Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi R. K. (K.) vastu ebaseaduslikult kasutatud gaasi võrguteenuse maksumuse ja maagaasi aktsiisi hüvitamise nõudes hagi hind 9 874,09 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719, esindajad asukoht Suurevälja tn 12, 13516 Tallinn, e-post: XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilmar Straus (advokaadibüroo Simson Straus, e-post: XXX); Kostja: R. K. (isikukood XXX, aadress XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, e-post: XXX). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest 206,56 euro osas ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudes 34,71 euro osas ning lõpetada loobutud nõuete menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt R. K.lt (isikukood XXX) hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) kasuks välja 8815,71 (kaheksa tuhat kaheksasada viisteist eurot ja 71 senti) eurot, millest 7547,34 eurot on põhinõue ja 1268,37 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjalt R. K.lt (isikukood XXX) hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest 21.04.2023 põhinõudelt 7547,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud 97,33% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.
2.Mõista kostjalt R. K.lt (isikukood XXX) hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719) kasuks menetluskuludena välja 6579,50 (kuus tuhat viissada seitsekümmend
üheksa eurot ja 50 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 28.01.2015 Tallinnas kinnistu asukohaga xxx. Hageja on maagaasi võrguettevõtja maagaasiseaduse § 2 punkt 9 tähenduses Tallinnas Kakumäe piirkonnas, kuhu jääb xxx kinnistu. Hageja osutab maagaasi võrguettevõtjana Kakumäel maagaasi jaotusteenust. xxx kinnistu on liitunud hagejale kuuluva maagaasi jaotusvõrguga. Kinnistu liitumisleping gaasijaotusvõrgu ja muude kommunikatsioonidega sõlmiti tolleaegse kinnistu omaniku T. K. ja hageja vahel 10.10.2001.
2.Maagaasi müüjaks kostjale oli gaasi ebaseadusliku kasutamise ajal AS Eesti Gaas. AS Eesti Gaas tarnib maagaasi hageja võrku, kes tarnib maagaasi omakorda gaasivõrgu kaudu tarbijatele. AS Gaasivõrk mõõdab jaotusvõrkude piiril oleva arvestiga, kui palju on hageja jaotusvõrku gaasi edastatud. Hageja omakorda tarnib jaotusvõrgu kaudu gaasi iga üksiku tarbijani. Hageja mõõdab igale tarbijale müüdud gaasikogust arvestiga, mis on paigutatud tarbija kinnistule ja esitab andmed Eleringi andmevahetusplatvormile.
3.Hageja esitab võrguettevõtjana igale tarbijale arve konkreetse tarbija tarbitud võrguteenuse ja arvestatud maagaasi aktsiisi kohta. Tarbitud gaasi eest esitab arve gaasimüüja (näiteks Eesti Gaas), kellega on tarbijal sõlmitud gaasileping. Eesti Gaas esitab igakuiselt hagejale arve gaasikoguse kohta, mis leitakse lahutades kogu hageja jaotusvõrku juhitud gaasikogusest see kogus, mis on erinevate gaasimüüjate poolt jaotusvõrgu teeninduspiirkonnas olevatele klientidele müüdud. Selliselt leitud gaasi kogus võib sisaldada ka ebaseaduslikult kasutatud gaasi koguseid.
4.Gaasi varastatakse reeglina selliselt, et osa kinnistule sisenevast gaasist suunatakse gaasiarvestist mööda otse gaasikatlasse või muusse gaasi tarbivasse seadmesse. Selleks, et gaasi varastada, ehitab tarbija ebaseaduslikult ümber kinnistul asuva gaasitorustiku. Teine levinud varguse mehhanism on selline, et peatatakse gaasimõõdiku mehaanilise numberlugeja liikumine, pistes mõõdikusse traadi või muu sarnase eseme. Gaasitorustikku omaalgatuslikult ümber ehitada ei tohi. Gaasivõrku ei tohi olla ühendada eelnevalt kontrollimata gaasiseadmeid. Gaasiseadmed ja torustik peavad vastama võrguettevõtja eelnevalt heakskiidetud tehnilisele projektile. Iseseisvalt ümber ehitatud gaasitorustiku kaudu ebaseaduslik gaasitarbimine on ohtlik ja seab tarbijad ohtu.
5.Tänapäeval paigutatakse kinnistutele gaasiarvesti näidu kauglugejad. Sellisel juhul on mõõdik
kinnistul, kuid näidud saadetakse teatud intervalli tagant automaatselt hageja kauglugemise serverisse. Kauglugeja võimaldab maagaasi võrguettevõtjal seega tuvastada, kas ja kui palju kinnistul gaasi tarbitakse. Kostja elamu on gaasiküttekatel. Vastavalt xxx elamu gaasivarustuse projektile paigaldati elamusse gaasikatel Viessmann võimsusega kuni 24 KW. Gaasi avamise dokumentatsiooni kohaselt taotles xxx kinnistu omanik 05.07.2006 luba ühendada gaasivõrku 24 KW võimsusega gaasitarviti/küttekatel. Küttekatelt oli üks päev varem 04.07.2006 kontrollinud akrediteeritud OÜ Tehnokontrollikeskus.
6.Algselt rajati xxx kinnistule gaasitorustik vastavalt tööprojekti joonisele DP-361/06. Selle projekti kohaselt kulges gaasitoru otse elamusse. Gaasitorustikule väljastas pädevustunnistust omav gaasitrassi ehitaja 27.06.2006 passi. xxx gaasitorustiku kasutusele võtu akt vormistati 06.07.2006. Gaasitorustiku kasutusele võtu aktist nähtub, et kasutusele oli võetud üks küttekatel Vitodens 300 võimsusega 24 kKW.
7.xxx omanik tahtis saunamajja paigutada lisaks võrgugaasil töötavat gaasigrilli. Seetõttu teostati xxx kinnistul gaasitorustiku ümberehitus. Gaasitorustiku ümberehitamiseks koostas 2007. aastal OÜ DEM Projekt tööprojekti nr 1137/07. Projektiga nähti ette gaasi mõõdusõlme üleviimine elamust 3 saunahoonesse ning torustiku ümberehitus. Rajatud gaasipaigaldise osas viis OÜ Tehnokontrollikeskus 23.11.2007 läbi gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli ja leidis, et gaasipaigaldis vastab nõuetele. Eelnevalt oli Hectare OÜ koostanud 14.11.2007 gaasitorustiku teostusjoonise. Uue projekti järgi hakkas gaasitorustik kulgema saunamajja, kuhu paigaldati võrguettevõtja gaasiarvesti, millega toimus kogu kinnistul tarbitava gaasikoguste mõõtmine. Pärast arvestit jaotati mõõdetud gaas saunamajas asuva gaasigrillini ja mööda eraldi gaasitorustikku elamus asuvasse gaasikatlasse.
8.Gaasi avamise dokumentatsiooni kohaselt taotles xxx kinnistu omanik 26.11.2007 luba ühendada gaasivõrku 2,0 KW-e võimsusega gaasitarviti ehk grill. Seega tohtis xxx kinnistul olla gaasivõrku lülitatud küttekatel Vitodens 300 võimsusega 24KW ja gaasigrill võimsusega 2KW.
9.Kostja ja hageja vahel sõlmiti maagaasi võrguteenuse osutamise leping 13.03.2015. xxx kinnistule paigaldati gaasitarbimist mõõtev kauglugeja 22.11.2019. Jaanuaris 2021 tekkis hagejal kahtlus, et kostja tarbib gaasi ebaseaduslikul. Hageja võrdles kostja tarbimisnäitajaid vahemikus novembrist 2019 kuni veebruarini 2021. Graafikust nähtus, et talveperioodil kostja gaasi peaaegu ei tarbinud. Näiteks jaanuaris 2021 olid Eestis külmakraadid. Kuigi gaasivarustus oli hoone ainus küttesüsteem, kauglugeja järgi majas gaasi justkui ei tarbitud.
10.03.02.2021 soovis hageja esindaja kontrollida xxx gaasiarvesti näidu kauglugejat. Hageja esindajad lasid xxx elamu uksekella. Kui kostja mõne aja pärast tuli ust avama, siis vabandas ja ütles, et ei kuulnud kella, kuna oli väibasseinis. Tegu oli veebruarikuuga. Kostja lubas hageja esindaja korraks saunamajas/abihoones asuva gaasiarvesti juurde. Arvesti töötas korrektselt ja näitas, et xxx elamu tarbib väga suurtes kogustes gaasi.
11.xxx kinnistu saunamaja/abihoonest aga avastati omavoliliselt võrguettevõtjaga liitumis- ning tarbimislepingu väliselt ning ilma vastavat sertifikaati omava ettevõtte auditeerimiseta täiendav gaasikatel võimsusega 33KW. Gaasikatel oli soe. Seda gaasikatelt kasutati ilmselt abihoones asuva sauna, vee ja välibasseini vee soojendamiseks. Kui hageja esindaja küsis kostjalt, et millega ta maja talvel kütab, vastas kostja, et ta kütab talvel elektriga või ei ela talvel üldse majas. Kui hageja esindaja soovis näha elektrikütteseadmeid, siis sellest kostja keeldus.
12.03.02.2021 läks hageja esindaja tagasi kontorisse ja avastas xxx kauglugeja edastatud andmeid lugedes, et pärast hageja esindajate külaskäiku oli xxx elamu gaasitarbimine tõusnud nulltarbimiselt
2,5 m3 peale tunnis. Kui enne küttis kostja gaasikatelt nii, et suunas gaasi katlasse mõõdikust mööda, siis tänu hageja ootamatule kontrollkäigule oli kostja sunnitud gaasi suunama gaasikatlasse läbi mõõdiku. Kui hageja esindaja majja astus, oli gaasikatel soe. Kostja ei saanud kuidagi põhjendada, miks on gaasikatel soe, kui mõõdiku järgi gaasi tarbitud pole.
13.Hageja küsis kostjalt xxx elamu elektritarbimise andmeid tunniajalise täpsusega, et kontrollida kostja väidet elektriga kütmise kohta. Kostja keeldus elektritarbimise andmete esitamisest. Hageja oli 03.02.2021sunnitud liitumispunktis xxx gaasi kinni keerama. Hageja viitas MGS § 26 lõikele 2 ja § 25 lõike 1 punktile 3. 03.02.2021 koostati gaasi ebaseadusliku tarbimise akt, millele kostja keeldus alla kirjutamast.
14.Hagejal on alust arvata, et kostja on ebaseaduslikult gaasitorustiku ümber ehitanud ja juhib gaasi küttekatlasse gaasiarvestist mööda. Kostja avas omavoliliselt xxx liitumispunktis gaasikraani 03.02.2021 südaööl. Omavoliliselt oli gaas avatud kuni 15.02.2021, mil hageja sulges uuesti xxx liitumispunktis asuva gaasikraani. 16.02.2021 avas kostja uuesti omavoliliselt gaasikraani ja lõhkus kraani selliselt, et seda polnud enam võimalik sulgeda. Hageja oli sunnitud 17.02.2021 sulgema nn liinikraani ehk gaasikraani tänava jaotustorustikul, mis asub xxx liitumispunktist eemal. Kostja avas omavoliliselt ka liinikraani. Hageja avastas omavolilise gaasi avamise 08.03.2021. Kostja lõhkus xxx liitumispunktis oleva maakraani nii, et seda ei olnud enam võimalik sulgeda. Samal viisil lõhkus kostja ka liinikraani.
15.Hageja lisas hagile xxx gaasitarbimise graafiku, mille peal on ära toodud gaasitorustikuga seotud tegevused, s.t. gaasigraani sulgemised ja avamised. Graafikust nähtub taustaks halli joonega analoogilise majapidamise gaasitarbimine Kakumäel samal ajal.
16.08.03.2021 saavutas hageja kostja abikaasaga kokkuleppe, et hageja töötaja võib xxx gaasitorustikku naaberkrundilt lükata sondkaamera. Kaameravaatluse tulemusena selgus, et gaasitorustik oli ümber ehitatud ega vastanud projektile nr 1137/07 ega Hectare OÜ koostatud teostusjoonisele. Seega avastati gaasitorustiku ebaseaduslik ümberehitus, mis võimaldas xxx kinnistul tarbida gaasi arvestist mööda suunates. Gaasivargust võimaldava ümberehituse üldine skeem on toodud joonisel. Lisaks esitas hageja xxx gaasitorustiku legaalse skeemi.
17.xxx gaasitorustiku projektile vastavuse kontrolli korrati Inspecta Estonia OÜ (endise nimega Tehnokontrollikeskus OÜ) eksperdi S. P. juuresolekul 18.03.2021. Ka sellel korral avastati sondkaameraga torustikus projektivälised kraanid ja kolmikud (toru hargnemise kohad, millega saab gaasi mõõdikust mööda suunata). 18.03.2021 korduskontroll kinnitas, et xxx gaasitorustik ei vasta projektile ja gaasi tarbiti seda arvestist mööda juhtides. Ekspert S. P. kinnitas, et kinnistu sisene maaalune hargnemine enne hoone sisendit võimaldab gaasi gaasiarvestist mööda juhtida.
18.15.03.2021 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-21-4047 Harju Maakohtusse hagi, milles nõudis, et hageja taastaks gaasivarustuse selliselt, et kostja saaks kütta kahe Buderus gaasikatlaga. Kostja pole kunagi võrguettevõtjalt taotlenud luba teise gaasikatla gaasivõrku ühendamiseks. Kostja ei ole esitanud hagejale teise katla kohta gaasipaigaldise kasutusele eelnevat tehnilise kontrolli akti. Hagiga võttis kostja omaks, et xxx kinnistul elatakse talvel, hooneid on vaja talvel kütta ning neid köetakse gaasiga ja hoonete kütmiseks kasutatakse lausa kahte Buderus gaasikatelt.
19.Hageja viitas MGS § 25 lõikele 3 ja lõikele 4, samuti ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõte § 4 lõikele 1, 2, 3 ja 4. Ühe Buderus katla nimivõimsus on 24 KW ja teisel 33KW ning gaasigrillil 2 KW, kokku 59 KW. Gaasi ebaseadusliku kasutamise arvestusperioodiks loetakse perioodi alates gaasiseadmete või gaasiarvesti eelmisest
tehnilise kontrollimise päevast kuni ebaseadusliku kasutamise akti koostamise päevani, kuid mitte üle ühe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja -kuudes. Hageja esitas kohtule arvestuse ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguse ja selle maksumuse kohta. Hageja võttis aluseks ajavahemiku 03.02.2020 -03.02.2021 ehk üks aasta ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisest tagasi.
20.Hageja esitas kostjale 2021. a veebruari vee ja kanalisatsiooni, maagaasi aktsiisi ja võrguteenuse ning ebaseaduslikult tarbitud maagaasi, maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi eest 10.03.2021 arve nr 247024 summas kokku 18370,71 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 15.03.2021. Hageja korrigeeris kostjale hagejale esitatud arvet ja esitas 05.04.2021 kostjale tasumiseks 2021. a märtsi vee ja kanalisatsiooni, maagaasi aktsiisi ja võrguteenuse ning ebaseaduslikult tarbitud gaasi võrguteenuse ja aktsiisi eest arve nr 249347 summas 8 086,81. Uues arves vähendati esialgset arvet nr 247024 maagaasi enda maksumuse võrra, s.o. 10 405,52 euro võrra.
