alltöövõtulepingute alusel. Hagejad ei täpsusta, milliste tööde eest ja milliste arvete alusel ei ole õigeaegselt makstud. Hagejad ei põhjenda kuidagi ka seda, kuidas on taoline väidetav rikkumine põhjuslikult seotud KP kahjunõudega ehk kuidas on väidetav KP-le tasumisega viivitamine toonud kaasa Tellijapoolse taganemise (vt ka allpool); 4) Hagejad kirjeldavalt detailselt Tellija etteheiteid Konsortsiumile seoses võtmeisikute puudumisega objektil, kuid see puudutab perioodi kuni 28.05.2010, mistõttu ei saa olla Lk 53 / 81

tegemist kostjapoolse rikkumisega (kuna kostja ei pidanud enne 28.05.2010 Töövõtulepinguid täitma). Pärast 28.05.2010 olid kostja esindajad pidevalt objektil ning osalesid nõuetekohaselt Töövõtulepingute täitmises. Isegi kui mõni võtmeisik puudus mõnelt koosolekult, ei suuda hagejad selgitada, millist Töövõtulepingute punkti sellega rikuti ning millised olid vastavate puudumiste tagajärjed (peale paljasõnaliste väidete, et see „mõjutas tööde kvaliteeti“). Kostja väide, et Bindersil puudus kohustus tagada võtmeisikute kohalolu, kuna kostja ei pidanud enne 28.05.2010 Töövõtulepinguid täitma, on paljasõnaline, tõendamata ja otseses vastuolus Töövõtulepingute I ja II lisas g olevate võtmeisikute loeteluga, mis on vastavalt Töövõtulepingute p-le 2 (g) lepingute osaks. Nimelt Töövõtulepingu 1 lisa g) „muud lepingusse kuuluvad dokumendid“ sisaldab võtmeisikute loetelu, mille kohaselt oli koheselt pärast Töövõtulepingu sõlmimist töövõtja esindajaks ning projektijuhiks A. V., objektijuhiks J. F. ja kvaliteedijuhiks A. P.. Töövõtulepingu 2 lisas g) muud lepingusse kuuluvad dokumendid sisalduv võtmeisikute loetelu nimetab projektijuhiks, objektijuhiks ja kvaliteedijuhiks samad isikud ning sillaehituse objektijuhiks A. B.’i. Kõik nimetatud isikud olid Bindersi töötajad. Võtmeisikute suhtes esitatud tingimused moodustavad hankelepingu osa ja seega kujutavad endast ühispakkujate lepingulist kohustust kasutada hankelepingu täitmiseks just nõutud kvalifikatsiooniga võtmeisikuid. Hanke ettevalmistamisel tehtud KP ja Bindersi vahelistest kokkulepetest tulenevalt oli Binders selliselt kohustatud tagama töövõtja esindaja-projektijuhi ja ka ülejäänud võtmeisikud kooskõlas FIDIC Üldtingimuste p-ga 4.3. Reaalselt ei taganud Binders ei töövõtja esindajat-projektijuhti ega muid võtmeisikuid. Kuna vastavalt Töövõtulepingutele (Lisa c „eritingimused“ p 4.3) ei võinud töövõtja asendada lepingu tingimuste alusel kokkulepitud võtmeisikuid (sh töövõtja esindajat-projektijuhti, objektijuhti ja kvaliteedijuhti) ilma Tellijat teavitamata, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kostja sai aru oma kohustusest võtmeisikute tagamisel. Võtmeisikute tagamise kohtuse rikkumine mõjutas otseselt Töövõtulepingute täitmist ja on üheks Töövõtulepingute lõpetamise aluseks Tellija poolt. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja kaasas KP Tellijaga seotud infovahetusse ning edastas KP-le läbivalt I.i küsimusi seoses Töövõtulepingute täitmisega. Sama tegi kostja KP küsimustega I.ile. Kostja edastas kõik KP ja Konsortsiumi välja toodud projektiprobleemid I.ile, millest tulenevalt konsulteeris I. tihti riigihanke tööde projekteerijaga EA RENG, kes Konsortsiumi nõudel muutis korduvalt vigast põhiprojekti. Kostja projektijuht allkirjastas pea kõik ringkäigulehed, millega Konsortsium pöördus I.i poole, seoses küsimustega Töövõtulepingute täitmise osas. Teiselt poolt edastas kostja KP-le teadete näol ka infot I.i nõudmiste osas. Pooled pidasid regulaarseid nõupidamisi Töövõtulepingute täitmise arutamiseks (KP ja kostja vahel toimusid regulaarsed nõupidamised Töövõtulepingute täitmise küsimustes, nt 2010. aastal 04.07, 08.07, 15.07, 22.07, 04.08, 11.08, 18.08, 25.08, 01.09, 08.09, 15.09). Samas isegi juhul, kui kostja ei oleks andnud KP-le mitte mingit informatsiooni Töövõtulepingute täitmise kohta, ei mõjutaks see kuidagi kostja vastutust KP ees, kui KP ei suuda tõendada põhjuslikku seost taolise rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja kaitses pidevalt Konsortsiumi huve Tellija ees, saates nt Tellijale Konsortsiumi nimel mitmeid põhjendatud ja põhjalikke Tellija rikkumisi käsitlevaid kirju, kus kostja tõi detailselt välja Töövõtulepingute täitmist segavad asjaolud ning seda, et viibimised olid seotud Tellija kohustuste rikkumisega. Kostja saatis Tellijale kirjad 10-27 EST (venekeelne koos tõlkega IV kd tl 130-135), 01-61 EST (IV kd tl 136-140), 01-66 EST (IV kd tl 141-142), 02-74 EST (IV kd tl 143-145), 01-62 EST (IV kd tl 146-155) ja 02-70 EST (IV kd tl 156-158). Kostja proovis Lk 54 / 81

igal võimalikul viisil Tellija ja I.i tähelepanu juhtida Töövõtulepingute täitmisel tekkinud probleemidele. Kostja järgis Konsortsiumi ja KP ees pidevalt lojaalsus- ja hoolsuskohustust ning käitus üksnes heas usus. Hagejate vastupidised väited on täielikult tõendamata.

Hagejad ei ole tõendanud kahju tekkimist. KP väidab, et tema on Tellija poolt Konsortsiumile esitatud 11 586 032 euro suurusest nõudest juba täitnud 1 611 540 eurot ja on kohustatud tulevikus täitma 740 352 eurot (pankroti väljakuulutamise järgselt aga juba 7 403 517.46 eurot). KP sõnul tekkis temale seega Tellija esitatud nõuete tõttu kokku kahju üle 9 miljoni euro. Kostja märgib, et hagejad ei tõendanud kahju tekkimist pangagarantiide realiseerimisest. Tellija rahuldas Konsortsiumi vastu esitatud nõude osaliselt AS-i SEB Pank poolt väljastatud täitmisgarantiide abil kogusummas 1 611 550.09 eurot. KP sõnul seisneb tema kahju selles, et AS-il SEB Pank tekkis hagejate vastu garantiisummade väljamaksmise tagajärjel tagasinõue samas summas. Samas ei ole KP esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et AS SEB Pank on vastava tagasinõude esitanud või et see oleks täidetud. Lisaks ei ole hagejad tõendanud kahju tekkimist Tellija nõude esitamisest. Hagejad märgivad, et VÕS § 128 lg 2 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna kahju seisneb ka kohustuse tekkimises, ei ole asjakohane kostja väide, et KP ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et AS SEB Pank on vastava tagasinõude esitanud või et see oleks täidetud ega tõendit, mis kinnitaks kohustuse tekkimist ja selle täitmise tingimusi Tellija nõude osas. Tegelikult esitasid hagejad kohtule AS SEB Pank nõudeavalduse KP pankrotimenetluses (IX kd tl 38-46), milline nõue ka nõuete kaitsmise koosolekul (protokoll IX kd tl 66-71) tunnustamist leidis. Hagejate nõue teostatud tööde eest tasumiseks on alusetu. Hagejad nõuavad 702 240.74 euro tasumist Alltöövõtulepingute alusel kostjale tehtud tööde eest. Nõude kujunemine on näidatud allpooltoodud tabelis. Kostja ei vaidle küll tabeli kaheksal esimesel real märgitud tasunõude osas hagile vastu, kuid on sellele vaatamata märkinud, et: •

•

Uute Konsortsiumilepingute p 7 kohaselt oli KP tööde maht piiratud sellega, et tema vastutab nende alltöövõtjate töö eest, millega KP-l on sõlmitud alltöövõtulepingud (sellised alltöövõtjad on loetletud Uute Konsortsiumilepingute lisades 1). Sama punkti kohaselt nõustus KP alltöövõtjate lepinguid ilma kostja nõusolekuta mitte muutma. Ka Alltöövõtulepingust nähtub, et Ehitajate teel ei pidanud KP iseseisvalt tegema üldse mitte mingit tööd ning Lääneühendusel pidi ta iseseisvalt tegema töid maksimaalselt vaid 1 851 920 krooni (118 359 euro) ulatuses. Seega seisnesid KP tööd sisuliselt ainult alltöövõtjate tööde vahendamises ehk Alltöövõtulepingute näol ei olnud tegemist õiguslikus mõttes isegi töövõtulepingutega. Hagejad viitavad „tellijalt saadud maksete edastamise kohustusele“, millist kohustust pooltevahelistes lepingutes ei ole. Kostja pidi maksma KP-le tema alltöövõtjate teostatud tööde eest Alltöövõtulepingute järgi: p 7.1 kohaselt pidi KP esitama kostjale teostatud tööde vaheakte kuu 25. kuupäevaks, mis loeti vastuvõetuks, kuid neid on kinnitanud nii kostja kui Tellija; p 7.6 kohaselt tekkis KP-l õigus esitada tehtud tööde eest arve kostja ja Tellija poolt aktsepteeritud tööde eest, mis kuulus kostja poolt tasumisele 5 päeva möödumisel vastava makse saamisest Tellijalt. Lk 55 / 81

•

KP ei ole käesolevas menetluses tõendanud järgmiseid asjaolusid, mille tõendamine on vältimatult vajalik maksekohustuse rikkumisele viitamisel: (i) millal teostas KP töid ning millal esitati kostjale vastavad aktid; (ii) millal esitas KP kostjale tehtud ja aktsepteeritud tööde eest arveid (kusjuures KP ei olegi esitanud tõendina ühtegi arvet); (iii) millal sai kostja KP tööde eest raha ning millal (ja millises ulatuses) tekkis kostjal KP-le tasumise kohustus. KP märgib, et Bindersi etteheide arvete esitamata jätmise tõttu on põhjendamatu, arvestades, et Binders ise ei allkirjastanud Alltöövõtulepingute alusel vastuvõtuüleandmise akte, kuigi samas esitas ise samad tööd tellijale ja allkirjastas enda ja Tellija vahel vastavad aktid ning Tellija on koheselt tasunud Bindersile kõigi KP poolt teostatud tööde eest. Tellija on KP poolt teostatud (ka KP alltöövõtjate poolt teostatud) Tööd täiel määral aktsepteerinud, väljastanud ning allkirjastanud nende kohta vastuvõtuüleandmisaktid ning vastavad summad Bindersile tasunud, sh Tellija on kinnitanud makse sooritamist Töövõtuleping 1 alusel kuupäevadel 08.06.10, 17.08.10, 06.10.10 ning Töövõtuleping 2 alusel kuupäeval 19.08.10. Samuti on Binders võlatunnistusega kinnitanud, et KP teostas vastavalt Alltöövõtulepingutele KP Tööd nõuetekohaselt ning esitas need Bindersile üleandmiseks, samuti et Binders võlgneb Töövõtulepingutest tulenevalt KP-le 2010. aasta maist kuni augustini teostatud tööde eest pärast mahaarvamiste tegemist 4 588 100.59 EEK ehk 293 169.37 eurot.

