Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
avaldus
pankroti
Avaldaja/võlgnik:
XXXOÜ
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur registrikood XXX, asukoht XXX); Avaldaja/võlgniku esindaja: Meier (Jõe 5, 10151 [email protected]);
pankroti välja
(likvideerimisel,
likvideerija Kaupo Tallinn; e-post:
Ajutine pankrotihaldur: Kristjan Aava (isikukood 37912290252, OÜ BLV Büroo, Turu plats 5/7-12 Tallinn, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
26.11.2015 Võlgniku esindaja likvideerija Kaupo Meier Ajutine pankrotihaldur Kristjan Aava
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Kristjan Aaval likvideerida XXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Kristjan Aava alates XXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata XXXOÜ (likvideerimisel, registrikood XXX) dokumentide hoidjaks XXX(isikukood 37303200260).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristjan Aava (isikukood 37912290252) tasu suuruseks 1 122 eurot (s.h käibemaks 187 eurot) ning mõista ajutise pankrotihalduri tasu OÜ BLV Büroo (registrikood 11574218, arvelduskonto nr
2-15-15875 EE632200221044251966), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, kasuks välja solidaarselt XXXOÜ-lt (likvideerimisel, registrikood XXX) ja XXX(isikukood XXX).
6.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
8.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.XXXOÜ (likvideerimisel) esitas 23.10.2015 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja osaniku 19.08.2015 otsusega vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Likvideerijaks nimetati Kaupo Meier. Avaldaja peamiseks tegevusalaks oli teede ja platside ehitus ning maastiku hooldus ja korrashoid. Avaldajal oli kaks töötajat, töölepingud on lõpetatud ning töötajatel on nõuded avaldaja vastu. Avaldaja on maksejõuetu, ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik palub kuulutada välja enda pankroti.
2.30.10.2015 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Kristjan Aava ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 26.11.2015.
3.24.11.2015 esitas Kristjan Aava kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku registriandmete kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 04.03.2013. Võlgniku asutajaks ning osanikuks on XXX(isikukood XXX), kelle omandis oli osaühingu osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille eest osanik on likvideerija selgituste kohaselt tasunud sularahas. Võlgniku lõpetamise otsus on vastu võetud 19.08.2015 ning osaühingu likvideerijana tegutseb Kaupo Meier (isikukood 36804050246). Äriühingu peamiseks tegevusalaks äriregistri andmeil on maastiku hooldus ja korrashoid (EMTAK kood 81301/2008). Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul arvelduskonto Nordea Bank AB Eesti filiaalis, mille jääk seisuga 05.11.2015 oli 0,00 eurot. Võlgnikul on teenustasudest tulenev võlgnevus panga ees summas 934,85 eurot. Liiklusregistri volitatud töötleja Maanteeamet on oma vastuses teatanud, et võlgnik on registreeritud järgnevate sõidukite kasutajana: a) 2007 toodetud sõiduauto Ford Transit, registreerimismärgiga XXX, omanik OÜ XXX(registrikood XXX) b) 2008 toodetud sõiduauto Opel Combo VAN, registreerimismärgiga XXX, omanik OÜ XXX ) 2005 toodetud sõiduauto Toyota Dyna 100, registreerimismärgiga XXX , omanik XXX Eesti filiaal (registrikood XXX) ning d) 2009 toodetud laadur JCB409, registreerimismärgiga XXXX, omanik XXX Eesti filiaal. Ajutine pankrotihaldur lisab, et ilmselt edasises
2-15-15875 pankrotimenetluses tuleb välja selgitada, missuguse õigussuhte alusel võlgnik nimetatud sõidukeid kasutab. Maksu- ja Tolliameti elektroonilise andmebaasi andmetel on võlgnikul maksuvõlg summas 36 567,75 eurot, mis moodustub erijuhtude tulumaksust summas 26,58 eurot, intressist summas 307,99 eurot, kinnipeetud tulumaksust summas 6482,15 eurot, kogumispensionimaksest summas 981,57 eurot, käibemaksust summas 14 247,83 eurot ning töötuskindlustusmaksest summas 996,87 eurot. Maksuvõlale lisandub arvestuslik intress. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt e-posti teel saadetud vastuse kohaselt osaleb võlgnik käesoleval ajal menetlusosalisena alljärgnevates täiteasjades: Täiteasja nr Kohtutäitur Sissenõudja Nõue 048/2014/1293 Kairi Kumm
XXXOÜ
5187,15 034/2014/1392 Kristiina Feinman
XXXAS
322,80 025/2015/2886 Kaire Põlts
XXXOÜ
19 175,37 022/2015/5210 Elin Vilippus Osaühing XXX 1603,21 008/2015/2286 Mati Kadak XXX 3612,40 008/2015/2267 Mati Kadak XXX 1279,00 Võttes arvesse eelpool käsitletut, on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et: a) Võlgnikul on arvelduskonto Nordea AB Eesti filiaalis, mille jääk on 0,00 eurot; b) Võlgnikul on võlgnevus Nordea AB Eesti filiaali ees summas 934,85 eurot; c) Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused, mille sissenõuete summa kokku on 31 179,93 eurot; d) Võlgnikul on täitamata kohustus Maksu- ja Tolliameti ees, mille suurus on vähemalt 36 567,75 eurot e) Võlgnikul puuduvad varad, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita; f) Võlgnik on märgitud sõiduautode kasutajana liiklusregistrisse. Võlgniku likvideerija on esitanud kohtule varade- ning võlgade nimekirja. Viidatud nimekirjast nähtub, et võlgnikul on garantiitagatise nõue. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud välja, et nimetatud nõue on XXXOÜ vastu ning see muutub sissenõutavaks 11.06.2016 (s.o peale garantiiperioodi lõppu), juhul kui nimetatud nõuet ei tasaarvestata garantiitöödest tuleneva nõudega. Tulenevalt eeltoodust hindab ajutine pankrotihaldur nimetatud nõude pigem ebatõenäoliselt laekuvaks. Võimalike tagasinõuete ja tagasivõitmise võimaluste tuvastamiseks on ajutine pankrotihaldur analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtteid, mis on esitatud Nordea AB Eesti filiaali poolt, perioodist 30.10.2010 kuni 08.11.2015, s.o ajutise pankrotihalduri nimetamisele eelnenud viie aasta jooksul. Eelnimetatud perioodil on võlgnik teostanud ülekandeid võlgniku endise juhatuse liikme XXX seotud äriühingule, s.o OÜ-le XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) arvelduskontole perioodiliselt, lisaks on võlgnik loovutanud 01.06.2015 töövõtulepingust XXX tuleneva garantiitagatise nõude XXXOÜ vastu summas 4 299,18 eurot. Viidatud asjaoludele tuginedes leiab ajutine pankrotihaldur, et nõude loovutamise osas esinevad tagasivõitmise alused PankrS § 110 lg 1 p 2 mõistes, kuid tehingu täpsemad asjaolud peaks välja selgitama edasine pankrotimenetlus. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid arvelduskontol. Võlgnikul muu vara puudub. Tulenevalt eeltoodust ning täiendavalt juhindudes PankrS § 13 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, avaldab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puutuvalt võlgniku tervendamise väljavaadetesse, toob ajutine haldur esile, et pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus seiskunud, mida toetavad ka ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud tõendid. Võlgnikul puudub toimiv ettevõte, seetõttu puudub võimalus ka ettevõtet tervendada. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 84 997 euro ulatuses. Samal ajal võlgnikul varad, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada
2-15-15875 puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamise osas. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik pikaajalist kahjumiga tegutsemist ja käibevahendite puudust. Samuti ei õnnestunud ettevõtte juhatusel leida täiendavat kapitali käibekapitali taastamiseks, laenuandjad keeldusid krediidi andmisest, kuna ettevõtte finantsnäitajad ja tagatised ei olnud piisavad. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud likvideerija poolt temale edastatud raamatupidamisdokumente ning leiab, et võlgniku maksejõuetus saabus 2014. a lõpul. 2014.a majandusaasta aruande kasumiaruandest nähtub, et 2014.a majandusaastal ületas materjalikulu võlgniku müügitulu 11%, millele lisandusid täiendavalt tegevuskulud, tingituna 55 686 euro suurusest kahjumist muutus võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetuks juba 2014. a lõpus. Võttes arvesse, et ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotikuritegu, ega ka rasket juhtimisviga, märgib ajutine pankrotihaldur, et maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul käesoleval ajal pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalik vara puudub, olukorras, kus kohustuste suuruseks on kokku vähemalt 84 997,00 eurot. Võttes arvesse eespool toodut, palub ajutine pankrotihaldur kohtul määrata, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuks sellest huvitatud võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud tähtaja jooksul 2000 eurot, mille tasumisel kuulutada välja võlgniku pankrot. Viidatud rahasumma tähtajaks tasumata jätmisel palub ajutine pankrotihaldur PankrS § 29 lg 2 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot. Ajutine haldur palub jätta ajutise halduri tasu solidaarselt võlgniku ja võlgniku endise juhatuse liikme XXXkanda ning ajutise halduri tasu maksta välja halduri büroole OÜ XXX (arvelduskonto nr XXX). Võlgniku endine juhatuse liige XXXon andnud kirjaliku nõusoleku ajutise pankrotimenetlusega seotud kulude hüvitamiseks.
4.26.11.2015 toimunud kohutistungil jäid võlgnik ja ajutine haldur varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
5.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2015. Seisuga 126.11.201501.12.2015 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et XXXOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
2-15-15875
8.Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgnikul vara ei ole ning rahalisi kohustusi on vähemalt 84 977 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puudub toimiv ettevõte, seetõttu puudub võimalus ka ettevõtet tervendada. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
9.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
10.26.11.2015 kohtuistungil määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
11.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
12.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. XXXOÜ (likvideerimisel) tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
13.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur on taotlenud võlgniku dokumentide hoidja määramist ja teinud ettepaneku määrata dokumentide hoidjaks kirjaliku nõusoleku alusel XXX(isikukood XXX) Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme XXX(isikukood XXX).
14.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma
2-15-15875 ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 11 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 935 eurot, millele lisandub käibemaks 187 eurot. Ajutine haldur palub jätta ajutise halduri tasu solidaarselt võlgniku ja võlgniku endise juhatuse liikme XXX kanda ning ajutise halduri tasu maksta välja halduri büroole OÜ XXX (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX). Võlgniku endine juhatuse liige XXX on andnud kirjaliku nõusoleku ajutise pankrotimenetlusega seotud kulude hüvitamise osas. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 122 eurot (s.h käibemaks 187 eurot). Kuivõrd XXXOÜ (likvideerimisel) endine juhatuse liige XXX andnud kirjaliku nõusoleku ajutise halduri töötasu hüvitamiseks ning ajutine haldur on palunud jätta ajutise halduri tasu solidaarselt võlgniku ning võlgniku endise juhatuse liikme XXX kanda, siis mõistab kohus ajutise halduri tasu välja solidaarselt võlgnikult ja XXX.
16.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.