21.Arvel nr 249347 näidatud võlg 7965,19 eurot sisaldab hagiavaldusega sissenõutavat põhivõlgnevust 7753,87 eurot (ebaseaduslik võrguteenus ja aktsiis) ning arvelt nr 247024 uue arve väljastamise hetkeks tasumata summat 211,31 eurot 2021. a veebruari vee ja kanalisatsiooni ning maagaasi aktsiisi ja võrguteenuse eest. Arve nr 249347 tasumise tähtaeg oli 15.04.2021. Seega muutus ebaseaduslikult tarbitud gaasi võrguteenuse tasu ja aktsiis sissenõutavaks hiljemalt alates 16.04.2021, alates millest on arvutatud viivist.
22.Hageja arvutab viivist alates korrigeeritud arvest, mitte esialgsest arvest ning see on vastutulek kostjale. Sissenõutavaks muutunud viivise nõue on arvestatud ajavahemiku 16.04.2021 kuni 18.04.2023 eest ehk 733 päeva eest VÕS § 113 sätestatud määras. Viivisnõue on 18.04.2023 seisuga 1303,08 eurot. Hageja palus, et kohus mõistaks kostjalt välja ka sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest 22.03.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
23.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja nõude kujunemist ja arvestust. Hageja selgitas, et tema koostatud tabelis väljendab arv 10,3 maagaasi kütteväärtust KW/m3. Varastatud gaasi kuupmeetrid arvutatakse järgmise valemi järgi: m3 = (gaasitarvitite võimsus/kütteväärtus) X arvestatavad tunnid päevas X arvestusperiood. Seega algul jagatakse gaasitarvitite võimsus maagaasi kütteväärtusega, saades selliselt seadme võimsusele vastava tarbitud koguse kuupmeetrites (m3) ühes tunnis. Saadud tulemus korrutatakse seejärel läbi tundide ja päevadega. Tulemuseks ühes aastas tarbitud maagaasikogus.
24.02.02.2024 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõudeid. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7547,34 eurot ja seisuga 18.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 1268,37 eurot. Hageja palus AS-lt Eesti Energia välja mõista kostja kinnistu elektritarbimise andmed ajavahemikus 03.02.2019 – 31.12.2022.
25.Kostja väidab, et ta küttis ajavahemikus 03.02.2020 - 03.02.2021 xxx elamut elektriga. Kostja on esitanud elektritarbimise andmed kuuajalise täpsusega. See ei anna ülevaadet, kuidas jagunes elektritarbimine vastava kuu sees. Elektritarbimise andmed tunniajalise täpsusega nimetatud ajavahemiku kohta võimaldavad vaadelda, kuidas korreleerub tarbitav elektri- ja gaasikogus välitemperatuuri muutusega. Kui kostja küttis maja gaasi asemel elektriga, pidi välitemperatuuri langedes tõusma elektritarbimine ja vastupidi.
26.Kostja väidab, et ta küttis elamut lisaks gaasile elektriga. Selle väite tõendamiseks on kostja esitanud kuude lõikes elektritarbimise väljavõtte ajavahemiku kohta jaanuarist 2019 kuni märtsini
2021. Kui vaadelda perioodi 03.02.2020 -03.02.2021, siis nähtub, et 2020. a augustis, mis on suvekuu, oli kostja elektritarbimine 2024,333 kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur 16,6 C0), mis on pea sama suur kui talvekuude tarbimine. 2020. a novembris oli tarbimine 2114,928 kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur 5,3 C0), 2020. a detsembris 2215,137 kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur 0,2 C 0), 2021. a jaanuaris 2190,167kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur -2,7 C 0) ja 2021. a veebruaris 1921,337kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur -5,2 C 0). Seega pole kostja (väidetavalt kütmisele kulunud) elektrienergia tarbimine ja välitemperatuur omavahel korrelatsioonis.
27.Kostja väidab, et ta on igal ajal tarbinud samas koguses gaasi. See ei vasta tõele. Kostja möönab, et ajavahemikus oktoober-detsember 2020 oli xxx gaasitarbimine muust ajavahemikust väiksem, sest ajavahemikus oktoobrist detsembrini 2020 olevat xxx hoonete kütmine toimunud täiendavalt elektriga. Selle tõestuseks olevat elektritarbimine ajavahemikus oktoober-detsember 2020 olnud tunduvalt kõrgem kui ajavahemikus oktoober-detsember 2019. Tegelikult suurenes kostja 2020. aasta elektritarbimine võrreldes 2019. aasta elektritarbimisega. Seda ei saa seletada elektriga kütmisega ajavahemikus oktoobrist detsembrini 2020. Kostja tarbis juba kevadel märtsis (2566,454 kwh) ja suvel augustis (2024,148 kwh) 2020. aastal sama palju elektrit, kui ta väidetavalt kulutas kütmisele oktoobris (2244,148 kwh), novembris (2114,928 kwh) või detsembris (2215, 137 kwh) 2020. aastal. Kostja pole öelnud, et ta 2020. aasta märtsis küttis maja elektriga.
28.Kostja väitis, et ta küttis elamut 2020. a oktoobrist detsembrini elektriga, kuid vastuolus sellega paigaldas kostja enda väidete kohaselt soojuspumba 2021. a detsembris. Kostja esitatud arved näitavad, et AS Eesti Energia on alles 29.11.2021 esitanud ettemaksu arve nr 276189906053 soojuspumba ja selle paigaldamise eest. Eesti Energia AS 25.01.2022 arve nr 276863002932 pöördel on näha, et soojuspumba paigaldamiseks vajalikud tööd tehti alles 25.01.2022. Seega ei saanud kostja kuidagi maja kütta ajavahemikus 03.02.2020 - 03.02.2021 soojuspumbaga. Kostja pole esitanud andmeid elektrit tarbiva kütteallika kohta, mis väidetavalt võimaldas maja soojana hoida.
29.Maagaasi üheks müüjaks on AS Eesti Gaas. Gaasi müüakse Kakumäel hagejale kuuluva maagaasivõrgu kaudu. Gaasi müük on gaasi üleandmine isikule tasu eest (MGS § 7 lg 4). Tarbijatele müüdud gaasi koguste mõõtmise tagab MGS § 24 lg 1 kohaselt võrguettevõtja ehk hageja. Hagile lisatud joonis illustreerib, kuidas gaasitorustikuga seotud tegevused, s.t. gaasikraani sulgemised ja avamised, on mõjutanud gaasitarbimist. Graafikul jookseb taustaks halli joonega analoogse majapidamise gaasitarbimine Kakumäel samal ajal. Hagi lisaks 11 olev skeem illustreerib, kuidas gaas peaks gaasitorustikus liikuma legaalse gaasitorustiku skeemi puhul. Hagi lisaks 12 olev skeem näitlikustab, et gaasitorustiku ümberehitamise tulemusel suunati gaas näidikust mööda otse gaasiseadmesse.
30.Hageja sulges ka kostja veekraani võlgnevuse tõttu. Veekraanide sulgemine ei ole seotud antud vaidlusega. Ebaseadusliku gaasitarbimise seisukohast ei oma tähtsust, kes gaasitorustiku ümber ehitas. Tähtsust omab ebaseaduslik gaasitarbimine. Kui võrguettevõtja on usutavalt tõendanud gaasi ebaseadusliku tarbimise võimaluse, peab hoopis tarbija tõendama, et ta vaatamata võimaluse olemasolule gaasi ebaseaduslikult ei tarbinud. Tõendamiskoormus pöördub tarbija kahjuks ümber.
31.Kostja väidab, et hageja 03.02.2021 koostatud gaasi ebaseadusliku tarbimise akt ei pruugi olla kooskõlas Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2007 määrusega nr 54 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtetega“. Hageja leidis, et akt on määruse nõuetega kooskõlas. Gaasi ebaseadusliku tarbimise akt on koostatud 03.02.2021 gaasi ebaseadusliku tarbimise avastamise päeval hagejale kättesaadavate andmete põhjal. Kostja keeldus akti koostamisel igasugusest koostööst hagejaga. Kõik määruses ettenähtud andmed on võimalik akti kanda ainult juhul, kui tarbija teeb võrguettevõtjaga koostööd.
Isegi kui hageja 03.02.2021 koostatud aktis esineb vähetähtsaid erinevusi määruse loetletud andmetega võrreldes, ei ole ükski neist erinevustest selline, mis võinuks hageja viia ebaõigete otsuste langetamiseni.
32.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole tõendanud, mis ajal ja millises koguses toimus gaasivargus. Tarbijad ise ebaseaduslikult tarbitud koguseid ei mõõda. Seetõttu on majandus- ja kommunikatsioonimister 25.06.2007 määrusega kinnitanud sellise tarbimise määramise põhimõtted. Määruse alusel arvutatakse eelduslikult ebaseaduslikult tarbitud gaasikogused, mitte ei mõõdeta gaasikoguseid. Hagejal ehk võrguettevõtjal ei ole Politsei- ja Piirivalveameti pädevust. Võrguettevõtjal puudub õigus siseneda tarbija elukohta, kohaldada tarbija suhtes mistahes sundi, paigaldada tarbija ruumidesse jälitusseadmeid, et avastada ebaseaduslikku gaasitarbimist, selle aega ja koguseid. Kui tarbija keeldub võimaliku ebaseadusliku gaasitarbimise korral võrguettevõtjaga koostööst, peab tarbija riskima sellega, et gaasi ebaseadusliku tarbimise akti lähevad võrguettevõtjale avalikult kättesaadavad andmed, mis võivad erineda hetkel tegelikest andmetest. Eelkõige puudutab see kinnistul asuvaid ja gaasivõrku ühendatud või gaasivõrgust lahti ühendatud erinevaid gaasiseadmeid.
33.Kostja kandis gaasi ebaseadusliku tarbimise akti gaasikatla Vitodens 300 võimusega 24 KW, abihoones asuva gaasikatla 33 KW ja grilli 2 KW. Kostja väidab, et gaasigrill ei olnud gaasivõrku ühendatud, vaid see töötas eraldi balloonigaasil. Hageja ei tea, millal oli gaasigrill gaasivõrgust lahti ühendatud. Kuna kostja keeldus koostööst hagejaga, lähtus hageja avalkult kättesaadavatest andmetest.
34.Hageja käitus täiesti adekvaatselt, kui tellis kohapeale gaasitorustiku uurimiseks vastava eriala spetsialist S. P., kes torukaameraga tuvastas, et gaasitorusikus oli enne mõõdikut selline hargnemine, mis võimaldab gaasi juhtida gaasiseadmetesse mõõdikust mööda minnes. Maa all oleva gaasitorustiku täpse skeemi joonistamiseks oleks pidanud maha lõhkuma xxx abihoone, kuna suures osas asus ümberehitatud gaasitorustikust selle hoone all. Abihoone lammutamine gaasitorustiku skeemi joonistamiseks oleks olnud selgelt ebaadekvaatne ja vastuolus põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu puutumatuse põhimõttega.
35.Hageja ei nõustunud, et määrusega nr 54 kinnitatud põhimõtted on vastuolus põhiseaduse §ga 32. Isegi, kui ebaseaduslikult tarbitud gaasikoguseid mõõta ei soovita, on tarbijal võimalus teha võrguettevõtjaga koostööd ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisel. Ebaseaduslik gaasi tarbimine on vargus ja see on ohtlik. Määruses on püütud leida tasakaal tarbija ja gaasimüüjate huvide vahel.
36.Kui kostja väidab, et gaasitorustiku ehitas ümber eelmine omanik, ei tea hageja, millal ebaseaduslik gaasitarbimine algas. Hageja esitas nõude vaid aasta kohta, sest määruse § 4 lg 4 ei võimalda nõuet pikema perioodi kohta esitada. Määrus kaitseb perioodi piiramise kaudu tarbijaid.
37.Maagaasilt aktsiisimaksu tasumise ja deklareerimise kohustus on seaduse alusel võrguettevõtjal (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 22 lg 1 p 74). Ka ebaseaduslikult tarbitud gaasilt tuleb tasuda aktsiis. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ei tee vahet, kuidas tarbitud maagaasikogus on saadud ehk kas selle on võrguettevõtja mõõtnud või määranud. Hageja korrigeerib nõude suuruse arvutamise aluseks olnud võrguteenuse hinna 0,11221 eurot/m 3 peale (enne oli hagis 0,11747 eurot m3). Nimetatud võrguteenuse hind kehtis 01.01.2020-28.02.2021 ja oli kehtestatud Konkurentsiameti 31.10.2019 otsusega 7-3/2019- 076. Kostja nimetatud hind 0,08588 eurot kehtis ajavahemikus 01.12.2014-31.08.2015.
38.Ebaseadusliku tarbimise osas on aluseks võetud ajavahemik 03.02.2020 -03.02.2021, s.t. üks aasta ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisest tagasi. Kostja võlgnevus võrguteenuse eest on 4406,049
eurot ja maagaasi aktsiisi eest 3141,288 eurot. Kokku on võlgnevus 7547,34 eurot. Viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisest 16.04.2021 kuni hagi esitamiseni on 1094,62 eurot.
39.25.10.2024 seisukohtades osundas hageja, et kostjaga kompromissi sõlmimisele tuleks kaasata ka AS Eesti Gaas. Kui esineb erinevus Eesti Gaasi võrguettevõtja torustikku tarnitud gaasi ja tarbijate tarbitud gaasikoguste vahel, peab maksumuse vahe hüvitama võrguettevõtja. Kui kompromissi korras tarbija ebaseaduslikult tarbitud kogust vähendada, peab vähendatud ulatuses hüvitama gaasi maksumuse Eesti Gaas AS-le võrguettevõtja ehk hageja.
40.Hageja on tellinud äriühingult S OÜ (registrikood: xxx) xxx hoone S. S koostasid A. K. ja V. P.. S. järelduste kohaselt ei piisanud mõõdetud maagaasi kogusest 2020 .aastal hoone energiavajaduse katmiseks. Kuni küttesüsteemi vahetuseni puudus korrelatsioon mõõdetud hoone energiakulu ja välise temperatuuri vahel. Mõõdetud gaasi tarbimine suurenes kevadel ning lõppes sügisel, mis ei ole usutav. 2019 – 2021 kütteperioodide küttevajadust ei kaetud elektriküttega. Auditi kohaselt näitavad mõõdetud tarbeandmed, et kinnistul on kütteperioodi alguses gaasi tarbimist oluliselt vähendatud, kohati on see läinud peaaegu miinimumini ja kütteperioodi lõppedes on gaasitarbimine kasvanud.
41.Auditi kohaselt on majas ja kõrvalhoones gaasikatlad, kuid kütteperioodil on gaasi tarbimine oluliselt väiksem võrreldes suvise ajaga, mis ei ole usutav. Tavapäraselt on gaasikulu maksimum kütteperioodil, kui välistemperatuur on kõige madalam ning gaasikulu miinimum esineb siis, kui välisõhu temperatuur on kõige kõrgem. Kostja on väitnud, et on kütnud elektriga, kuid tarbitud elektrienergia koguste andmed ei näita, et kütteperioodil oleksid kasutatud elektrienergia kogused olnud märkimisväärselt suuremad võrreldes suvise perioodiga. See ei viita elektrikütte süsteemide kasutamisele hoones.