•

Samuti ei tõenda esitatud dokumendid tasu saamise õiguse tekkimise hetke. Kuigi ei ole vaidlust, et KP tegi töid perioodil mai-august 2010 (ning katkestas ühepoolselt igasuguste tööde tegemise ametlikult 24.09.2010) ning võib seoses Töövõtulepingute lõppemisega nõuda teostatud tööde eest tasu, ei olnud see tasunõue 24.09.2010 ehk KP tööde ühepoolse katkestamise seisuga muutunud sissenõutavaks. KP ei ole vastupidist tõendanud. KP esitas käesolevas menetluses Tellija vahemaksetõendid nr 3 ja 4 (Ehitajate tee) ja nr 2 ja 3 (Lääneühendus), mille alusel pidi Tellija kostjale tasuma vastavalt 25.09.2010 (Ehitajate tee akt nr 3 ja Lääneühenduse akt nr 2), 26.10.2010 (Ehitajate tee akt nr 4) ning 12.11.2010 (Lääneühenduse akt nr 3). Seega oleks KP-l tekkinud esimese tasu saamise õigus kõige varasemalt 30.09.2010 (5 tööpäeva möödumisel Tellija maksest Ehitajate tee akti nr 2 alusel), kuid tasu saamise õiguse eelduseks oli Alltöövõtulepingute p 7.6 kohaselt lisaks ka arve esitamine, mida tõendatud ei ole. Lisaks ei ole KP kuidagi tõendanud seda, et just ülalviidatud Tellija aktid ja vahemaksetõendid sisaldavad neid KP töid, mida KP tegi mais-augustis. KP ei ole näidanud, millised positsioonid Tellija ja kostja vahelistes aktides kattuvad KP ja kostja vaheliste aktidega (ega ole isegi esitanud KP teostatud tööde akte).

KP väidab, et tellija teostas juba septembri alguses Bindersile vahemaksetõendite alusel makseid. KP küsis maanteeametilt teabenõudega välja viidatud vahemaksetõendite alusel teostatud maksekorraldused, millest nähtub, et Maanteeamet teostas Ehitajate tee vahemaksetõendi nr 3 maksed kuupäevadel 10.09, 17.09; vahemaksetõendi nr 4 maksed 15.10 ja 25.10. Lääneühenduse vahemaksetõendi nr 2 maksed teostas Tellija 23.09, 04.10 ja vahemaksetõendi nr 3 maksed 15.10 ja 25.10 (IX kd tl 196-199 ja 201-204). Nimelt oli Maanteeamet teadlik tööde peatumisest alltöövõtjatele tasumata jätmise tõttu ja soovis esimesel võimalusel vastava takistuse kõrvaldada. Eelmärgitu põhjal oli Binders seega juba 24.09.2010 KP tööde peatamise avalduse esitamise ajal tasu maksmise kohustusega Alltöövõtulepingute p 7.6 mõttes viivituses, sest ta sai

Lk 56 / 81

Ehitajate tee vahemaksetõendi nr 3 alusel Tellija teostatud maksed kätte kuupäevadel 10.09 ja 17.09, millest tulenevalt oli Bindersi maksetähtaeg KP-le vastavalt 17.09 ja 24.09. •

KP katkestas 24.09.2010 Töövõtulepingute täitmise. Poolte omavahelised arveldused ei ole Töövõtulepingute lõppemisega seotud kahju seisukohast enam olulised pärast 24.09.2010, kuna KP teatas 24.09.2010 kostjale, et ei kavatse Alltöövõtulepinguid enam täita. Kuna kostja ei teinud pärast 24.09.2010 Töövõtulepingute täitmiseks mingit tööd, ei saanud poolte edaspidised arveldused kuidagi mõjutada Töövõtulepingute täitmist. Kokkuvõttes: enne 24.09.2010 ei olnud kostja ühtegi maksekohustust rikkunud ning pärast 24.09.2010 ei ole see enam oluline, kuigi ka pärast 24.09.2010 ei ole kostja ühtegi maksekohustust rikkunud.

Tabeli teine osa kajastab mahaarvamisi, mida hagejad oleks lepingutest tulenevalt pidanud tegema, kuid ei teinud. Kõik summad on toodud käibemaksuga, kui ei ole eraldi märgitud teisiti.

Nr

Summa Summa Selgitus

(EEK)

(EUR)

Hagiavalduses esitatud nõude kujunemine 6 152 112.14 393 191.63 KP tööd Alltöövõtulepingu 1 alusel (mai-juuli 2010) 7 334 866.04 468 783.38 KP tööd Alltöövõtulepingu 1 alusel (august 2010)

4 273 615.91

273 133.84

1 586 114.50

101 371.19

KP tööd Alltöövõtulepingu 2 alusel (mai-juuli 2010) KP tööd Alltöövõtulepingu 2 alusel (august 2010)

-1 869 977.00

-119 513.31

Ebakvaliteetsed tööd Alltöövõtulepingu 1 alusel

-1 430 024.28

-91 395.21

Ebakvaliteetsed tööd Alltöövõtulepingu 2 alusel

-6 498 102.30

-415 304.43

Saadud ettemaks Alltöövõtulepingu 2 alusel

1 439 075.00

91 973.66

Alltöövõtja AS-i Epler & Lorenz arve KP-le

10 987 680.01

702 240.74

VAHESUMMA: KP kogunõue teostatud tööde osas

-206 119.73

-13 173.45

-67 253.76

-4 298.30

KP tööd Alltöövõtulepingu 1 alusel, mida tellija ei aktsepteerinud KP tööd Alltöövõtulepingu 2 alusel, mida tellija ei aktsepteerinud

Lk 57 / 81

-531 283.32

-511 434 -486 187.92 -312 290.72

-33 955.19

-32 686.59 -31 073.07 -19 959.02

-6 656 833.82 -8 100 283

-425 449.22 -517 702.44

-1 889 519.25 -460 860.59

-120 762.29 -29 454.36

-14 737 515.95

-941 898.94

-29 034 395.96

Tasutud otse alltöövõtjale Metrolux OÜ Tasutud otse alltöövõtjale Empower AS Tasutud otse alltöövõtjale Fooneks OÜ Tasutud otse alltöövõtjale IB FOOR OÜ Üle makstud AS-ile Teede REV-2 Üle makstud EOMAP Maamõõdukeskus OÜ-le Garantiisumma mahaarvamine (10% tööde maksumusest) Projektijuhtimistasu (2%) AS-ilt Empower omandatud nõude tasaarvestus Kahjum AS-i Empower lepingust Kahjum Metrolux OÜ lepingust

50% solidaarkohustuse täitmises kostja poolt Tellijale - 1 468 172.12 KP / kostja nõuete saldo (KP kahjuks)

KP tööd, mida Tellija ei aktsepteerinud (positsioonid 9 ja 10). Alltöövõtulepingute p 7.1 ning p 7.3 kohaselt loetakse KP teostatud tööd vastu võetuks siis, kui neid on aktsepteerinud nii kostja kui ka Tellija. Tellija aktsepteeris KP töid väiksemas ulatuses, kui kostja: Töövõtulepingu 1 alusel jättis Tellija aktsepteerimata KP töid 13 173.45 euro (tööde lõppakt VII kd tl 44-72, väljavõte VII kd tl 87-96) ning Töövõtulepingu 2 alusel 4298.30 euro ulatuses (tööde lõppakt VII kd tl 73-86, väljavõte VII kd tl 97-105). Hagejad on menetluse käigus kostja sellekohaseid vastuväiteid aktsepteerinud ning vähendanud oma lepingujärgset tasunõuet 13 173.45 + 4298.30 = 17 471.75 euro võrra. Otse alltöövõtjatele tasutud summad (positsioonid 11-14). Alltöövõtulepingute p 10.10 kohaselt, juhul, kui KP tööde või nende osa teostamine antakse üle teisele alltöövõtjale või kui kostja teostab neid ise, hüvitab KP kostjale 30 päeva jooksul vastavate tööde maksumuse. Sama punkti kohaselt on kostjal õigus vastavaid makseid kinni pidada või tasaarvestada nende maksetega, mida kostja peab tegema KP-le Alltöövõtulepingute alusel. KP nõuet teostatud tööde eest tasumiseks tuleb vähendada summade võrra, mis on kostja poolt tasutud otse vastavatele alltöövõtjatele, kuid käesolevas menetluses tugineb kostja ainult Fooneks OÜ’le tasutu tasaarvestamisele (36 568.64 eurot, kolmepoolse kokkuleppe projekt, arve ja tasumine (Fooneks OÜ vähendas veidi oma nõuet) VII kd tl 106-115). Metrolux OÜ, Empower AS ja IB FOOR OÜ osas ei tugine kostja menetlusökonoomia kaalutlustel otse viidatud alltöövõtjatele tasutud summade tasaarvestamisele, kuigi leiab, et see tasaarvestus on varasemate menetlusdokumentide alusel kehtivalt toimunud. Kostja ei loobu nimetatud nõuetest ning on need esitanud ka eraldi KP pankrotimenetluses. Kostja nõue KP vastu on suurem KP nõuetest kostja vastu ka ilma ülalviidatud nõueteta. Hagejad on seisukohal, et nimetatud väidetavalt otse alltöövõtjatele tasutud summad ei kuulu tasunõudest mahaarvamisele. Hagejad kinnitavad, et kostja edastas kohtuväliselt KPle alltöövõtjate Metrolux OÜ 30.12.2010 arve (sisaldab viidet aktile 21.12.2010), Fooneks OÜ 22.11.2010 arve (sisaldab viidet alltöövõtu teostamata tööde kokkuleppele) ning IB FOOR OÜ 01.04.2011 arve (sisaldab viide aktile 30.11.2010). Esiteks, KP peatas juba 24.09.2010 avaldusega VÕS § 111 alusel oma kohustuste täitmise seoses Pärnu ümbersõidu objektidel tööde teostamisega ning KP Bindersile antud volitused Lk 58 / 81

kuni Bindersi poolsete kohustuste täitmiseni, sh kuni Binders tasub täielikult KP tööde eest, mis on Tellijale üle antud juuli lõpu seisuga teostatud tööde kohta vormistatud vahemaksetõendites toodud ulatuses. Kostja poolt esitatud arved kajastavad töid perioodil, mil KP oli alltöövõtulepingute täitmise peatanud, samuti on arved adresseeritud Bindersile. KP-l puuduvad mistahes andmed, et käesoleval juhul oleks Binders teostanud KP töid või oleks nende eest maksnud. Kuna 24.09.2010 avalduses toodud eeldusi tööde jätkamiseks (mh Bindersi kohustuste täitmine nii võlgnetava tasu maksmise kui Tellijale täitmistagatiste andmise osas) ei täidetud, jäi KP tööde peatamise juurde ja kostja poolt esitatud tööde käsitlemiseks KP töödena, mille eest peaks ka tasuma KP, puudub õiguslik alus. Vastavate maksete tegemine on olnud Bindersi otsus ja KP-l puudu sellega mistahes seos, sh teadmine, mille eest Binders viidatud töövõtjatele maksis. Pealegi sisaldavad Metrolux OÜ, Fooneks OÜ ning IB FOOR OÜ arved kõigest lihtviidet Pärnu ümbersõidu töödele, mis ei võimalda teha mistahes asjakohaseid järeldusi tõendamaks väidet, et alltöövõtjad on teostanud KP töid vastavalt Alltöövõtulepingutele. Kostja ei ole esitanud KP-le arvete aluseks olevaid teostatud tööde akte ja seega on kostja väide tõendamata. Teiseks eeldab kostja viidatud Alltöövõtulepingute p 10.10 kohaldamine KP Tööde täitmise tähtaegadega viivitamist, sh on ette nähtud etteteatamistähtajad, misjärel on Binders õigustatud andma osa KP töödest üle täitmiseks teistele alltöövõtjatele. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Viidatud sätte tagantjärgi kohaldamiseks puuduvad mistahes alused. Bindersi enda tegevusest tulenevalt ei sõlmitud kolmepoolseid kokkuleppeid alltöövõtjate teostamata tööde ülevõtmiseks (selgitatud hagis), mille kohaselt Binders tasunuks KP-le mõeldud Töölepingute teostamisest Tellijalt saadud lepingutasu otse ülevõetud alltöövõtjale. Sellega oleks loetud tasutuks KP võlad tema alltöövõtjate suhtes ning loetud tasutuks ka Bindersi kohustus edastada Tellijalt saadud lepingutasu KP teostatud tööde eest KP-le. Alltöövõtja Empower AS osas märgivad hagejad, et kostja edastas KP-le kohtuväliselt vastava väite tõendamiseks Empower AS-i 26.10.2010 nõude loovutamise lepingu ja 30.11.2010 arve summas 4 503 370.61 EEK ning ehitustööde aktid. Väidetavalt otse alltöövõtjale Empower AS tasutud summa mahaarvamine on ilmselgelt põhjendamatu, arvestades, et Empower AS ja Binders 26.10.2010 nõude loovutamise ja alltöövõtulepingu lõpetamise lepingu (II kd tl 273-278) alusel loovutas Empower AS tervikuna Bindersile oma nõude KP vastu summas 8 100 283 EEK ehk 517 702.44 eurot, millega on hagejad hagiavalduses arvestanud ja selle haginõudest maha arvanud. Vastavalt kolmepoolsele kokkuleppele oligi kostja kohustatud Empowerile otse tasuma. Kostja poolt tellitud alltöövõtulepingu välised tööd (sh alltöövõtulepingu Bindersi poolt ülevõtmise järgselt Empoweri poolt teostatud tööd) ei puuduta aga KP-d ja selliste summade väljamõistmiseks (kinnipidamiseks) puudub alus. Vajab rõhutamist, et kostja poolt KP-le kohtuväliselt edastatud arve kajastab summat 4 503 370.61 EEK, mis ei kattu ka kostja poolt esitatud tabeli positsioonil 12 (esialgselt) kajastatud summaga 5 149 908.40 EEK. Allhankijatele ülemakstud summad (positsioonid 15-16). Alltöövõtulepingute p-s 1 on „KP Tööd“ defineeritud järgmiselt: „Kõik tööd ja kohustused, mis peavad olema täidetud vastavalt KP Alltöövõtjatega sõlmitud Lepingutele, nagu see on sätestatud KP Alltöövõtjatega sõlmitud Lepingus, mis on juurde lisatud Lepingule lisana nr 2“. KP alltöövõtjaid ja nendega sõlmitud lepinguid (koos maksumustega) loetlevad Alltöövõtulepingu lisad 1. Alltöövõtulepingu 1 p 6.1 kohaselt on lepingu hind 47 037 717.70 krooni. See summa vastab täpselt selle, mis on Alltöövõtulepingu 1 lisas 1 loetletud alltöövõtjate tegemata tööde summa. Seega seisnesid KP Tööd Ehitajate teel (Alltöövõtulepingu 1 alusel) üksnes ja ainult alltöövõtjate tööde vahendamises ning KP ei Lk 59 / 81

