Hageja: A K (ik xxx, elukoht xxx ) Kostja: J K (ik xxx, elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: A T (ik xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: O V, xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta A K hagi elatise vähendamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt on hageja kohustatud Viru Maakohtu 25.05.2015 otsuse alusel tasuma kostjale elatist seaduses sätestatud miinimummääras (tsiviilasi 2-14-57688) kuni kostja täisealiseks saamiseni, so 10.10.2031. Peale kohtuotsuse tegemist on olukord muutunud, hageja abiellus ja hagejal sündis xxx teine laps, seoses sellega on A K neljaliikmelise perekonna ainuke toitja. Hagejal on panga ees rahaline kohustus, autolaen 140 eurot kuus,
2-20-2823 lisaks korteriüür 200 eurot kuus. Hageja palk on 1000 eurot kuus, eeldatav elatis mõlemale lapsele 292 eurot kuus, siis ülejäänud pere peale jääb 76 eurot, millest ei piisa tema ja teiste pereliikmete elamiseks, transpordikuludeks ja muudeks kuludeks. Hageja on märkinud, et perekonna igakuised kulutused kuus on 1228 eurot, sh lapse V Kale tehtavad kulutused kuus 568 eurot. Seega, kui hageja hakkab maksma elatist kostja ülalpidamiseks 292 eurot kuus, siis tekib olukord, kus hageja teine laps (V Ka) on vähem varaliselt kindlustatud. Hageja võimeline tasuma elatist 150 eurot kuus ilma V Kat kahjustamata. Hageja palub elatise määramisel arvestada riiklike peretoetuste maksmisega (RKTKo 3-2-1-37-11, p 16; 3-2-1-127-09, p 15). Hageja palub vähendada temalt 25.05.2015 otsusega välja mõistetud elatise summat 150 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja tegi kompromissettepaneku, tasuda kostja ülalpidamiseks 160 eurot kuus.
II KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole piisavalt põhistanud ega tõendanud, et on alused elatise suuruse vähendamiseks. Hageja on märkinud, et üheaastase lapse kulutused moodustavad 568 eurot kuus. Kostja sõnul on kulud liialdatud, samuti on ka lapse emal kohustus lapse ülalpidamises osaleda. Hageja ei ole selliste asjaolude esinemist tõendanud, mis võiksid elatise vähendamist alla miinimummäära tingida. Hageja ei ole tõendanud ühtegi enda väidet ega asjaolu ja ei esitanud ühtegi tõendit. Kostja leiab, et hagejal on võimalik oma kohustusi kostja ees täita. Seega on hagejal võimalik oma varanduslikku olukorda parandada, hageja teise lapse emal peale vanemahüvitise lõppemist tööle asuda, et mõlema lapse vajadused oleksid kaetud. Kosta palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
3.Arvestades hagi hinda 1278 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda kohtus üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 3-2-1-67-17 p 9).
4.Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 25.05.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-57688 välja kostja, J Ki kasuks alates 01.03.2015 elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o. xxx. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel sündis hagejal pärast õigeksvõtuotsuse tegemist, so. xxx teine laps, V Ka (ik xxx). Seega on tõendatud, et pärast õigeksvõtuotsuse tegemist on asjaolud muutunud, mis võivad olla aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus märgib hageja väite suhtes, et tal on kohustusi (nt. autolaen), et kui vanem leiab, et ta ei saada elatist nõutud ulatuses tasuda, tuleb vanemal oma kulutusi piirata. Elatise suurus iseenesest ei sõltu vanema poolt võetud kohustuste hulgast ja ulatusest.
5.Riigikohus on selgitanud, et teise lapse olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada,
2-20-2823 et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi) (RKTKo 2-162343 p 10). PKS § 102 lg 2 teise lause järgi peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (RKTKo 2-16-100215 p 20). Hageja on märkinud, et tema teise lapse vajadused moodustavad kuus 568 eurot. Kuna mõlemad lapsevanemad on kohustatud last võrdselt ülal pidama, siis hagejal kulub teise lapse ülalpidamiseks 284 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et teine laps jääks kostjale elatise miinimummääras maksmisel vähem kindlustatuks kui kostja.
6.Maksu- ja Toliameti vastusest nähtub, et perioodil 01.11.2019 – 31.10.2020 on hagejale tehtud väljamakseid summas 18 624,75 eurot (so 1552,06 eurot kuus). Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt ei ole hagejale määratud toetusi. Kinnisavara hagejale ei kuulu. Hagejale kuulub 2008 aasta auto xxx. Hageja omab AS-is Swedbank arvelduskontot, mille jääk 07.12.20202 seisuga on 256,11 eurot ja limiidikontot, mille jääk on -2986,46 eurot ja arvelduskontot AS-is Coop Pank mille jääk on 0 eurot.
7.Eeltoodust tuleneb, et hagejal on piisav sissetulek ja vara, mille arvelt temalt välja mõistetud elatist tasuda. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (RKTKo 2-16-11905). Käesoleva juhul ei ole tõendatud, et lapse vajadused oleks miinimummäärast väiksemad ja seda, et hageja varaline seisund oleks halb, mis ei võimaldaks elatist maksta miinimummääras. Kuna hageja igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 1552,06 eurot kuus ja vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid võrdväärselt, siis on hageja võimeline kostja vajaduste rahuldamiseks tasuma 292 eurot kuus. Seega ei ole tõendatud, et kostjale miinimummääras elatise maksmine tooks kaasa hageja teise lapse ebavõrdse olukorra. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et teise vanema sissetulekuks on kokku ca 596,72 eurot (so lasterikka pere toetus, lapsetoetus, üksikvanematoetus ja lapsehooldustasu). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et elatise vähendamiseks alust ei ole ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Kuna hageja nõuab elatise vähendamist 292 eurolt 150 euroni, on hagi hind 1278 eurot (292-150=142*9). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid ja kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist TsMS § 174 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja määratud tähtaja jooksul ei esitanud, seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
2-20-2823 Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.