42.Auditi järgi paigaldati 2021. aasta hilissügisel eramule õhksoojuspumbad ja peale seda on kinnistu kütteperioodil tarbitud elektrienergia kogused märkimisväärselt tõusnud. Kui eeldada, et omanik oli varasemalt kütnud näiteks elektriradiaatoritega ja 2021. aastal paigaldas uue küttesüsteemi, oleks kasutatav elektrienergia pidanud kütteperioodil vähenema, mitte tõusma. S näitab, et vaidlusalusel aastal 2020 ei piisanud kütmisperioodil ühes kuus hoone kütmiseks isegi tarbitud elektri ja mõõdetud gaasikoguse summast. Alles 2021-2022 kütmisperioodil, kui kostja oli paigutanud soojuspumbad, kulutas kostja nii palju elektrit, et sellest piisas hoone kütmiseks. Seega saab vaidlusaluse perioodi 03.02.2020 -03.02.2021 kohta teha järelduse, et kostja on tarvitanud gaasi kütmiseks ebaseaduslikult.
43.Hageja selgitas, et aktsiisiga maksustatakse erinevate vedel-, tahke- ja gaaskütuste ning elektrienergia tarbimist, välja arvatud nende kasutamisel teatud spetsiifilisel otstarbel. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkoholi, tubakatooteid, kütust ja elektrienergiat. Seega on aktsiisimaks tarbimismaks. Võrguettevõtja ei ole ise maagaasi tarbija. Maagaasi tarbijaks on kostja. ATKEAS § 22 lg 1 p 74 kohaselt tasub aktsiisi võrguettevõtja, kes edastab maagaasi või mootorimaagaasi tarbijale. See säte on kehtestatud efektiivse maksukogumise eesmärgil. Kuna tarbijatele müüdud gaasi koguse mõõtmise tagab MGS § 24 lg 1 kohaselt võrguettevõtja, on seadusandja pannud võrguettevõtjale kohustuse koguda ja tasuda aktsiisi. Energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) § 12 lg 3 p 3 kohaselt esitab energiatarnija lõpptarbijale koos arvega või arvel teabe kohaldatud maksude, lõivude ja tariifide kohta. EnKS § 2 p 9 kohaselt on energiatarnijaks jaotusvõrguettevõtja, kes vastutab energia transpordi eest lõpptarbijale või tarbijapaigaldiseni. EnKS § 12 lg 3 p 3, ATKEAS § 1 lg 1 ja ATKEAS § 22 lg 1 p 74 tuleb vaadata koostoimes. Tarbija maksab maagaasi tarbimise eest aktsiisi, kuid selle kogub kokku ja tasub riigile võrguettevõtja. Võrguettevõtjal endal ei lasu aktsiisi kandmise kohustust, kuna ta ise pole gaasi lõpptarbija.
44.Seaduse mõte pole võimaldada tarbijal gaasitarbimist selliselt, et lõputult suureneva aktsiisi kandmise kohustus jääb lõppastmes võrguettevõtjale. Sellisel juhul ei sooviks keegi olla võrguettevõtja. Gaasi müüja AS Eesti Gaas ei lisa arvele aktsiisi. Selle üle vaidlus puudub. Riik on pannud aktsiisi kogumise ülesande võrguettevõtjale, mitte gaasi müüjale. Seega, maagaasi aktsiis lisatakse võrguettevõtja poolt esitatavale arvele seaduse alusel. Võrguettevõtja kogub aktsiisi kokku ja maksab riigile ATKEAS § 22 lg 1 p 74 alusel. Selleks, et aktsiisi kohtu kaudu tarbijalt sisse nõuda, ei pea aktsiis olema võrguettevõtja poolt riigile tasutud. See pole võrguettevõtja nõude esitamise eeltingimuseks. Kui kohus tuvastab ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguse, on selle koguse pealt võimalik välja arvutada aktsiis.
45.Kostja on tarbinud võrguteenust. Kostja on kasutanud teenust varem, aga maksab selle eest praegu. Käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p järgi on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Ühelt poolt käibemaksuseadus § 4 lg 1 p 1 sätestab, mis on käive, teiselt poolt vaatab EMTA teenuse/toimingu sisu. Varasemalt on elektrivargust käsitletud teenuse tarbimisena ehk käibena, mistõttu tuli lisaks hüvitatavale elektrihinnale tasuda käibemaks.
46.Hageja kordas selgitusi selle kohta, kuidas sondkaamera abil tuvastati 08.03.2021 gaasivarguse toimepaneku asjaolud. Kus möödasuunamist võimaldav kraan nr 2 täpselt asus, ei saa tagantjärgi öelda, kuna ebaseadusliku gaasi tarbimise akt koostati 03.02.2021 ja spetsialist S. P. lubati xxx kinnistu gaasitorustikku uurima alles 18.03.2021. 03.02.2021 lubati hageja esindaja küll korraks xxx majja, et kontrollida gaasiarvesti näidu kauglugejat, kuid see ei olnud piisav, et kontrollida gaasivargust võimaldavat gaasikraani asukohta või gaasivarguse täpset skeemi. Kostja teadlikult viivitas ligipääsu lubamisega enda kinnistule. Kostjal oli aega rohkem kui kuu, et eemaldada kraan nr 2, mille avamisel voolas gaas kolmikust otse gaasiseadmesse.
47.Hageja ei nõustunud jätkuvalt kostja väidetega, et gaasi ebaseadusliku tarbimise akt ei olnud nõuetekohaselt koostatud. Gaasi ebaseadusliku tarbimise akt koostati ebaseadusliku tarbimise avastamise päeval hagejale kättesaadavate andmete põhjal. Kostja keeldus akti koostamisel igasugusest koostööst hagejaga. Kõik määruses ettenähtud andmed on võimalik täpselt akti kanda ainult juhul kui tarbija teeb võrguettevõtjaga koostööd.
48.AS Eesti Gaas ei ole võimuvolitustega riigiasutus, kes väljastab arvamusi või seisukohtasid, mis on kolmandatele isikutele siduvad. Gaasivargused tekitavad tahes või tahtmata ärikonflikti gaasi müüja ja võrguettevõtja vahel. Gaasimüüjat reeglina huvita, kas või kes gaasi varastas. Kui esineb erinevus Eesti Gaasi võrguettevõtja torustikku tarnitud gaasi ja tarbijate tarbitud gaasi vahel, peab vahe maksumuse Eesti Gaasile hüvitama võrguettevõtja. Kuna Eesti Gaas soovib võrguettevõtja võrku tarnitud gaasi eest raha kätte kohe saada, soovib ta võrguettevõtjat veenda, kui lootusetu on varga leidmine, et sundida võrguettevõtjat tarbitu eest tasuma.
49.Võrguettevõtja peab arvestust, kui palju tarbijatest keegi gaasi tarbis ja edastab andmed gaasi müüjale läbi andmevahetus platvormi (APV). Kui esineb ebaseaduslik gaasi tarbimine, esitab võrguettevõtja AVP-sse ebaseaduslikult tarbitud koguse vastava tarbija tarbitud kogusena. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja väidab, et hageja ei kavatsenudki Eesti Gaasile „kadunud gaasi“ eest tasuda. Kui ebaseaduslikku tarbimist tuvastada ei õnnestu, märgitakse „kadunud gaasi“ tarbijaks AVPs võrguettevõtja ja võrguettevõtja tasub gaasi müüjale „kadunud gaasi" eest.
50.AVP-sse märgiti tarbimiskoguseks 32 721,75 m3, kuna see on kostja ühe aasta tarbimiskogus, mis on arvutatud (mitte mõõdetud) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2007 määrusega nr 54 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ alusel.
51.Alusetud on kostja väited, et hageja soovis viimaselt saada kõrgemat gaasi hinda võrreldes sellega, mida ta ise pidi AS-le Eesti Gaas tasuma. Hageja märkis alguses ise ennast AVP platvormil „kadunud gaasi“ tarbijaks, kuna alguses polnud teada, kuhu puuduolev gaas kadus. Võrguettevõtja peab hüvitama gaasimüüjale ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumuse, kui ebaseaduslikku tarbijat ei leita. Kui selgus ebaseaduslik gaasi tarbija, lootis hageja, et kostja hüvitab vabatahtlikult gaasi maksumuse, võrguteenuse tasu ja gaasiaktsiisi. Kui kostja oleks vabatahtlikult hüvitanud, oleks hageja tasunud ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumuse gaasimüüjale.
52.Hageja esitatud arve nr 247024 summas 18 370,71 eurot sisaldas kolme komponenti: maagaasi hinda, võrguteenuse tasu ja aktsiisi. Võrguteenuse tasu oli 4612,588 eurot, aktsiis oli 3141,288 eurot. Kui lahutada hageja arve nr 247024 kogusummast 18 370,71 eurost 4612,588 eurot (võrguteenus) ja 3141,288 eurot (aktsiis), jääb järgi 10 616,83 eurot, mis on maagaasi hind. See läheb kokku Eesti Gaasi samale gaasikogusele esitatud arve nr 1002560013 summaga 10 585,47 eurot. Vahe on 31,36 eurot. Vahe võib tekkida arvutusvea või hinna kõikumise tõttu.
53.Kuna kostja vabatahtlikult hagejale ebaseaduslikult tarbitud gaasi hinda, võrguteenuse tasu ja aktsiisi ei tasunud, tühistas hageja kostjale esitatud arve nr 247024 ja märkis AVP platvormil ebaseaduslikult tarbitud 32 721,75 m3 gaasi tarbijaks kostja. Hageja palus AS-l Eesti Gaas ebaseaduslikult tarbitud gaasi eest esitada arve otse kostjale, mida viimane tegi. Hageja esitas kostjale 05.04.2021 uue arve nr 249347 summas 8 086,81 eurot. See arve sisaldas lisaks ebaseaduslikult tarbitud gaasi võrguteenuse ja aktsiisi maksumusele 2021. a märtsi vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu. Välja oli jäetud ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumus, mille kohta esitas kostjale 07.04.2021 arve nr 1002560013 AS Eesti Gaas.
54.06.01.2025 seisukohas nõustus hageja, et kriminaalasja lõpetavas määruses toodud seisukohad ja järeldused ei ole siduvad tsiviilasja läbivaatavale kohtule. Kostja esitas kohtule kriminaalasja nr 21231700429 lõpetamise määruse, kust puuduvad lõpetamise põhistused. Hageja esitas sama kriminaalasja lõpetamise määruse põhistused. Kriminaalasja lõpetamise määruse põhistustes leiti, et gaasi ebaseaduslik kasutamine toimus. Tõendatuks loeti, et rikkumine pandi toime juba alates 03.02.2020 ehk aasta enne selle avastamist. Hageja ei pidanud arusaadavaks, miks ei tuvastatud kuriteo toimepanekut.
55.Muus osas kordas hageja oma varasemaid väiteid. Kostja väidab alusetult, et hageja peab ära tõendama varguse võimaluse, varguse enda ja lõpuks varastatud gaasi koguse. Varastatud gaasi kogust ei mõõdeta, vaid arvutatakse. Hageja kohustuseks on üksnes tõendada ebaseaduslikku tarbimist. Kostja võtab 25.11.2024 seisukoha punktis 2.15. omaks, et ebaseadusliku tarbimise võimalus oli tänu kolmiku olemasolule võimalik. Ebaseadusliku tarbimise tõendamiseks on hageja esitanud erinevaid tõendid. Kostja ei ole selgitanud, miks ta vahetas väidetavalt efektiivse elektrilise kütteseadme välja rohkem elektrit tarbinud soojuspumba vastu. Alusetu on kostja väide, et kui elamus oli rohkem inimesi, tuli rohkem kütta, sest inimkeha eritab soojust.
56.Hageja pole teostanud kostja krundil sanktsioneerimata tegevusi. Hageja on teostanud kaevetöid naaberkinnistul (xxx) naabrite nõusolekul. Kaevetöid kostja kinnistul teostatud ei ole. Ebaseaduslik hargnemine kolmiku näol, mis asub ebaseadusliku ja omavolilise juurdeehituse all, avastati. Kogu tegevus oli kooskõlastatud vaidlusalusel kinnistul elava O. S., kes oli pidevas telefoniühenduses oma abikaasaga. Ühtegi 83 aastast naist kinnistul näha ei olnud. O. S. edastatud videod, kust on näha hageja töötajate kohalolu kinnistul, on tehtud nendel päevadel, millal teostati töid.
57.Kostja soovib, et juhul, kui kohus tuvastab gaasi ebaseadusliku tarbimise, peaks kostja maksma sama koguse gaasi eest nagu ta ausa tarbimise perioodil tarbis, sest muidu toimuks hageja alusetu rikastumine. Hageja ei tea, millisel perioodil kostja ausalt gaasi tarbis. Nõue on määruse alusel esitatud ühe aasta eest. Aktsiisi ja käibemaksu osas jäi hageja varasemate väidete juurde.
58.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi on vandeadvokaat osutanud 34 tundi hinnaga 160 eurot tunnis ja kokku 5440 euro eest. Summale lisandub käibemaks. Kuludele lisandub xxx hoone energiakasutuse hinnangu koostamise maksumus summas 550 eurot (350 eurot + 200 eurot), millele samuti lisandub käibemaks 121 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
59.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud, et ta tarbis gaasi ebaseaduslikult ja tegi xxx gaasitorustiku ümberehituse, mis võimaldab gaasi gaasiarvestist mööda juhtida. Hageja enda koostatud joonised tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole tõendid, vaid menetlusosalise seletused. Joonistest nähtub muuhulgas, justkui ei tarbitud xxx kinnistul 2021. a jaanuaris maagaasi. Kostja esitas AS Eesti Gaas 08.02.2021 arve, kust nähtub, et jaanuaris 2021 on xxx kinnistul tarbitud 999,998 m 3 maagaasi ehk peaaegu kaks korda rohkem kui veebruaris 2021.
60.Kostja omandas xxx asuva kinnistu koos olemasolevate kommunikatsioonidega I. K. 04.12.2014 võlaõigusliku müügilepingu ja 22.01.2015 asjaõigusliku lepingu alusel. 04.12.2014 müügilepingu sõlmimisel kinnitas I. K., et kinnistul asuvad ehitised on ehitatud vastavalt kinnitatud projektile, nende püstitamiseks ja kasutamiseks on olemas kõik nõutavad load ja nõusolekud. Kostjal ei olnud alust müüja kinnitustes kahelda ega täiendavalt kontrollida gaasitorustikku tegelikku olukorda ja vastavust ehitusprojektile. Kostjal puudusid selleks vajalikud oskused ja teadmised.
61.Koheselt pärast kinnistu omandamist sõlmis kostja hagejaga 13.03.2015 maagaasi võrguteenuse, samuti veevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuste osutamise lepingu. Võrguteenuse lepingu sõlmimisel vaatasid hageja esindajad kostja kinnistul asuvad kommunikatsioonid üle. Kostja tugines põhjendatult hageja kui võrguteenust pakutava ettevõtja teadmistele ja kogemusele, mistõttu arvas, et võrguteenuse osutamise lepingu sõlmimisega on hageja esindajad kontrollinud kinnistul asuvate torustike korrasolekut.
62.Pärast 13.03.2015 lepingu sõlmimist esitas kostja hagejale vee- ja gaasi tarbimise näidud e-posti teel. 2019. aasta lõpus vahetas hageja kostja kinnistul gaasi tarbimist mõõtnud arvestid. Arvestite vahetamise tulemusena arvutas hageja gaasitarbimist ise ja kostjal puudus isegi võimalus gaasi tarbimise arvutust mõjutada ja kontrollida. Viimased gaasi tarbimise näidud esitas kostja hagejale 01.11.2019, mis olid vanade arvestite järgi „54 396 m3“.