pidanud ise mingeid töid teostama. See seletab ka asjaolu, et Uute Konsortsiumilepingute p 7 kohaselt ei tohtinud KP oma alltöövõtjatega sõlmitud lepinguid muuta. Lisaks sätestavad Alltöövõtulepingud (p 6.3), et Alltöövõtulepingute järgne hind ei muutu ka siis, kui KP peab maksma oma alltöövõtjale vastava töö eest rohkem, kui Alltöövõtulepingu hind. Lääneühenduse lepinguga (Alltöövõtulepinguga 2) on olukord sama nagu Alltöövõtulepinguga 1, kuid lepingu hinnast 7 507 449 krooni ei ole alltöövõtjat märgitud töödele 1 851 920 krooni (118 359.26 euro) ulatuses positsioonidel „betoonkonstruktsioonid“ ja „hüdroisolatsioon“. Seega on võimalik, et KP teostas neid konkreetseid töid ise. Samas ei puuduta kostja nõuded alltöövõtjatele üle makstud summade osas nimetatud positsioone. Ülaltoodust tuleneb, et KP ei võinud nõuda kostjalt suuremate summade maksmist, kui oli Alltöövõtulepingute hind, mis oli omakorda seotud KP sõlmitud alltöövõtulepingute hinnaga. KP esitatud teostatud tööde aktide analüüsi käigus ilmnes, et KP tasus alltöövõtjatele AS-ile Teede REV-2 ning Tippgeo OÜ oluliselt rohkem, kui nägid ette vastavate töövõtjatega sõlmitud lepingud. AS Teede REV-2. Alltöövõtja Teede REV-2 teostas liikluskorralduse töid kogu objekti (s.t nii Ehitajate tee kui Lääneühendus) ulatuses. Vastavalt alltöövõtjaga sõlmitud lepingu (VII kd tl 116-127) p-le 4.1-4.2 oli liikluskorralduse hind kogu projekti ajaks 950 000 krooni + km ning see kuulus tasumisele vastavalt lepingu lisas 1 toodud graafikule. Graafiku kohaselt olid liikluskorralduse kulud jaotatud järgmiselt (ilma käibemaksuta): (i) teenuse käivitamine novembris-detsembris 2009 (pakkumisel ekslikult märgitud 2010): 52 500 krooni; (ii) periood 01.01.2010 – 31.03.2010: 30 000 krooni kuus, kokku 90 000 krooni; edaspidi 65 000 krooni kuus. Seega olid liikluskorralduse kulud alates ehituse algusest kuni 2010. a augusti lõpuni kokku 467 500 krooni + km (52 500 + 90 000 + 6*65 000). KP nõudis kostjalt sama perioodi liikluskorralduse eest aga 893 695 krooni + km (KP akt nr 2 Ehitajate tee kohta, VII kd tl 128141, rida 1007, lahter „tasutud kokku“, summas 711 995 krooni, pluss KP akt nr 2 Lääneühenduse kohta, VII kd tl 142-145), sama rida ja lahter, summas 181 700 krooni). KP nõudis seega 426 195 krooni rohkem, kui temal pidi liikluskorralduseks kuluma, millele lisandub käibemaks – seega kokku 511 434 krooni ehk 32 686.59 eurot rohkem. Kuna Alltöövõtulepingu alusel oli sama töö eest ette nähtud sama summa, mida KP pidi tasuma alltöövõtjale, ei või KP nõuda kostjalt sama töö eest suuremat summat. EOMAP (end. Tippgeo). Nimega „Tippgeo“ on tähistatud alltöövõtja EOMAP Maamõõdukeskus OÜ, kes teostas geodeetilisi töid nii Ehitajate teel kui ka Lääneühendusel. Vastavalt alltöövõtjaga sõlmitud lepingule Ehitajate tee osas (VII kd tl 146-174) oli geodeetiliste tööde maksumus Ehitajate teel kokku 1 199 147.29 krooni (ilma km), millest alltöövõtja esitas KP-le teostatud tööde akte ja arveid 59 681 krooni ulatuses (ilma km) (VII kd tl 175). KP nõudis kostjalt samade tööde eest aga 221 287.60 krooni (ilma km), seega kokku 161 606.60 krooni rohkem, millele lisandub käibemaks, kokku 193 927.92 krooni rohkem. Vastavalt alltöövõtjaga sõlmitud lepingule Lääneühenduse osas (VII kd tl 176-188) oli geodeetiliste tööde maksumus Lääneühendusel kokku 390 386 krooni (ilma km), millest alltöövõtja esitas KP-le teostatud tööde akte ja arveid 21 050 krooni ulatuses (ilma km) (VII kd tl 189). KP nõudis kostjalt samade tööde eest aga 264 600 krooni (ilma km), seega kokku 243 550 krooni rohkem, millele lisandub käibemaks, kokku 292 260 krooni rohkem. Kokkuvõttes nõuab KP kostjalt kokku 31 073.07 eurot (193 927.60 krooni + 292 260 krooni) rohkem, kui ta pidi samade tööde eest maksma oma alltöövõtjale. Vastavad kulud kajastavad KP Ehitajate tee tehtud tööde aktil 2 (vt VII kd tl 128-141) positsioonil 1011 („Väljamärkimistööd (peab sisaldama geodeetilise alusplaani kontrollimist)“) ning Lääneühenduse tehtud tööde aktil 2 (vt VII kd tl 142-145) samal positsioonil. Sarnaselt Teede REV-2 töödega ei ole sellisel nõudel õiguslikku alust. Lk 60 / 81

Hageja leiavad, et vastavatel kostja vastuväidetel puudub seos käesoleva vaidlusega, sest asjaolu, kas ja kui palju on KP oma alltöövõtjatele maksnud, ei mõjuta kuidagi KP nõudeid Bindersi vastu. KP rõhutab, et Alltöövõtulepingutes fikseeriti Bindersi soovil konkreetselt KP poolt teostatavad tööd, nende maksumus ning Tellijalt saadavad summad vastavate tööde osas ning seeläbi ka KP (ja ka Bindersi) poolt kandmisele kuuluv lõplik kahjumiosa Töövõtulepingute täitmisel (Alltöövõtulepingute lisad). Alltöövõtulepingute sõlmimisega oli KP ja Binders aktsepteerinud, et on projekt on selle hetke seisuga kahjumlik ja fikseeriti üheselt KP kanda jääv kahjumiosa (sõlmitud alltöövõtulepingute hinna ja Tellijalt samade tööde eest lepingu järgi saadava hinna vahe). Sellises olukorras on KP hinnangul Bindersi poolt KP-le tööde eest M.etasumise eesmärgiks olnud enda riskide maandamine ja enda riskiosa KP kanda jätmine, mis oli üheselt vastuolus Uutes Konsortsiumlepingutes ja Alltöövõtulepingutes kokkulepituga. Bindersi käitumine oli siinkohal eriti küüniline ja pahatahtlik – Binders küsis ja sai Tellijalt raha KP tööde eest, KP-le seda edasi ei maksnud ning pakkus KP-le „laenu“ (vt Bindersi 19.10.2010 kiri, IX kd tl 205-206) kui KP annab Bindersile sobivad tagatised ja aktsepteerib Bindersi „laenu“ tingimusi. See on jämedas vastuolus 28.05.2010 kokkulepituga ning on iseäranis küüniline ning toimunud selgelt teadlikult ja tahtlikult, kuna Binders alustas sõlmitud kokkulepete rikkumist koheselt pärast nende sõlmimist. Alltöövõtulepingute lisades 1 lepiti kokku konkreetses KP lepingutasunõudes (47 037 717.69 krooni Ehitajate tee ja 7 507 450 krooni Lääneühendus (ilma käibemaksuta), summade kujunemine nähtub lepingute lisades 1), mis väljendus akteerimise jäägis konkreetse alltöövõtjaga sõlmitud lepingu raames – sh lepiti kokku iga alltöövõtjale makstavas tasu suuruses, sh oli: a) AS Teede REV akteerimise jääk Alltöövõtulepingusse oli 1 007 845.00 krooni (Ehitajate Tee Alltöövõtulepingu lisa nr 1 rida 13) ja 186 300 krooni (Lääneühenduse Alltöövõtulepingu lisa 1 rida 6); b) EOMAP Maamõõdukeskus OÜ akteerimise jääk Alltöövõtulepingusse oli 254 890 krooni (Ehitajate tee Alltöövõtulepingu lisa 1 rida 10) ja 423 113 krooni (Lääneühenduse Alltöövõtulepingu lisa 1 rida 1). Tegemist on summadega, mida Binders kohustus vastavalt Alltöövõtulepingutele KP-le tasuma. Kostja ei ole väitnud, et Tellija ei ole vastavaid töid aktsepteerinud või Tellija oleks tööde eest Bindersile vähem tasunud vms. Käesolevas kohtuasjas on oluline, et Binders on KP poolt esitatud vahemaksetõendites kajastatud tööd kinnitanud ja need edastanud Tellijale, kes on vastavad tööd aktsepteerinud ja nende eest Bindersile tasunud. Garantiiraha kinnipidamine (positsioon 17). Kostja leiab, et tal on õigus pidada KP-le tasumisele kuuluvatest maksetest kinni garantiiraha 10% ulatuses (summas 19 959.02 eurot) järgmistel põhjendustel: 1) Alltöövõtulepingute p 7.6 kohaselt on kostjal õigus KP teostatud ja kostja ja Tellija poolt aktsepteeritud tööde eest tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidada 10%. Nimetatud summa tagab KP vastutust teostatud tööde kvaliteeti eest ning see tasutakse KP-le vastavalt Alltöövõtulepingute p-le 7.7 siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: (1) KP täidab kõik Alltöövõtulepingust tulenevad kohustused, sh teostab lisatöid ja kõrvaldab kostja või Lk 61 / 81

