2-20-14267/8 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebust ei saa esitada hagi tagamata jätmise osas. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Asjaolud Kohtu menetluses on A. M. V. (hageja) hagi isalt M.-O. V. lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hageja palub välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.09.2020. a. Kostja on 25.11.2020. a kirjalikult kohtule kinnitanud, et on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt ega ka hiljem kohtule vastanud. II. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigete 1-3 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 2. lõike alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub, kui muudetakse selle aluseks olevat Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumpalka) selliselt, et elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui pool miinimumpalka. Alates 01.01.2020. a on töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 584 eurot ja minimaalne elatis ühele lapsele seega 292 eurot. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et elatise nõudmisel seaduses sätestatud miinimummääras ei ole vajalik täiendavalt tõendada lapse vajadusi. Seega tuleb üldjuhul pidada lapse ülalpidamiseks vajaliku rahasumma suuruseks ühes kuus 2020. aastal 584 eurot, ja ühe vanema osaks ülalpidamiskulutustest 292 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus M.-O. V. lt välja elatise A. M. V. kasuks seaduses sätestatud miinimummääras. Alates 1. septembrist 2020. a kuni otsuse tegemiseni tuleb kostjalt välja mõista ühekordse summana hageja kasuks 1460 eurot (292 eurot x 5 kuud, s.o elatis septembri, oktoobri-, novembri-, detsembri- ja jaanuarikuu eest), arvestades, et detsembrikuu lõpuks oli sissenõutavaks muutunud ka elatis jaanuarikuu eest. Kui kostja on pärast hagi esitamist elatise maksmise kohustust täitnud, võib ta tasutud elatise summad tagasiulatuvalt väljamõistetud elatisest maha arvata. Edaspidi tuleb elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Elatise maksmise kohustus tuleb täita rahasummade kandmisega G. V. arvelduskontole nr XXX, selgitusega „elatisraha“ selliselt, et iga järgneva kuu elatis tuleb üle kanda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Seega hiljemalt 31.01.2021. a tuleb täita elatise maksmise kohustus 2021. a veebruarikuu eest. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Eeldatavalt ei ole hagejatel tekkinud ka muid menetluskulusid, kuna hagejaid esindas menetluses seaduslik esindaja. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.