63.13.03.2015 maagaasi võrguteenuse osutamise lepingus on märgitud, et gaasi arvesti näit on „36 500 m3“, mis tähendab, et ajavahemikul 13.03.2015 lepingu sõlmimisest kuni arvestite vahetamist 2019. aasta lõpus tarbis kostja kokku 17 896 m3 (54 396 - 36 500) maagaasi, mis on peaaegu kaks korda vähem kui hagis märgitud gaasi tarbimine 32 721,75 m 3 ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021. Ainuüksi see asjaolu seab kahtluse alla hagis esitatud nõuete põhjendatuse.
64.AS Eesti Gaas andmed xxx kinnistu gaasi tarbimise kohta alates detsembrist 2015 tõendavad, et maagaasi tarbimine oli igas aastas ühetaoline (ca 3300 m3 – 4000 m3 aastas). Ajavahemikus märtsist 2019 kuni veebruarini 2020 moodustas tarbimine 3546 m 3, mis on võrdne iga aastase keskmise tarbimisega. Ainetud hageja väited, et novembrist 2019 kuni veebruarini kostja gaasi ei tarbinud. Gaasi
tarbimine oli tõesti väiksema oktoobrist kuni detsembrini 2020 võrreldes 2019. aastaga, kuid see oli tingitud hoonete täiendavast kütmisest elektriga. Kostja selgitas hagejale, et küttis sellel ajal konditsioneeriga ja esitas elektritarbimise arved. Elektritarbimise andmed tõendavad suurenenud elektritarbimist 2020. a sügisel. Ajavahemikul oktoobrist kuni detsembrini 2020 oli elektritarbimine peaaegu kaks korda suurem võrreldes eelmise aastaga.
65.03.02.2021 sulgesid hageja töötajad kostja kinnistu veekraani, mitte gaasikraani. Gaasivarustuse sulgemist ei nähtu hageja 03.02.2021 objekti ülevaatamise aktist. Hageja esitas kostjale võrguteenuste eest 05.02.2021 arve, kus pole märgitud gaasivarustuse sulgemist ega gaasi ebaseaduslikku tarbimist. Hageja sulges korduvalt kinnistu veekraani, mistõttu pöördus kostja hagiga kohtusse. Hagi oli menetluses tsiviilasjas nr 2-21-13409. Kuna hageja rahuldas kostja nõuded, jättis kohus hagi läbi vaatamata.
66.Gaasi sulgemine toimus alles 2021. a veebruari teises pooles. Kuna gaasi sulgemiseks puudusid seadusest või lepingust tulenevad eeldused, oli see ebaseaduslik. xxx asuvale kinnistule paigaldati alternatiivne küttesüsteem alles detsembris 2021, mille maksumuseks oli 9 294 eurot.
67.Hageja ei ole tõendanud, et kostja tarbis gaasi ebaseaduslikult. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis viisil, mis ajal ja mis koguses gaasi vargus xxx kinnistul toimus. See ei nähtu ka 03.02.2021 objekti ülevaatamise aktist. Aktis puudub konkreetne tõenditega kinnitatud gaasi ebaseadusliku kasutamise iseloomustus (kirjeldus ja/või skeem).
68.Hageja on alusetult tuginenud S. P. 20.03.2021 aktile. Hageja kasutab S. P. järeldused valikuliselt ja kontekstist välja rebituna. Ekspert on aktis viidanud, et iseseisev gaasigrill töötas vedelgaasil ega olnud seotud maagaasipaigaldisega. Ekspert tuvastas maa-aluse hargnemise, mis võimaldas gaasi gaasiarvestist mööda juhtida, kuid ei tuvastanud hargnemise kasutamist. Gaasivarguse kohta järelduste tegemiseks ei piisa ainuüksi varguse võimaluse olemasolust, vaid hageja peab tõendama, et kostja tõepoolest kasutas gaasitorustiku hargnemist gaasi ebaseaduslikuks tarbimiseks. Hageja seda teinud ei ole.
69.Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli ajavahemikus märtsist 2019 kuni veebruarini 2020 gaasi tarbimine kostja kinnistul võrdne maagaasi iga-aastase keskmise tarbimisega. See lükkab ümber hageja etteheited gaasivarguse kohta sellel ajal. Lisaks omandas kostja kinnistu koos olemasolevate kommunikatsioonidega. Müüja kinnitas, et kõik kommunikatsioonid on ehitatud vastavalt kinnitatud projektile. Hageja ei ole tõendanud, et S. P. aktis märgitud maa-aluse hargnemise ehitas kostja. Kostja esitab kirjavahetuse S. P., kus viimane kinnitas, et hargnemine on tõenäoliselt ehitatud enne juurde ehitatud hooneosa. Kuna maa-alune hargnemise ei ehitanud kostja, peaks hageja tõendama, et kostja teadis selle olemasolust.
70.03.02.2021 akti ei saa pidada gaasi ebaseadusliku kasutamise aktiks määruse § 2 tähenduses, sest puuduvad määruse § 3 lg 2 punktides 5 ja 6 nõutavad andmed. Akt ei ole koostatud erapooletu tunnistaja juuresolekul vastavalt määruse §-le 2. Tunnistajaks ei saa olla hageja enda töötaja.
71.Hageja kahju ja kahju suurus on tõendamata. Hageja väidetud gaasi tarbimine kostja kinnistul ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 on põhjendamatu ja vastuolus esitatud asjaoludega ja tõenditega. Määruse § 4 lg 3 metoodika on vastuolus kahju hüvitamise põhimõtetega, eelkõige kahju hüvitamise eesmärgiga asetada kahjustatud isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja leidis, et määruse § 4 lõikes 3 toodud metoodika tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseaduse §ga 32. Hageja peab tõendama kahju suurust.
72.Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla alusetu rikastumine. Selle põhimõttega on vastuolus kahju nõudmine suuruses, mis ületab kahekordselt kostja viie aasta jooksul tarbitud gaasi maksumuse. Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ka määruse § 4 lg 3 metoodika järgi. S. P. 20.03.2021 ekspertiisi akti kohaselt töötab gaasigrill vedelgaasil ega ole maagaasipaigaldisega seotud. Seega ei ole gaasigrilli tarbimine kahjunõude arvestamisel põhjendatud.
73.Poolte vahel 13.03.2015 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingus on võrguteenuse hind 0,08588 eurot ühe kuupmeetri tarbitud maagaasi kohta. Seega ei ole kahjunõude arvestamine võrguteenuse hinnast 0,11747 eurot/m3 põhjendatud. 13.03.2015 lepingust ei nähtu kostja kohustust tasuda hagejale aktsiisi. Aktsiisi maksmise kohustust ei tulene ka määruse § 4 lg-st 3. Seega maagaasi aktsiisinõue ei ole põhjendatud. Aktsiisinõue on tõendamata. Põhjendamata on kahjunõudele käibemaksu lisamine. Kahjunõue ei ole käive käibemaksuseaduse järgi (vt § 4 lg 1). Kahjunõudest tuleb maha arvata rahasummad, mida kostja tasus hagejale viimase arvete katteks ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 osutatud võrguteenuste eest.
74.26.02.2024 seisukohtades Hageja on 02.02.2024 osaliselt loobunud nõuetest kostja vastu. Tegu on haginõudest loobumisega TsMS § 429 mõttes, mitte hagi tagasivõtmisega TsMS § 424 mõttes, sest loobumise põhjuseks on asjaolu, et algses hagis arvestas hageja võrguteenuste maksumust vale tariifi alusel. Kostja ei vaielnud loobumisele vastu, kuid palus menetluskulud sellega seoses jätta hageja kanda.
75.Hageja ei ole endiselt tõendanud, et kostja varastas gaasi. Kostja ei nõustunud, et tõendamiskoormus on tarbija kahjuks ümber pöördunud. Hageja selgitustest jääb arusaamatuks, mis õigusnormist tulenevalt on hageja sellele seisukohale asunud. Kostjal puudub mistahes võimalus tõendada negatiivset asjaolu. Ainuüksi sel põhjusel puuduvad tõendamiskoormuse ümberpööramiseks eeldused. Kostjal kui tarbijal puudub juurdepääs hageja kontrolli all olevale võrgustikule ja mõõtesüsteemidele, mistõttu puudub kostjal vastavate tõendite esitamiseks mõistlik võimalus. Seevastu hageja näol on tegemist võrguettevõtjaga, kellel on seadusest tulenevalt gaasi mõõtmise ja mõõtesüsteemide paigaldamise õigused ja kohustused.
76.Hagejal on võimalik oma nõuet tõendada. Gaasi varguse kahtluse korral oleks hageja võinud paigaldada kostja kinnistule sisenevale gaasitorustikule täiendava mõõturi selleks, et tuvastada võimalikud gaasi kaotused. Olukorras, kui hagejale kuuluvasse võrku siseneva gaasi kogus erineb võrgust väljuva gaasi kogusest, viitab see gaasikaole. Hageja ei ole väitnud, et vaidlusalusel perioodil (03.02.2020 - 03.02.2021) tema võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi kogused ei oleks olnud tasakaalus.
77.Hageja saab oma võrku gaasi AS-ga Eesti Gaas sõlmitud lepingu alusel. Selle lepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on lepingu alusel ostetud ja müüdud gaasi koguseks hageja jaotusvõrku antud gaasi kogus, millest on lahutatud hageja jaotusvõrgu kaudu teiste gaasimüüjate poolt hageja jaotusvõrgu kaudu tarbijatele müüdud gaasi kogused. Ülaltoodust tulenevalt ei tegele AS Eesti Gaas tarbitud gaasi koguste määramisega. Võrguettevõtja poolt tarbijatele müüdud gaasi koguste mõõtmise tagab MGS § 24 lg 1 kohaselt võrguettevõtja. Piirkonnas, kus asub kostja tarbimiskoht, on võrguettevõtjaks hageja. Seega kostjale osutab võrguteenust hageja, kes korraldab AS Eesti Gaas müüdava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete esitamise vastavasse andmevahetusplatvormi, mille alusel esitab AS Eesti Gaas ostjatele (sh kostja) tarbitud gaasi eest arveid.
78.2021. a märtsi tarbimisandmetes esitas hageja kostja gaasi tarbimiskogusena 32 721,75 m3, millest tulenevalt esitas AS Eesti Gaas kostjale gaasi eest arve nr 1002560013 summas 10408,97 eurot.
Esitades 2021. a märtsi tarbimisandmetes kostja gaasi tarbimiskoguseks 32 721,75 m3, vähendas hageja AVP-s enda tarbimist 32 721,75 m3 võrra. Lisaks hageja nõudis kostjalt gaasikoguse 32 721,75 m3 maksumuse hüvitamist hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingus kokkulepitud hindade kohaselt, mitte AS-ga Eesti Gaas müügilepingus kokkulepitud hindade alusel. See tähendab, et hageja nõudis kostjalt „varastatud gaasi“ eest hüvitist, mis on peaaegu kaks korda suurem, kui hageja oleks pidanud ise hüvitama AS-le Eesti Gaas.
79.Kuna hageja 2021. a märsis AVP-s sisestatud kostja gaasi tarbimise kogus oli ootamatult suur, palus AS Eesti Gaas hagejalt selgitust, kuidas ja mis perioodil selline kogus on tekkinud. Hageja viitas ebaseaduslikule tarbimisele ja koostatud aktile. 01.06.2021 kirjaga palus AS Eesti Gaas edastada akt või muu dokument, kus on fikseeritud ebaseadusliku tarbimise alused ja arvestuslik kogus. 04.06.2021 edastas hageja ülevaatuse akti ja ekspertarvamuse gaasipaigaldise omavolilise ümberehitamise kohta. 20.10.2021 kirjaga palus AS Eesti Gaas hagejal edastada määrusele nr 54 vastav ebaseaduslikult tarbitud maagaasi määramise akt, kus on välja toodud määruse §-s 3 nimetatud andmed. 09.11.2021 esitas AS Eesti Gaas hagejale koguste korrigeerimise nõude. 29.08.2023 esitas AS Eesti Gaas hagejale lepingu rikkumise lõpetamise ja sellega tekitatud kahju hüvitamise nõude.
80.Eeltoodust lähtudes leidis kostja, et puudub formaalne alus maagaasi ebaseadusliku tarbimise koguse määramiseks, sest hageja koostatud akt ei vastanud nõuetele. Nõuetele mittevastavuse tuvastas AS Eesti Gaas. Akt on õigustühine. Aktis puuduvad vajalikud andmed, muuhulgas ebaseaduslikult gaasi tarbinud seadme asukoht, gaasi ebaseadusliku kasutamise iseloomustus, nimivõimsused ning ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse arvutamiseks vajalikud muud andmed, samuti andmed ebaseadusliku tarbija gaasivarustuse katkestamise ja taastamise kohta. Aktist on arusaamatu, mis viisil, mis ajal ja mis koguses väidetav gaasi vargus xxx kinnistul toimus.
81.Seega on tõendamata, et kostja tarbis gaasi ebaseaduslikult ja hageja akt ei saa kindlaks määrata ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogust. Tehniline ülevaatus koostati alles poolteist kuud pärast akti koostamist. Ekspert tuvastas möödaviigu olemasolu, kuid puuduvad tõendid selle kohta kuhu möödaviik viib ja kas ta on ühendatud gaasiseadmega. Võrguettevõtja peab aga tuvastama ebaseaduslikult ühendatud gaasiseadme. Objektiivselt peab olema võimalik aru saada, milline gaasiseade, millise nimivõimsusega ja kuidas on ebaseaduslikult gaasivõrku ühendatud. Mõõtja manipuleerimine peab olema teadlik ja tahtlik.
82.Gaasi tarbimise mõõtmine kuulub täielikult hageja kontrolli alla, mistõttu tuleb tema andmetesse suhtuda kriitiliselt. Hageja on huvitatud ebaõigete andmete esitamisest. Kuna hageja vahetas 2019. aasta lõpus kostja kinnistul gaasiarvestid, said andmed gaasi kõikuva tarbimise kohta tulla vaid hagejalt endalt.
83.2020. aasta oktoobrist kuni detsembrini oli kostja kinnistu elektritarbimine peaaegu kaks aastat suurem võrreldes aasta varasemaga. Kõikuva gaasi tarbimise põhjuseks ei pruugi olla ainult elamu kütmine elektriga. Gaasi tarbimine võis olla kõrgem siis, kui kinnistul elas terve perekond. Ajal, kus seal kedagi ei elanud, võis gaasi tarbimine olla nullilähedane.
84.Hageja viitab elektritarbimise andmetele kontekstiväliselt. Elektri tarbimine kevadel ja suvel on talvega võrreldes kaks korda madalam. Suurem elektri tarbimine 2020. a märtsis ja augustis võis olla seotud suurema tarbijate arvuga või suurema arvu seadmete kasutamisega. Elektri tarbimine ei sõltu ainult ilmast. Kostja ei ole kunagi väitnud, et kasutas 2020. a oktoobrist kuni detsembrini elektriga kütmiseks soojuspumpa. Kostja küttis elamut elektriga töötava konditsioneeriga, mida tõendavad fotod. Hageja enda koostatud joonistel puudub tõendi väärtus.
85.03.02.2021 sisenesid hageja töötajad kostja loata kinnistule. Kui kostja tuli neile vastu, põhjendasid hageja töötajad kinnistule tungimist vajadusega kontrollida veemõõtjaid. Kostja lubas seda ning pärast kontrollisid hageja töötajad gaasimõõtjad. Kostja on viibinud kogu aeg hageja töötajatega koos, mistõttu ei saanud sel ajal gaasi suunamisega manipuleerida, nagu hageja väidab paljasõnaliselt hagiavalduses.