Tellija poolt osundatud puudused; (2) Tellijale on esitatud Peatöövõtulepingu nõuetele vastav pangagarantii ning see on Tellija poolt aktsepteeritud ning (3) Tellija on tagastanud kinni peetud summa kostjale. Kuna Peatöövõtulepingu alusel oli Tellijal samuti õigus kinni pidada 10% kostjale tasutavast summast (millest kostja tasus omakorda KP-le Alltöövõtulepingute alusel), siis loodi Alltöövõtulepingute p-ga 7.6 olukord, kus kostja ei peaks maksma KP-le viimase teostatud tööde eest rohkem, kui ta on ise Tellijalt saanud. 2) Garantiiraha kinnipidamist ei mõjuta Töövõtulepingute lõppemine. Hagejad ei aktsepteeri garantiiraha kinnipidamist Alltöövõtulepingute alusel põhjusel, et „Tellija poolt Lepingutest taganemise tõttu on Binders õigustatud vastava garantiiaegse tagatise Tellijalt tagasi küsima (või tasaarvestama Tellija nõuetega Konsortsiumi vastu)“. Ka Uute konsortsiumilepingute p 9 sätestab, et KP saab tasu nõuetekohaselt teostatud KP Tööde eest ainult pärast (i) teostatud KP Tööde, osutatud teenuste ja hangitud materjalide kostja ja Tellija poolset kinnitust ning (ii) pärast kostja poolt vastava makse saamist Tellijalt. Kuna Tellija juba tasaarvestas garantiisumma tema nõuetega Konsortsiumi (s.t solidaarselt KP ja kostja) vastu ega kavatse seda kostjale tasuda, siis ei ole täidetud Alltöövõtulepingute p-s 7.7 ja Uute konsortsiumilepingute p-s 9 sätestatud tingimus, mille kohaselt maksab kostja KP-le garantiisumma välja siis, kui saab selle ise Tellijalt tagasi. Seega on kostjal õigus KP-le tasumisele kuuluvatest summadest kinni pidada 10%. KP nõue nimetatud summa saamiseks muutub sissenõutavaks siis, kui vahekohus leiab, et Tellijal ei olnud kahju- või leppetrahvinõudeid Konsortsiumi vastu ning Tellija maksab vastava summa kostjale välja. 3) Tellijal tekib garantiisumma tagastamise kohustus vastavalt Alltöövõtulepingute p 7.8. sätetele alles 60 kuu möödumisel tööde üleandmisest (tööd anti üle kevadel 2011, järelikult kevadel 2016). Seega ei ole KP nõue garantiisumma ulatuses muutunud sissenõutavaks. Tähtsust ei oma ka see, et Tellija on kinni peetud garantiisummad oma kahjunõudega tasaarvestanud – selliselt kasutas Tellija ära oma garantiinõude tagatise, kuid ilmselgelt ei loobunud nõuetest, mis võivad tal tekkida seoses Töövõtulepingute kehtivuse ajal teostatud töödega (sh KP töödega). Hagejad leiavad, et kostja arusaam õigusest garantiisumma kinni pidada, on ebaõige. Esiteks on KP nõue kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 127jj koosmõjus. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuulub kahju, mis on kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Käesoleval juhul on kostja poolt Alltöövõtulepingute rikkumine toonud otseselt kaasa kostja poolt garantiirahana kinni peetud KP-le väljamaksmisele kuuluvate summade välja maksmata jätmise rahas (küll on majanduslikus mõttes väljamakse toimunud, kuna Tellija on kasutanud oma vastavat kohustust tasaarvestusena). Selline kinnipeetud summade välja maksmata jätmine kujutab KP-le kahju tekkimist, s.o varalist defitsiiti VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud diferentsihüpoteesi tähenduses. S.t kui kostja oleks täitnud kohaselt kõik lepingulised kohustused, poleks KP-l tekkinud vajadust Leping lõpetada, oleks saabunud KP ja kostja vahelise, samuti kostja ja Tellija vahelise lepingu täitmine ja Lepingu p-s 7.7 toodud asjaolud. Seega kostja poolt kohustuste rikkumata jätmisel oleks täitunud Lepingu p 7.7 järgsed eeldused ning kostjal oleks tekkinud KP-le väljamakse kohustus. Kostja poolt kohustuste rikkumise tõttu on Lepingu p 7.7 asjaolude saabumine muutunud alatiselt võimatuks. Vastavalt on kostja poolt kohustuste rikkumine otseselt seotud KP-l lõplikest tasudest (väljamaksetest) ilma jäämisega. Kostja kohustuste rikkumiseta oleks KP-l tekkinud väljamaksetele õigus. Selline tulemus kujutab vahetult KP-l kostja kohustuste rikkumise tõttu Lk 62 / 81

kahju tekkimist. Tekkinud kahju on otseses põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. S.o kostja kohustuste rikkumiseta poleks KP-l kahju tekkinud. Alternatiivselt on KP nõue käsitletav tasu maksmise nõudena. Tasunõude eeldused vastavalt Alltöövõtulepingute p-le 7.7 ja Uute Konsortsiumilepingute p-le 9 on täidetud, kuna TsÜS § 110 ja § 104 kohaselt muutusid Bindersi maksekohustused kinnipidamisteta KP ees sissenõutavateks hetkest, kui Binders ei teinud enam ise vajaliku hoolsusega samme, mis olid vajalikud KP ja tema alltöövõtjate teostatud töö Tellijale üleandmiseks ja Tellijalt vajaliku finantseeringu saamiseks. TsÜS § 104 lg 1 kohaselt loetakse tingimus saabunuks ka juhul, kui selle saabumist takistas hea usu põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Sätte kohaldamiseks on piisav esile tuua, et äramuutva tingimuse saabumine ei olnud tingimust takistanud poolele kasulik. Selleks piisab üksnes, kui tõendatakse, et tingimuse saabumisega jäänuks tingimuse saabumist takistanud pool millestki ilma. Kuna Tellija on Töövõtulepingu lõpetanud Bindersi rikkumiste tõttu, s.o Binders keeldus põhjendamatult Töövõtulepingutest tulenevate kohustuste täitmisest, mistõttu ei ole faktiliselt võimalik ka Tellija poolne garantiiraha tagastamine, on Bindersi poolne hea usu vastane käitumine takistanud tingimuse täitmist. Olukorras, kus vahekohus kinnitab Tellija lepingute lõpetamise avalduse põhjendatust, on Tellija poolt Lepingutest taganemise tõttu Binders õigustatud vastava garantiiaegse tagatise tasaarvestama Tellija nõuetega Konsortsiumi vastu. Kuna KP Konsortsiumi sisesuhtes vastutab kostja Töövõtulepingute ülesütlemisest tingitud tagajärgede eest, ei ole Binders õigustatud vastavat tagatise osa kinni hoidma. KP rõhutab, et Tellija on koheselt tasunud Bindersile kõigi KP teostatud tööde eest. Maanteeameti esindaja on siinjuures oma 08.01.2011 kirjas (VI kd tl 169-170) selgitanud: „Oleme eelmise aasta lõpuga maksnud välja kõik meile esitatud arved – Ehitajate tee ja Läänepoolse ühendustee lepingute raames teostatud tööd oktoobri (kaasa arvatud) kuu seisuga. Selle aasta alguses esitati Ehitajate tee novembri kuus tehtud tööde kohta arve, mis läheb maksmisele jaanuari lõpus/veebruari algul. Läänepoolse ühendustee novembri kuu tehtud tööde maht ei võimaldanud (min arve summa 5milj EEK) arvet esitada. Detsembri kuus praktiliselt tööd on peatatud, üksikute kraavide kaevamine ja vähesel määral kergliiklusteede muldkeha väljavedu ning toimub talihooldus ja liikluskorraldusvahendite hooldus“. Kostjal on nõudeid KP vastu, mis on kirjeldatud allpool (kalkulatsiooni positsioonid 18 – 21), mille kogusumma on 1 113 327.33 eurot. Osa nimetatud summast (517 702.44 eurot, vt allpool) on juba tasaarvestatud KP nõudega. Käesolevaga tasaarvestab kostja ülejäänud osa oma allpool kirjeldatud nõuetest KP vastu KP nõudega Alltöövõtulepingute alusel kattuvas ulatuses (s.t mis tahes ulatuses, milles kohus tuvastab KP nõude olemasolu). Kohtupraktika kohaselt ei keela seadus tasaarvestuse tegemist kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata, samuti ei peeta tingimuslikuks sellist tasaarvestuse avaldust, mis on esitatud alternatiivselt juhuks, kui kohus peaks hagi rahuldama. Projektijuhtimistasu (positsioon 18). Kostja leiab, et tal on õigus pidada KP-le tasumisele kuuluvatest maksetest kinni projektijuhtimistasu 2% ulatuses Põhilepingute maksumusest järgmiste põhjenduste kohaselt: 1) Uute konsortsiumilepingute p 15 kohaselt kohustus KP tasuma kostjale projektijuhtimistasu 2% tööde üldmaksumusest, millest 1% peetakse kinni jooksvalt ning 1% peetakse kinni viimasest lepingulisest maksest. Nimetatud tasu lepiti kokku algsete Konsortsiumilepingute sõlmimise ajal ning KP kinnitas oma 10.12.2009 kirjas, et tasu ei maksta M.e teenuse eest, vaid üksnes selle eest, et kostja osaleb Töövõtulepingute riigihankes Lk 63 / 81

ühispakkujana ning jagab ühispakkujana KP vastutust suhetes Tellijaga (KP kirja kohaselt: „leppisime teiega suuliselt kokku ... et me tasume Teile selle eest, et me kasutame SIA Binders poolt varasemalt teostatud tööde nimekirja, rahasumma, mis võrdub 1%-iga lepinguliste tööde kogumahust (arvestamata käibemaksu)“. Seega oli tasu mõeldud ühekordse riskitasuna ja M.e tasuna mis tahes kostja poolt tehtava töö/käsundi eest. Uute Konsortsiumilepingute kohaselt lepiti kokku, et tasu tõuseb 2%-ni Töövõtulepingute kogumaksumusest, kuna KP oli raskustes Töövõtulepingute täitmisega ning kostja oli sunnitud asuma neid ise täitma, millega kaasnes veel suurem vastutus Tellija ees (mis on nüüdseks ka realiseerunud). Seega ei ole tasu suurus kuidagi seotud sellega, milline oli Töövõtulepingute täitmise ulatus ning tööjaotus KP ja kostja vahel. 2) KP ei põhjenda oma vastuväiteid tasunõudele. KP vaidleb tasunõudele vastu üksnes põhjusel, et „nõuetekohast juhtimisteenust ei ole osutatud“. Kuigi nimetatud tasu ei eeldanudki mis tahes teenuste osutamist ning kuulus tasumisele preemiana kostja poolt võetava riski eest, märgib kostja selguse huvides, et hagejad eksivad ka faktides. Kostja täitis nõuetekohaselt konsortsiumi juhtivpartneri kohustusi ning koordineeris kõigi Töövõtulepingute raames teostatavate tööde tegemist ning juhtis mh Alltöövõtulepingute raames teostatavaid töid (mis on tõendatud hagejate endi poolt esitatud arvukate tõenditega). Kui KP leidis, et tasu oli ette nähtud teenuse eest ning kostja ei osutanud teenust nõuetekohaselt, tuli KP-l esitada vastav kahju hüvitamise nõue tulenevalt teenuse M.enõuetekohasest osutamisest, nagu KP antud tsiviilasjas ka tegi. See tähendab, et KP peaks näitama, milles seisnesid osutamata jäänud või M.enõuetekohaselt osutatud projektijuhtimise teenused. Kui kahju tekitamine on tõendatud, saab kahju tasaarvestada Alltöövõtulepingute alusel tasumisele kuuluvaga. Ühelgi juhul ei ole aga õiguslikult põhjendatud lepingujärgse tasu tasumata jätmine lisaks kahju hüvitamisele. 3) Uute konsortsiumilepingute p 15 kohaselt on projektijuhtimistasu 2% „Tööde üldmaksumusest“. „Tööd“ on lepingu p-s 3 defineeritud kui „tööd, mis peavad olema teostatud vastavalt Põhilepingule“ ehk Töövõtulepingute järgsed tööd. Töövõtulepingu 1 maht oli 247 066 740.51 krooni (15 790 442.68 eurot) ning Töövõtulepingu 2 maht oli 85 774 950.35 krooni (5 482 018.48 eurot), kokku 21 272 461.16 eurot. Seega kuulub tasumisele tasu suurusega 425 449.22 eurot (2% * 21 272 461.16). Hagejad on seisukohal, et projektijuhtimistasu ei kuulu tasunõudest mahaarvamisele. Kostja väide, et tasu oli mõeldud ühekordse riskitasuna ja M.e tasuna kostja poolt tehtava töö eest, on väär ja ei tulene Konsortsiumilepingust, Töövõtulepingutest ega ka Uutest Konsortsiumilepingutest. Kostja kinnitab (juhtimis)teenuse M.eosutamist, märkides, et see kuulus tasumisele hoopis n-ö preemiana kostja poolt võetava riski eest. Eeltoodud väide on ebaõige ja vastuolus KB ja Bindersi vahel sõlmitud Konsortsiumlepingutest sätestatuga. Kostja poolt viidatud 10.12.2009 kiri ja selles esitatud seisukoht, ei muuda konsortsiumi osapoolte vahel eksisteerivat õigussuhet. Vastav pakkumine oli tingitud varasematest Bindersi rikkumistest ja passiivsusest, KP tegevuse eesmärgiks oli tagada vähemalt Binders võtmeisikute vajaliku koostöö objekti. KP taotlusel on 10.12.2009 kirja konteksti ja Bindersi hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumiste osas kohtuistungil vande all üle kuulatud KP juhatuse liige A. K.. Tulenevalt Bindersi poolsetest rikkumistest käsundisuhte täitmisel ütles KP juba oma 24.09.2010 avalduses üles Uute Konsortsiumlepingute p 15 sätestatud Bindersi kui käsundisaaja tasu kokkuleppe. Kuna Binders ei ole oma lepingulist kohustust täitnud (ei ole juhtimisteenust osutanud), on õigustamatu Bindersi kasuks KP tasunõudest vastava kinnipidamise tegemine. Ebaõige on kostja väide, justkui KP soovib jätta tasumata lepingujärgse tasu 2% ning lisaks nõuab kahju hüvitamist. Eristada tuleb Bindersi projekti juhtimise kohustust (p 15) ja Lk 64 / 81