86.Hageja sulges kinnistu veeühendusi ning poolte vahel oli veeühenduste sulgemise tõttu konflikt. Selle eest soovib hageja kostjale kätte maksta. Veeühenduste sulgemine näitab, et hageja soovib kätte maksta. Väited selle kohta, et kostja ei teinud hagejaga koostööd, on küünilised. Kui hageja sulges 2021. a veebruaris alguses veeühenduse ja pärast gaasiühenduse, jättis hageja kostja koos viimase perekonnaga sisuliselt elukohata.
87.Kuna juurdeehituses asuv gaasigrill töötab vedelgaasil, ei saa hageja seda arvestada kahju nõude esitamisel. Hageja ei saa tugineda sellele, et ta ei tea, millal gaasigrill võrgust lahti ühendati. Hageja peab oma nõuet tõendama.
88.Gaasi aktsiisi nõudmiseks puuduvad hagejal lepingulised või muud alused. Seadusest tuleneb hageja kohustus aktsiisi tasuda, kostjale kohustust ei tulene. Kostja kohustused hageja ees määratakse nende vahel sõlmitud lepinguga, mis ei näe ette kohustus tasuda aktsiisi. Poolte vahel 13.03.2015 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingus on sätestatud üksnes kostja kohustus tasuda võrguteenuse hind 0,08588 eurot ühe kuupmeetri tarbitud maagaasi kohta. Hageja ei ole tõendanud, et ta on aktsiisi ise tasunud.
89.Kuigi hageja vähendas oma nõude suurust tulenevalt kokku lepitud hinnast, lähtub hageja 02.02.2024 menetlusdokumendis võrguteenuse hinnast 0,11221 eurot/m 3 (enne oli hagis 0,11747 eurot/ m3). Hageja viidatud võrguteenuse hind ei ole põhjendatud. Asjakohatu on hageja viite Konkurentsiameti 31.10.2019 otsusele 7-3/2019-076. Hageja ei selgita, mis õigusliku tähendust ta osundatud otsusele omistab. Poolte õigused ja kohustused määratakse lepinguga ja lepingust ei nähtu, et võrguteenuse hinda saaks muuta tulenevalt Konkurentsiameti otsustest. Otsust ennast kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et kahju nõudele ei saa lisada käibemaksu.
90.25.11.2024 seisukohas jäi kostja oma väidete juurde. Põhja Prokuratuuri 28.03.2024 määrusega lõpetati hageja kuriteokaebuse põhjal kostja suhtes alustatud kriminaalmenetlus aluse puudumise tõttu. Hageja määrust edasi ei kaevanud. Hagejal on kohustus tõendada, et kostja varastas gaasi. Hageja peab tõendama varastatud gaasi kogust. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, kust nähtuks, et vaidlusalusel perioodil 03.02.2020 - 03.02.2021 toimus hageja võrku sisenenud gaasi kaotus.
91.MGS § 24 lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. MGS § 11 lg 9 kohaselt peab võrguettevõtja kui turuosaline tagama oma bilansi, mis tähendab, et võrguettevõtja kohustub tagama, et võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi kogused on tasakaalus. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, kust nähtuks, et vaidlusalusel perioodil 03.02.2020 - 03.02.2021 hageja võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi kogused ei oleks olnud tasakaalus. Ainuüksi sel põhjusel on hageja väited gaasi vargusest alusetud.
92.Hageja saaks gaasi vargusest rääkida vaid juhul, kui tema võrku sisenenud gaasi kogus oleks olnud suurem tarbijate tarbitud gaasikogustest. Kostja ebaseadusliku tarbimise tõendamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et vaidlusalusel perioodil 03.02.2020 - 03.02.2021 hageja võrku sisenenud gaasi kogus oli 32 721,75 m3 võrra suurem, kui tarbijate samal ajavahemikul tarbitud gaasi kogus. Seejärel
pidi hageja tõendama, et gaasi kaotuse on põhjustanud kostja. Kostja negatiivset asjaolu tõendada ei saa.
93.Hageja väited selle kohta, kuidas gaasi vargus toimus, on oletuslikud. Kostja gaasitorustiku hargnemise kasutamine gaasi ebaseaduslikuks tarbimiseks ei leidnud tõendamist hageja kuriteokaebuse alusel algatatud kriminaalmenetluses. Olukorras, kus kostja ei teadnud gaasitorustiku hargnemise olemasolust, ei saa kostjale hargnemise kasutamist ette heita.
94.Tõele ei vasta hageja väited, et 03.02.2021 lubati hageja esindajad korraks elamusse, et kontrollida gaasiarvesti kauglugejat. Kostja esitas elamus viibinud O. S. seletuskirja, mille kohaselt 2021. aasta veebruarist kuni aprillini käisid hageja töötajad regulaarselt kontrollimas gaasi- ja veevarustussüsteemide tööd aadressil xxx, Tallinn. Ajavahemikul 03.02.2021 kuni 2021. aasta aprilli esimese dekaadini viibisid hageja töötajad kinnistul peaaegu iga päev. Nad saabusid ette teatamata, ei küsinud luba kinnistul viibimiseks ega selle territooriumile sisenemiseks ning kui värav oli lukus, ronisid lihtsalt üle aia. Kaevati üles peaaegu kogu kinnistu ja lammutati ka külaliste maja. Seega oli hagejal võimalik tuvastada gaasi ebaseaduslik kasutamine.
95.Hageja esitatud hinnang energiatarbimisele tuleb jätta tähelepanuta. Hinnang on koostatud ilma kostja osavõtuta ja ainult hageja esitatud teabe alusel. Tegu on menetlusõiguse kuritarvitamisega. Alates 2019. aastast arvutas hageja kostja gaasitarbimist ise. Hageja väited gaasi kõikuva tarbimise kohta tulenevalt ainult hageja enda andmetest.
96.Hinnang ei tõenda gaasi vargust. Maja elanikud kogu aeg hoones ei elanud. Analüüsimata on jäetud, et gaasi tarbimine võis väiksem olla põhjusel, et elamut köeti osaliselt elektriga. Elektritarbimise andmeid ei ole hinnangus analüüsitud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tarbis ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 maagaasi 32 721,75 m3.
97.Kostjalt aktsiisi nõudmiseks puuduvad lepingulised või muud alused. AKTEAS § 1 lõikest 1 ja § 22 lg 1 punktist 74 tuleneb hageja ja mitte kostja kohustus tasuda aktsiisi. Asjakohatud on hageja viited energiamajanduse korralduse seadusele (EnKS), sest osundatud seadus ei reguleeri kütuseaktsiisi tasumise kohustust (seaduse reguleerimisala on toodud EnKS §-s 1). Asjakohatud on hageja viited EnKS § 12 lg 3 p-le 3. Osundatud sättega on kehtestatud nõuded energiatarnija lõpptarbijale esitatavatele arvetele, kuid sellest ei tulene lõpptarbija kohustust tasuda kütuseaktsiisi.
98.Poolte vahel 13.03.2015 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingus on sätestatud üksnes kostja kohustus tasuda võrguteenuse hind 0,08588 eurot ühe kuupmeetri tarbitud maagaasi kohta, millele lisandub käibemaks 20%. Pooled on pidanud vajalikuks eristada võrguteenuse hinnast maksude osa (ainult käibemaks). Kui võrguteenuse hinnale lisanduks lisaks käibemaksule kütuseaktsiis, tuleks seda lepingus eraldi märkida. Kuna seda ei ole lepingus märgitud, on võrguettevõtja kulud kütuseaktsiisile hinna sees. Nimetatud arusaam on kooskõlas MGS § 23 lg 3 punktiga 6, mille järgi peab võrguteenuse hind katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud kulud.
99.Põhjendamatud on hageja väited, et võrguettevõtjal endal ei lasu aktsiisi kandmise kohustust. ATKEAS § 22 lg 1 p 74 sätestab selgesõnaliselt, et aktsiisi maksab võrguettevõtja, kes edastab maagaasi tarbijale. ATKEAS § 24 lg 6 2 järgi tekib võrguettevõtjal maagaasi maksukohustus maagaasi edastamisel tarbijale. ATKEAS § 25 lg 3 järgi on maagaasiaktsiisi maksja kohustatud esitama Maksuja Tolliametile aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval. Sellest tuleneb, et kütuseaktsiisi tasumise kohustus lasub võrguettevõtjal. Tasutud aktsiisi hüvitamist saab võrguettevõtja nõuda tarbijalt üksnes kulude hüvitamisena, mis peaks erikokkuleppe puudumise korral olema kaetud võrguteenuste hinnaga. Deklareerimata ja tasumata
aktsiisi hüvitamist ei saa võrguettevõtja tarbijalt nõuda. Hageja ei ole tõendanud aktsiisi tasumist ja deklareerimist.
100.Alusetu on hageja väide, et kui kohus tuvastab ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguse, saab selle alusel välja arvutada ning kostjalt välja mõista aktsiisi. Aktsiisi tasumise kohustus ei teki tsiviilkohtumenetluses tehtava otsuse alusel, vaid maksuseadustes sätestatud sündmuste või tehingute tulemusena. ATKEAS § 24 lg 62 järgi tekib maagaasi võrguettevõtjal maksukohustus maagaasi edastamisel tarbijale. Kui hageja on seisukohal, et maagaas oli hagis nõutud ulatuses kostjale üleantud, oleks hageja pidanud deklareerima väidetavalt üleantud gaasi kogusest aktsiisi ja tasuma selle riigile, sõltumata sellest, kas hagejal õnnestub hiljem deklareeritud ja tasutud aktsiisi eest kostjalt hüvitist välja nõuda.
101.Käibemaksu nõudmiseks puuduvad hagejal alused. Kahju hüvitamise kompenseeriva iseloomu tõttu ei toimu kahju hüvitamise tagajärjel kahjustatud isiku vara muutmist, mistõttu kahjunõuet ei saa käibena käsitleda. Kahjunõue ei ole käive käibemaksuseaduse järgi. Gaasivargust ei saa käsitleda teenuse tarbimisena. Gaasi üleandmine hageja väidetud koguses ei ole tõendatud.
102.Kui hageja leidis, et maagaas oli hagis nõutud ulatuses kostjale üleantud, oleks hageja pidanud deklareerima üleantud gaasi koguses käibemaksu ja tasuma selle riigile. Kui kohus ei tuvasta kohtuotsuses kostjale gaasi üleandmist hagis väidetud koguses, võib see olla käibemaksudeklaratsiooni parandamise aluseks. Käibemaksu deklareerimata jätmine viitab kaudselt sellele, et tegelikult kostjale gaasi hageja väidetud koguses üle ei antud.
103.Üldjuhul ei teki ettevõtjal kahju kauba või teenuse hinnale lisanduva käibemaksu tõttu, sest ettevõtjal on õigus kauba soetamiseks või teenuse osutamiseks tasutud sisendkäibemaks lisanduvast käibemaksust käibedeklaratsioonis maha arvata (KMS § 29, § 31). Ka VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Seega hageja nõudele lisanduvast käibemaksust tuleb maha arvata sama perioodi sisendkäibemaks, mida on hageja tasunud teenuste osutamise eesmärgil.
104.Kuigi hageja vähendas oma nõuet lepingus märgitud hinna alusel, lähtub hageja hinnast 0,11221 eurot/m3. Selline hind ei ole põhjendatud. Asjakohatu on hageja viide Konkurentsiameti 31.10.2019 otsusele 7-3/2019-076. Hageja ei selgita, mis õiguslikku tähendust ta otsusele omistab. Poolte õigused ja kohustused määratakse lepinguga.
105.13.12.2024 leidis kostja, et tema varem esitatud videote näol ei ole tegu iseseisvate tõenditega, vaid O. S. seletuskirja osaga. Seletuskirjas on viidatud, et fotod ja videod on lisatud. O. S. seletuskirja lubatavust ja asjakohatust on kostja põhistanud. Seletuskirjas on selgitatud, mis videotest nähtub.
106.Esimene video on tehtud 10.03.2021 ja sellest nähtub, et hageja töötajate tegevuse tõttu lülitati välja kostja elamu vee- ja gaasivarustus. Teine video on tehtud 09.03.2021 ja sellest nähtub hageja töötajate viibimine kostja kinnistul ning tööde tegemine seal. Video tõendab, et alates 03.02.2021 kuni 2021. a aprillini käisid hageja töötajad kostja kinnistul peaaegu iga päev. Kolmas video on tehtud 09.03.2021 ja sellest nähtub hageja töötajate viibimine kinnistul. Neljas video on tehtud 09.03.2021 ja sellest nähtub hageja töötajate viibimine kinnistul. Viies video on tehtud 09.03.2021 ja sellest nähtub hageja töötajate viibimine kinnistul. Kuues video on tehtud 10.03.2021 ja sellest nähtub, et hageja töötajad lülitasid välja kostja kinnistu vee- ja gaasivarustuse. Seitsmes video on tehtud 11.03.2021 ja sellest nähtub, et elamus langes toa temperatuur 10 kraadini.
107.Kaheksas video on tehtud 11.03.2021 ja sellest nähtuvad hageja töötajate välja kaevatud gaasitorud kostja kinnistul. Üheksas video on tehtud 10.03.2021 ja sellest nähtub vee ning gaasi välja lülitamine. Kümnes video on tehtud 10.03.2021 ja sellest nähtub vee ja gaasi välja lülitamine. Üheteistkümnes video tõendab, et elamut köeti puudega. Videotest nähtuv võõrkeelne kõne tõendamisjõudu ei oma ja tõlkimiseks puudub vajadus.
108.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Hageja esitas 06.01.2025 tõendid hilinemisega ja kostja taotles nende vastu võtmata jätmist, sest eelmenetlus lõppes 25.11.2024. Hageja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust hilinemiseks. Põhjendamatud on hageja väited, et kriminaalasja nr 21231700429 lõpetamise määruse põhjendused võivad olla tõendiks gaasivarguse kinnitamiseks. Põhja Prokuratuuri 28.03.2024 määruses on õigusliku tähendusega üksnes resolutsioon, millega lõpetati hageja kuriteokaebuse põhjal kostja suhtes alustatud kriminaalmenetlus (nr 21231700429).
109.Hageja joonised ei ole tõendiks. Muuhulgas nähtub hageja joonisest, et XXX kinnistu ei tarbinud justkui jaanuaris 2021 maagaasi. Kostja on esitanud kohtule AS Eesti Gaas 08.02.2021 arve, kust nähtub, et jaanuaris 2021 on XXX kinnistul tarbitud 999,998 m3 maagaasi ehk peaaegu kaks korda rohkem kui veebruaris 2021. Kohtule on esitatud AS Eesti Gaas andmed XXX asuva kinnistu tarbitud maagaasi koguse kohta alates detsembrist 2015. Maagaasi tarbimise numbrite analüüsi tulemusena saab kohus veenduda, et maagaasi tarbimine oli igas aastas ühetaoline (ca 3300 m3 – 4000 m3 aastas). Ajavahemikus märtsist 2019 kuni veebruarini 2020 moodustas tarbimine 3546 m3, mis on võrdne maagaasi iga aastase keskmise tarbimisega.