Konsortsiumlepingu ühe osapoole kohustustest Töövõtulepingute täitmisel. Kooskõlas VÕS § 580 lõikega 1 lepiti Konsortsiumilepingute p-des 6 kokku, et iga osapool annab Tellijale oma tegevuse ulatuses vajalikud tagatised ning p-des 9, et Binders teostab Töövõtulepingus 1 määratud kogutöödest 50% ulatuses tööde-materjalide kogutabelist, mis on esitatud Tellijale ja et vastavad tööd jagatakse Töövõtulepingu kogu Tööst geograafiliselt võrdselt (50% ja 50%). Kostja rikkus Konsortsiumi liikmete sisesuhtes kohustusi, mis tõid omakorda kaasa Konsortsiumi kohustuste rikkumise Tellija ees ja kahjunõude. Nimelt, kuna eeltoodud rikkumised on põhjustanud Tellija poolt 28.09.2011 Konsortsiumile nõudekirja esitamise ning vastavas nõudekirjas loetletud kahjude tekkimise Tellijal, on Binders tekitanud ka pangagarantiide realiseerimisest ja Tellija nõude ja jääksummas otsese varalise kahju ka KPle. Binders on Konsortsiumilepingute p-d 9.4 kohaselt kohustatud oma konsortsiumi osapoolena kahju hüvitama. VÕS § 101 lg 2 annab võimaluse kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on SIA Binders rikkumised toonud kaasa KP solidaarvastutuse Tellija ees ning Binders on selliselt tekitanud KP-le märgatava kahju, milleks on Tellija poolt KP vastu esitatud nõuded. Kui sellises olukorras aktsepteerida Bindersi tasunõuet, oleks tegemist tasuga tegevuse eest, mis tekitas kahju. KP on seisukohal, et sellises olukorras on vastavalt eelviidatule KP-l õigus kasutada õiguskaitsevahenditena nii täitmisest keeldumist kui kahju hüvitamise nõuet. Isegi kui leida, et Binders on mingis ulatuses M.enõuetekohaselt ja osaliselt juhtimisteenust osutanud, oleks sellise tasu ka osaline väljamõistmine üheselt vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti leiab KP, et kui kohus leiab, et Bindersi juhtimisteenuse osutamise tasu on osaliselt või täielikult põhjendatud, on vastava tasu näol tegemist täiendava varalise kahjuga, mis ei ole hõlmatud Tellija poolt esitatud nõudega ja KP senise haginõudega käesolevas asjas. Sellisel juhul soovib KP tasaarvestada kirjeldatud kahju hüvitamise nõude (Bindersile raha juhtimisteenuse eest maksmise kohustus) Bindersi vastu Bindersi nõudega kattuvas ulatuses (menetluslik tasaarvestus). AS-lt Empower omandatud nõue (positsioon 19). Hagejad tunnistavad, et KP nõudest tuleks maha arvata AS-i Empower nõue KP vastu summas 517 702.44 eurot, mis on tekkinud 14.12.2009 KP ja AS-i Empower vahel sõlmitud alltöövõtulepingu nr 917/1 alusel ning mis on loovutatud kostjale. KP tasaarvestas nimetatud nõude oma nõuetega 03.02.2012 nõudekirjaga kostjale. Oma avalduses KP ise ei määranud, millise oma nõudega ta kõnealuse kostja nõude tasaarvestas. VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Analoogia korras tuleks nimetatud põhimõtet kohaldada ka kohustuse täitmisele tasaarvestamise teel. Seega isegi kui eeldada, et KP-l on mitu erinevat nõuet kostja vastu (s.t nii tööde teostamisest tulenev nõue kui ka kahju hüvitamise nõue), on kostjal õigus määrata, millise kohustuse katteks AS-ilt Empower omandatud nõue tasaarvestati. Kostja määrab, et AS-ilt Empower omandatud nõuet tasaarvestati KP nõudega tasu saamiseks Alltöövõtulepingute alusel. Hagejad nõustuvad tasaarvestusega just tasunõude osas Alltöövõtulepingute alusel. Kostja selgitab, et Empower’ilt omandatud nõue (positsioon 19) ei ole sama nõue, mis oli esialgselt kajastatud positsioonil 12 (tasutud otse alltöövõtjale Empower). Nõue positsioonil 12 tuleneb sellest, et kostja tasus alltöövõtjale otse tööde eest, mille eest KP ei ole tasu saanud ja nõuab seda kostjalt (topelt). Nõue positsioonil 19 tuleneb sellest, et kostja omandas Lk 65 / 81

Empower’ilt nõude KP vastu nende tööde teostamise eest, millest eest KP on ise tasu saanud. Tegemist on erinevate töödega ja erinevate nõuetega. Kahjum allhankijatega sõlmitud lepingutest (positsioonid 20, 21). Vastavalt Uute konsortsiumilepingute p-le 13 on KP kohustatud kandma seoses tema poolt sõlmitud alltöövõtulepingutega tekkinud kahjumi, s.o. KP poolt sõlmitud alltöövõtulepingutes kokku lepitud KP Tööde üldhinna ja Tellija poolt KP Tööde eest vastavalt Töövõtulepingutele tasumisele kuuluva üldhinna vahe. KP sõlmis hulgaliselt kahjumlikke lepinguid ning nõustus nende tagajärgede eest ise vastutama. Kuna Töövõtulepingud sõlmiti KP initsiatiivil, kes soovis iga hinnaga alustada tegevust teedeehituse valdkonnas, on loogiline, et KP nõustus ise vastutama sõlmitud kahjumlike lepingute eest. On küll õige, et Tellija on alltoodud tööd (alltöövõtjad Empower AS ja Metrolux OÜ) aktsepteerinud ja kostjal on tekkinud õigus saada nende eest tasu. Siiski on Tellija kohustus tasuda tööde eest piiratud nende ühikhindadega, mis on toodud Töövõtulepingutes. Samas pidi kostja tasuma alltöövõtjatele nende ühikhindade alusel, mida KP leppis oma alltöövõtjatega kokku. Need hinnad olid aga Tellija hindadest kohati oluliselt kõrgemad, nagu nähtub ka Alltöövõtulepingute lisadest 1. Et kontrollida kahjumi tekkimist konkreetsete positsioonide kaupa, tuleks võrrelda Empoweri ja Metroluxi teostatud tööde akte Tellijaga allkirjastatud lõppaktidega (selline võrdlus on toodud kostja esitatud tabeleis IV kd tl 159-161, aktide positsioonide numbrid, nimetused ja kogused langevad alltöövõtjate aktides Tellija omadega kokku). Tööde nimetused ja sisu ja mahud on identsed: nt on nii Empoweri aktis kui ka Tellija aktis olemas rida „8001: Kaheahelalise 35 kV õhuliini demontaaž, Papiniidu-Savi / Papiniidu-Pärnu-Savi-Jänese-Lavassaare 35 kV õhuliini rekonstrueerimine“ mahuga 1700 m. Ainus erinevus alltöövõtja akti ja Tellija akti vahel on ühiku hind: Tellija oli kohustatud tasuma ühe meetri eest 7.65 krooni, alltöövõtjale tuli aga sama töö eest tasuda 18.26 krooni. Vahe (10.61 krooni x 1700 meetrit = 18 037 krooni) on kostja kahjum Empoweri lepingu konkreetselt realt. Liites kokku kahjumeid (aga kohati ka kasumeid) on lõpptulemuseks kostja kogukahjum antud alltöövõtja lepingu pealt. Kahjum Empower ASi lepingust (ainult Ehitajate tee) on kokku 120 762.29 eurot (akt VII kd tl 190-192) ning kahjum Metrolux OÜ lepingust (ainult Lääneühendus) on 29 454.36 eurot (akt VII kd tl 193-194). Kuigi kostja on mõlemale nimetatud alltöövõtjale tasunud, ei pea ta seda asjaolu oluliseks, kuivõrd tähtis on tasumise kohustuse tekkimine. Kostjal puudus kohustus teavitada KP-d võimalusest tellida töid odavamalt kolmandalt isikult. Hagejad toovad esile, et Tellija on KP poolt teostatud Tööd täiel määral aktsepteerinud, mida kinnitavad Tellija poolt allkirjastanud vahemaksetõendid, samuti Bindersi võlatunnistus, mille kohaselt on Binders KP teostatud tööd vastu võtnud, sh kinnitanud tööde vastavust Alltöövõtulepingutele. Samuti ei ole kostja väidetavat kahjumit tõendanud. Kostja ei ole esitanud alusdokumente, mis tõendaks väidetavat töövõtulepingute alusel tekkinud kahju (s.o kas ja millises ulatuses Tellija on tööd aktsepteerinud; kas kostja on alltöövõtjatele tasunud suuremas ulatuses kui Tellija ning kas ja millisel õiguslikul alusel oleks põhjus vastav kahju hageja nõuetest maha arvata). Kostja esitatud tabelid väidetava kahjumi kohta ei ole tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 tähenduses. Võrreldes tabelis esitatud positsioone ja vahemaksetõendite aluseks olevaid tehtud tööde akte, ei ole võimalik jõuda samale järeldusele väidetava kahjumi kohta (kostja esitatud andmed mahtude ja tasude kohta ei ole kooskõlas teostatud tööde aktides kajastatuga) ning jääb ebaselgeks, mida kostja kahjumi all silmas peab. Hagejad märgivad, et kuivõrd Binders märkis umbmääraselt juba oma 20.09.2010 kirjas, et KP on sõlmitud alltöövõtulepingud põhjendamatult kõrge hinnaga, palus KP oma 24.09.2010 Lk 66 / 81

avalduses teavitada KP-d: a) millised alltöövõtulepingud on sõlmitud põhjendamatult kõrge hinnaga; b) milline on põhjendatud hind ja milliselt isikult saab vastava hinnaga töid tellida; c) miks ei ole Binders sellest varasemalt KP-d teavitanud. Nimelt sätestab Uute Konsortsiumlepingute p 16, et: „Juhtivpartner uurib alltöövõtjatega (kaasaarvatud materjalide hankijad) juba sõlmitud Lepinguid. Juhtivpartner on õigustatud tegema AS-le „K. & Partnerid“ ülesandeks lõpetada või muuta alltöövõtjatega olemasolevad lepingud juhul, kui SIA „Binders“ tunnistab nad põhjendatult liigseteks või M.evastavateks Projekti edukaks, nõuetekohaseks ja õigeaegseks täitmiseks, ning juhul kui sellised lepingud, mis on juba sõlmitud alltöövõtjatega, annavad seaduslikke aluseid selliseks lõpetamiseks või muutmiseks (materjalide hanked) kompensatsioonita. Juhtivpartner on õigustatud üle võtma ülalmainitud lepingud (sõlmima lepingud AS-i „K. & Partnerid“ alltöövõtjatega).“ KP selgitas juba hagiavalduses, et KP oli sunnitud Bindersi Töövõtulepingute sõlmimise järgselt Tööde teostamise kohustuste rikkumisest tulenevalt sõlmima hulgaliselt alltöövõtulepinguid kompenseerimaks Bindersi kohustuste rikkumist. Alltöövõtulepingute sõlmimisel ei olnud aga tõusvast majandussituatsioonist (sh kütuse aktsiisi tõusu ja bituumeni hinnatõus) võimalik saavutada kokkuleppeid niivõrd soodsate lepinguhindadega, mis oleks taganud samaväärse kokkuhoiu võrreldes olukorraga, kus Töid oleksid määravas ulatuses teostanud Binders ja KP. Olukorras, kus KP alltöövõtulepingute maksumused oleksid põhjendamatult kõrged, on Binders rikkunud kohustust teavitada KP-d võimalusest tellida samu töid odavamalt kolmandalt isikult (VÕS § 620 ja Uute Konsortsiumilepingute p 16). Konsortsiumilepingute p-d 9.4 sätestavad, et iga osapool tagab enda õigusvastase tegevusega põhjustatud tagajärgede kõrvaldamise, kaasa arvatud kõigi kulude trahvide, kahjude ja teiste negatiivsete materiaalsete tagajärgede hüvitamise. Kuna alltöövõtulepingute sõlmimise vajaduse tingis Bindersi Konsortsiumilepingute p-de 9 otsene rikkumine, siis on alltöövõtulepingute sõlmimisest Konsortsiumile tekkinud kahju tekitamine põhjuslikus seoses Bindersi Konsortsiumilepingute p-dest 9 tuleneva Tööde teostamise kohustuse rikkumisega. KP rõhutab, et KP ja Bindersi vahelised kohustused ja konkreetsed tasumisele kuuluvad summad olid kokku lepitud Alltöövõtulepingutes, kus on alltöövõtjatega Empower AS ja Metrolux OÜ seotud lepingud ja ka akteerimise jääk KP-le kajastatud. KP leiab, et asjaolu, kas, kui palju ja miks on hoopis Binders tasunud KP alltöövõtjatele, ei mõjuta kuidagi KP nõudeid Bindersi vastu ega Alltöövõtulepingutes kokkulepitut. Kostja poolt edastatud Empower AS-i 28.02.2011 akt kajastab töid perioodil 20.12.201028.02.2011. Vastavalt 26.10.2010 kolmepoolsele kokkuleppele KP, Bindersi ja Empower AS vahel oligi kostja kohustatud Empowerile otse tasuma. Kostja poolt tellitud alltöövõtulepingu välised tööd (sh alltöövõtulepingu Bindersi poolt ülevõtmise järgselt Empoweri poolt teostatud tööd) ei puuduta aga KP-d ja selliste summade väljamõistmiseks (kinnipidamiseks) puudub alus. Metrolux OÜ, Bindersi ja KP vahel puudub aga kolmepoolne leping, mis oleks üleüldse andnud aluse maksete tegemiseks KP alltöövõtjale. Samuti kajastab kostja poolt edastatud Metrolux OÜ teostatud tööde akt aruandeperioodi 01.11.2010-30.11.2010, kuigi KP peatas juba 24.09.10 avaldusega VÕS § 111 alusel oma kohustuste täitmise seoses Pärnu ümbersõidu objektidel tööde teostamisega ning KP Bindersile antud volitused kuni Bindersi poolsete kohustuste täitmiseni. Positsioon 22: Solidaarkohustuse täitmine kostja poolt suuremas ulatuses. Kuigi antud juhul on kostja seisukohal, et KP ja kostja vahelistes suhetes vastutab kogu Töövõtulepingute täitmise ja lõppemisega kaasnenud kahju eest KP, on kostja siiski nõus antud menetluses Lk 67 / 81

lihtsuse huvides lähtuma ka eeldusest, et Konsortsiumi liikmed vastutavad tekkinud kahju eest võrdsetes osades. Kostja on selgitanud et Tellija rahuldas oma nõudeid mh kostja pangagarantiidest 1 533 412 euro ulatuses ning kostja tasunõude tasaarvestamise teel 478 357.94 euro ulatuses, s.t kokku 2 011 769.94 euro ulatuses. Seega on kostjal nõue KP vastu 50% ulatuses ülaltoodud summast ehk 1 005 884.97 eurot. Kostja loeb tõendatuks, et KP täitis Tellija nõudeid 127 972.06 euro ulatuses (kuna Tellija tasaarvestas oma nõudeid vastavas ulatuses ka KP-le tehtud maksetest kinnipeetud garantiisummaga), millest kostja peaks arvestuslikult samuti hüvitama 50% ehk 63 986.03 eurot. Seega võlgneb KP kostjale VÕS § 69 lg 2 järgi 941 898.94 eurot (1 005 884,97 – 63 986,03). Kostja tasaarvestab selle nõude hagejate nõuetega (kui selliseid nõudeid peaks jääma pärast ülalmärgitud tasaarvestust). KP väidab, et ka tema täitis solidaarkohustuse veel 1 611 550 euro ulatuses pangagarantiide arvelt, kuid see väide on tõendamata. Hagejad leiavad, et selline nõue ja tasaarvestus on pankrotiseaduse § 99 sätetest tulenevalt pärast pankroti väljakuulutamist lubamatu. Otsuse kirjeldava osa kokkuvõtteks ja selguse huvides märgib kohus, et kui hagi esitamise ajal toimus hageja K. Projektijuhtimise AS (varasem ärinimi K. & Partnerid AS) suhtes saneerimismenetlus, siis 29.05.2013 kuulutati nimetatud hageja suhtes Harju Maakohtu poolt välja pankrot. Kuivõrd hageja pankrotihaldur ei soovinud menetluses pankrotivõlgniku nimel ja asemel esineda (VI kd tl 43), on võlgnik ise oma lepinguliste esindajate kaudu menetluses osalenud. Paralleelselt käesoleva menetlusega on kohtule teadaolevalt lahenenud/menetluses järgmised olulised vaidlused: 1) Kostja hagi Tellija (Maanteeameti) vastu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus töövõtulepingute ülesütlemise kehtivuse tuvastamise ning töövõtulepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes (arbitraažiasi nr 042-1/2011, materjalid IV kd tl 43-103), mis jäeti 04.04.2013 otsusega (VI kd tl 67-109) rahuldamata: 2) Maanteeameti nõude tunnustamise vaidlus (nõue summas 7 403 617.46 eurot) hageja K. Projektijuhtimise AS (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohtus, tsiviilasi nr 2-14-8987; 3) Kostja nõude tunnustamise vaidlus (nõue summas 11 978 480.74 eurot) hageja K. Projektijuhtimise AS (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohtus (nõudeavaldus V kd tl 178-180); 4) Tellija nõue Kostja vastu summas 7 403 517.46 eurot Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus (arbitraažiasi nr 04-1-2/2014). Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldatav õigus Õiguslikud alused. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätete kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et KP ja kostja võimalik vastutus Tellija ees tulenevalt viimase poolt Konsortsiumiga sõlmitud Töövõtulepingute rikkumisest ja sellele järgnenud taganemisest on solidaarne. Vastavalt 23.09.2009 (Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee Lk 68 / 81

ehitus) ja 03.11.2009 (Pärnu ümbersõidu läänepoolse ühendustee ehitus) sõlmitud Töövõtulepingutele on Konsortsiumi osalisi käsitletud ühiselt ühe Töövõtjana. Sisuliselt oli KP ja Bindersi näol tegemist ühispakkumise võitjatega/ühispakkujatega RHS § 12 lg 4 tähenduses. Eelnevat toetab ka VÕS § 65 lg 4, mis sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Üldnormina peaks solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades (VÕS § 69 lg 1), kuid sama säte täpsustab, et see võib seadusest, lepingust või kohustuse olemusest tulenevalt olla ka teisiti. Kui tegemist on aga kahju hüvitamise nõudega kolmanda isiku poolt solidaarvõlgnike vastu (käesoleval juhul see nii on, sest Tellija esitas samasisulise (kahju)nõude nii KP vastu pankrotimenetluses kui Bindersi vastu arbitraažimenetluses), siis on VÕS § 137 lõikes 2 sätestatud erinorm kohustuse võrdses osas täitmise kohta. Nimetatud sätte järgi jaguneb solidaarvõlgnike omavahelises suhtes vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Ka KP ja kostja vahelistes konsortsiumilepingutes on poolte vastutuse osas väljatoodud detailsemad sätted, nagu: Vanade Konsortsiumilepingute p 9.3.-9.5.:

Lk 69 / 81

c. Poolte vastutus Etappidele (vastavalt Põhilepingus sätestatule) ja Täitmise Kuupäevale (vastavalt Põhilepingus sätestatule) kehtestatud tähtaegade mistahes viivituste eest jagatakse võrdseteks osadeks (st iga Pool katab 50% vastavatest summadest). Juhul kui saabub Täitja (kelleks on Konsortsium) vastutus täitmata kohustuste osas Põhilepingu järgi katab iga Pool iseseisvalt oma tegevuse või tegevusetuse tagajärjed, kaasaarvatud kõik kaasnevad trahvid, kahju ja muud negatiivsed materiaalsed tagajärjed nagu see on sätestatud eelmises osas. Riikliku Tellija poolt pretensiooni esitamise korral vastavalt Põhilepingu punktile, mis näeb ette Poolte solidaarvastutuse Tööde Täitmise eest, seoses ühe Poole mittenõuetekohase Täitmisega teise Poole suhtes: a. Pool, kelle suhtes on pretensioon esitatud, on kohustatud viivitamata informeerima teist Poolt; b. Andma teisele Poolele õiguse esitada Riikliku Tellija suhtes põhjendatud vastuväited; c. Juhul kui rikkuja Pool tunnistatakse vastutavaks, on rikkuja Pool kohustatud hüvitama 10 päeva jooksul teise Poole nõude esitamise päevast arvates mistahes kulutused, kahjumi ja muud negatiivsed materiaalsed tagajärjed, mis on tekkinud teise Poole tõttu seoses pretensiooniga. Märgitud sätted annavad aluse kohtu järeldusele, et konsortsiumi osalised olid oma vastutuse ulatuse sisesuhtes lepinguga täpsemalt piiritlenud (VÕS § 69 lg 1 üldreegel ei kehti) ning sellega tuleb ka alljärgnevalt otsuses arvestada. Lisaks tähendab see, et kohus võib asuda ka seisukohale, et kostja vastutus sisesuhtes ei ole mitte 50 ega 100 protsenti, vaid mingi muu osa. Üksnes juhul, kui kohus leiab, et kostja vastutus sisesuhtes 50% ei ületa, saab hagi rahuldamata jätta (selles mõttes oleks vaheotsus lõppotsuse tähenduses TsMS § 449 lg 2 viimase lause järgi). Antud asjas tugineb hagi väitele, et kostja on ainuisikuliselt põhjustanud KP-l tekkinud ja tekkiva kahju – s.t kostja vastutab KP ja kostja sisesuhtes 100%. Sisuliselt heidavad hagejad kostjale ette, et tema tegevuse tõttu tekkis kahju Konsortsiumile ja seeläbi (pangagarantiide realiseerimine ja Tellija nõuded) ka KP-le. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejad on õigesti viidanud, et nimetatud säte sisaldab nn diferentsihüpoteesi – s.t kahju suuruse arvutamisel tuleb võrrelda isiku (KP) varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle hüpoteetilise olukorraga, mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju tekitanud sündmust poleks toimunud. Käesoleval juhul on olukord mõnevõrra komplitseeritum, sest hagejad on esile toonud terve rea kostjapoolseid Konsortsiumilepingute (nii uute kui vanade) rikkumisi, mis lõppastmes tõid kaasa Tellija taganemise, kahjunõuded ja ka KP enda majandusraskused päädinuna pankroti väljakuulutamisega. VÕS § 128 lõigete 1-3 kohaselt on KP-l tekkinud otsene varaline kahju, mis hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eelneva põhjal ei nõustu kohus kostja arusaamaga, et hagejate nõue kahju hüvitamiseks ei ole sissenõutavaks muutunud. Hagejad on nõudeavalduse (IX kd tl 38-46) ja KP nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga (IX kd tl 66-71, nõuet ei vaidlustatud) tõendanud, et AS SEB Pank on esitanud Lk 70 / 81