110.Eksitavad on hageja väited, et kostja on avaldanud, et küttis maja sellel ajal elektriga. Kostja avaldas, et täiendavalt gaasiküttele küttis ta soojal sügisel 2020 täiendavalt elektriga (konditsioneerid), mistõttu võis gaasi tarbimine ajavahemikul oktoober - detsember 2020 olla väiksem võrreldes sama perioodiga 2019 aastal. Kostja elektritarbimise andmed tõendavad kinnistul suurenenud elektritarbimist 2020. a sügisel. Elektri tarbimine suurenes peaaegu kaks korda.
111.Kui hageja katkestas gaasiühenduse 2021. a veebruari teises pooles, pidi kostja paigaldama detsembris 2021 alternatiivse küttesüsteemi. Paigaldatud õhksoojuspump asendas täielikult kinnistu küttesüsteemi. Õhksoojuspumba elektritarbimine on oluliselt kõrgem elamut täiendavalt kütnud konditsioneeride elektritarbimisest. Kostja ei ole kunagi väitnud, et ta küttis kogu elamut ainult konditsioneeriga, vaid tegu oli täiendava kütteallikaga. Kütte tarbimine elamus oli aga nullilähedane siis, kui seal kedagi ei viibinud, sest siis puudus vajadus elamut kütta.
112.Põhjendamatud on hageja väited, et ta ei ole kaevetöid kostja kinnistul teostanud, ei ole kõrvalhoonet lammutanud, roninud ilma kooskõlastamata üle aedade ega viibinud ajavahemikul 03.02.2021 kuni 2021. aasta aprilli esimese dekaadini peaaegu iga päev kinnistu territooriumil. Kostja väited on tõendatud O. S. seletuskirjaga ja seletuskirjale lisatud videomaterjalidega.
113.Hageja on väitnud, et asus otsima ebaseadusliku gaasi tarbimise skeemi alles pärast 03.02.2021 ehk pärast akti koostamist. Seega puudus formaalne eeldus maagaasi ebaseadusliku tarbimise koguse määramiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja esitas kostjale arveid gaasivõrguteenuste osutamise eest ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 ja kostja on need arved hagejale tasunud. Kui kohus peaks leidma, et 03.02.2021 akti alusel esitatud nõuded on põhjendatud, tuleks maha arvata need summad, mida kostja on tasunud hagejale arvete alusel.
114.Hageja ei ole ka selgitanud, millisel alusel ta lisab käibemaksu kostjalt nõutud kütuseaktsiisile. Hageja ise on rõhutanud, et ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguseid ei ole võimalik mõõta, vaid neid saab määrata. Seega ei ole kostjalt nõutud summa näol tegu tasuga teenuste eest, vaid rahalise
karistusega. Kostjale „varastatud gaasi“ eest esitatud arves puuduvad andmed lisanduva käibemaksu kohta. Kui hageja seisukohalt oli maagaas hagis nõutud ulatuses kostjale üleantud, oleks hageja pidanud deklareerima väidetavalt üleantud gaasi kogusest käibemaksu ja tasuma selle riigile.
115.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 3900 eurot ilma käibemaksuta. Advokaadi tunnitasu oli 150 eurot. Õigusabi osutati kokku 26 tundi. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
116.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
117.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostjale kuulub alates 28.01.2015 Tallinnas asuv kinnistu asukohaga XXX; 2) kostja omandas kinnistu koos sellele rajatud elamu, abihoone ja kommunikatsioonitrassidega; 3) hageja on maagaasi võrguettevõtja Tallinnas Kakumäe piirkonnas, kus asub XXX kinnistu; 4) XXX kinnistu liitus hagejale kuuluva maagaasi jaotusvõrguga enne, kui kostja kinnistu omandas; 5) maagaasi müüjaks oli hagis viidatud perioodil AS Eesti Gaas; 6) AS Eesti Gaas tarnis gaasi hagejale kuuluvasse jaotusvõrku ning selle võrgu kaudu tarnib hageja omakorda gaasi tarbijatele, sealhulgas tarnis kostjale; 7) hageja mõõdab igale tarbijale müüdud gaasi kogust arvestiga ja esitab saadud andmed AS-le Eesti Gaas läbi andmevahetusplatvormi; 8) XXX kinnistul võis 2006. a ja 2007. a teostatud tehniliste kontrollide ja kooskõlastatud dokumentide alusel olla üks küttekatel võimsusega 24KW ja gaasigrill võimsusega 2 KW; 9) hageja ja kostja vahel sõlmiti maagaasi võrguteenuse osutamise leping 13.03.2015; 10) XXX kinnistule paigaldati 22.11.2019 gaasitarbimist mõõtev kauglugeja; 11) 03.02.2021 koostas hageja XXX kinnistul gaasi ebaseadusliku tarbimise akti, millele kostja keeldus alla kirjutamast; 12) hageja esitas kostjale 10.03.2021 arve nr 247024 summas 18370,71 eurot, mis muuhulgas sisaldas tasu ebaseaduslikult tarbitud gaasi, sellega seotud võrguteenuse tasu ja aktsiisi eest; 13) hageja esitas kostjale 05.04.2021 korrigeeritud arve, milles muuhulgas arvestas maha ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumuse, kuid nõudis kostjalt endiselt ebaseaduslikult tarbitud gaasi eest võrguteenuse, aktsiisimaksu ja käibemaksu tasumist; 14) kostja hageja 05.04.2021 arvet ei tasunud.
118.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja tarbis XXX kinnistul ebaseaduslikult gaasi ning kas selle tõttu tuleb tal tasuda hagejale hagiavalduses märgitud ulatuses võrguteenuse tasu, käibemaksu, aktsiisimaksu ja viivist.
119.Menetluse käigus on hageja oma nõudeid muutnud. Algses hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 7753,9 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 1303,08 eurot. 02.02.2024 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõudeid. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 7547,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 1268,37 eurot. Seega vähendas hageja põhinõuet 206,56 euro võrra ja viivisenõuet 34,71 euro võrra. Kostja nõuete vähendamisele vastu ei vaielnud.
120.Kohus leiab, et tegu on nõuetest osalise loobumisega. Nõuetest osaline loobumine tuleb kohtul
vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
121.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas kohtulahendis, sest kostja loobumisele vastu ei vaielnud. Seega võtab kohus vastu hageja loobumise põhinõudest summas 206,56 eurot ja viivisenõudest 34,71 eurot. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.
122.Käesolevas asjas andis kohus 06.09.2024 määrusega hagejale tõendite esitamiseks aega kuni 25.10.2024 ja luges eelmenetluse lõppenuks 25.11.2024. Vaatamata kohtu määrusele esitas hageja täiendavaid tõendeid 06.01.2025 ehk pärast eelmenetluse lõppemist. Hageja ei toonud esile mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks ning kostja leidis, et kohus ei peaks tõendeid vastu võtma.
123.TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et hageja 06.01.2025 esitatud tõenditest ei ole AS Eesti Gaas arved asjakohased tõendid ning hageja ei olegi arveid esitades soovinud neile kui tõenditele tugineda. Seetõttu jätab kohus AS Eesti Gaas arved tõenditena tähelepanuta. Küll aga peab kohus asjakohaseks ja vastuvõetavaks tõendiks kriminaalasja menetluse lõpetamise põhjendatud määrust. Kuigi tõend on esitatud hilinemisega, ei too selle vastuvõtmine kaasa menetluse venimist. Tegu on tõendiga, mis pidi kostjal endal olemas olema, mistõttu ei saanud tegemist olla üllatusliku tõendiga. Hageja esitas tõendi üksnes seetõttu, et menetluse käigus asus kostja täiendavalt väitma, et kriminaalmenetluses ei ole gaasi varastamine leidnud tõendamist. Kuna kostja esitas täiendava tõendi alles vahetult enne eelmenetluse lõppemist, soovis hageja sellele vastates välja tuua, mida tegelikult kriminaalmenetluses tuvastati. Kohus võtab esitatud tõendi vastu, kuid nõustub mõlema poole seisukohaga, et tsiviilvaidlust lahendav kohus ei ole seotud määruse põhjendustega.
124.Vaidluse sisulises osas leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Hagejal tekkis 2021. a jaanuaris kahtlus, et kostja tarbib gaasi ebaseaduslikult, sest talveperioodidel kostja gaasi peaaegu ei tarbinud, kuigi tema elamut pidi kütma gaasikatel. 03.02.2021 kontrollimisel tuvastati, et elamus oli täiendav gaasikatel võimsusega 33 KW, mis oli soe. Sondkaameraga tehtud kontrollimisel 08.03.2021 ja korduskontrollimisel 18.03.2021 selgus, et gaasitorustik oli ümber ehitatud ega vastanud projektile. Ümberehitus võimaldas gaasi tarbida seda arvestist mööda suunates. Hageja arvestas kehtivate õigusaktide alusel küttekatelde võimsust arvestades välja ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguse
ajavahemikul 03.02.2020 kuni 03.02.2021 ehk ühe aasta eest enne ebaseadusliku tarbimise avastamist. Ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogust ei ole võimalik mõõta, vaid seda arvestatakse õigusaktide kohaselt. Hageja nõudis kostjalt lisaks võrguteenuse eest tasumisele käibemaksu ja aktsiisimaksu. Viimase näol on tegu tarbimismaksuga, mida peab koguma ja riigile tasuma võrguettevõte.
125.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud ebaseaduslikku gaasi tarbimist ega ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogust. Gaasi arvestusel aluseks olev määrus on põhiseadusega vastuolus. Kostja ostis kinnistu ega olnud teadlik gaasitorustiku ebaseaduslikust ümberehitamisest. Kuna arvesti oli kaugloetav, puudus kostjal võimalus gaasi tarbimise arvestust kontrollida. Gaasi tarbimine oli elamus aastate lõikes samasugune, talveperioodil kasutati kütmisel lisaks elektriseadet. Hageja koostatud akt ei vasta nõuetele ega tõenda ebaseaduslikku gaasitarbimist. Lisaks ei saa hageja nõuda kostjalt käibemaksu ega aktsiisimaksu. Kahju hüvitiselt ei saa nõuda käibemaksu ja aktsiisi tasumise kohustus lasub hagejal. Kahjunõudest tuleb maha arvata rahasummad, mida kostja tasus hagejale ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 osutatud võrguteenuste eest. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk ebaseadusliku gaasitarbimise puudumist.
126.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja oleks pidanud oma nõuet täiendavalt tõendama ning hageja esitatud tõendite valguses puudus kostjal kohustus tõendada oma vastuväiteid hagile. Kohus selgitas kostjale 06.12.2024 määruses, et hageja esitatud tõendeid arvestades on kostjal võimalik tõendada, millised olid tema elamus gaasitorustikud, milliste seadmetega olid need ühendatud ja milliste võimsustega need olid. Kostjal oli võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega või asjatundja arvamusega seda, et tal oli elamu kütmiseks võimalik kasutada elektrilisi seadmeid. Vaatamata kohtu selgitustele jäid kostja vastuväited hageja nõudele üldsõnalisteks ning tõendeid selle kohta, milline oli elamu gaasitorustik, milliste seadmetega oli see ühendatud ning millise võimsusega olid kütmiseks kasutatud elektriseadmed, kostja ei esitanud.
127.Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping võrguteenuse osutamiseks. Hageja maagaasi võrgu kaudu ostis kostja maagaasi AS-lt Eesti Gaas. Hageja ja kostja vahelise lepingu näol on kohtu hinnangul tegemist VÕS § 619 mõistes teenuse osutamise lepinguga. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli lepingus kokku lepitud, et hageja osutatav teenus on tasuline.
128.VÕS § 628 lg 2 näeb ette, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Seega tuleb võrguteenuse tasule lisanduvate maksude osas hinnata, kas pooled leppisid kokku, et need sisaldusid võrguteenuse hinnas või kas oli tegu sellise tavalise kuluga, mis oleks hagejale tekkinud ka ilma kostjaga lepingu sõlmimiseta.
129.Ühtlasi osundab kohus, et ekslik on kostja väide, et hageja esitas tema vastu kahju nõude, mida ta oleks pidanud tõendama ning millelt ei saanud nõuda makse. Hageja ei esitanud kostja vastu kahju nõuet, vaid lepingu täitmise nõude. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kohtul hinnata, millised kohustused kostjal poolte vahel sõlmitud lepingu alusel olid, kas kostja rikkus seda kohustust ning kui rikkus, siis kuidas tal kohustust täita tuli.
130.Maagaasiseaduse (MGS) § 23 lg 1 järgi on võrguteenus antud seaduse tähenduses võrgu kaudu gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine. MGS § 23 lg 4 näeb ette, et võrguettevõtja peab võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist. Seega tuleneb iseenesest seadusest, et võrguteenuste hinnad peab kooskõlastama Konkurentsiamet.
131.MGS § 24 lg 1 näeb ette, et võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kostjal tuli võrguteenuse eest tasuda vastavalt tarbitud gaasi kogusele ning tarbitava gaasi koguste arvestamiseks oli kinnistul kaugloetav arvesti.
132.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 2006. a ja 2007. a kontrolliti ja lubati XXX kinnistul kasutada ning hageja gaasivõrguga liita üks gaasikatel ja üks gaasigrill (kogumis tõendid dtl 25, dtl 39-43, dtl 54). XXX kinnistu gaasivarustuse tööprojekt nägi ette gaasitorustiku kulgemise kinnistul (dtl 3 -36). 16.07.2006 koostati maagaasi torustiku ja seadmete omandi piiritlusakt (dtl 37), millega nähti ette torustiku ühendamine elamuga. 04.07.2006 kontrolliti gaasipaigaldist, milleks oli küttekatel Viessmann Vitodens 300 (dtl 38, 53). Elamu kütmise kohta gaasikatlaga koostati tööprojekt (dtl 4452).
133.26.11.2007 teatise kohaselt (dtl 26) oli elamusse paigaldatud gaasitarviti võimsusega 2 KW. Tarviti oli nõuetekohane ja omanik palus selle ühendada gaasivõrguga. 23.11.2007 tegi OÜ Tehnokontrollikeskus gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli (dtl 27-30) ja leidis, et paigaldis vastab nõuetele.
134.Kostja esitas notariaalselt tõestatud võlaõigusliku kinnisasja 04.12.2014 müügilepingu (dtl 101112), millega ta omandas XXX kinnistu. Lepingu punktis 2.1.6 kinnitas müüja, et ta on ehitised ehitanud vastavalt kinnitatud projektile ning nende püstitamiseks ja kasutamiseks on olemas kõik nõutavad load ja nõusolekud. Notariaalselt tõestatud asjaõigusleping kinnistu osas sõlmiti 22.01.2015 (dtl 113-122). Seega võib eeltoodud tõenditest kogumis järeldada, et kostja ostis nõuetekohaselt rajatud elamu, milles tal oli lubatud hoida gaasivõrguga ühendatult ühte gaasikatelt võimsusega 27KW ning ühte gaasigrilli.
135.16.02.2015 on koostatud XXX kinnistu osas kaevude ja maakraanide olukorra fikseerimise akt (dtl 2-3), milles on märgitud, et maagaasi kraanid olid korras. Akti allkirjastasid hageja ja kostja. Hageja ja kostja sõlmisid veevarustuse ja kanalisatsiooni osutamise lepingu (dtl 4-6) veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutamiseks XXX kinnistule. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et hageja osutas kostjale lisaks võrguteenusele vee- ja kanalisatsiooniteenust.
136.Hageja ja kostja sõlmisid maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu (koos üldtingimustega dtl 710) XXX kinnistule. Lepingu alusel pidi hageja osutama kostjale maagaasi võrguteenust ning kostjal oli lepingu alusel kohustus tasuda talle osutatud teenuse eest kehtiva hinnakirja kohaselt. Seega ei näinud leping ette, et selles märgitud hind aja jooksul muutuda ei või. Kostjal tuli tasuda teenuse eest vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale. Hagejal omakorda lasus seadusest tulenev kohustus kooskõlastada hinnad Konkurentsiametiga. Allkirjastatud lepingus oli ühtlasi märgitud, et lepingu sõlmimise ajal oli kehtiv võrguteenuse hind on 0,08588 eurot ühe kuupmeetri tarbitud maagaasi kohta, millele lisandus käibemaks 20 %. Samuti oli lepingus selgelt välja toodud, et võrguteenuse hind võis tulevikus muutuda õigusaktides ettenähtud korras. Eeltoodust lähtudes on ebaõige kostja väide, et ta pidi võrguteenuse eest tasuma üksnes selle hinna alusel, mis oli lepingus endas märgitud ning viited Konkurentsiameti kooskõlastatud uuele hinnakirjale ei olnud lepinguga kooskõlas. Ühtlasi nägi leping selgelt ette, et hageja hinnakirjas märgitud hinnale lisandub käibemaks.
137.Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 6 nägi ette, et kui ostja soovib tarbijapaigaldise võimsust suurendada või kavatseb hakata tarbimiskohas kasutama lisaks projektijärgsetele gaasiseadmetele täiendavaid gaasiseadmeid, on ta kohustatud sellest teatama võrguettevõtjale vähemalt 14 päeva enne maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsuse ületavas ulatuses võrguteenuse tarbimise juurde asumist või enne täiendavate gaasiseadmete paigaldamist. Seega lasus kostjal kohustus teavitada hagejat eelnvalt sellest, et ta soovib oma kinnistul hakata kasutama veel ühte gaasikatelt. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta teavitas hagejat soovist kasutada elamu kütmiseks võrgugaasiga kahte küttekatelt.
138.Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 8.2 järgi loeti oluliseks lepingu rikkumiseks seda, kui kostja kasutab tarbimiskohas gaasiseadmeid, mis ei ole projektiga ette nähtud, ei ole nõuetekohased, on ohtlikud või häirivad võrgu toimimist. Seega oli lepingu kohaselt täiendava ja projektiga mitte ette nähtud gaasikatla kasutamine iseenesest lepingu rikkumiseks.
139.MGS § 25 lg 1 sätestab, et gaasi ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui tegelikult tarbitud kogust varjatakse või vähendatakse arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel (p 1) või tarbitakse mõõtjata võrguühenduselt gaasiettevõtja loata (p 2). MGS § 25 lg 2 näeb ette, et turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused.
140.Eeltoodust tuleneb selgelt, et kui tarbija varjab tegelikke tarbimisandmeid ning ühendab gaasivõrku täiendava gaasipaigaldise, tuleb tal tegelikult tarbitud teenuse eest tasuda. Tasuda tuleb nii tarbitud gaasi kui ka võrguteenuse maksumuse eest.
141.MGS § 25 lg 4 näeb ette, et ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted kehtestab valdkonna minister. Valdkonna ministrina on majandusja kommunikatsiooniminister kehtestanud 25.06.2007 määrusega nr 54 ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted. Kohus nõustub siinkohal hageja väitega, et kui gaasi on tarbitud tegelikke tarbimisandmeid varjates ehk mõõteseadet eirates, ei ole tagantjärgi võimalik ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogust mõõta. Ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogust on võimalik välja arvestada, lähtudes õigusaktides kehtestatud nõuetest.
142.Määruse nr 54 § 2 näeb ette, et gaasi ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti gaasi ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Kui ebaseaduslikult gaasi kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile alla kirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. Määruse § 3 loetleb andmed, mis tuleb akti märkida. Muuhulgas tuleb sinna kanda tunnistaja kontaktandmed, gaasiseadme asukoht ja ebaseadusliku gaasi kasutamise iseloomustus, nimivõimsused ning muud gaasikoguse arvutamiseks vajalikud andmed.
143.Määruse nr 54 § 4 reguleerib seda, kuidas määratakse ebaseaduslikult kasutatud gaasikogus ja võrguteenuse maht. Määruse § 4 lg 1 järgi arvestatakse mahu määramisel esmalt tarbija juures paigaldatud gaasiseadmete nimivõimsust ja nende ööpäevast tarbimisaega ning ebaseadusliku kasutamise perioodi. Seejärel loetakse § 4 lg 3 järgi ööpäevaseks tarbimisajaks määruses märgitud tunnid sõltuvalt gaasiseadme võimsusest. Määruse § 4 lg 4 kohaselt loetakse gaasi ebaseadusliku kasutamise arvestusperioodiks perioodi alates gaasiseadmete või gaasiarvesti eelmisest tehnilise
kontrollimise päevast kuni ebaseadusliku kasutamise akti koostamise päevani, kuid mitte üle ühe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja -kuudes. Lisaks tuleneb määruse § 4 lõikest 5, et ebaseaduslikult kasutatud gaasi maksumuse määramisel rakendatakse akti koostamise ajal vastavale tarbijale kehtivat gaasi müügihinda ning kehtivat võrguteenuse tasu.
144.Kohus osundab, et hagiavalduses toodud arvestused ebaseaduslikult tarbitud võrguteenuse mahu osas on kooskõlas määruse nr 54 §-s 4 toodud nõuetega. Hageja on lähtunud kostja kasutatud seadmete võimsustest ja määruses märgitud parameetritest. Hageja on võrguteenuse tasu nõude esitanud ühe aasta eest enne ebaseadusliku gaasi kasutamise tuvastamist ning tasunõude arvestamisel on lähtutud sellel ajal kehtinud hageja hinnakirjast. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks iseenesest hageja arvestus ebaõige.
145.Asjakohatud ja põhistamata on kostja viited sellele, et määrus nr 54 on vastuolus PS §-ga
32.PS § 32 järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandi puutumatusest kui põhiõigusest ei tulene isikule õigust tarbida kinnistul mistahes teenuseid ilma nende eest tasu maksmata. Kostja väited selle kohta, et hageja töötajad sisenesid korduvalt tema kinnistule ilma kostja loata, ei ole tõendatud ega oma vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust. Olukorras, kus kostja tarbis oma elamu kütmiseks gaasi ning teda seda viisil, kus gaasitorustik oli mõõteseadmest mööda juhitud, tuli kostjal alusetult tarbitu hüvitada.
146.Põhiseadusega ei ole vastuolus regulatsioon, mis võimaldab välja arvutada tarbitud, kuid mõõteseadmega fikseerimata jäänud gaasi koguse. Alusetu on kostja väide, et määruses toodud metoodika on vastuolus „kahju hüvitamise üldiste põhimõtetega“. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole tema vastu esitanud mitte kahju hüvitamise, vaid tarbitud teenuse eest tasumise nõuet. Kostjal oli võimalik kohtu ette tuua ning tõendada asjaolusid, millest tulenevalt oli ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogus väiksem, kuid seda kostja vaatamata kohtu selgitustele teinud ei ole. Teisalt näeb ka kahju hüvitise nõuete esitamisel VÕS § 127 lg 6 ette võimaluse hinnata kahju suurust kaudsete asjaolude alusel.
147.Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna hageja nõuab kostjalt tasu maksmist kohtu vahendusel, ei saa ta lisaks võrguteenuse tasule nõuda käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi loetakse teenuse osutamist käibeks. Hageja on osutanud kostjale teenust ja nõuab nüüd osutatud teenuse eest tasu. Käibe mittetekkimise alusel on loetletud KMS § 4 lõikes 2, millest ei tulene, et käivet ei teki siis, kui teenuse osutaja on sunnitud tasunõude maksmapanekuks pöörduma kohtusse. KMS § 11 lg 1 p 1 järgi on käive tekkinud teenuse osutamisel. Hageja on kostjale võrguteenust osutanud ning järelikult on käive tekkinud. Lisaks nägi poolte vahel sõlmitud leping sõnaselgelt ette, et hinnakirjas märgitud tasule lisandub käibemaks. Kostja on ise esitanud kohtule mitmeid hageja varasemaid arveid, milliseid ta on tasunud koos käibemaksuga. Seega oli kostjalt lepingust ja seadusest tulenev kohustus tasuda lisaks võrguteenusele ka käibemaks.
148.Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 22 lg 1 p 7 4 järgi peab võrguettevõtja tasuma aktsiisi. ATKEAS § 41 lg 1 järgi on aktsiisi tasumine seotud aktsiiskauba tarbimisse lubamisega. Iseenesest ei vaidle kostja vastu sellele, et tema tarbitud võrguteenuse eest tuli hagejal tasuda aktsiisi. Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 12 lg 3 p 3 järgi peab energiatarnija esitama lõpptarbijale koos arvega teabe kohaldatud maksude kohta. Kostja väitis, et hageja tasutav aktsiisimaks pidi sisalduma võrguteenuse hinnas, kuid sellisel viisil ei ole pooled lepingut sõlminud. Kuigi lepingus ei ole viited aktsiisile, nähtub poolte varasemast praktikast selgelt, et aktsiisimaks ei sisaldunud võrguteenuse hinnas, vaid see tuli kostjal tasuda kooskõlas hageja esitatud arvetega. Tegu ei olnud kuluga, mis oleks lepingu alusel sisaldunud ning tegu ei olnud ka sellise kuluga, mida hageja oleks pidanud tasuma sõltumata sellest, kas kostja gaasi tarbis või ei.
Kostja on varem tasunud hageja arveid, milles sisaldus eraldi osana aktsiisimaks (dtl 125, 126). VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi võivad lepingupoolte kohustused tuleneda poolte vahel väljakujunenud praktikast. Seega tuli kostjal lisaks võrguteenuse enda hinnakirja järgsele tasule ja käibemaksule tasuda aktsiisi.
149.Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud tõendid kogumis, et kostja tarbis maagaasi ebaseaduslikult ehk viisil, kus torustiku juurdeehituse abil suunati tarbitav gaas mõõteseadmest mööda. 03.02.2021 koostas hageja objekti ülevaatuse akti (dtl 57), milles oli märgitud, et seoses gaasikoguste olulise vähenemisega 2020. a võrreldes varasemate aastatega läksid hageja esindajad kohapeale gaasiarvestit ja gaasipaigaldist inspekteerima. Aktis märgitu kohaselt väitis objekti omanik, et kütab elamut, saumaja ja välibasseini elektriga. Kohapealsel kontrollil selgus, et gaasi siiski kasutatakse. Kui hageja esindajad läksid tagasi kontorisse, tõusis tarbimine 25 korda ja püsis sellisena, millest hageja esindajad järeldasid, et kas manipuleeritakse gaasiarvestiga või on torustikul ebaseaduslik ühendus. Kohapealsel kontrollimisel selgus, et abihoones oli gaasikatel 33 KW ja grill 2KW. Kinnistul oli kahekorruseline 233 m2 elamu, mille köetav maht oli 1135 m3 ja ühekorruseline 107 m2 abihoone-saun, köetava mahuga 370 m3. Lisaks oli köetav bassein 30 m 2. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tal oli elamus lisaks lubatule veel üks töötav gaasikatel, mille võimsus oli 33 KW.
150.Kostjale tehti ettekirjutus tasuda omavolilise gaasiteenuse eest määruse nr 54 alusel koostatava arve alusel. Aktis märgitu kohaselt keeldus kostja sellele alla kirjutamast. Aktile oli alla kirjutanud tunnistajana A. S., kelle kontaktandmeid märgitud ei ole. Samuti allkirjastas akti hageja esindaja K. H. .
151.Kohus iseenesest nõustub kostja etteheidetega, et akt ei sisalda täieliku täpsusega kõiki määruses nr 54 toodud andmeid, muuhulgas puuduvad tunnistaja kontaktandmed. Samas ei nõustu kohus, et üksnes AS Eesti Gaas sai tuvastada puudusi aktis ning akti puuduste tõttu ei olegi võimalik hageja nõuet kostja vastu rahuldada, sest rikkumine ei ole tõendatud. Kostja esitas kohtule kirjavahetuse hageja ja AS Eesti Gaas vahel (dtl 188, 190, 192, 194-196, 198-201), kus AS Eesti Gaas hinnangul ei vastanud akt nõuetele ning seetõttu ei lugenud ettevõte rikkumist tõendatuks. AS Eesti Gaas hinnangud ja vaidlus hagejaga ei ole aga asjakohased hageja nõude põhjendatuse hindamisel.
152.Kohus leiab, et akti koostamine tõendab seda, et hageja sai rikkumise faktist teadlikuks ning kohapeal tuvastati töötav gaasikatel, mille võimsus oli 33KW ning mille paigaldamisest ei olnud kostja hagejat teavitanud. Akt samuti tõendab, et kui hageja töötajad kinnistult lahkusid, suurenes koheselt läbi mõõteseadme mõõdetav gaasitarbimine. Seadusest ei tulene, et ebaseaduslikku gaasi tarbimist saab tõendada üksnes määruses nr 54 viidatud aktiga ning et hagimenetluses ei või võrguettevõtja tõendada gaasi ebaseaduslikku tarbimist muude tõenditega. Hageja on kohtumenetluses põhistanud ja välja toonud, kuidas täpselt rikkumine toimus ja milliseid gaasiseadmeid kasutati. Hageja on täiendavalt esitatud tõenditega tõendanud lepingu rikkumise aset leidmise.
153.Hageja esitas kohtule joonise gaasitorustiku projekteeritud skeemist (dtl 72), millest nähtub, kus pidi asuma liitumispunkt, gaasiarvesti ning gaasi tarbivad paigaldised. Hageja esitas teisegi enda koostatud skeemi (dtl 73), millel on punaselt tähistatud ebaseaduslikult rajatud gaasitorustiku lõik koos kaameravaatlusel avastatud sulguriga, mille abil juhiti gaas arvestit läbimata elamus ja saunas asuvasse gaasikatlasse. Ebaseadusliku kasutamise ajal oli enne gaasiarvestit asuv gaasisulgur suletud asendis, et vältida gaasi jõudmist arvestisse.
154.Kohus nõustub, et hageja koostatud jooniste näol ei ole tegemist tõendite, vaid hageja seletustega. Kuid nimelt nende seletustega on kõrvaldatud kostja peamine etteheide aktile ehk see, et aktis ei ole selgelt välja toodud, kuidas rikkumine toimus. Kohus osundab, et olukorras, kus klient keeldub võrguettevõttega koostöö tegemisest ning keeldub akti allkirjastamisest, oleks akti kantud andmed
rikkumise kohta nagunii üksnes võrguettevõtja enda nägemuse alusel. Seega ei oleks objektiivselt olukorda muutnud asjaolu, kui kohtule esitatud joonised oleksid olnud algselt aktile lisatud. Olukorras, kus hageja väiteid rikkumise kohta tõendavad teised asjas kogutud tõendid, ei piisanud kostjal hageja nõudele vastuvaidlemiseks üksnes etteheidete tegemisest aktile. Vastuväidete põhistamise ja tõendamise kohustust selgitas kohus kostjale.
155.19.03.2021 on Inspecta Estonia OÜ ekspert S. P. koostanud ekspertarvamuse XXX elamu gaasipaigaldise omavolilise ümberehitamise kohta (dtl 21-24). Akti kohaselt olid seaduslikud gaasipaigaldised elamusse rajatud aastatel 2006 ja 2007 ning hilisemate paigaldiste kohta puudus tehniliste kontrollide või auditite info.