KP pankrotimenetluses tänaseks tunnustatud nõudeavalduse, mis käesolevat vaidlust puudutavas osas on summas 1 535 814.79 EUR (garantiikirja nr 2009031335 alusel on KP osaliselt oma kohustuse panga ees täitnud, vt ka nõudeavalduse p 1.4.2. ja p 1.6.). Tellija on lisaks KP-le ja kostja ühiselt esitatud taganemisavaldusele, selles viidatud ja hiljem (28.09.2011) esitatud nõudeavaldusele esitanud ka nõudeavalduse KP pankrotimenetluses summas 7 403 517.46 EUR. Nõude tunnustamise üle toimub vaidlus kohtus. Samas summas on Tellija kostja vastu esitanud hagi arbitraažikohtusse, kus samuti on vaidlus pooleli. Kuivõrd KP tuleks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusel panna samasse olukorda, kus ta oleks olnud Tellija nõuete mitteesitamisel (ehk lepingust mittetaganemisel, Tellija nõuete hulka võib käesoleval juhul lugeda ka AS SEB Pank nõuet, kuivõrd selle võrra on Tellija nõue vähenenud), siis on hagejate nõuded muutunud diferentshüpoteesi mõttes sissenõutavaks. Samas ei ole kostjal kohtu hinnangul ohtu tema vastutuse ulatuse nn topelttäitmisele, sest käesoleva vaheotsusega ei määra kohus kostja hüvitatava kahju suurust ega tee seda enne kui on lahenenud nii Tellija nõude tunnustamise vaidlus KP pankrotimenetluses kui Tellija hagi kostja vastu arbitraažimenetluses. Kui nimetatud menetlused annavad vastavalt KP või kostja suhtes erineva lahenduse, tuleb lähtuda väiksemast tunnustatud nõudest/kahjunõudest, sest kostja on õigesti viidanud VÕS § 67 lg 3 sätetele – kui solidaarvõlgnik ei esita võlausaldaja nõudele vastuväidet, mida võinuks esitada iga solidaarvõlgnik, ei ole tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigust osas, milles solidaarkohustus oleks vähenenud vastuväite esitamise korral, välja arvatud juhul, kui ta vastuväite aluseks olevat asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. Selles mõttes ei käsitle kohus kostja poolt senini esitatud sisulisi vastuväiteid Tellija nõuetele – kostjal tuleb need vastuväited realiseerida tema vastu esitatud hagis. Lisaks eelnevale märgib kohus, et kahju hüvitamise nõude puhul, sh selle põhimõttelise põhjendatuse käsitlemisel käesolevas vaheotsuses, tuleb arvestada ka VÕS § 127 lg 4 sätetega - isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjunõude alusdokumendi – Tellija taganemisavalduse - üldine sisu. Asjas puudub vaidlus selles, et kahjunõue Konsortsiumi vastu tuleneb otseselt Töövõtulepingute lõppemisest. Seega tuleb vaadelda Tellija taganemisavaldust, mis on käesoleval juhul Töövõtulepingute lõpetamise/lõppemise alus. Kostja on põhimõtteliselt õigesti leidnud, et selline nõue saab teoreetiliselt olla põhjendatud kahel alternatiivsel juhul: (i) Töövõtulepingute lõppemine on põhjuslikus seoses Konsortsiumi 17.02.2011 taganemise avaldusega ning taganemise avalduse eest vastutab ainuisikuliselt kostja; või (ii) Töövõtulepingute lõppemine oleks toimunud ka ilma 17.02.2011 taganemise avalduseta Konsortsiumi muude rikkumiste tõttu, ning selliste muude rikkumiste eest vastutab jällegi ainuisikuliselt kostja. Ainult selle alternatiivi puhul peaks kohus käsitlema kostja väidetavaid rikkumisi KP ja kostja vahelises sisesuhtes. Kohus küll täpsustab, et kostja ei pea ülaltoodud VÕS § 69 lg 1 ja § 137 lg 2 käsitluse järgi olema ainuisikuliselt vastutav, oma osa võib olla ka KP-l. Nagu käesoleva otsuse kirjeldavas osas (I osa p 1.7. esimesed neli lõiku) märgitud, taganes Tellija Töövõtulepingutest kolmel alusel: FIDIC Üldtingimuste alapunktid 15.2.(b), 15.2.(a) ja 15.2.(c)(i). Kõik nimetatud alused on iseseisvad võimalused lepingute lõpetamiseks, muuhulgas on taganemisavalduse Lisade 1 ja 2 (käsitlevad vastavalt rikkumisi Ehitajate tee ja läänepoolse ühendustee ehitusel) viimastes lõikudes otsesõnu öeldud, et Tööde senine

Lk 71 / 81

mittelõpetamine on ise juba selline rikkumine, et FIDIC Üldtingimuste ap 15.2.(c)(i) alusel on lepingutest taganemiseks alust ka siis, kui teistel alustel seda ei oleks. Kui vaadata Tellija põhjendusi esimesel alusel (FIDIC 15.2.(b)) lepingute lõpetamise osas, on kohtu hinnangul ilmne, et seda alust kohaldas Tellija üksnes Konsortsiumi 17.02.2011 taganemisavaldusega seoses. Selgelt tuleb see välja Tellija taganemisavalduse punktist 3.2.4., mis kõlab: [17.02.2011] Teadet tuleb käsitelda Töövõtja üheselt mõistetava tahteavaldusena Tööde teostamisest loobumise ning Lepingute edasise mittetäitmise kohta. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et hoolimata Vastuses Töövõtjale võimaldatud täiendavast tähtajast kinnitada oma valmisolekut asuda Tööde teostamisele ja Lepingute täitmisele, ei ole Töövõtja seda võimalust kasutanud. Selle asemel on Töövõtja esindajad Tellija esindajatega toimunud kohtumisel kinnitanud, et Töövõtja jääb Teates esitatu juurde ning Töövõtja ei kavatse enam Töid teostada ega Lepinguid täita. Kohus märgib, et Vastusena käsitleb Tellija oma taganemisavalduses Konsortsiumile 25.02.2011 saadetud vastust 17.02.2011 avaldusele (II kd tl 163-174). Teisel alusel (FIDIC 15.2.(a)) lepingutest taganemine ei ole aga 17.02.2011 avaldusega seotud. Tellija taganemisavalduse p 3.3.2. ja 3.3.3. viidatakse asjaolule, et nii enne 25.02.2011 saadetud kirjades (Vastuses on muuhulgas märgitud kostja poolt menetluses esitatud 14.02.2011 ja 16.02.2011 kirjad, samuti hagejate viidatud Tellija 19.10.2010 kiri, mille nimeks on Vastuse p 2.1.3. kohaselt Lepingu rikkumise teade nr 1.12-5/10-00384/022) kui ka Vastuses on Konsortsiumi hoiatatud võimalusest lepingud lõpetada, kui ei lõpetata lepingute rikkumisi ja ei asuta neid nõuetekohaselt täitma. Vastuses anti konkreetne (7-päevane) tähtaeg kinnituse esitamiseks lepingute täitmiseks ning selle kinnituse esitamata jätmine oli nn tähtsaimaks tõukeks taganemisavalduse esitamisele. Kohus on seisukohal, et kui 17.02.2011 avaldust ei oleks esitatud, on varasemaid Tellija hoiatusi arvestades alus arvata, et Vastuse sisuga sarnane konkreetset kinnituse nõude tähtaega sisaldav kiri oleks varem või hiljem Tellija poolt ikkagi esitatud. Kolmandal alusel (FIDIC 15.2.(c)(i)) lepingutest taganemine on sarnaselt eelmise alusega Konsortsiumi 17.02.2011 avaldusest erA.eisev, sellel alusel lepingust taganemise võimalusele on Tellija juba vähemalt 14.02.2011 ja 16.02.2011 kirjade (IV kd 18-42) kokkuvõtvas osas viidanud. Käesoleval alusel (Töövõtja ehk Konsortsium ei teostanud mõistlikult aktsepteeritava õigustuseta Töid nõuetekohaselt ja tähtajal) lepingute lõpetamise põhjuseks olnud rikkumised on eraldi välja toodud Tellija taganemisavalduse lisades. Eelnevast tulenevalt on järgnevalt vaja lähtuda kostja esitatud teisest alternatiivist – Tellija oleks taganenud lepingutest ka ilma 17.02.2011 avalduseta ning analüüsida tuleb kõiki Tellija taganemisavalduses esiletoodud rikkumisi nii ajalisest kui sisulisest vaatevinklist. Tellija taganemisavalduse aluste faktilised põhjused ja konsortsiumiosaliste vastutus. Siinkohal tuleb äsjamärgitud alused uuesti ükshaaval esile tuua, uurides neist igaühe tekkepõhjuseid ja KP ning kostja võimalikku vastutuse jaotust selliste aluste tekkimise eest.

FIDIC Üldtingimuste alapunkti 15.2.(b) alusel on Tellijal õigus Lepingud lõpetada, kui Töövõtja on Tööde teostamisest loobunud või kui Töövõtja teisiti demonstreerib oma kavatsust Lepingutest tulenevaid kohustusi enam mitte täita. Sellise loobumise/kavatsuse demonstreerimisena käsitles Tellija Konsortsiumi 17.02.2011 avaldust. Nimetatud avalduse osas saab lugeda tuvastatuks järgmised asjaolud: Lk 72 / 81

§ 586. Aruandlus ja teabe andmine (1) Seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane on seltsingu lõpetamisel kohustatud seltsinglastele oma tegevusest aru andma. Ta peab seda tegema ka seltsingulepingu kehtivuse ajal, kui seltsingu eesmärk või juhtimisülesanded seda nõuavad. (2) Seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane peab teatama teistele seltsinglastele seltsingut puudutavatest olulistest asjaoludest ja andma nende nõudmisel teavet seltsingu tehingute kohta. (3) Seltsinglasel on õigus tutvuda kõigi seltsingut puudutavate dokumentidega. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Lisaks täiendavad seltsingu juhi kohustusi juba ülalviidatud käsunduslepingu kohta käivad VÕS sätted, millest § 620 lg 1 kohustab käsundisaajat (antud juhul juhtivpartnerit) käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Samuti (VÕS § 620 lg 2) tuleb käsund täita vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, hoides ära kahju tekkimise käsundiandja varale. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsemisel (mida kostja käesoleval juhul ilmselgelt tegi) tuleb sellele lisaks toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 624 lg 1 kohustab käsundisaajat teatama käsundiandjale kõigist käsundiga seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Nimetatut arvestades oli 17.02.2011 avalduse sisu (sisuliselt Seltsingu lõppemisele suunatud avaldus) mõttes kahtlemata oluline selle eelnev kooskõlastamine KP-ga.

Lk 73 / 81

kahelda vande all ärakuulatud isikute ütlustes, need langevad kokku esitatud dokumentaalsete tõenditega. Seega tuleb nõustuda kostjaga, et isegi kui Konsortsiumisisene infovahetus oli enne 17.02.2011 avalduse esitamist selle avaldusega seoses pinnapealne, siis taganemise küsimuses lõpliku seisukoha esitamiseks oli KP täielikult informeeritud ja kaasatud. Kuivõrd Konsortsium ei jätkanud töid ning KP väljendas nii 02.03.2011 kohtumisel kui 03.03.2011 teatega selgelt, et jääb ühiselt Bindersiga 17.02.2011 esitatud avalduse juurde, on mõistetav, et Tellija loobus edasistest kompromissidest ja esitas lõpuks väidetava kahju tekitanud 16.03.2011 taganemisavalduse.

eeltoodud FIDIC Üldtingimuste p 15.2.(b) käsitluse punktis 5 toodut, jäädes selle järelduste juurde.

juhtivpartneriks oli KP ja mil KP ka tegelikult pidi Lepingute nõuetekohase täitmise tagama. Nimelt on kohtu hinnangul nii KP 10.12.2009 kirjaga (IV kd tl 126-129) kui A. T. ja N. L. poolt kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et konsortsiumi poolte vahel eksisteeris vastav suuline kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus pelgalt konsortsiumis osalemise (hankemenetluses osalemine ja konsortsiumilepingule allakirjutamine, kostja nime ja varasema kogemuse kasutamine) eest saada tasuna 1% lepinguliste tööde kogumahust. Kuigi Vanade Konsortsiumilepingute punktides 9 sätestati kohustus mõlemale lepingupoolele 50% ulatuses (nii mahus kui summas) Tellijaga sõlmitud Töövõtulepingutes märgitud tööde tegemiseks, on nimetatud kirjaga ja isikute ütlustega tuvastatav, et kostja faktiliselt töid tegema ei pidanud. Selgelt viitab sellele 10.12.2009 kirja II osa 1. lõik, milles KP märgib, et vastavalt 13.08.2009 kokkuleppele kostja võib soovi korral ise teostada 50% tööde mahust, kuid kuna sellist soovi kostja kirja koostamiseni üles ei ole näidanud, nõustub KP ise vajalike tööde tegemise ja lepingute sõlmimisega. Seda, et kostja kuni Uute Konsortsiumilepingute sõlmimiseni ka tegelikkuses töid ei teostanud ja materjale ei hankinud, on pooled kinnitanud Uute Konsortsiumilepingute punktis 17. Seega ei oma asjas tähtsust ka hagejate väited detailsemate konsortsiumilepingute sõlmimise kohustuse ja tööde tegemise kohustuse kohta Bindersi poolt, samuti detailsemate konsortsiumilepingute sõlmimata jätmisest KP-l väidetavalt tekkinud kahju (garantiid, alltöövõtulepingud) ja viivitused, pealegi puudub neil põhjuslik seos Tellija nõuetega. Kuivõrd Tellija nõustus tema enda kinnitusel Konsortsiumi juhtivpartneri vahetusega (mis vormistati Uute Konsortsiumilepingutega 28.05.2010 ning lõplikult võttis Binders Juhtivpartneri kohustused üle 21.06.2010 - Uute Konsortsiumilepingute p 2 kohaselt pidi see juhtuma 14.06.2010, kuid seda kuupäeva muudeti – VII kd tl 34) alles 30.06.2010 kirjas, on kohtu arvates selge, et selles punktis toodud etteheite osas on suuremas osas vastutav KP. Siinkohal on õige esile tuua ka hagejate esitatud erinevaid kuuaruande koosolekute protokollides kajastatud mahajäämusi: nt 15.01.2010 koosoleku (I kd tl 129-133) punktis 2.1 on kirjeldatud mahajäämusi kõrgepinge projekteerimises ja tunnelite osas, veelgi detailsemalt on mahajäämusi (mh 5-10 nädalat erinevate tööde osas) kirjeldatud 12.03.2010 koosoleku (I kd tl 134-138) protokolli lisas. Nimetatut arvestades ei ole mõistetav hagejate väide, nagu oleks 2010.a aprillis mahajäämus töödes suhteliselt väike. Binders on aga vastutav Lepingu 1 alusel juulis 2010 tehtud tööde mahajäämuse, õigemini nende vähese tegemise eest, mida hagejad on esile toonud käesoleva otsuse faktoloogia osa p 1.4. viimastes lõikudes – kostja tasunõue juulis 2010.a tehtud tööde eest oli ca 0,34 miljonit eurot, mis on vaid veidi üle 5% kogu kostja poolt tema juhtivpartneriks oleku ajal tehtud tööde maksumusest.

Asjaolu, et kuni Uute Konsortsiumilepingute sõlmimiseni osalesid kostja nimetatud võtmeisikud (projektijuht, kvaliteedijuht jt) objekti tööprotsessis ja koosolekutel minimaalselt, ei ole asjas vaidlusalune ja leidnud kinnitust hagejate esitatud kõikides objekti kuuaruande koosolekute protokollides, mille sisu kohus käesolevaga ei hakka kordama (esitatud otsuse faktoloogia osas tsitaatidena). Kuivõrd kohtule on pärast kostja asumist Konsortsiumi juhtivpartneri kohale jääva perioodi kohta esitatud vaid üks kuuaruande koosoleku protokoll (02.07.2010 protokoll Läänepoolse ühenduse kohta (I kd tl 152-156)), kus kostja projektijuht A. V. on kohal olnud, ei saa kohus anda ühest hinnangut kostja väitele, et pärast Uute Konsortsiumilepingute alusel juhtimise ülevõtmist tagas kostja oma võtmeisikute lepingutekohase osalemise Töödes. Lisaks on Lisade punktides 2.2.3. märgitud, et vaatamata kõnealusele probleemile korduvale tähelepanu juhtimisele ei ole Töövõtja sellest vajalikke järeldusi teinud ega märkimisväärselt oma võtmeisikute osavõttu lepingute täitmisest parandanud. Mingi paranemine selles osas siiski toimus, millele viitab mh Lisade p

138) ning nende Tellija poolne maksetähtaeg on 8 nädalat ehk 56 päeva. Seega ei saanud KP 24.09.2010 ka tugineda kostja maksekohustuse rikkumise osas viivitustele, kuivõrd isegi juuli lõpus esitatud vahemaksetõendi puhul saabunuks Tellija poolt maksmise tähtaeg 25.09.2010 (Tellija täitis maksekohustuse Ehitajate tee vahemaksetõendi nr 3 osas ennetähtaegselt). Augustis tehtud tööde maksetähtpäev saabus aga alles 26. oktoobril. Pärast tööde peatamist 24.09.2010 avaldusega ei saanud KP-l aga täiendavaid nõudeid Bindersi vastu tasumata summadest (ja seeläbi alltöövõtjatele tasumata summadest, mis omakorda Tellija taganemisavalduse kohaselt tinginuks Tööde peatamise) tekkida. Siinkohal tuleb veel märkida, et KP ei ole esitanud vastuväiteid Bindersi esiletoodud tõenditele ja seisukohtadele selles, et Binders võttis üle neli suurimat alltöövõtjat – AS EMpower, SIA Jukad, IB Foor OÜ ja Metrolux OÜ, kelle tööde maht moodustas üle 70% kõigi alltöövõtjate tööde mahtudest ning kes jätkasid Tööde tegemist objektidel pärast KP 24.09.2010 avaldust. Kumma konsortsiumiosalise kohustus oli Tellija 06.10.2010 nõudekirjas (V kd tl 121) viidatud alltöövõtjatele tasuda, ei ole võimalik tuvastada. Seega ei ole selle etteheite puhul võimalik KP ja Bindersi vastutust eristada.

tuvastas (vt p 3.1.), oli Konsortsiumi sisesuhtes kuni Uute Konsortsiumilepingute sõlmimiseni KP see pool, kes tegelikult Töövõtulepingute järgseid Töid teostas ja teostama pidi. Samal ajal oli Bindersi kohustus tagada sillaehituse objektijuhina A. B.i osalemine Toode teostamises. See kohustus jätkus ka kostja saamisel Konsortsiumi juhtivpartneriks. Kui vaadelda kohtule esitatud Läänepoolse ühendustee ehituse kohta käivaid kuukoosolekute protokolle, on neis kõigis läbivalt Sauga silla ehituse alustamise (esimene protokoll 29.01.2010, I kd tl 162-164) ja hiljem ehitamist takistavate probleemidega, nagu ebaõige projekt (23.04.2010 protokolli p 2.1., I kd tl 165-167) ja vaidlused silla uue ehitusgraafiku tähtaegade üle (02.07.2010 protokolli p 1.3., I kd tl 152-156). Sauga silla probleemile ei ole aga KP ise enne kostjale 27.04.2010 saadetud pretensiooni punktis 18 (a) äramärkimist (III kd tl 94-100) tähelepanu juhtinud, sillaehitusest ei ole juttu KP 10.12.2009 kirjas kostjale ega paluta sillaehituse objektijuhi väljavahetamist 27.04.2010 Tellijale saadetud taotluses (I kd tl 199-202). Samas oli selleks ajaks probleemid sillaehitusega nii objektijuhi vähese osavõtu kui tööde teostamise algusaja kulgemise osas KP-le teada, sest KP kui Konsortsiumi selleaegse juhtivpartneri esindajad osalesid kõigil kohtule esitatud Läänepoolse ühendustee kuukoosolekutel. Seega leiab kohus, et kuigi selgelt oli sillaehituse osas läbi A. B.i kompetentsi aktiivsemaks Konsortsiumi osaliseks suhetes Tellijaga kostja, ei ole ta tekkinud probleemide eest ainuvastutav. KP oleks juhtivpartneri rollis pidanud sellele küsimusele enam tähelepanu juhtima, sest nt juba 12.03.2010 kuuaruande koosoleku protokolli (I kd tl 169-173) punktis 2.1 on I. pidanud vajalikuks märkida, et Sauga silla valmimine on kõige kriitilisem punkt graafikus. Nimetatud koosolekul olid kohal kuus KP esindajat, sh ka projektijuht T. K..

Lk 80 / 81

Kokkuvõtteks – KP ja kostja vastutuse suhe. Arvestades eelnevalt tuvastatut asub kohus seisukohale, et puudub piisav alus kalduda kõrvale KP ja kostja kui Tellija suhtes solidaarvõlgnike omavahelises vastutuses eelduslikult kehtivast võrdsest vastutuse ulatusest. Kahel Tellija taganemisavalduse aluseks oleval alusel vastutavad Konsortsiumi osalised ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenuna võrdselt. Kolmandal ehk Lepingute täitmisel toimepandud rikkumiste osas on kohus küll tuvastanud, et kahe rikkumiste kogumi eest on ainuvastutav kostja, kahe rikkumiste kogumi eest ei saa vastutuse astet eristada ning ühe rikkumiste kogumi eest vastutab suures osas KP ja ühe rikkumiste kogumi eest vastutab suures osas kostja. Arvestades, et konkreetset kahjusummat on iga Tellija Taganemisavalduse Lisades toodud rikkumiste kogumiga võimatu seostada (Tellija nõuded leppetrahvi ja kahju osas põhinevad ikkagi sellele, et Töövõtulepingud öeldi üles), ei ole eeltoodud asjaoludel põhjendatud Konsortsiumiosaliste vastutuse osas vahetegemine. Siinkohal võib veel märkida, et pärast Tööde tegeliku teostamise lõppemist (Tellija enda kinnitusel detsembris 2010) on Tellija nii 14.02.2011 kui 16.02.2011 kirjadele Konsortsiumile lisanud I.i selgitused, kes kokkuvõtvas osas märgib, et „I. tunnustab SIA Bindersi püüdlusi konsortsiumipartneri AS K. ja Partnerid initsiatiivil tekkinud olukorra tagajärgede likvideerimisel ja alltöövõtjatega uute kokkulepete saavutamisel“. Asjaolu, et Binders Juhtivpartnerina tegi endast sõltuvaid pingutusi ja vähemalt osaliselt asjakohaseid etteheiteid Tellijale ja I.ile, on kinnitanud ka arbitraažikohus oma otsuses. Selle otsusega jäeti küll kostja hagi 17.02.2011 taganemisavalduse kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata, kuid otsuse 19 erinevas punktis (viidatud punktis 174) tõdeti, et Lepingute rikkumisi Tellija poolt esines. Ka see asjaolu on aluseks käesolevas asjas kohtu veendumusele, et puudub õiglane alus eristada Konsortsiumiosaliste vastutust Tellija ees. Kuna kohus leiab, et KP ja kostja on Tellija kahjunõuete osas vastutavad võrdselt ehk 50% osas, siis on käesoleva vaheotsuse näol tegemist lõppotsusega TsMS § 449 lg 2 tähenduses, s.t hagi tuleb jätta rahuldamata. Seega puudub põhjus ka menetluse peatamiseks otsuse järgselt, selgitamaks välja kahju suurust. Menetluskulud. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul on igati põhjendatud nimetatud sätte üldreeglist ehk esimesest lausest erandi tegemine teise lause kasuks. OÜ Elektroskandia Baltics osaleb menetluses vaid KP nõude pantimise tõttu, sisulisi menetlusdokumente ta ei esita ning kogu hagejapoolse väidete ja tõendite esitamise õigus/kohustus on realiseeritud KP poolt. Kohus leiab, et kuna hagejate kogunõue käesolevas asjas on 9 182 134.10 EUR ning ELB jaoks ei ole vahet, kas ta saaks oma nõude rahuldatud osaotsusega lepingujärgse tasunõude alusel või vaheotsuse järgse lõppotsusega kahju hüvitamise nõude alusel, on õiglane jätta tema kanda menetluskuludest tema osa haginõudest, seega 90 000 : (9 182 134.10 : 100) = 0,98%. Ülejäänud osas ehk 100 - 0,98 = 99,02% tuleb menetluskulud jätta KP kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

Lk 81 / 81

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.