156.Akti kohaselt oli elamu juurdeehitus rajatud ebaseaduslikult välise gaasitorustiku peale. Võimaliku gaasivarguse tuvastamiseks lõikas hageja kinnistu piiri lähedal läbi abihoonesse siseneva ning abihoonest väljuva torustiku. Selle tulemusena oli võimalik endoskoobi abil tuvastada, et enne gaasiarvestit oli kinnistu sees abihoone juurdeehituse all ehitatud maa-alune hargnemine. Ekspert leidis, et kinnistu sisene maa-alune hargnemine enne hoone sisendit võimaldas gaasi gaasiarvestist mööda juhtida. S. P. on oma 12.07.2021 ja 24.09.2021 täiendavates e-kirjades selgitanud (dtl 144146), et gaasiarvesti eelne hargnemine jäi hoone juurdeehituse alla, millest tulenevalt oli see tõenäoliselt ehitatud enne juurde ehitatud hoone osa.
157.Sõltumata sellest, millisel ajal oli ebaseaduslikku tarbimist võimaldav torustik ehitatud, oli see kinnistule vaieldamatult rajatud. Selline torustik võimaldas gaasi tarbida viisil, kus see mõõteseadet ei läbinud. Vastupidist ehk sellise torustiku puudumist ei ole kostja tõendanud ega isegi väitnud.
158.XXX kinnistu gaasitarbimise andmetest (dtl 56) ajavahemikul novembrist 2019 kuni veebruarini 2021 nähtub, et gaasitarbimine oli madal 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta talvekuudel jaanuaris, veebruaris ja märtsis, samuti 2021. a oktoobrist kuni jaanuarini lõpuni. Suvekuudel oli tarbimine märkimisväärselt suurem. Hageja esitas kohtule gaasi tarbimise graafiku (dtl 71, dtl 157), millest nähtub, et kostja kinnistul suurenes ootamatult gaasi tarbimine just 03.02.2021 ehk pärast seda, kui hageja esindajad käisid elamus kontrolli tegemas. Selline olukord jätkus kuni 17.02.2021. Graafikule on lisatud tavapärase sarnase elamu gaasitarbimine samas piirkonnas (halli joonega tähistatud). Võrdlusest saab järeldada, et enne 03.02.2021 oli gaasi tarbimine elamus sisuliselt nulli lähedane, kuigi tavapäraselt samalaadses elamus suureneb kütmiseks vajaliku gaasi tarbimine nimelt talvekuudel.
159.Kostja oli varasemalt esitanud Harju Maakohtule 15.03.2021 hagiavalduse (dtl 59-67, menetlus lõppes hagi tagasivõtmisega, dtl 136-139), milles palus kohustada hagejat tagama oma kinnistul maagaasi võrguteenuse ja tagama kinnistu maagaasiga varustamise. Hagiavalduses kinnitas kostja, et kasutab kinnistul asuvate hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks maagaasi, elektrienergiat ja puuküttel kaminat. Samuti kinnitas hageja, et ta on vahetanud kinnistul gaasikatlad ning hoonetes on kaks Buderus katelt. Seega on kostja ise nõustunud, et peamiseks kütteallikaks elamus olid gaasikatlad ning neid oli tegelikult kaks.
160.Kostja esitas kohtule AS Eesti Gaas andmed tema kinnistu gaasitarbimise kohta alates detsembrist 2015 kuni detsembrini 2021 (dtl 127-128). Nendest andmetest nähtub, et varasematel aastatel oli gaasitarbimine suurem nendel kuudel, kus oli vajalik kütmine, ületades suvekuude tarbimist peaaegu kahekordselt. Ootamatu muutus on toimunud alates 2020. aasta jaanuarist, kus kolmel talvekuul järjest on tarbitud gaasi kogus sisuliselt minimaalne, jäädes oluliselt alla tavaliselt suvekuude tarbimisele. Sama on kordunud 2020. a oktoobris, novembris ja detsembris. Kohus ei nõustu seetõttu kostja väitega, et tema gaasitarbimine oli kogu aeg muutusteta ühesugune.
161.Kostja esitas kohtule andmed oma kinnistu elektritarbimise kohta (dtl 129-130, tõlge dtl 131). Nendest andmetest nähtub, et kinnistu elektritarbimine oli 2019. aastal valdavalt aasta lõikes samasugune. 2020. aastal on tarbimine võrreldes varasemaga suurenenud, kuid suurenemine ei ole toimunud üksnes talvekuudel, vaid ka suvel. Nii on elektritarbimine olnud samasugune 2020. a augustis ja jaanuaris. Ainuüksi elektrikulude ülevaatest ei saa kohus järeldada, et kostja oleks oma elamuid hakanud kütma ainult või täiendavalt elektriga.
162.Kostja esitas kohtule AS Eesti Energia arved 29.11.2021 ja 25.01.2022 lisateenuste eest (dtl 140143), milliste alusel ta paigaldas hoonesse soojuspumba. Kostja väitis, et aastatel 2019 ja 2020 küttis ta elamut gaasikateldele lisaks konditsioneeriga, kuid ei ole esitanud tõendeid selle seadme võimsuse kohta. Kostja esitas kohtule fotod (dtl 202-212) oma elamu konditsioneerist, kuid kohtule esitatust ei saa teha järeldusi ei selle kohta, kus on fotod tehtud ega selle kohta, millised on pildistatud seadme omadused või küttevõimsus. Ka kaminast tehtud fotost (dtl 213) ei nähtu, kus see asub ja milliseid ruume ning millises ulatuses sellega kütta saab. Iseenesest nõustub kohus hageja väitega, et kui elamus asuv konditsioneer võimaldas elamut efektiivselt talvekuudel kütta viisil, kus elektritarbimine võrreldes suvekuudega ei suurenenudki, ei saanud kostjale olla vajalik paigaldada kütmiseks soojuspumpa, mille energiakulu on oluliselt suurem.
163.OÜ Elektrilevi esitas kohtu nõudmisel andmed XXX kinnistu elektritarbimise kohta tunniajalise täpsusega alates 01.08.2021 ja kuupõhised andmed alates 01.02.2019 (dtl 235, kuuandmed dtl 237238, dtl 248, tunnipõhised andmed kättesaadavad kohtute infosüsteemi vahendusel). Andmetest nähtub selgelt, et elektritarbimine on märkimisväärselt suurenenud 2022. aastal pärast soojuspumba kasutusele võtmist.
164.Hageja esitas kogutud andmete alusel S OÜ koostatud hinnangu hoone energiakasutusele (dtl 261-269). Tarbimisandmete alusel hinnati küttele kuluvat osa ja korrigeeriti seda normaalaasta temperatuuridega, jättes arvestamata võimaliku välibasseini kulu. S OÜ järeldas, et mõõdetud maagaasi kogused ei olnud piisavad elamu 2020. a energiavajaduse katmiseks ning kuni küttesüsteemi vahetuseni puudus korrelatsioon mõõdetud hoone energiakulu ja välise temperatuuri vahel, sest mõõdetud gaasi tarbimine suurenes kevadel ja lõppes sügisel, mis ei ole usutav. Lisaks leiti, et elektriküttega aastate 2019 kuni 2021 kütteperioodide küttevajadust katta ei olnud võimalik.
165.OÜ S on kõiki oma järeldusi põhistanud. Muuhulgas on välja toodud, milline pidi olema hoone kütmiseks vajalik arvestuslik energiakulu. Mõõdetud tarbeandmed näitasid, et kinnistul oli kütteperioodi alguses gaasi tarbimist oluliselt vähendatud, kohati oli see läinud peaaegu miinimumini ja kütteperioodi lõppedes on gaasitarbimine taas kasvanud.
166.Kohus ei nõustu kostja etteheidetega OÜ S hinnangule. Ekslik on kostja järeldus, et hinnang ei ole kohane tõend, sest see on koostatud ilma kostja osavõtuta. Ühestki õigusaktist ei tulene, et asjatundja arvamust saaks koostada ja kohtus arvestada vaid siis, kui see on koostatud mõlema poole osavõtul. Kostja väide, et hinnang on koostatud ainult hageja esitatud teabe alusel, ei ole põhjendatud. Andmed elamu elektritarbimise kohta on välja nõutud kolmandatelt isikutelt. Kostja ise on menetluses esitanud kohtule oma kinnistu mõõdetud gaasitarbimise andmed. Kostja väited selle kohta, et kuna tarbimist mõõdeti kaugloetava mõõteseadmega, ei olnud andmed usaldusväärsed, ei ole millegagi põhistatud. Vastuolus selle väitega on kostja mõõdetud tarbimisandmete alusel üritanud väita, et kuude lõikes gaasitarbimises olulisi erinevusi ei olnudki.
167.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule Prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse (dtl 285-286), millest nähtub, et kriminaalmenetlus kostja suhtes lõpetati. Kostja
väitis, et seetõttu ei ole gaasi ebaseaduslik tarbimine tõendatud. Hageja esitas seepeale põhistused kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (dtl 347-351), millest nähtub, et menetleja luges tegelikult tõendatuks maagaasi ebaseadusliku kasutamise omavoliliselt rajatud torustiku kaudu gaasimõõdusõlmest gaasi möödajuhtimise teel. Menetlus aga lõpetati, sest tõendatuks ei loetud kostja süüd ega rikkumise toimepaneku aega.
168.Kohus leiab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et gaasi ebaseaduslik tarbimine xxx elamus alates 2019. aastast kuni hageja akti koostamiseni 03.02.2021 on tõendatud. Tõendatud on, et kinnistule oli rajatud ebaseaduslikku tarbimist võimaldav torustik. Tõendatud on, et elamul oli kütmiseks suisa kaks torustikuga ühendatud gaasikatelt, kuid mõõdetud gaasitarbimise andmed nende katelde energiavajadust ei katnud. Tõendatud on, et samal ajal ei saanud xxx elamu kütmiseks kasutada küttevajadust täitvaid elektriseadmeid, sest sellises ulatuses ei tarbitud elektrit. Seega on tõenditega kogumis tõendatud, et elamut köeti ebaseaduslikult tarbitud gaasiga.
169.Kostja väited selle kohta, et teatud ajal elamus üldse ei elatudki, mistõttu puudus küttevajadus, on kohtu hinnangul ebausutavad ja tõendamata. Sõltumata sellest, kas või kui palju inimesi elamus elab, tuleb elamus talviste külmakraadide olemasolul ikkagi tagada hoone kui terviku konstruktsioonide säilimiseks vajalik miinimumtemperatuur. Samuti nähtub kostja muudest tõenditest (kohtule esitatud videod ja Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus), et tegelikult elati elamus pidevalt ning elamu kütmine talvekuudel oli kostjale vajalik.
170.Hageja nõude rahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust see, millal rajati kinnistule gaasi ebaseaduslikku tarbimist võimaldav torustik. Hageja on kostja vastu esitanud lepingust tuleneva nõude. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 104 lg 1 näeb ette, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Seadusest ega poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene, et kostja vastutab ebaseadusliku gaasi tarbimise eest üksnes süü olemasolu korral. Juhul, kui on tuvastatud ebaseaduslik gaasi tarbimine ja lepingu rikkumine, vastutab kostja lepingu rikkumise eest sõltumata süü olemasolust.
171.10.03.2021 koostas hageja kostjale arve vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning ebaseaduslikult tarbitud maagaasi eest (dtl 68). Arves on muuhulgas märgitud, et kostjal tuli tasuda vastavalt maagaasiseadusele ja selle alusel kehtestatud määrusele tarbitud koguse 32 721,75 m3 eest 18 159,39 eurot. 05.04.2021 esitas hageja kostjale korrigeeritud arve (dtl 69), mille alusel võeti arvest välja ebaseaduslikult tarbitud maagaasi kogus ning kostjal tuli tasuda üksnes ebaseaduslikult tarbitud võrguteenuse eest koos käibemaksu ja aktsiisiga. Tarbitud gaasi eest tuli kostjal tasuda otse AS-le Eesti Gaas (arve dtl 183-187). Kohus nõustub hageja selgitusega, et AS Eesti Gaas arvel erineb ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumus varasemalt hageja arvel märgitust vaid marginaalse summa ulatuses.
172.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele. Hageja on tõendanud, et kostja kinnistul tarbiti ebaseaduslikult maagaasi. Hageja on selgitanud, kuidas ta on kooskõlas määrusega nr 54 arvutanud välja tarbitud maagaasi koguse ning sellest tulenevalt võrguteenuse tasu. Kostja vastuväited tasu arvestusele ei ole olnud põhjendatud. Kostjal tuli tasuda tarbitud võrguteenuse eest koos käibemaksu ja aktsiisiga. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 7547,34 eurot. Kostja väitis, et temalt väljamõistetavalt summalt tuleb maha arvata rahasummad, mida kostja tasus hagejale ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 osutatud võrguteenuste eest. Kostja ei ole põhistanud, miks tuleks need summad maha arvestada. Kostja ei ole tõendanud, milliseid summasid ta hagejale tasus. Kui kostja tasus võrguteenuse eest varasemate arvete alusel,
tasus ta teenuse eest ulatuses, mis vastas mõõdetud gaasitarbimisele. Tegelikult oli gaasi tarbimine kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu suurem ning järelikult tuli kostjal ka tasuda suuremas ulatuses osutatud teenuse eest.
173.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivisena 1268,37 eurot. Alates hagi esitamisest 21.04.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 7547,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
174.Kohus osundab, et ülejäänud poolte esitatud tõendid ei tõenda vaidluses asjakohaseid asjaolusid. Muuhulgas on tervikuna asjakohatu kostja esitatud O. S. seletuskiri (dtl 288, tõlge dtl 289) ning videod (nähtavad kohtute infosüsteemist). Asjas ei oma tähtsust see, mitu korda hageja töötajad kinnistul viibisid. Kohtule esitatud videod ei ole kooskõlas esitatud seletuskirjaga, sest need on filmitud kokku kolmel päeval ega tõenda hageja esindajate pidevat mitme kuu jooksul vältavat loata kinnistul viibimist, kogu aia üles kaevamist või juurdeehituse lammutamist. Valdavalt on tegu O. S. enda pahameele väljendustega gaasi sulgemise küsimuses. Vaidlust ei ole selle üle, et omavolilise tarbimise tõttu gaasiühendus katkestati ja mõistetavalt jäi elamu seejärel kütteta. Juba seegi asjaolu on vastuolus kostja väitega, et tal oli efektiivselt võimalik kogu elamut kütta konditsioneeriga.
175.TsMS 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Samas loobus hageja oma nõudest osaliselt, mistõttu loobutud nõudele vastavas ulatuses tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja enda kanda. Hageja loobus põhi- ja viivisenõudest 2,67% ulatuses ja menetlusse jäid nõuded 97,33% ulatuses. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta 97,33% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
176.Hageja palus kostjalt välja mõista kulud õigusabile 5440 euro ulatuses. Hagejale osutati õigusabi 34 tundi hinnaga 160 eurot tunnis. Hageja kandis ka kulusid seoses asjatundja arvamuse koostamisega kokku 550 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 770 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Samuti esitati kohtule asjatundja arvamus.
177.Kohus leiab, et kuna hageja on käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud 5440 eurot + 550 eurot + 770 eurot = 6760 euro ulatuses, millest kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 97,33% ehk 6579,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.